Inimõiguste podcast

Inimõiguste keskuse podcasti 11. osas “Tõde ja õigused” räägime inimõiguste ülevaatuse variraportist, mille võrdse kohtlemise võrgustik ÜRO-le juulis esitab. Täpsemalt arutleme, kui oluline roll on Eesti inimeste tagasisidel valitsusväliste organisatsioonide raportite koostamisel ja millist kasu need rahvusvahelised aruanded riigile ja Eesti inimestele, aga ka huvikaitseorganisatsioonidele endile toovad. Saates külas võrdse kohtlemise võrgustiku liikmesorganisatsioonide esindajad Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Anneli Habicht ja Lastekaitse Liidu lapse õiguste programmi koordinaator Helika Saar.

Inimõiguste podcasti kümnes ja ühtlasi selle aasta viimane osa võtab luubi alla vanussurve ja vanuselise tõrjumise teemad. Stuudiokülalised on sel korral sotsioloog ja majandusteadlane Iris Pettai ning ajakirjanik Aimar Altosaar, kes on hariduselt sotsiaalpsühholoog, kuid olnud varem aktiivne nii poliitikas kui vabakondlikus tegevuses.

Inimõiguste podcasti üheksas osa on tavapärasest erinev, sest ühe konkreetse inimõiguste teema tänaste murekohtade lahkamise asemel vaatame hoopis minevikku ja tulevikku. Stuudios on Eesti Inimõiguse Keskuse (EIK) asutajad Marianne Meiorg ja Kari Käsper, kes meenutavad keskuse loomise rõõme ja muresid.

Saate esimeses pooles räägime Helen Talalaevaga Vabaühenduste Liidust. Helen annab ülevaate annetuskultuurist Eestis. Saame teada kellele, miks ja kui palju annetatakse ning mis on valdonna arengusuunad. Stuudios on ka Inimõiguste Keskuse üks toetajatest Gea Kangilaski ning tema räägib, mis teda vabaühenduste töid ja tegemisi toetama motiveerib.

Seekordses podcasti osas räägime ühiskonnas üha rohkem arutelu all olevast fenomenist - vaenukõnest. Stuudios on Inimõiguste Keskuse nõukogu esinaine ja aruande Inimõigused Eestis sõnavabaduse peatüki autor Katrin Nyman Metcalf ning endine veebikonstaabel Maarja Punak.

Miks organisatsioonid tegelevad mitmekesisuse juhtimisega? Mida see täpsemalt tähendab? Sellest ja mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna tegemistest Eesti Inimõiguste Keskuses käis podcastis rääkimas valdkonna eestvedaja Liina Rajaveer. Valdkonna tutvustust ilmestab saate teises pooles ühe organisatsiooni lugu: ADM Interactive'i juht Klemens Arro selgitab, miks kõigi võrdne kohtlemine on nende jaoks oluline põhimõte ning mida see tööandjale ja ettevõtjale annab.

Inimõiguste podcasti seekordne osa keskendub romade elule Eestis. Stuudios käis Keskuse tegevjuht Egert Rünne, kes viis aasta alguses läbi uuringu romade elust, õigustest ja kogukonna kaasamise võimalustest Eestis. Saate teises pooles räägib ise kogukonda kuuluv Zalina laiemalt romade eluolust, kogukonna ajaloost, väärtustest ja nende kohta käivatest eelarvamustest.

Inimõiguste podcasti värske osa keskendub strateegilisele hagelemisele. Mis seda iseloomustab ja kuidas erineb strateegiline kaasus teistest kohtukaasustest? Stuudios käisid Keskuse strateegilise hagelemise ekspert Kelly Grossthal ning Marina, kes rääkis oma kooseluperekonda puudutavast kohtuprotsessist ja nende peret tabanud probleemist.

Podcasti kolmandas episoodis räägime strateegilisest hagelemisest Rakvere LGBTI+ filmifestivali Festheart näitel. Stuudios on festivali juht Keio Soomelt, kes tutvustab filmifestivali tegemisi ning selgitab, miks tuli Festheartil koostöös advokaat Liisa Linna ja Eesti Inimõiguste Keskusega Rakvere linna vastu kohtusse minna. Saate teises osas avab keskuse ekspert Kelly Grossthal strateegilise hagelemise valdkonda ja Festhearti kaasuse olulisust inimõiguste aspektist.

Inimõiguste podcasti teine episood räägib suhtumisest geidesse ja lesbidesse Eestis: stuudios on Liis Grünberg Turu-Uuringutest, kes räägib värskest avaliku arvamuse uuringust LGBT teemal. Saate teises pooles jutustab kogukonna liige oma elust Eestis lesbina. Vaata uuringu kohta lähemalt: humanrights.ee/eesti-elanike-hoiakud-lgbt-teemadel

Esimene episood räägib pagulastest: stuudios on keskuse pagulasvaldkonna jurist Liina Laanpere, kes kirjeldab varjupaigataotlemise protsessi ja keskuse rolli pagulastega tegelemisel. Pärast Liinat räägib Eestis varjupaika saanud ning siin juba 9 aastat elanud ja töötanud Umar, kes nüüdseks saanud ka Eesti kodakondsuse.