Podcasts about sellest

Ehtekunstnik Julia Maria Künnap avas mai viimasel nädalavahetusel Okase muuseumis näituse "Armastuse küsimus".

Vanemuise teatris käivad Richard Wagneri ooperi „Reini kuld“ proovid, esietendus ja ühtlasi ainus etendus toimub Saaremaa ooperipäevadel 18. juulil. Juuli viimasel pühapäeval oodatakse muusikasõpru traditsioonilisele Kassitoome kontserdile. Need on käesoleva hooaja sündmused, aga mida toob uus hooaeg? Sellest teeb ülevaate Rahvusteatri Vanemuine muusikajuht ja peadirigent Risto Joost.

 Seekordsetes "Ajaloominutites" räägib ajaloolane ja EKRE poliitik Mart Helme ühest süngest raamatust, mida ei saanud käest panna. See raamat kirjeldab seda, kui kohutavaks võivad muutuda sõjaolukorras inimesed nii võitjate kui ka kaotajate, nii sõjameeste kui ka tsiviilisikute poolel. See raamat on "Põrgutorm. Natsi-Saksamaa hukk 1944-1947". 

Kasvuminutite värskes episoodis on Andres Kostivi külaliseks AI juurutamise konsultant ja koolitaja, finantsvaldkonna praktik Gerlyn Tiigemäe, kes juhib ka Inside Finance podcasti ja AI Powerment podcasti.Räägime sellest, milline näeb välja töötaja AI tööriistakast 2026. aastal. Millised lahendused päriselt väärtust loovad, kuidas neid igapäevatöös mõistlikult kasutada ning mida teha selleks, et AI kasutus oleks ühtaegu tulemuslik ja turvaline.Saates tuleb juttu:

Kevade saabumisega on Eesti metsad taas ärganud – talveunest on tõusnud ka meie suurimad kiskjad, karud. See toob aga igal aastal kaasa vana dilemma: kuidas tagada, et karude ja inimeste kooseksisteerimine oleks rahumeelne? Sellest kõnelevad saates pikemalt suurkisjate uurijad Eleri Lopp ja Alina Priks, kes käisid äsja Rumeenias, tutvumas sealsete ennetusmeetmetega. Saadet juhib Rein Pärn.

Investeerimiseksperdid andsid üksteist raketihoiatust, mis võivad mitmekordistuda. Swedbanki investeerimisjuttude podcast'i vedajad Meelis Maasik ja Tarmo Tanilas jagasid 2025. aasta InvesteerimisFestivalil oma nägemust turgudel toimuva kohta ning selle taustal ka raketihoiatusi, mille hind võiks mitmekordistuda. Swedbanki privaatpanganduse strateeg Tarmo Tanilas ja finantsturgude vanemmaakler Meelis Maasik andsid ülevaate, mis seisus on aktsiaturud ning mida see ajalooliselt on tähendanud. Nad tõid esile, et kui turul on positiivne meeleolu, siis võib näha sarnast liikumist ka järgmiseks poolaastaks, kuna inerts on sees. Maasiku sõnul on viimase 30 aasta statistika järgi olnud nii, et kui aktsiaturgudel on turg põrganud põhjast üheksa nädalaga tugevalt, siis on ka poole aasta ja aasta pärast turud rohelised. Praegu on tõus olnud 18% ja see paigutub ajaloolises edetabelis kuskile keskele, rääkis Maasik. Eksperdid tõid esile, et tavapäraselt on keskmisest suuremad langused käinud 3-4 aasta tagant, ning viimane oli 2022. aastal – seega oli väga suur tõenäosus, et sel aastal tuleb uus, mis ka aprillis tuli. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

InvesteerimisFestivalil astusid lavale taskuhäälingu “Börsijutud” kaasautorid Märten Kress ja Markus Tamm, et võtta luubi alla igihaljas küsimus: kas eelistada investeerimist või kauplemist? Investeerimise ja kauplemise vaheline piir võib pealtnäha tunduda lihtne – üks ostab ja hoiab, teine liigub kiiresti. Tegelikkus on oluliselt mitmekihilisem. Märten Kress ja Markus Tamm jagasid InvesteerimisFestivalil praktilisi kogemusi, läbikukkumisi ning töövõtteid, mis on aidanud neil ajas kujundada oma investeerimisfilosoofiat. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Noored investorid pelgavad tulevikku: “Mina investeerin selleks, et ellu jääda.” Kaks 2000. aastal sündinud noort investorit on veendunud, et praegusel noorel on eelmisest põlvkonnast raskem iseseisvat elu alustada ning see paneb ka investeerima või kauplema. Näiteks on mitmedki noored otsustanud võtta välja oma teise sambasse kogunenud rahanatukese. InvesteerimisFestivalil esinenud noore investori Kätriin Helena Huttuneni hinnangul ei tasu aga neile seetõttu viltu vaadata. “Rääkisin sellest mõnda aega tagasi oma emaga, kes kogus esimese töö kõrval kodu ostmiseks sissemaksu kokku vähem kui aastaga. Nad kasvasid koos kasvava majandusega,” lausus ta. Praegused noored alustavad oma teekonda majanduslanguses, palju kallima kinnisvaraga ning sõja ajal, tõdes ta. Samal ajal valmistab noortele muret ka tehisaru, mis hakkab järjest rohkem täitma töökohti, mis muidu sobiks just alustavale noorele. “Kui ma noorena vaatan töökuulutust, kus nõutakse viis aastat kogemust, siis kust ma selle võtan, kui ma olen 18 ja käisin koolis?” küsis Huttunen. Niisiis pole imestada, et noored otsivad võimalust enda tagalat kindlustada ja mõnikord tähendab see, et püütakse ka väga kiiresti rikastuda. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Soome investeerimisäss soovitab investoritel jätkata “halbade” ettevõtete ostmist. Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine. Soome Aalto ülikooli professor Vesa Puttonen meenutas InvesteerimisFestivalil, kuidas veel paar aastat tagasi sai termin ESG (ökoloogia, sotsiaalne vastutus ja juhtimine) finantsmaailmas oluliseks. Pangad avasid „jätkusuutlikud” fondid, ettevõtted kirjutasid ümber oma missioonid ja isegi tubakatootjad kirjutasid oma aruannetes ESG-eesmärkide saavutamisest. Praeguseks on suhtumine sellesse lähenemisviisi muutunud ning Vesa Puttoneni sõnul seepärast, et firmad kasutasid jätkusuutlikkuse silti eelkõige PR-trikina. Kuus aastat tagasi teatasid USA 187 suurima ettevõtte tegevjuhid pidulikult, et nemad ei juhindu enam ainult aktsionäride huvidest – nüüd olid ettevõtete fookuses kõik huvitatud osapooled, sealhulgas töötajad, ühiskond, keskkond. Tundus, et ärimaailm ei ole enam kunagi endine. Kuid ilusatele sõnadele ei järgnenud tegusid. Koguni 98% ettevõtetest ei saanud uuele strateegiale heakskiitu isegi juhatuselt, näitab Vesa Puttoneni investeerimisfestivalil jagatud statistika (Bebchuk & Tallarita, 2020). Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Suurettevõtjast investor ennustab USA turule peatset korrektsiooni. Majandusteadlaseks õppinud ning karjääri esimeses pooles Goldman Sachsi investeerimispangas töötanud suurettevõtja Joakim Helenius ennustab USA turule peatset korrektsiooni, ent pikas plaanis soovitab ikkagi sinna investeerida. Helenius tunnistas InvesteerimisFestivalil Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli küsimustele vastates, et suhtub globaalsetesse aktsiaturgudesse, eriti USA aktsiatesse skeptiliselt. Ta peab riigi praegust majanduspoliitikat jätkusuutmatuks ning prognoosib turule olulist korrektsiooni, mis võiks tema arvates saabuda juba enne aasta lõppu. Umbes 5–15 aastases perspektiivis jääb aga maailma juhtivaks majanduseks siiski USA, usub ta, ja see tähendab, et jagub ka huvitavaid investeerimisvõimalusi. Helenius hoiatas, et see ei tähenda siiski, et USA aktsiaturud igal aastal järjest paremini esineksid. Vastupidi, korrektsioonide korral võivad need langeda isegi ulatuslikumalt kui mujal maailmas. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Investorite tehingud luubi all: vanusega kasvab tootlus, kuid teatud piirini Miks kasvab vanusega tootlus? Millist aktsiat ostetakse praegu hoogsalt? Kuhu liigub krüptosse investeerimine? Investeerimisfestivalil jagasid LHV, Lightyeari ja Swedbanki esindajad tähelepanekuid oma klientide tehingutelt ja statistikalt. Lightyeari asutaja ja tegevjuht Martin Sokk rääkis, et Lightyeari kasutajate statistika järgi paistab silma, et vanusega kasvab tootlus. Kasvu taga näeb Sokk seda, et inimesed on alguses väga aktiivsed turgudel, kuid ajaga muutuvad rahulikumaks ja hakkavad tegema pikemaid investeeringuid. Tootlus aga langeb tema sõnul 55+ vanuseklassis, kuna siis ei kaubelda enam nii aktiivselt ja riske vähendatakse portfellis, et säilitada raha ning vältida liigseid riske, millega võiks raha kaotada. Sokk tõi tehingutest esile, et kolme tegutsemisaasta jooksul on nähtud selget trendi: Eesti investorid proovivad sageli „kukkuvaid nugasid“ püüda, kui ettevõte on tulnud välja mõne halva uudisega. Praegu on tema hinnangul investorid selles ka edukad olnud, kuna turg on tugev ja aktsiad kerkivad. Teine trend on tema sõnul kaitsesektori ettevõtte Rheinmetalli aktsia, mis on investorite seas meeletult populaarne. Isegi kui ettevõtte suhtarvud on sarnased Tesla omadega, võetakse Rheinmetalliga väga suuri riske. „Kohati pannakse 50% portfellist Rheinmetalli aktsiatesse,“ rääkis Sokk ja hoiatas, et see võib olla ohtlik. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

"Meloturniiris" on täna Kerli Peetsalu Jazzkaare korraldustiimist, sest ega Jazzkaar pole enam kaugel! Juba esmaspäeval algavad kõikvõimalikud linnaruumikontserdid, mille korraldamise ja koordineerimisega ongi just Kerli ametis, ja siis laupäeval, 25.aprillil algab nii-öelda põhiasi. Sellest kõigest teeme ka saates juttu.

Investeerimisfestivalil esinenud ettevõtja ja investor Priit Kallas rääkis, kuidas tehisintellekti kasutamine on muutnud tema tööviisi, otsustusprotsesse ja igapäevast produktiivsust. „Ära looda, et AI ütleb sulle, kuhu homme oma 100 000 eurot panna. Anna talle andmed ja tee otsus ise,“ rõhutas Kallas korduvalt kriitilise mõtlemise vajadust. Tehisintellekt (AI) ei asenda analüüsi ega tee investeerimisotsuseid inimese eest. Kallas ise on viimasel kolmel aastal kasutanud erinevaid AI-põhiseid tööriistu rohkem kui 4000 tundi. Kallas tõi esile, et kõige suurem viga, mida AI kasutajad teevad, on liigne usaldamine ilma sisendi kontrollimiseta. Kui AI-lt küsitakse üldist nõu ilma konkreetseid dokumente jagamata, kipub masin vastama umbmääraselt või ekslikult. „Kui sa ei anna andmeid ette, võib ta välja mõelda asju, mida pole olemas,“ tuletas Kallas meelde. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

SEB vanemanalüütik: sellist ebakindlust pole olnud vähemalt 30 aastat SEB panga peaanalüütik Johan Javeus tõi tänavu InvesteerimisFestivalil esinedes välja probleemid, millega seisavad silmitsi maailmamajandus ja turud. Kuid hoolimata suurenenud ebakindlusest juhtis ta tähelepanu ka ühele heale uudisele. Javeuse sõnul oleme viimase kolme aastakümne jooksul, mil ta turgudega töötanud on, praegu tunnistajaks suurimale ebakindlusele. Olukorda raskendab asjaolu, et potentsiaalsed riskid tulenevad kolmest erinevast allikast: majandustsükli aeglustumisest, tehnoloogiasektori mullist ja uuest maailmakorrast. Maailmakorra muutus on haruldane nähtus. “Viimane kord oli see minu meelest 90ndatel, kui langes Berliini müür ja Balti riigid said iseseisvaks. Kuid see oli positiivne muutus, mis tugevdas globaliseerumist, mis oli turgudele väga hea,” ütles Javeus, märkides, et täna on need muutused negatiivsed, suureneb protektsionism. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Tartus tegutsev kinnisvarainvestor Ergo Mõttus jagas InvesteerimisFestivalil oma edu võtit, kuidas ta on jõudnud 350 kinnisvaraobjektini, ja rääkis, kuidas tema portfell viimastel kuudel plahvatuslikult kasvas. Mõttus alustas kinnisvarasektoris üle 20 aasta tagasi. Seda perioodi meenutades tõdes investor, et siis oli ainult üks laenupakkuja ning ka siis tundus kinnisvara kogu aeg kallis. Seega soovitas Mõttus kinnisvarasse investeerimisega alustada kohe. Esmalt soovitas ta ajada omakapital kokku korterite flippimisega. Ta ise tegi seda umbes kolm aastat ning kui tegutsema hakkas 2001. aastal, siis esimese kodulaenu võttis ta 2005. aastal, kui pani korteri pikaajalisele üürile. Sama mõtet soovitas ta ka oma tennisetreenerile, kes on kahekümnendates ja juba flippimisega ajanud kokku 100 000eurose omakapitali. Peamine põhjus on see, et flippimisega saab omakapitali kiiremini kasvatada, kuid ei saa osa pikaajalisest hindade kasvust ja rahavoost. Esimesest kodulaenuga ostetud korterist rääkides avaldas ta, et seal näeb ta põhjust, miks investeerida kinnisvarasse. Ta tõi näite, et võttis pensionisamba välja ja sai sealt 15 000 eurot, kuid esimene kodulaenuga korter oli väärt 200 000 eurot. “Tasub panna raha kinnisvarasse,” kiitis Mõttus. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Viimase aja sündmused siia eksinud droonidega on pannud ühiskonna küsima, kas ja kuidas me tegelikult oleksime valmis tänapäevases sõjapidamises aina rohkem kasutuses olevate lennuvahendite tõrjumiseks. Suudame me neid tuvastada? Oskame me neid alla lasta? Miks me seda teinud ei ole? Sellest ja paljust muustki räägime Postimehe otsestuudios kolonelleitnant Tanel Leloviga. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Viimase aja sündmused siia eksinud droonidega on pannud ühiskonna küsima, kas ja kuidas me tegelikult oleksime valmis tänapäevases sõjapidamises aina rohkem kasutuses olevate lennuvahendite tõrjumiseks. Suudame me neid tuvastada? Oskame me neid alla lasta? Miks me seda teinud ei ole? Sellest ja paljust muustki räägime Postimehe otsestuudios kolonelleitnant Tanel Leloviga. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Huvi osta kinnisvara välismaal tundub olevat järjest suurem, rääkis kinnisvaramaakler ja InvesteerimisFestivalil vestlusringi modereerinud Algis Liblik. Liblik ise on kokku puutunud klientidega, kes soovivad oma Eesti kinnisvaraportfelle likvideerida ja suunata raha välismaale. Mõned müüvad maha ka oma kodud. Kas teised kinnisvaraäri ajajad on täheldanud sama? Kinnisvarainvestor Gretel Kutan nentis, et eestlastel on alati olnud huvi Hispaania kinnisvara vastu ja dramaatilist huvi suurenemist pole otseselt märgata. Tema ise kolis Hispaaniasse 2006. aastal pärast kooli lõpuaktust ja on praeguseks seal ligi kaheksateist aastat tegelenud üürikinnisvaraga ja flippimisega. „Ma vaatan alati, et korter sobiks peale flippi ka üürile anda, siis on riskid väiksemad, kui näiteks turg miskipärast eriti ei toimi ja ei saa peale flippi korterit maha müüa,“ rääkis Kutan. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Margus Mets. Valitsus on otsustanud erastada Eesti Posti ehk Omniva. Mis saab aga kirjade ja ajalehtede kodukandest? Majandusprognoos ei anna selgeid väljavaateid segastel aegadel. Teisipäeva vastasel ööl lendas läbi Eesti kümmekond Ukraina drooni. Sellest tuli suur jama. Eesti 200 ja sotsid pidasid nõu - ja otsustasid juhte mitte vahetada.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Margus Mets. Valitsus on otsustanud erastada Eesti Posti ehk Omniva. Mis saab aga kirjade ja ajalehtede kodukandest? Majandusprognoos ei anna selgeid väljavaateid segastel aegadel. Teisipäeva vastasel ööl lendas läbi Eesti kümmekond Ukraina drooni. Sellest tuli suur jama. Eesti 200 ja sotsid pidasid nõu - ja otsustasid juhte mitte vahetada.

Mis iseloomustab Tartu kevadist tööturgu, mis ootab uuel hooajal ees TartuROHEringi projekti ja Emajõe Lodjakoda ning mis algas 50 aastat tagasi? Saatejuht on Madis Ligi.

Ettevõtja ja kinnisvarainvestor Janar Muttik rääkis InvesteerimisFestivalil ausalt teemast, millest tavaliselt rääkida ei julgeta - läbikukkumisest äritegemisel ja pankrotistumisest. Ta tõi karmide kogemuste taustal esile ka võtmetegurid, mis aitavad auku kukkunud inimesel taas jalule tõusta. 1999. aastal Tartu Ülikooli minnes oli Muttikul suur kihk kohe mingit äri kooli kõrvalt tegema hakata. Päris kohe ettevõtlusesse ta siiski veel ei hüpanud, vaid töötas kolm kuud ehitusel. See kogemus näitas noormehele, et nii kolleegid, kui ka ülemused mõtlevad hoopis teistmoodi kui tema. Palgatööl ta oma elu jooksul rohkem käinud ei olegi. Ülikooli ajal tuli Muttikul selge mõistmine, et tuleb hakata oma äri tegema. Esimene äri 2001. aastal oli roosikasvatus, tulenevalt Muttiku kodusest aianduslikust taustast väikses Elva linnakeses. Kestis see siiski vaid paar aastat ja lõpuks pakkis ta äri kokku ja jagas viimased roosid lihtsalt laiali. „Ma olin Elva kõige kõvem kutt, sest mul oli ämber roosidega, mida ma oma vana panniga linna peal ringi vedasin ja naistele kinkisin,“ naljatas ta. Järgmisena hakkas ta tegelema teedeehitusega ja tegi ka paar eramaja. Et toona 2004-2007. a oli majanduskasvu kõrgaeg, siis hakkas ehitusäri kiirelt hoogu üles võtma. Sai ka laenu võetud. „2008 aasta lõpuks oli mul üle viiekümne töötaja ja käivet üle kümne miljoni.“ Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Wall Streetil tuntud Ameerika Ühendriikide abielupaar avas äsja Tallinnas tervise- ja taastusravikeskuse. Daniel ja Carol Wildermuth rääkisid lähemalt, miks nad müüsid oma mereäärse villa ja kolisid Eestisse. Daniel ja Carol Wildermuth on pühendanud oma elu rahandusele. Daniel õppis Stanfordi ülikoolis inseneriks, kuid rahamaailm võttis teaduse üle võidu ja ta sai portfellihalduriks. Carol töötas aastaid Morgan Stanleys ja Lehman Brothersis, kuid nüüd kavatseb ta pühendada osa oma ajast uuele äriprojektile Eestis. Paar aastat tagasi elasid Wildermuthid läbi oma maakler- ja vahendusfirma pankroti USAs, kuid nende sõnul ei olnud see põhjus, miks nad kolisid Euroopasse. “Me kavatsesime alustada äri Floridas, kui meie tütar elas juba Poolas. Siis otsustas ta omandada juristihariduse Inglismaal ja jääda seejärel Euroopasse. Meie poeg ütles, et kavatseb omandada magistrikraadi arvutiteaduses Eestis ja ka tema ei kavatse tagasi tulla,” räägib Carol, kuidas ühel õhtul mõtlesid nad abikaasaga, miks nad peaksid elama oma lastest eemal. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Börsifirmad: kriis ei ole põhjus mitte maksta dividendi Olukord Eesti majanduses jätkab pettumuse valmistamist, kuid hea ärimudel, otsustav tegutsemine ja paindlikkus võimaldavad siiski ettevõtetel ka raskel ajal stabiilselt dividendi maksta. Balti börsil toimetavate börsiettevõtete esindajad märkisid InvesteerimisFestivali arutelul, et olukord Eestis jääb ebakindlaks, kuna maksude tõus avaldab majandusele vähemalt lühiajaliselt pidurdavat mõju. Tallinki juht Paavo Nõgene rääkis, et ettevõte loodab praegu üpris suurelt Soome majanduse taastumisele. „Rootsi majandus on juba taastunud, Soomes ootame tänu maksude alandamisele järgmisel aastal stagnatsiooni lõppu ja majanduskasvu. See mõjub positiivselt Tallinki prognoosidele, kuid olukord Eestis jääb küsimärgi alla. Uute maksude kehtestamine majanduslanguse tingimustes on keeruline samm,” ütles Nõgene. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Erkki Raasuke avas investeerimisfestivali kriisi ABCga: ära vali populiste ega argpükse Palju otsuseid tehakse kahe poliitgrupi poolt – populistid ja argpüksid, tõi pangandusekspert Erkki Raasuke näite kehva juhtimise kohta, mis kriisi ennustab. Viimase veerandsajandi jooksul on Eesti majandust raputanud mitmed tõsised kriisid – alates 1992. aasta panganduskrahhist kuni koroonaepideemia ja käimasoleva Vene-Ukraina sõjani. Raasukese sõnul joonistuvad neist kriisidest välja selged mustrid, mis aitavad meil tulevikus sarnaseid olukordi paremini ette näha. Kuus tüüpilist kriisi tunnust Raasuke toob välja, et kuigi kriisid on tihti vältimatud, on investoril siiski kuus tegurit, mis kas iseseisvalt või siis üksteise koosmõjul kutsuvad esile 90+% kriisidest. Need tegurid annavad investorile aimdust, mis on tulemas ning kuidas valmistuda. Samas hoiatab Raasuke, et kriisiennustus võib olla tänamatu töö – kõik eeldused võivad olla olemas, kuid kriis ise võib saabuda alles aastate pärast. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Investor Paavo Siimanni kirev CV viis kaheksakordse keskmise palgani. Kirevate töökohtade kaudu palgatöötajast juhiks kasvamisest, oma passiivsest investeerimisfilosoofiast ja sellest, kuidas suurte ampsude kaupa sissetulekut kasvatada rääkis InvesteerimisFestivalil õppejõud ja investor Paavo Siimann. “Juhuslikku õnne siin ei ole, vaid tegemist on teadlike valikute ja distsipliiniga. See ei ole 63 000 intervjuu põhjal tehtud teadusuuring, vaid minu kogemuslugu. Ma arvan, et kui mõned aspektid endaga kaasa võtate, on seda võimalik korrata,” alustas investor ja õppejõud Paavo Siimann. Siimann alustas oma tööelu 1990ndatel ülikooli kolmandal kursusel ööklubis Hollywood, kuhu pääses tutvuste kaudu kergemate juhutööotsade peale. “Ühel hetkel aga avastasin, et olen siin täisajaga tööl. Vastutasin kõiksugu erinevate rutiinide eest nii päeval kui öösel,” rääkis Siimann. Ta tundis, et kandis nii juba väga noorena suurt vastutust kogu asutuse eest. “See on suur väljakutse mõelda kõik üritusel toimuv enne läbi ning hoida koos suurt meeskonda, kes aitab minu visiooni ellu viia.” Siimann, et vaatamata õpingutele Tallinna Tehnikaülikoolis, mis keskendusid majandusarvestusele ja finantsile, sai ta töötada hoopis teistsuguses valdkonnas, mis andis talle olulise oskuse mõelda detailidele. “Kui mulle juba tegevjuhi positsiooni pakuti, langetasin otsuse, et ööelutöö peale ma siiski jääda ei taha.” Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Investorid Taavi Ilves ja Jake Farra kummutasid InvesteerimisFestivalil finantsvabadusega seotud müüte ja avaldasid, milline on realistlik teekond finantsilise heaolu juurde nõnda, et investor oskaks seda saavutust ka nautida. Sageli seostatakse finantsvabadust glamuurse eluga, kus jalad seinal Bali villas puhates enam tööd tegema ei pea, iroonitses Farra. „Tegelikult on finantsvabadus hoopis valikuvabadus ehk võimalus otsustada, kas ja millal tööd teha, mitte kohustus,“ sõnas Taavi Ilves. Ilves on nüüd otsustanud töötada neli päeva nädalas, pühendades ühe ”tööpäeva“ hobidele ja spordile. Selle sammu eesmärk on leida järk-järgult parem tasakaal töö, investeerimise ja eraelu vahel, tunnistas ta. ”Täna on tasakaaluga nii nagu on, kindlasti see 100% ei ole,“ tunnistas Ilves. Ka Farra ütles, et tasakaalu leidmine on tema jaoks päris keeruline. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe. “Kui oli koroona, oli kõigil pea laiali otsas, et mis saama hakkab. Sellist ülemaailmset lockdown´i polnud keegi näinud,” meenutas Uus Maa Pro üks kaasjuhtidest Martin Vendla InvesteerimisFestivalil kinnisvara hetkeolukorras rääkival arutelul. Koroonale järgnes Eestis kinnisvarabuum, sõnas ta. Sellele omakorda energiakriis ja siis sõda. Täiemahulise sõja algul hakkasid kinnisvarahinnad langema. “Näen, et praegu oleme jõudnud teatava stabiilsuseni. Mul on tunne, et tehingute aktiivsuse ja stabiilsusega oleme jõudnud 2019.aasta turgu tagasi.” Hispaanias tegutsev kinnisvarainvestor Gerdi Arst kinnitas, et päikeseriigis on praegu väga aktiivne ja kasvav turg. “Eelmisel aastal kasvasid meie piirkonnas hinnad keskmiselt 15%, selleks aastaks prognoositakse kasvuks 10% või natuke peale,” ütles ta. Arst loodab aga hindade stabiliseerumist, sest väga kiire kasv ei ole ka hea. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Priit Põldma: see on lugu sellest, mis saab inimestest ja nende ideaalidest Rakvere teatris jõuab lavale näitekirjaniku ja lavastaja Priit Põldma "Lõputu suvi", mille keskmes on kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu ning kohtuvad uuesti kümmekond aastat hiljem.

Tippsportlase karjäär on intensiivne ja pühendumust nõudev teekond, mis harva kestab elu lõpuni. Mida teha aga siis, kui aastatepikkune treening, võistlused ja pidev eneseületus saavad ühel päeval läbi? Endine professionaalne jalgrattasportlane Tanel Kangert hakkas ettevõtjaks ja investoriks. Profisportlase karjääri jooksul on sissetulek sageli ebavõrdselt jaotunud, lepingud lühiajalised, kirjeldas Kangert investeerimisfestivalil. "Alguses teed endale nime, noorsportlane suuri lepinguid ei saa," selgitas Kangert. Alles aastatepikkuse tööga on võimalik välja teenida paremaid lepinguid, mis harva kestavad üle paari-kolme aasta. Kogu see teadmatus ja vajadus pidevalt oma karjääri planeerimisega tegeleda motiveeris Kangertit otsima stabiilsust ka väljaspool sporti. "Iga kuu kindel summa kolm aastat järjest investeerida. Ma arvan, et see oli üks parimaid otsuseid,“ lausus ta. See sihikindel lähenemine aitas tal enda sõnul luua kindla finantsbaasi. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

“Mina jään ootuse juurde saada 100 protsenti tootlust omakapitalile,” ütles kinnisvarainvestor Julia Kangro korterite flippimise kohta. Alustada tasub aga koos sõpradega, pannes raha ja oskused kokku. “Passiivne investeerimine see küll ei ole,” ütles kinnisvaralaval flippimise kogemusi jaganud ettevõtja Aleksei Oleinik. “See on väga aktiivne tegevus. Kui tahad seda suuremalt teha, siis peab meeskond taga olema.” Kinnisvarainvestor Julia Kangro kinnitas omalt poolt, et sebimist on selles valdkonnas palju. “Minul on hobist välja kasvanud ettevõtlus. Reeglina mõeldakse, et flippimine on seotud ehitusega, kuid tegelikult on see lai valdkond, mida pead haldama – protsess algab objekti ostmisest ning lõppeb objekti müügiga,” selgitas ta. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Suurettevõtja Ain Hanschmidt, keda tänavusel InvesteerimisFestivalil tutvustati kui Eesti oma Warren Buffettit, lausus laval, et edu ei peitu juhuslikus õnnes, vaid aastatepikkuses sihikindlas ettevalmistuses ja selles, kas sa suudad häid võimalusi märgata. Hanschmidt meenutas laval seika lapsepõlvest, mil ta oli nelja-aastane ning külastas vanematega Tallinna loomaaeda. „Seal näidati lõvikutsikaid ja ette oli küll nöör tõmmatud, aga ma ronisin alt läbi ja jooksin neid paitama. Ehk on selline julgus tulnud kasuks ka nüüd tulevikus investeerides.“ Erinevalt levinud arusaamast, et lapsepõlv määrab inimese saatuse, usub Hanschmidt, et perekond mõjutab inimest vaid 10% ulatuses. Tunduvalt olulisemaks peab ta koolikeskkonda ja eakaaslasi. Kõige kriitilisemaks mõjuteguriks peab Hanschmidt aga sõpru, partnereid ja kolleege, moodustades 60% inimese kujunemisest. „Kui targad inimesed on ümber, siis jääb sulle ka midagi külge. Elu on nagu osakeste liikumine, kus sa põrkad erinevate osakeste vastu, millest ühed annavad ja teised võtavad energiat,“ lausus tippettevõtja. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Lennurada03 podcastis tehti ajalugu ning esimest korda on külas inimene, keda meie kuulajad on varem juba kuulnud. Stuudios on Tallinna Lennujaama kommertsjuht Eero Pärgmäe, kellega räägime nii teemadel, mis olid aktuaalsed 2022. aastal ning on tänaseni, kui ka vaatame otsa uutele küsimustele.Kuuldavasti on Tallinna Lennujaamal soov 2030. aastal teenindada 5 miljonit reisijat - kuidas suur projekt areneb ning kuidas saadakse uusi lennufirmasid lendama just Tallinnast? Lisaks, kuidas on Ryanairi ning Tallinna Lennujaama suhted hetkel, kas üksteisele vaadatakse otsa või kõnnitakse eri radu? Sellest, ja paljust muust räägime lähemalt käesolevas episoodis! 

Vaamehed viinavabriku kõrvalt üritavad enne vabariigi aastapäeva sõnastada seda, mis ajakirjanduse tähelepanu alt välja kipub jääma - ehk mis saab tulevikus. Veel õpetavad nad, kuidas treida artikleid, mis sunnivad riiki raha andma. Ehk siis annavad nõu, kuidas välja pressida. Sekka ka ohuhinnangutest, medalitest ja sellest, kuidas saada Põhjamaaks.

Kokasaate MasterChefi kohtunik ning tippkokk Orm Oja unistab, et saaks käia kalal nii, et keegi talle ei helistaks. Ja nutitelefoni asemel tahaks ta kasutada nuputelefoni. Köögis Oja enam töötajate peale ei karju ning peatselt avab ta uue Mehhiko restorani. Ojal on kolm restorani ning peatselt avab uksed neljas. Oma kokandusteekonna võttis ta InvesteerimisFestivalil kokku nii, et kõigepealt töötas ta kümme aastat erinevates Eesti tipprestoranides, seejärel tuias mõnda aega välismaa omades. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Sellest saab veebruari alguses 33 aastat, kui Kaunimate Aastate Vennaskond esimest korda Vanemuise väikese maja ovaalsaalis publikut hurmas. "Aastad muutuvad üha kaunimaks, vennaskond ei väsi ja publik on endiselt lummatud," usub Tartu teatrimees Andres Dvinjaninov.

Issi probleemid? Ei, see ei sobi… Puntrad isaga? Aa, oot ma tean - isakompleks!? Lahkame mälestusi oma isade tegudest ja sõnadest, olemusest ja veidrustest. Tundub, et see on meid mõjutanud rohkem, kui kunagi oleks arvanud. Nüüd, kui meie partnerid on isarollis ning kasvatame poeglapsi, kes on loodetavasti ka kunagi isad, siis meie rolli tähtsus on saanud uued mõõtmed. Sellest ja muust lähemalt episoodis. Ja siin on siis link, mida kohe kindlasti pole mõtet avada.

Täna võtan ette teemaks kainestusmajad ja surmad seal. Kõigepealt räägin ära Ouri Jalloh loo. 2005. aasta 7. jaanuaril võttis politsei ta vahi alla ja viis kainestuskambrisse, paar tundi hiljem leidsid politseiametnikud ta põlenuna kongist ja väitsid, et ta pani ennast ise põlema. Aga Ourilt olid enne kongi viimist ära võetud kõik isiklikud esemed ja kong ise oli mittepõlevast materjalist. Kuidas siiski sai Ouri kongis tulekahju tekkida? Sellest räägin uues osas. Head kuulamist.Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus.podcast@gmail.com Muusika: zapsplat

Norman Salumäe tegi esimese teatrirolli 12-aastaselt "Oliver Twistis". Sellest sai sümboolne algus lavakarjäärile, millest oluline osa kuulub muusikalidele. Samas pole enda koha leidmine olnud Normani jaoks päris iseenesest mõistetav.

Sellest sügisest, kui kutseõpe läks korduvõppijatele tasuliseks, on täiskasvanud õppijate hulk kutsehariduses vähenenud. Praktikajuhendajatel napib koormust, mõnel praktikabaasil kasutust.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on T1 keskuse tegevjuht Tarmo Hõbe. Tema karjäär sai hoo sisse, kui ta aastaid tagasi Sportlandis turundusjuhina tööle asus. Sellest ajast peale on teda kandnud üks ja sama joon – teda ei tõmba stabiilsed ja turvalised ärid. Tarmo päris kirg on kaoses korra loomine: olukorrad, kus teised näevad ummikuid, näeb tema hoopis potentsiaali. Nii on ta ellu äratanud Unibet Arena (endise Saku Suurhalli), toonud Eestisse WRC sarja etapi ja tõmmanud mudast välja T1 keskuse. Tarmoga räägime tema mõtteviisist – miks teda tõmbavad just rasked ja ebamäärased olukorrad ning miks ta usub, et tõeline motivatsioon tekib siis, kui selge tulevikuvisioon ja eesmärk on silme ees.

Sellest, et IT sektoris valitseb töötajate puudus, on palju kõneldud. Kuid kas programmeerija oskused aitavad sind tõesti vaid koodi kirjutades või on neist oskustest kasu ka teistes eluvaldkondades ja töölõikudes?

Uute ideede sära ei tohi varjutada seda, mis juba töötab. Marko ja Johannes arutavad, mis on särava eseme sündroom (ingl.k. shiny object syndrome) – juhtimismaailmas väga levinud inimlik “haigus”, mis paneb juhid uskuma, et edu peitub järgmises uues idees. Juttu tuleb sellest, kuidas leida tasakaal innovatsiooni ja järjepidevuse vahel, et olemasolev edu ei kaoks uudsuse otsinguil. „Äriminutid" on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiv lühisaade, mis ilmub igal nädalal. Podcasti viivad läbi saatejuhid Marko Kiisa ja Johannes Kanter. Jaga meiega oma mõtteid aadressil minutid@lhv.ee.

„Mehhanitsistlikus ja bioloogilis-reduktsionistlikus inimesekäsituses on kannatused, hääbumine ja surm paratamatult tähendusetud, neil ei ole meile midagi olulist öelda ega õpetada. Siin peitub minu arvates Suure Mehhanitsistliku Narratiivi nõrgim koht: kuualuse maailma hegemoonile – Surmale – pole selles antud märkimisväärset rolli. Ta ei ole sellega rahul. Kuigi me oleme ta oma näidendist välja jätnud, kohutab ta meid ja sunnib paaniliselt reageerima igale ohule – olgu selleks terrorism või viirus – meetmetega, mis osutuvad lõpuks ohtlikumateks kui esialgne probleem ise,“ kirjutab oma suurepärases raamatus "Totalitarismi psühholoogia" Genti Ülikooli hingeteadlane [1] Mattias Desmet."Materialistlik inimkäsitus naelutab meie pilgu nähtavale maailmale ning paneb meid arvama, et see, kes mulle peeglist vastu vaatab, ongi kogu Mina. Sel hetkel muutub armastus nartsissismiks, inimesed kapselduvad oma nartsissistlikku kooriku alla ega tunne ennast enam osana millestki suuremast ja igavikulisemast. Sellest hetkest alates hakkab surmast ja suremisest mõtlemine meile palju ängi ja ärevust tekitama ja muutume väga vastuvõtlikeks kõikvõimalikele illusioonidele, mis võimaldavad meil vältimatut natukenegi edasi lükata," lisas ta oma intervjuus Tähenduse teejuhtide 55. numbrile ("Totalitarismi tüvi", 8.25) [2].256. saates vestlesime Mattias Desmetist ja tema "Totalitarismi psühholoogiast" Peeter Liivi ja Rainis Toomemaaga.Head uudistamist!H.———————————————————[1] https://transpersonaalne.ee/toode/mat...[2] https://teejuhid.postimees.ee/8309733... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saates on külas tehnoloogiaajakirjanik Glen Pilvre ja Terminali juhatuse liige Alan Vaht. Läheme Excelini välja teemal, kumb siis ikkagi on kallim pidada pikema perioodi jooksul, kas elektriauto või sisepõlemismootoriga sõiduk. Lisaks ka sellest, kas tõesti saab kiirlaadijas laadida ka 10 sendi eest? Samuti vaatame otsa elektriautode müüginumbritele ning siis juba sujuvalt üle proovisõitudeni: BMW iX, Škoda Elroq, Hyundai Inster, Renault 5 ja väga kiire Volvo EX30. Sekka ka vaidlusi teemal, kas start/stop nupp üldse on vajalik või kui palju auto peaks sinu eest mõtlema. Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.  

Saates on külas tehnoloogiaajakirjanik Glen Pilvre ja Terminali juhatuse liige Alan Vaht. Läheme Excelini välja teemal, kumb siis ikkagi on kallim pidada pikema perioodi jooksul, kas elektriauto või sisepõlemismootoriga sõiduk. Lisaks ka sellest, kas tõesti saab kiirlaadijas laadida ka 10 sendi eest?Samuti vaatame otsa elektriautode müüginumbritele ning siis juba sujuvalt üle proovisõitudeni: BMW iX, Škoda Elroq, Hyundai Inster, Renault 5 ja väga kiire Volvo EX30. Sekka ka vaidlusi teemal, kas start/stop nupp üldse on vajalik või kui palju auto peaks sinu eest mõtlema.Saatejuht on Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Oleme hakanud beebidega rohkem mobiilsemaks ja enesekindlamaks muutuma. Sellest tulenevalt jagame veel oma kogemust neil kolmel teemal: reisimine, potitreening alates sünnist ja magamisharjumused. Oleme esmakordsed emad ja kogu info ja praktikad põhinevad meie uskumustel. Ootame ka Sinu lugu ja kogemust meie instagrami postkasti @jutupiigadepodcast

Neli jänkit põhjustas üleeuroopalise paanika. Pole tähtis, mida öeldi ja mida sellega mõeldi, tähtis on pealkiri. Sellest, potisetudest ja Quentin Tarrantino ettenägelikkusest kavatsevad rääkida oma saates "Olukorrast ajakirjanduses" Rein Lang ja Väino Koorberg ehk vanamehed viinavabriku kõrvalt. Saade algab, nagu ikka, kohe pärast kella üheseid uudiseid.