Podcasts about saates

Saates on külas tehnoloogiaajakirjanik ja matkaentusiast Marko Habicht Arvutimaailmast. Ta teab kõike sellest, kuidas looduses end hästi tunda, ka talvel!Telgid, kus mahub püsti seisma ning sooja teeb pelletahi. Või siis saunatelk ja pitsaahi? Matkamaailm on väga kirju ja Marko teeb erinevatest võimalustest kena ülevaate.Lisaks sõitsime koos Saksamaal uue Kia Seltose ning ka uuenenud Niro ja Xceediga. Ei pääse ka elektriautodest, sest Markol mõlgub mõttes selle soetamine, aga mis valikus on?Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Mari Laasma on lastekirurg, esteetilise meditsiini spetsialist, ettevõtja, koolitaja, rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert ning kolme lapse ema. Ta on MLI Ilukliiniku asutaja ja üks Eesti tuntumaid esteetilise meditsiini arste. Viimastel aastatel on Mari fookus liikunud üha enam longevity ehk tervena vananemise valdkonda. Tema eesmärk ei ole aidata inimestel lihtsalt kauem elada, vaid elada kauem tervena, energilisena ja elurõõmsana. Ta ühendab oma töös kaasaegse meditsiini, hormoonide tasakaalu, geneetika, biohäkkimise ja elustiili, et aidata inimestel mõista, kuidas mõjutada oma bioloogilist vanust ja elukvaliteeti. Saates räägime vananemisest, hormoonidest, ilu taga peituvast psühholoogiast, stressist, pikaealisusest, paarisuhetest, emadusest ning sellest, mida tähendab olla edukas naine maailmas, kus kõigilt oodatakse korraga liiga palju. Dr. Mari Laasma kliiniku poolt pakutavaid teenuseid ja protseduure näed siit: https://www.mlilukliinik.ee --- SHOWNOTES - HEAD MÕTTED MARILT "Ma olen terve eluga läbipõlemise piiril eksisteerinud ja ma olen sellega harjunud." "Ma elan ma arvan päris palju mitme inimese elu." "Ma sain aru, et tasakaal töö ja pere vahel ei olegi võimalik, kui oled ettevõtja, kes töötab 24/7." "See on tohutu privileeg teha seda, mida sa armastad." "Kui me ei saa midagi mõõta või me ei näe, see ei tähenda minu jaoks, et seda ei ole olemas." "Inimene on energia — kui on energiablokid, siis sinna tekivad haigused. See on kõik selline vuutu, aga ma julgen sellest rääkida." "Me kõik oleme üks tervik — me ei saa ravida ainult ühte jalga või ühte sõrme." "Ma vaatasin teda kui laborit ja mõtlesin: ta võib elada kaua, aga kas ta on ka õnnelik sealjuures?" "Mina õpin enesearmastust täna pigem oma laste pealt kui vastupidi." "Tänapäeva resident lööb jalaga ukse lahti ja ütleb: andke mulle kapp, ma hakkan lõikama." "Elu ei ole kleidiproov, vaid see on esietendus — meile antakse üks võimalus." "Kõik küsisid, mida ma endaga tegin. Tegelikult ei teinud ma mitte midagi. Ma olin lihtsalt armunud." "Kui me oleme õnnelikud ja harmoonias, siis me suudame elada tervemana ja kauem." "See menopaus ei jää tulemata mitte ühelegi naisele, kes nii kauaks elab." "Naised on oma parimas eas just siis, kui nad lähevad õide ja tahavad särada." "Lihased on sinu pensionisammas." "Väike stress on alati hea — stressor on see, mis tegelikult viib edasi." "Hall juus teeb mehest Silver Foxi. Vananev naine on aga see, keda kantakse maha." "Miks me varjame seda, et me tegelikult vananeme?" "Räägitakse üha enam, et meest ei olegi vaja — naine saab ise kõigega hakkama. See on natuke kurb." ---

“Kinnisvarajutud” podcasti 300. osa on väga eriline, kui Investeerimisfestivalil salvestatud juubeliepisoodis saab lisaks saatejuhtidele Algisele ja Siimule sõna veel koguni 11 tegijat kinnisvarainvestorit. Kuna tegemist on märgilise saatega, siis haarasime selle suve suursündmuse käigus jooksu pealt mikrofoni ette kuulsaid ja väga kuulsaid tegijaid nii kinnisvaramaailmast kui laiemalt. Oma osa saavad saates investorid Marko Oolo ja Madis Pajo, endine profijalgrattur ja praegune üliõpilasest kinnisvarainvestori Tanel Kangert, Mustamäe flipikunn Reigo, kinnisvarainvestorid Ele-Riin Kullamä Golovin, Britte Maidra-Torro ja Markus Haiba, arendajad Maido Lüiste, Kalle Aron ja Ergo Mõttus ning armastatud räppar ja sisulooja Säm. Saates viskame kiirelt pilgu peale kõigi nende hiljutistele kinnisvarategemistele ning uurime igasugu muu spetsiifilisema jutu kõrval ka, milliseid võimalusi nad praegusel kinnisvaraturul näevad. Lõpetuseks küsime kõigilt ka ühe strateegilise küsimuse, millest võiks paljudel oma edasistes tegevustes kahtlevatel kinnisvarainvestoritel abi olla. Palju õnne "Kinnisvarajutud" podcasti 300. saate puhul kõigile meie kuulajatele! :) --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ning Uus Maa Pro partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Saates tuleb juttu 1978. aastal aset leidnud kunstivargusest Gruusias, Svaneetias asuvas prohvet Joonale pühendatud kirikus.

Külaline Pille Palu on suhtemustrite uurija ja suhete arengut toetava programmi "Suhteteraapia teekond" looja. Aastate jooksul koges ta oma suhetes samu mustreid erinevates vormides hirmu kaotada, ärevust, klammerdumist, eemaldumist, võrdlemist ning tunnet, et teda ei valita päriselt sellisena nagu ta on. Pikka aega otsis ta vastuseid väljastpoolt. Raamatutest, õpetustest, ekspertidelt ja erinevatest suhtenõuannetest. Ühel hetkel jõudis ta aga arusaamiseni, et sügavam muutus ei sünni ainult teadmistest, vaid sellest, kuidas inimene õpib armastust kogema oma kehas ning millist identiteeti ta armastuses kannab. Täna aitab ta inimestel lõpetada enda hülgamist armastuse nimel, luua rohkem sisemist turvatunnet ning õppida jääma iseendaks ka keerulistes suhteolukordades. Tema sõnum on lihtne: Hea suhe ei ole sihtkoht, vaid elukestev koosloomine. INFO PROGRAMMI TUTVUSTUSE JA MIS PROBLEEMIDE JA TEEMADE PUHUL SAAB PILLE SIND AIDATA LEIAD SIIT: https://pillepalu.ee/ --- SHOWNOTES "Ma tegelt valisin valu, sest see valu oli mulle tuttavam kodust kui see turvatunne." "Sa ei ole armukade inimene, sa tunned armukadedust. Sa ei ole vältiv inimene, sul on vältivad mustrid." "Ma ei läinud enam Googlist küsima, kuidas olla parem naine. Ma läksin küsima, miks ma nii tunnen." "Isegi kui sa selle kinnituse kätte saad, sa ise ei usu seda — see ongi see lõputu loop." "Standard võib muutuda vältimiseks, et ma tegelikult ei taha minna haavatavalt suhtesse." "Sa valid alati parema mustri. Sa ei kaota oma mustrit kuhugi." "Me kaevandame kulda, kogume tarkust, aga maja, mis keldri peal on, on ikka lagunenud — rotid jooksevad ringi." "Lihtsalt õige on keegi, kes võtab valu ära — sellest kaugemale me ei ole mõelnud." "Kompromiss ei ole see, et keegi järgi annab. Kompromiss on see, et mõlemal on vajadus täidetud." "Kõik otsad viivad lõpuks selle esimese kogemuseni." "Ma panen oma graafiku nii täis, et saan öelda õhtul: ei jaksa. See ongi vältimine." "Kui inimene lahkub konfliktist, ärevat mustrit haarab tunne, et ta on igaveseks läinud." "Sa ei jää oma mustrist lahti seetõttu, et tead kõike ärevast kiindumisteooriast — rakendamine on see, mis muudab." "Parim tunne on teha midagi, mis teeb sind iseenda üle uhkeks — mitte teisi." "Me olime nagu kaks pisikest last kuskil võimla nurgas üksteisele toeks — ja seda ei oleks juhtunud ilma selle konfliktita." "Tahtejõudu sa tegelikult kasutad kogu aeg — küsimus on, kus sa seda kasutad." "Kui sa selle kõva häälega välja ütled, näed ise ka esimest korda, mis su peas päriselt toimub." ---

 Saates "Sinu riik tulgu" räägivad Helle-Moonika Helme ja Tarmo Hints poliitikast kristlase pilgu läbi.

“Kinnisvarajutud” podcasti 298. osas on meil külas endine Baltic Horizon Fondi juht Tarmo Karotam, kellega räägime detailselt lahti kogu tema teekonna fondijuhina. Kohaliku börsiinvestori jaoks on Baltic Horizon Fond olnud EfTEN-i fondide kõrval üheks võimaluseks kinnisvarasektorisse investeerida, aga erinevalt EfTEN-ist on Baltic Horizonil olnud üks probleem teise järel ning oma hinnatippudest on tänaseks alla tuldud umbes 85%. Saates uurimegi Tarmolt, mis on läinud nende aastate jooksul Baltic Horizon Fondis valesti, et kukkumine on olnud nii järsk ning tänaseks on kinnisvarafondil ka uued leedulastest omanikud. Millised otsused teeks Tarmo tagantjärele hinnates teisiti, mis kriisid fondi tegutsemist kõige rohkem mõjutasid, milliste otsustega olid tal piltlikult öeldes käed seotud ning miks fondi poolt seatud investeerimistees soovitud moel tööle ei hakanud? Lisaks minevikus kaevamisele vaatame veidi ka ettepoole ja uurime Tarmolt, milliseks ta hindab Baltic Horizon Fondi tulevikuperspektiive uute Leedu omanike käe all ning kas ta ise investorina on fondis endiselt veel sees ning näeb seal võimalusi? --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ning Uus Maa Pro partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Hooaja viimases saates uurime, kas parteid on võtnud veidikenegi tuld Eesti Panga ettepanekust sõlmida riigi rahakoti päästmiseks enne valimisi laiem kokkulepe? Paneme ritta Riigikogu viimase nädala tööd ja tegemised - ERRi nõukogust kuni kiiruskaamerateni välja. Kinnitame ametisse uue EOK presidendi, avame Hormuzi väina ja kutsume kokku tulevikukonvendi. Saates löövad kaasa Kaspar Oja, Põim Kama ja Tõnis Leht.

"Si Vis Pacem..." nr. 145 – salvestus: 17. juuni 2026Anti Poolamets: Kui mõne riigi sisekood on olla impeerium, siis näib, et Eesti kood on olla teiste koloonia.Saates on juttu sellest, et Eesti nn „eliidi” kompass on katki. Valitsus ei suuda muud, kui täita Euroopa Liidu käske ja korraldusi. Mõnedes võimuerakondades süveneb toksiline lojaalsus. Samas trügib ametnikest „riigiaadel” võimule – nad ei vaja enam refikaid vahendajatena (sama situatsioon oli Venemaal pärast kommunistliku riigipartei langust, kui  gebiidid 1999-2000 Jeltsini käest võimu šantaažiga üle võtsid ja Putinist presidendi tegid). -- Kuhu me sedasi jõuame?Euroopas on algava ülestõusu märke juba näha. Eestis (esialgu veel!) mitte. Mis juhtub aga siis, kui rahvale saab selgeks, et neid on kogu aeg "eliidi" poolt petetud, vaeseks tehtud ja võõrastele maha müüdud?...Saate külaliseks on Anti Poolamets - Riigikogu liige, õiguskomisjoni liige, jurist ja ajaloolane, mitmete tähtsate Eesti avalikõiguslike asutuste nõukogu liige, mõisnik ja kaitseliitlane.Saatejuht on Erik Boltowski

Kasvuminutite episoodis on Andres Kostivi külaliseks Phishbite digiteenuse tootejuht Urmo Keskel, kes tegeleb igapäevaselt küberhügeeni koolitamise ning küberpettuste, õngitsuskampaaniate ja kasutajakäitumise analüüsiga.​Räägime ühest ebamugavast, kuid kriitilisest teemast: Kuidas disainida teenuseid, mida on keeruline petturitel ära kasutada? Saates tuleb juttu, miks petturid suudavad sageli luua parema kasutajakogemuse kui päris ettevõtted ja mida saavad brändid sellest õppida. ​Saates tuleb juttu:

Saates "Teravik" jätkavad Kersti Kracht ja Urmas Reitelmann teravatel teemadel ning nendivad, et ühiskond on hakanud lõpuks ärkama ja inimõiguste vastu huvi tundma hakanud. Selle valguses võetakse ette raamat "Sündikaat". Ja sellega seoses hakkab MTÜ Ole Teadlik hakkab koguma lugusid inimestest, kes on kogenud ebaõiglust, tühistamist või ametkondade jõupositsiooni kuritarvitamist.Liiga sageli jääb avalikkus kuulma ainult süüdistust, kuid mitte inimese enda lugu. Me tahame need lood kokku koguda, neist valmivad raamat ja podcastide sari. Kui pead oluliseks süütuse presumptsiooni, õiglast kohtlemist ja läbipaistvat ühiskonda, saad sellele kaasa aidata. Alates 1. juulist on MTÜ Ole Teadlik kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja, mis võimaldab nii eraisikutel kui ettevõtetel projekti maksusoodustusega toetada. MTÜ Ole Teadlik a/a EE787700771012381198

Riigkohus jättis jõusse seaduse, mis tõrjub Eestist Moskva imperailistlike kirikuisade mõu ja meie hindame selle sammu tagajärgi. Rõõmustame ka nõusolekuseaduse üle, avalikustame firmade tegelikke kasusaajaid, parandame riigirahandust ja võtame kokku Zelenski visiidi. Saates lööb esmakordselt kaasa Eneli Kindsiko ning mõtteid seavad ritta ka Erik Moora ja Tõnis Leht.

Saates on külas farmatseut Lauri Baar. Räägime näiteks sellest, mida kaasa võtta matkale, aga ka apteekri pädevusest ja selle ameti väljakutsetest.

Saates on külas Geenius.ee peatoimetaja Kuldar Kullasepp, kes käis Tesla FSD'd testimas. Võtame kogu selle teema põhjalikult lahti ja siis paneme kokku. Koos isiklike arvamuste ja hinnangutega, muidugi.Lisaks veel põgusalt soomlaste tahkisaku-skandaalist ja Bolti isejuhtimisprojektist Luksemburgis.Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudiseportaalist.

Saates on külas Maria Peterson, kellega sel korral räägime ainult muusikast, sest ta on koos Eva Eensaarega valmis saanud albumi jagu laule.

Seekord loeme kokku kõik Narvat valitsevad linnapead ning õnnitleme sotse ja Läänemetsa politsei küüsist pääsemise puhul. Mõõdame ka koaltsiooni kestmisvõimet, hangime inimeste delikaatseid terviseandmeid, kergitame keskmist palka ja kaitseme ajakrjandust kriisiseaduse eest. Saates löövad kaasa Külli Taro, Taavi Linnamäe ja Tõnis Leht.

Saates on külas Maakodu tegevtoimetaja ja aiandusekspert Eva Luigas, kellega tuleb juttu Inglismaa aedadest.

Sel nädalal võtame luubi alla teema, mis on saanud paljudele RSRikatele südamelähedaseks vaidlusküsimuseks. Selleks on Eesti Vabariigi välispoliitika 20. sajandi esimeses pooles. Uudset väitlusformaati kasutades lahkame intrigeerivaid küsimusi, püüdes esindada kõiki seisukohti. Näiteks: kas me oleks ikkagi pidanud baaside lepingule alla kirjutama?!Saates debateerivad Karl ja Jaagup (nad ei esinda tingimata oma isiklikke seisukohti), küsib Karl ning kokku lõikas Erik.

Hooaja viimases, 424. "Meloturniiri" saates külastas meid Johannes Sepping, kes mängib suvel Pärnus etenduvas Raimond Valgrest rääkivas tükis "Raim" noort Valter Ojakääru. Räägitakse, et sealjuures on Johannes isegi võimeline veenvalt saksofoni mängima. Saates seda küll ei kuule, aga oodake augustini ja siis Pärnu Kuursaalis küll. Head suve!

Eestis keevad kired ratsutavate monumnetide ümber ning samal ajal plaanivad ameeriklased vähendada järsult abi Euroopale sõjalise kriisi korral. Meie menetleme mõlemat teemat! Mõõdame ka tervelt elatud eluaastaid, meediavabadust, politseiriiki ja kiiruskaameraid. Saates löövad kaasa Helin Vaher, Erik Moora ja Tõnis Leht.

Droonid on vajutanud rasvase pitseri kogu nädalale! Kuidas on Eesti ja teised Balti riigid drooniohuga toime tulnud ja millised on drooninduse laiemad mõjud? Menetleme veel Laaneti kohtuotsust, Tallinna rahaeraldisi, petta saanud kunstnike muret ja ERRi sõltumatust. Mööda ei pääse ka kodumaisest parteipoliitikast. Saates löövad kaasa Põim Kama, Tõnu Runnel ja Tõnis Leht.

Saates räägivad Eestit Brüsselis esindav suursaadik Kyllike Sillaste-Elling ja Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koort sellest, miks meie riik püüab veenda ELi sulgema piire Vene kombatantidele.

Saates räägime NSV Liidu kaubanduse rahvakomissar Anastass Mikojani visiidist Ameerika Ühendriikidesse, kus Mikojan külastas erinevaid toiduainetetööstusi.

Saates räägime NSV Liidu kaubanduse rahvakomissar Anastass Mikojani visiidist Ameerika Ühendriikidesse, kus Mikojan külastas erinevaid toiduainetetööstusi.

Urmas Reitelmann ka Kersti Kracht räägivad Eesti poliitikasse sekkunud justiitsmaffiast, avades veel nüansse paljuräägitud kaasusest, milles Kracht igas episoodis õigeks mõisteti. Saates lisatakse aga ka inimlikumaid aspekte, sest valitsev režiimi tegutsemise tagajärjel pidi Kracht süütuna viis nädalat lausa vanglas istuma.Kersti Kracht kirjeldab ka, kuidas ta nagu mõnes märulifilmis kinni peeti.

Saates arutlevad ajakirjanikud Evelyn Kaldoja, Krister Paris ja Urmet Kook, kuidas kajastada keerulisi ja delikaatseid teemasid, mille tõi sel nädalal avalikkuse ette "Pealtnägija". Samuti tuleb juttu Air Balticu raskest seisust, sotsiaalmeedia keelu plaanist noortele, EKRE tulevikust jpm.

Seekord mõtiskleme Varro Vooglaiu ja EKRE lahutuse tähenduse üle, heiskame maailma suurima sinimustvalge ja proovime anda rahva napi armastuse käes vaevlevatele oravatele nõu. Vaagime ka kliimakindla majanduse seaduse poliitilist kindlust, menetleme riigirahandust ja elame kaasa Lätile. Saates löövad kaasa Annika Arras, Rauno Vinni ja Tõnis Leht.

Urmas Reitelmann ka Kersti Kracht räägivad Eesti poliitikasse sekkunud justiitsmaffiast, avades veel nüansse paljuräägitud kaasusest, milles Kracht igas episoodis õigeks mõisteti. Saates lisatakse aga ka inimlikumaid aspekte, sest valitsev režiimi tegutsemise tagajärjel pidi Kracht süütuna viis nädalat lausa vanglas istuma.Kersti Kracht kirjeldab ka, kuidas ta nagu mõnes märulifilmis kinni peeti.

Kasvuminutite värskes episoodis on Andres Kostivi külaliseks AI juurutamise konsultant ja koolitaja, finantsvaldkonna praktik Gerlyn Tiigemäe, kes juhib ka Inside Finance podcasti ja AI Powerment podcasti.Räägime sellest, milline näeb välja töötaja AI tööriistakast 2026. aastal. Millised lahendused päriselt väärtust loovad, kuidas neid igapäevatöös mõistlikult kasutada ning mida teha selleks, et AI kasutus oleks ühtaegu tulemuslik ja turvaline.Saates tuleb juttu:

Oleme tagasi iga-aastase Eurovisiooni saatega! Sel nädalal toimub maailma suurim lauluvõistlus, mida on aegade jooksul saatnud mitmed rahvusvahelised skandaalid. Iisraeli osaluse tõttu on mitmed senised osalejariigid otsustanud ka seekord Eurovisiooni boikoteerida ning esimest korda on nende seas niinimetatud Suure Viisiku ehk Big Five liige.Samas on Eurovisiooni korraldusmeeskond teinud hääletus- ja helisüsteemides uuendusi, et muuta võistlus läbipaistvamaks ja õiglasemaks. Millised vastuolulised teemad ümbritsevad Eurovisiooni 2026. aastal? Millised firmad seda suurejoonelist üritust rahastavad? Kas Eurovisiooni loosung "United by Music" peaks olema hoopis "United by Politics"? Kuula uut episoodi ja saa teada!Saates arutlevad Liisbet, Hele-Riin ja Eke. Saadet juhib Anna Gerda ning saate lõikas kokku Alexander.

Konservatiivsete naiste saates "Elust ja poliitikast" arutlevad Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning EKRE volikogu liige Eeva Helme kolmel väga olulisel teemal, mis mõjutavad märkimisväärselt Eesti elu ja ühiskonda.Esimese teemana käsitletakse Kersti Kaljulaid umbusaldamist Eesti Olümpiakomitee presidendi kohalt. Kuna Reformierakond on rääkinud Kaljulaidist kui võimalikust Eesti presidendi kandidaadist, arutletakse saates ka selle üle, milline peaks olema Eesti president. Kõlama jääb mõte, et Eesti president peab armastama Eestit ning suutma tugevdada ka Eesti inimeste sidet ja armastust oma riigi vastu. Saates leitakse, et parim kandidaat Eesti presidendi ametikohale oleks Mart Helme.Teise teemana tuleb jutuks prokuratuuri tegevus ja õigussüsteemi usaldusväärsus. Arutletakse selle üle, kuidas prokuratuur on olnud väga aktiivne EKRE süüdistamisel, kuid samal ajal on avalikkuses tekitanud küsimusi juhtum, kus raskete kuritegudega seotud isikud pääsevad suhteliselt leebete tagajärgedega. Näitena tuuakse Ukraina telefonipetturite jõugu juhtum, mille puhul küsitakse, kas õiglustunne on ühiskonnas piisavalt kaitstud.Kolmanda teemana räägitakse immigratsioonist ning sellest, millised võivad olla Reformierakonna poliitika tagajärjed immigratsiooni suurendamisel ja odavtööjõu sissevoolu soodustamisel. Arutletakse, kuidas see mõjutab Eesti tööturgu, keeleruumi ja rahvusriigi püsimist.

Koos suvelavastusega „Richard III“ jõudis lõppeval hooajal publiku ette kaheksa uut lavastust. Mitu esietendust on planeeritud järgmisesse hooaega? Kes on need lavastajad, kelle premjääre on oodata? Ja vähetähtis pole ka teadmine, millal hakatakse müüma uue hooaja pileteid! Saates on külas Rahvusteatri Vanemuine draamajuht Tanel Jonas.

Lähis-Ida kui piirkond on juba ammu kannatanud nii riikidesiseste kui -vaheliste pingete all, kuid viimaste aastate jooksul on seal nii alanud uusi sõdu kui elavdunud vanu.Saates jätkame Ringjoone ülevaadet USA-Iraani sõjale ja ka sellega paralleelselt toimuvat sõjategevust Iisraeli ja Hezbollah' vahel Liibanoni lõunaosas. Veel arutame Gaza relvarahu (mitte-)toimimist ning selgitame Sudaani kodusõda.Saates arutlevad Alexander ja Karl, küsimusi esitab Orlando ning saadet lõikab Rahel.

Miniturniiri aprillikuu saadetes mängivad Kurtna kooli 6. klassi õpilased: Oskar Priimägi, Päären Eskla, Rolan Lind, Ats Ratassepp ja Tuuli Tamm. Saatejuht on Ivo Linna. Saates salvestas Jaan Elgula ja toimetas Kadri Tiisel.

Seekordses saates uurime, mis tingimustel tahaks rikas välismaa kapitalist panna oma raha Eesti elektrisüsteemi? Tutvume uuemate korruptiivsete praktikatega, puhastame noortespordi vägivallast ja uuendame Eesti julgeoleku aluseid. Saates löövad kaasa Põim Kama, Erik Moora ja Tõnis Leht.

Ungari valimised ja Orbani võimult kukkumine, pretsedent riigikogus saadikupuutumatusega, usalduskriis prokuratuuri vastu, kapo aastaraamat, EL-i palgadirektiiv – need on peateemad laupäeval "Rahva teenrite" saates. Saates osalevad ajakirjanikud Krister Paris, Heidit Kaio ja Urmet Kook.

Saates on külas räppar Metsakutsu ehk Rainer Olbri, kes on ette võtnud järjekordse Porsche 911 projekti. Miks ta seda teeb ja mida ta sellega teeb? Alustame aga palju kaugemalt. Kuidas temas üldse autohuvi tärkas, millised olid esimesed autod ja õppetunnid, kuidas jõudis asi Porschedeni ning miks.Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse autoportaalist.

Jaapani saarestiku suurim saar on Honshū. Seal asub ka Jaapani kõrgeim mägi, 3776 m kõrgune Fuij vulkaan. Saates on juttu loodusereisist Honshū saarele.

Saates on külas spordipsühholoog Dagmar Rahula, kellega räägime liikumisharjumuste kujundamisest, psühholoogilisest poolest spordis, aga ka motivatsioonist ja ohtudest.

Saates on taas külas vabakutseline autoajakirjanik Tõnu Korrol, kes külastas vägevat näitust Pariisis, kus autode väärtused olid mõnekümne tuhandest eurost mitmekümne miljonini. Miks igaüks peaks seal korra ära käima ning millised olid selle aasta meeldejäävamad eksponaadid, sellest Tõnu räägibki. Lisaks andsime talle uue Porsche Panamera pistikhübriidi võtmed ja saatsime pikemale ringile, et siis kuulda, kuidas udupeen Active Ride vedrustus ja auto üldiselt tundub. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Autogeeniuse portaalist.

Saates on taas külas vabakutseline autoajakirjanik Tõnu Korrol, kes külastas vägevat näitust Pariisis, kus autode väärtused olid mõnekümne tuhandest eurost mitmekümne miljonini. Miks igaüks peaks seal korra ära käima ning millised olid selle aasta meeldejäävamad eksponaadid, sellest Tõnu räägibki.Lisaks andsime talle uue Porsche Panamera pistikhübriidi võtmed ja saatsime pikemale ringile, et siis kuulda, kuidas udupeen Active Ride vedrustus ja auto üldiselt tundub.Saatejuht on Tarmo Tähepõld Autogeeniuse portaalist.

Farmakognoosia professor Ain Raal on raamatusse koondanud teadmised sellest, kuidas teha ravimtaimedest teed, tõmmiseid, salve ja tintuure. Saates räägib ta, kuidas taimi õigesti käsitleda ja mida millest teha. Küsib Krista Taim.

Saates tuleb juttu 20. sajandi esimesel poolel laialt levinud alaealiste kuritegevusest, mida põhjustasid näljahäda ja vaesus.

Saates tuleb juttu kuritegevusest Venemaal pärast Veebruarirevolutsiooni ja esimestel Oktoobripöörde järgsetel aastatel.

Saates kõneleme võlgadest vabanemisest ja uuest raamatust, mis kirjeldab puudeid, haiguseid, erivajadusi ja abivahendeid.

Tulemaa saared asuvad Lõuna-Ameerika mandrist lõunapool. Saates on juttu Tulemaa saarte ajaloost, geograafiast, loodusest ja asustusest.

Teravmägede saared asuvad kaugel Arktikas. Saates on juttu nende geograafiast ja kliima ning looduse omapäradest.

Saates kõneldakse Iirimaa looduse omapärast ja metsade ajaloost.

Saates tuleb juttu 20. sajandi alguses tuntuks saanud lauljatest, kes särava tähena vallutasid lavasid Venemaal.

Saates on juttu Iirimaa ja iirlaste eripäradest. Kõneldakse ka selle maa ajaloo seikadest.