POPULARITY
Categories
Saates räägime sellest mida Rain Epler nägi Kanadas, kui külastas sealse tuumaelektrijaama ehitust. Samasugust jaama, või koguni kahte, tahab ehitada ka Eesti. Jutt ongi tuumaenergiast, kliimast, kliimapaanika üleskütmisest ja natuke ka rahast ning majandusest. Teema viib meid kokkuvõtvalt aga üleilmse kriisini- ja sõjaohu küsimusteni. Elik kõige otsesemalt julgeoleku probleemideni.Saatekülaliseks on Rain Epler - Riigikogu liige, keskkonnakomisjoni, Euroopa Liidu asjade komisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni liige ja läbinisti Lõuna-Eesti mees.Saatejuht on Erik Boltowski
Miks julgus kahelda oma mõtetes ja soov kuulata, mida kasutajad tegelikult arvad, viib parema digiteenuseni? Mida tähendab igapäevane innovatsioon digiteenuse arenduses?Seekordses saates on külas Kristjan Pillak, Postimees Grupi digiteenuste juht, kelle 20+ aasta teekond ulatub esimestest Geocities lehtedest täna suure meediamaja platvormideni.Räägime sellest, kuidas sünnib päriselt toimiv digiteenus ja millist rolli mängivad hästi sihitud fookus, andmeanalüütika, kasutajaintervjuud ja kiire prototüüpimine.Uurime ka, mis on hoidnud Kristjanit nii pikalt digiteenuste arenduse juures ning milliseid põnevaid projekte see teekond on toonud.Saates saad teada:- Mis on kolm kriitilist sammu iga digiteenuse loomisel?- Miks on oluline kahelda iseeneda mõtetes ja küsida, mida kasutajad tegelikult mõtlevad ja teevad? - Miks prototüüp on parim viis oma mõttelõnga testimiseks?- Miks mõni idee vajabki 10 aastat, et õigeks ajaks valmis küpseda?- Ja millist rolli mängivad koosloome töötoad ja disainmõtlemine igapäevases innovatsioonis.Fun fakt, Kristjani tiimi käe all elab endiselt edasi ka legendaarne Neti.ee ja sellel on rohkem kasutajaid, kui arvaksid! Saa teada, miks seda endiselt elus hoitakse.Lähemalt disainisprintidest: https://www.futurist.ee/disainisprintLähemalt postimehe teenustest päisemenüüs: https://www.postimees.ee
Tasahilju on kätte jõudnud suvi, seega Ringjoonel on aeg minna puhkusele. Aga kurvastamiseks pole põhjust, sest nagu ikka lõpetame hooaja kõrgel noodil: ühe korraliku ajude ragistamisega armsas Generaadio stuudios. Juttu tuleb nii Ruhnu karust, lendavatest hobustest ja paljust muust. Saates võtsid mõõtu võistkond onud, koosseisus Erik ja Kaspar, ning tiim vanaonud, koosseisus Siim ja Harald. Saadet juhtis Eke ning kokku lõikas Harald.
Saates on külas tehnoloogiaajakirjanik Glen Pilvre ja Terminali juhatuse liige Alan Vaht. Läheme Excelini välja teemal, kumb siis ikkagi on kallim pidada pikema perioodi jooksul, kas elektriauto või sisepõlemismootoriga sõiduk. Lisaks ka sellest, kas tõesti saab kiirlaadijas laadida ka 10 sendi eest? Samuti vaatame otsa elektriautode müüginumbritele ning siis juba sujuvalt üle proovisõitudeni: BMW iX, Škoda Elroq, Hyundai Inster, Renault 5 ja väga kiire Volvo EX30. Sekka ka vaidlusi teemal, kas start/stop nupp üldse on vajalik või kui palju auto peaks sinu eest mõtlema. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.
Saates on külas tänavuse "Eesti mängu" võitja, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss.
Saates avaneb uks täiesti teistsugusesse reaalsusesse – sellesse, kus puudub vajadus lõputu otsimise järele, kus elu ei tähenda "oma missiooni leidmist", vaid puhta teadlikkuse ja vabaduse kogemist.Esimeses Milline Naine avalikus salvestuses on külas Eva Lepik - puhta loomise mentor, teadvustreener ja Supreme Empires looja.
Eesti rahatarkuse kommuunis on üha enam hakatud rõhku pöörama tudengitele ja nende võimalustele jõukust kasvatada. Sellesse on suure panuse andnud TalTechi tudengite investeerimisfond, mille kaudu on õppuritel võimalik sukelduda reaalsesse investeerimismaailma, pannes oma teadmised ja oskused finantsturgudel proovile. Saates räägime Põhjamaade esimese tudengitest koosneva investeerimisfondi liikmete Mihkeli ja Andersiga organisatsiooni tegevusest, käekäigust ja edust. Täpsemalt tuleb juttu sellest, millistel eesmärkidel asutati tudengite investeerimisfond ning kuidas suutsid üliõpilased müüa idee TalTechile. Kust said noored investeerimiseks vajaliku algkapitali ning kuidas langetavad investeerimisotsuseid? Samuti räägime saates, kui edukalt on raha suudetud alates 2023. aastast investeerida, mil organisatsioon asutati. Millistest aktsiatest ja varadest koosneb fondi investeerimisportfell ning miks ei investeerita krüptorahasse? Muu hulgas arutame, kuidas on fondi investeerimisstrateegiaid mõjutanud Donald Trump ja tema turbulentsed ning vastuolulised otsused. Millised emotsioonid valdasid fondiliikmeid aprillikuus, mil turud kukkusid kiiresti ja sügavale? Millist aasta teistpoolt ennustavad Mihkel ja Anders börsidele? Kuivõrd noormehed investeerivad ka iseseisvalt oma enda raha, uurime, milline on nende isiklik investeerimisteekond. Noori innustatakse riskantsematesse varadesse investeerima, ent miks jahivad Mihkel ja Anders taga passiivset rahavoogu? Mis on konservatiivsemate investeerimisstrateegiate põhjuseks? Saate lõpus uurime, millistest Balti börsi võlakirjapakkumistest plaanivad noored osa võtta. Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.
Saates kõlab: * Eino Tamberg / Sandor Petöfi - "Madalal on pilve süle" tsüklist "Viis romanssi S.Petöfi sõnadele" op.4 (Georg Ots, Eugen Kelder) * Eino Tamberg / Sandor Petöfi - "Tuul viib õilmelt lehe ära" tsüklist "Viis romanssi S.Petöfi sõnadele" op.4 (Georg Ots, Eugen Kelder) * Eino Tamberg / Sandor Petöfi - "Aknast välja vahin ma" tsüklist "Viis romanssi S.Petöfi sõnadele" op.4 (Georg Ots, Eugen Kelder) * Eino Tamberg / Sandor Petöfi - "Kevad ja sügis" tsüklist "Viis romanssi S.Petöfi sõnadele" op.4 (Georg Ots, Eugen Kelder) * Eino Tamberg / Sandor Petöfi - "Mu laulud" tsüklist "Viis romanssi S.Petöfi sõnadele" op.4 (Georg Ots, Eugen Kelder) * Eino Tamberg - Concerto grosso F-duur, op 5; osad: I Allegro, II Andante, III Presto quasi toccata (Samuel Saulus, Hannes Altrov, Andres Lepnurm, Lembit Saarsalu, Loit Lepalaan, Ivari Ilja, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Lev Markiz)
Viimastel aegadel ilmub Eestis koalitsioonilepinguid tihedamini kui omal ajal Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala-Lehte. Hammustame meiegi servast ahjusooja Reformi-Eesti 200 kaua küpsetatud lepingut. Kas prioriteedid on paigas ja plaanid arukad? Kui mahti jääb, siis vaatame otsa ka Ukraina rahukõneluste seisule. Saates löövad kaasa Külli Taro, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.
"Si Vis Pacem..." nr. 133 – salvestus: 21. mai 2025 Pealinna eluolu puudutab veerandit või isegi kolmandikku Eesti kodanikest. Kui kohalikus omavalisemises susserdatakse, muutub poliitika jalamaid usaldusküsimuseks. Usalduse kaotamine on aga juba julgeoleku küsimus, sest kui riigil on häda käes, siis ei hakka, olgu või kohaliku võimuga rahulolematud, väga entusiastlikult ka riiki kaitsma.Saates räägime Tallinna linnavõimu hullumeelsetest projektidest: superhaigla ehitamisest, linnaliikluse sihilikust umbejooksutamisest seoses "peatänava" projektiga, turismihooaja alguses veidike muinsuskaitsest ja sellestki, kuidas eestikeelsele kooliharidusele ülemineku asemel Tallinna eestikeelsed üldhariduskoolid hoopis venestatakse ja kuidas so(r)tside armust türgi kebab katab Viru väravad.Mart Kallas on Tallinna linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees, rahanduskomisjoni aseesimees ja õiguskomisjoni ning revisjonikomisjoni liige.Saatejuht on Erik Boltowski.
Saates kuulete lühikokkuvõtet 1968. aastal toimunud sündmustest, mis kajastasid tolleaegset poliitilist, kultuurilist ja rahvusvahelist olukorda.
Saates "Räägime asjast" räägivad asjast EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme. Saate esimese teemana käsitletakse Eesti valitsuse järjekindalt soovi meid Venemaaga sõtta viia. Lõppeval nädalal jõudsime sellele väga lähedale seoses Vene varilaevastikuga. Paljastasime enda täieliku saamatuse ja võimetuse.Teises osas liitub saatejuhtidega EKRE saadik Riigikogus Rain Epler, kellega arutletakse Rail Balticu üle. Saame mitte kunagi sõitma hakkama raudtee, mis viib meid pankrotti.Saate lõpetab välispoliitika oas, milles Mart ja Martin Helme käsitlevad USA presidendi Donald Trumpi ringsõitu Lähis-Idas. Ameerika teeb ümber maailmapoliitikat. Mis on kõige selle tulemus?
Saates kuulete lühikokkuvõtet 1968. aastal toimunud sündmustest, mis kajastasid tolleaegset poliitilist, kultuurilist ja rahvusvahelist olukorda.
Saates ajame seekord juttu Cambridge'i ja Oxfordi ülikooli lõpetanud Jasper Adamsoniga, kes nüüd on Virumaa kolledži õppejõud ning tema juhtida on seal säästvate keemiatehnoloogiate magistriõppekava. Kuidas ja miks Adamson otsustas akadeemilist karjääri siin Eestis jätkata ja millised on säästvad keemiatehnoloogiad, seda uurib "Ilmaparandaja" saates Rein Pärn.
Saatega kaasneb ka loosimine. Osalemiseks kirjuta kommentaar, laigi, jaga ja pane subscribe kanalile. Loosi läheb 4x 1:1 sessiooni Mihkeliga. Loosimine lõpeb juba 20.05.2025 --- Lisaks on võimalus võtta endale Mihkel appi läbi 3 kuud kestva 1:1 programmi. Kasuta sooduskoodi "kala" ja saad selle programmi soodsamalt. Infot "Soulina Process" kohta ja tellimine www.spiritfitness.ee --- Käesoleva podcasti külaliseks on Mihkel Pettinen, kes aitab inimestel teadlikuks saada nende alateadlikest mustritest, et nad saaksid kogeda tõelist vabadust, rahu, õnne ja küllust. Tema enda elu on olnud sügavalt juhitud varjatud sisemiste mustrite poolt, mis hoidsid teda tagasi unistuste elu loomisel. 2023. aasta märtsis koges ta intensiivset vaimset ärkamist, mis raputas kogu ta elu ja maailmavaadet. Sellest hetkest algas tema tõeline teekond enda tundmaõppimisel. Töötab ta peamiselt intuitiivselt 1-1 juhendajana ning viib igakuiselt läbi meeste ringe. On õppinud ja kogenud kundalini joogat, püramiidhingamist, meditatiivset tee praktikat ning töötanud mentoritega nagu Bob Proctor, Johann Urb, Peter Crone ja teised. Hetkel lõpetab ta Teadlike Juhendajate Akadeemiat, et saada 'Soulina Process' sertifitseeritud juhendajaks. Mihkeli kirg on toetada teisi nende teekonnal – just sellisel hetkel, kus elu kutsub sügavamale.
Saates on külas Vanemuise balletijuht Jevgeni Grib, kes tutvustab uue hooaja plaane: Vanemuise publikule tuttav Tšehhi koreograaf ja lavastaja Petr Zuska toob oktoobris välja balleti Arvo Pärdi muusikale ning märtsis esietendub kaheosaline balletiõhtu „Kevadpühitsus“, mille lavastajad on Jevgeni Grib ja Edward Clug. Lisaks tuleb juttu aprillis toimuvast Balletigalast 2026.
Saates kõlab: * Artur Kapp - Kontsertrapsoodia (Heljo Sepp, ERSO, dirigent Sergei Prohhorov)
Saates oli külas Oliver Eglit, kes on ACC coach ja ICF(International Coach Federation) liige, kellel on pikaajaline kogemus erinevas suuruses tiimide ja enda ettevõtte investeeringute juhtimises. Lisaks töötab ta igapäevaselt riigiametnikuna. Uurisin, mis on coaching, millal tasub võtta endale coach, mis kasu sellest saab ning kuidas ise coachiks saada. Lisaks jagas Oliver, kuidas ta õpetab oma kolmele pojale rahatarkust, milliseid investeeringuid nad teevad ning kuidas pere oma rahaasjadega toimetab. Saatejuht Mari-Liis Jääger
Saates käsitleme süsteemihaldur Eleringi tegevust stabiilse sageduse hoidmisel Eesti elektrivõrgus ning ootamatult kõrgeks osutunud sagedusreservi tagamise kulusid.
Merit Raju on joogaõpetaja, kirjanik ja unistuste elu mentor, kellel on üle 25 aasta kogemust vaimsel teekonnal. Selles sügavas vestluses räägime teadlikust paarisuhtest, läbipõlemisest, närvisüsteemi tasakaalustamisest, unest, hingamisest ning vaimse ja füüsilise tervise seostest. Merit jagab ausalt oma eluõppetunde ja taipamisi, mis on saanud aluseks tema kümnendale raamatule „Püha armastus“ ja tööle inimestega.
Saates on külas loomaarst Jaak Jõks, kellega räägime koertest.
Hiljutised turbulentsid on investoritele meelde tuletanud, et finantsturgudel pole miski kindel ja riskideks tuleb alati valmis olla. Keerulisi aegu suutis hästi ette näha saatesse "Investoritund" külla tulnud tuntud pikaegse kogemusega investor Lev Dolgatšjov, kes olenemata suurest usust USA tehnoloogiasektorisse, müüs möödunud aasta lõpus maha kogu Nasdaq 100 positsiooni ning muutis investeerimisstrateegiaid. Saates rääkisime Dolgatšjoviga, kes pärjati jaanuaris aasta investori tiitliga, tema teekonnast ettevõtja ja investorina ning uutest investeerimisteesidest. Investor paljastas ka valemi, kuidas kasvatada portfell pea 10 miljoni euro suuruseks. Täpsemalt tuli juttu Dolgatšjovi teekonnast ärimehena, kes alustas ettevõtlusega juba 12-13-aastasena Keskturul kaktuseid müües. Millised kokkupuuted olid toona ettevõtjal allilmaga ja kuidas suutis hoiduda kuritegelikust maailmast? Samuti rääkisime, milliseid kogemusi ja õppetunde ettevõtja ohtlikest aegadest kaasa haaras. Juttu tuli ka tema teekonnast investorina ehk kuidas jõudis tänaseks edukas investor investeerimise juurde ja millised olid tema esimesed investeeringud. Millised momendid investorkarjääris on Dolgatšjovi enim raputanud ja mida neist õppinud on? Tuntud iduinvestorist kõneisikuna on tema avalikud sõnavõtud idusektoris toimuva üle ajas hääbunud. Kuidas on idusektor ajas muutunud ja millise maiguga täna seal toimuvat kõrvalt jälgib? Täpsemalt räägime ka, millised ärivead iseloomustavad iduettevõtteid ja mida õppida Eurora ja Planet42 skandaalidest. Investeerimisest rääkides ei saa üle ega ümber ka praegu finantsturgudel toimuvast. Millised on eduka investori investeerimisstrateegiad ja -teesid täna ning miks investeerib üha julgemalt mullistunud kaitsetööstuse sektorisse? Trumpi heitlik juhtimisstiil on viinud finantsturud suurde langusesse. Kas sarnast volatiilsust ja turbulentsust võime näha kogu Trumpi ametiaja vältel? Mida toob tulevik finantsturgudele? Investoritunni saatejuhid on Joonas Piir ja Rauno Uusleer.
Ülehomme täitub USA 47. presidendi Donald Trumpi teise ametiaja sajas päev. Esimeste võimul oldud kuudega on Trump ja tema administratsioon täide saatnud hulgaliselt riigi sise- ja välispoliitikat muutvaid otsuseid.Saates käsitleme lisaks USA uue valitsuse tähtsaimatele otsustele ja riigis aset leidnud sündmustele Trumpi administratsiooni: kes omavad enim mõjuvõimu ning kas selle koosseis on lähiajal muutumas? Arutame ka demokraatide olukorra üle ning hindame, kas neil on lootust 2026. aasta lõpus toimuvad vahevalimised võita. Arutleme Trumpi tariifide kehtestamise plaani üle ning diskuteerime, millised võimalused on USA presidendil selleks, et kehtestada Ukrainas rahu.Saates vestlesid eksperdid Liisbet ja Erik saatejuhi Haraldiga. Vestluse lõikas kokku Anastasia.
EMÜ metsaökoloogid uurisid, millist mõju avaldab talvine sanitaarraie üraskite arvukusele. Saates küsime, miks eeldati, et talvisest sanitaarraiest on abi üraskite vastu ja millistele järeldustele jõuti. Lisaks kuuse-kooreüraskile räägime teisteski üraskiliikidest ning nende looduslikest vaenlastest. Saates on külas Kristjan Ait EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolist.
Saates on külas kaks tulevast näitlejat: Mirjam Aavakivi ja Katarina Sits. Räägime elust lavakoolis, diplomilavastustest ja sellest, millisest teatrist noored unistavad.
Saates on külas botaanik Urmas Laansoo, kellega räägime toataimedest.
Mai hakul esietendub Vanemuise teatris Puccini ooper „Boheem“: magusalt traagiline lugu Pariisi Ladina kvartali boheemlaste elust ja muidugi – armastusest. Saates räägime Vanemuise muusikajuhi ja peadirigendi Risto Joostiga „Boheemi“ edu võtmest, on ju tegemist kõigist ooperitest ühe sagedamini esitatava teosega! Veel tuleb juttu lavastajast John Ramsterist ja kunstnikust Bridget Kimakist ning solistidest.
"Si Vis Pacem..." nr. 131 – salvestus: 23. aprill 2025Mart Helme: Ukraina sõda tundub vaid Eestist vaadates üleilmse katastroofina. Maailmas küpsevad palju suuremad konfliktid.Saates tuleb juttu Ukraina sõja lõpetamisest ja Donald Trumpi rahusobitamisest või rahusobingu tagamaadest ning üleilmsest rahvusvahelisest olukorrast. Eestis räägitakse liiga palju sõjast. Inimesed on mures. Vahel küsitake otse, et kas peaksime Eestist evakueeruma ja millal Venemaa meile kallale tungib? Mida siis teeb Eesti riik võimalikuks kriisiks valmistumisel? Kas asju saaks ka õigemini teha? Paraku näib, et Eesti valitsus tahab oma rahva "tulnukate" vastu välja vahetada.Mart Helme – Riigikogu liige, EKRE aseesimees, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, ajaloolane, ajalooteemaliste raamatute ja saadete autor, endine siseminister, endine diplomaat ja Eesti suursaadik Moskvas aastatel 1995 - 1999Saatejuht on Erik Boltowski
Konservatiivsete naiste saates "Elust ja poliitikast" arutlevad EKRE naispoliitikud Kadri Vilba, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets, kuidas lokkav sooideoloogia ja Reformierakonna poliitika on viinud olukorrani, kus naiste õigused, turvalisus ja väärikus on sattunud tõsise surve alla.Reformierakonna juhitud valitsus on langetanud mitmeid otsuseid, mis on eriti valusalt mõjutanud naisi ja emasid: peretoetuste kärpimine, laste pealt tulumaksuvabastuse kaotamine, tervisekindlustuse äravõtmine kodus lastega olevatelt emadelt, automaksu kehtestamine – ja mitmed muud sammud, mis näitavad sotsiaalpoliitilist ükskõiksust naiste vajaduste suhtes.Üha sagedamini näeme ka maailmas olukordi, kus mehed, kes identifitseerivad end naistena, nõuavad ligipääsu naiste spordiklassidesse, varjupaikadesse, ühiskondlikesse ruumidesse ja koguni kvootidesse, mis olid mõeldud naistele. Selline areng õõnestab bioloogiliste naiste õiglust, turvatunnet ja võrdseid võimalusi.Saates käsitleme ka hiljutist Suurbritannia ülemkohtu märgilist otsust, mis kinnitas, et naine on seaduse silmis inimene, kes on naisena sündinud. Arutame, kas Eesti peaks võtma sellest eeskuju ja kehtestama sarnase selguse ka oma õigusruumis.Lõpetuseks peatume traagilisel teemal – Pihlakodu väärkohtlemise juhtumil, kus abitus seisundis naised langesid kuritarvitamise ohvriks. Justiitsministri kommentaar, et tegu oli “ebaõnnestunud kommunikatsiooniga”, ehmatab ja solvab ühiskonna õiglustunnet. Küsimus on: kas meil on jäänud alles riik, mis suudab seista nõrgimate kaitsel – või juhib meid Reformierakonna ärieliit oma huvide järgi?
Konservatiivses raadiosaates "Vaba sõna" kõnelevad EKRE poliitikud Anti ja Evelin Poolamets justiitsminister Liisa Pakosta esinemisest parlamendis, mis kukkus algusest peale üsna kentsakalt välja, sest tahtis rääkida kõigest muust kui pärisprobleemidest.Saates tehakse ka tähelepanekuid e-valimiste teemal USA näitel. Lisaks tuleb juttu konjunktuuriinstituudi statistikast, kus nähtub, et meie inimesed aina vaesuvad, kuid rahandusminister Jürgen Ligi ütleb selle peale, et ärge virisege kõrgete hindade pärast.“Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.
Neljaliikmeline pere läheb metsa telkima, kuigi ema arvates on telkida nõme, eriti nende vanuses, ning isa leiab, et kui inimene ei taha enam telkida, võib ta samahästi hakata endale hauakivi teksti välja mõtlema. Nii algab Ott Aardami komöödia „Armas ilves“, lugu keskealisest abielupaarist, nende pojast, selle pruudist, jahimehest ning muidugi ilvesest. Saates on külas lavastaja Tiit Palu.
Saates on külas läbipaistva tehnikaringluse ettevõtte GreenDice tegevjuht Argo Alaniit, kellega arutleme nii aruka tehnikaringluse põhimõtetest, kui ka põhjuste üle, miks elektroonika enne oma eeldatava eluea lõppu satub väga sageli olmeprügisse, mitte uuele ringile ja neile, kel seadmest oleks jätkuvalt palju rõõmu. Saadet juhib Rein Pärn.
Saates on juttu reisidest Lõuna-Aafrika Vabariigi põhja- ja lõunaosas.
Saates tutvustatakse Kalahari kõrbe ja Okavango jõe deltat.
Saates on juttu tomatitest, nende külvamisest, kasvutingimustest, sortidest ja haigustest.
Saates on juttu Bortswana loodusest, ajaloost, majandusest ja kultuurist.
Saates on juttu Namibi kõrbest, mille järgi 1990. aastal loodud Namiibia Vabariik endale nime sai.
Saates tutvustatakse Namiibia Vabariiki, selle ajalugu, loodust ja inimesi. Jagatakse reisimuljeid Namiibia pealinnast Windhoekist ja omapärasest seiklusest teel Windhoekist Etosha rahvusparki.
Saates meenutab Tarmo hiljutist Škoda RS sõitu Horvaatias, kus kiirteel tekkis kummaline olukord võimuesindajatega. Martin aga loodab, et automaks pööratakse tagasi. Või noh, arutleme võimaluse üle. Võtame lahti ühe potentsiaalse skeemi, millega võidakse elektriautode ostutoetust ära kasutada ning räägime ohtudest, mis valitsevad liisinguga auto ostul-müügil. Natuke uudiseid ka automaailmast ja siis Tarmo räägib, kui "põnev" oli väga mõistlik BMW 520d xDrive. Saatejuhid Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.
Saates tuleb juttu ajakirja "Novõi Mir" peatoimetajast Aleksandr Tvardovskist.
Saates tuleb juttu Nikita Hruštšovi lastest, nende hulgas tema pojast Leonidist, kes oli nõukogude sõjaväelendur ning langes Teises maailmasõjas.
Saates kirjeldatakse retki kahe Tansaania põlisrahva juurde.
Saates räägime filmidest ja filminäitlejatest, kes kuulutati ajakirja "Sovetski ekran" lugejate poolt 1968. aasta parimateks.
Saates esimeses pooles kõneleb Hendrik Relve Mount Kenya tähendusest Keenia riigi jaoks ning jagab isiklikke elamusi tõusul selle mäe erinevatesse kõrgusvöönditesse.
Saates antakse ülevaade Keenia riigist ja eri rahvastest.
Saates on juttu Madaskari haruldastest loomadest.
Saates antakse üldine pilt Madagaskarist. Tutvustataks saareriigi asukohta ja suurust, samuti sealse rahva ajalugu ning tänapäeva. Jagatakse muljeid Madagaskari pealinnast Antananarivost.
Mida tõi aasta 2024? Millised olid suurimad õppetunnid, väljakutsed ja võidud ning kuidas aastal 2025 päriselt lendu tõusta. Saates: oma emotsioonidega kontakti saamisest reisidest Dubaisse, Egiptusesse ja Itaaliasse mis juhtub, kui oma sisetunnet mitte kuulata sügavate hirmude kogemisest ja eksinud olemisest Täitsa Pekkis saate kinnipanemise protsessist kas me loome rõõmust või hirmust kohtadest, kus me veel ei ole vabad julgusest istuda ebamugevate tunnetega sõpruse olulisusest ja kvaliteedist uuest mentorprogrammist julgusest tulla nähtavale ja aeglustuda kes on need on inimesed, kellele sa valid aastal 2025 kaasa elada Kohe saadaval 1h 15min VIDEOKOOLITUS: Perspektiivi nihe: kuidas võtta aastal 2025 vastutus oma elu eest ja enda sisemised muutused päriselt ellu viia Kuni 07.01 hinnaga 20€ https://fienta.com/et/videokoolitus-perspektiivi-nihe-kuidas-votta-aastal-2025-vastus-oma-elu-eest-ja-enda-sisemised-muutused-pariselt-ellu-viia Tule Patreoni La Familia erisaateid kuulama: patreon.com/taitsapekkis INSTAGRAM: https://www.instagram.com/millinenaine/ INSTAGRAM: https://www.instagram.com/katrinhinrikus/?hl=en
Saates on juttu Seišellide saarestiku algupärasest metsast, mis asub Pralini saarel Vallee de Mai orus.
Saates tutvustatakse Lõuna-Etioopias, Omo oru ümbruses elavaid väikerahvaid.