Podcasts about saame

Rein ja Martin on ära, seega on täna Raineril seltsiks Sulev Ladva, kes räägib miks ta ei ostnud see aasta FC - jalkamängu ja mis ta arvab Indiana Jones And The Great Circle'ist.  Lisaks tuleb juttu Sony mitmest tühistatud mängust ja miks see on tohutu raharaiskamine. Saame ka teada, et Celeste järg samuti ei ilmu, aga vähemalt teevad Art of Rally arendajad uut off-road sõitmist. Soovituseks Steami reaalajastrateegia festival. Lingid: https://www.eurogamer.net/doom-the-dark-ages-release-date-spotted-ahead-of-xbox-developer-direct https://www.pcmag.com/news/sony-cancels-2-playstation-games-god-of-war-sequel https://www.eurogamer.net/looks-like-horizons-unannounced-mmo-has-been-quietly-cancelled https://www.eurogamer.net/resident-evil-2-remake-marks-another-mobile-flop-for-capcom https://www.eurogamer.net/ea-says-ea-sports-fc-25-and-dragon-age-the-veilguard-underperformed-as-it-lowers-financial-forecast https://www.eurogamer.net/ea-origin-app-shuts-down-in-april-will-not-be-missed https://www.ign.com/articles/celeste-teams-next-game-earthblade-canceled?utm_source=threads,twitter https://www.eurogamer.net/art-of-rally-developer-reveals-cosy-co-op-off-roading-experience-over-the-hill

Saame tuttavaks!

Selle nädala raamat viib meid läbi kõigi Jaapani prefektuuride, nii kaugetele riisipõldudele kui ka Tōkyō City tänavatele. Saame osa ühe inglase kultuurišokist ning püüame koos mõista keerukat Jaapani kultuuri.

Vilma saa uuden tehtävän! Tuulimies kaukana pohjoisessa tarvitsee apua myrskyn pysäyttämisessä. Vilma får ett nytt uppdrag! Vindmannen långt upp i norr behöver hjälp med en storm. Del 4 av 7. Lyssna på alla avsnitt i Sveriges Radio Play. Jaksoon liittyviä sanoja / Ord till avsnittet:Spela kort – Pelata korttiaBråttom – KiireStorm – MyrskyVindmannen – TuulimiesFjäll – TunturiSpade – LapioOm vindmannen – Tietoa tuulimiehestäI det här avsnittet hjälper Vilma vindmannen, en vädergud från den samiska kulturen. Vindmannen är ett naturväsen som styr över vädret i fjällen – över vinden och regnet och snön. Vindmannen befaller vindarna och ordnar storm. Han skyfflar in och ut vindar ur en håla långt uppe i fjällen. Med sin spade skyfflar han sedan undan vindarna när stormen är över. På samiska kallas Vindmannen för Biegg´olmmai. Samiska är ett av Sveriges fem nationella minoritetsspråk.Tuulimies on saamelaiseen kulttuuriin kuuluva sään jumala. Hän on luonnonvoima, joka hallitsee tuntureiden säätä – tuulta, sadetta ja lunta. Tuulimies komentaa tuulia ja järjestää myrskyjä. Hän lapioi tuulia sisään ja ulos kaukana tuntureilla sijaitsevasta onkalosta. Myrskyn loputtua hän työntää tuulen pois lapiollaan. Saamen kielessä tuulimiehen nimi on Biegg´olmmai. Saame on yksi Ruotsin kansallisista vähemmistökielistä.SarjastaDen flygande resväskan eli Lentävä matkalaukku on kaksikielinen sarja 8-vuotiaasta Vilmasta, joka salaisilla seikkailuillaan auttaa sekä ihmisiä että myyttisiä olentoja. Sarjassa on seitsemän osaa.Den flygande resväskan -kielisadut sopivat noin 5-6-vuotiaille ja sitä vanhemmille lapsille. Kuunnelkaa mielellään yhdessä ja jutelkaa tarinasta ja kuulemistanne sanoista.Sarja kuuluu ”Randiga sagor eli raidalliset sadut” -projektiin. Kaksikieliset sadut on tehty kaikilla Ruotsin kansallisilla vähemmistökielillä, eli suomeksi, saameksi, meänkielellä, jiddishiksi ja romaniksi. Tarinoita voi kuunnella myös sellaisen aikuisen tai vaikka kouluryhmän kanssa, joka osaa vähemmistökieltä vain vähän tai ei yhtään, sillä tarinaa kerrotaan samalla myös ruotsiksi.Om SerienDen flygande resväskan är en tvåspråkig serie om 8-åriga Vilma som ger sig ut på hemliga uppdrag för att hjälpa både människor och mytiska varelser. Alla avsnitt finns på finska, jiddisch, meänkieli, romani och samiska – blandat med svenska.Den här språksagan passar från ca 5-6 år och uppåt. Lyssna gärna tillsammans och prata om berättelsen, och orden ni hör.Serien ingår i projektet ”Randiga sagor” som riktar sig både till den som förstår något av de fem nationella minoritetsspråken, och till den som bara förstår svenska.Raidallisia satuja nuoremmille lapsille / Randiga sagor för yngre barn: Nalle Karlsson del 1-32Tekijät / MedverkandeText: Kristina PérezÖversättning: Tuomas OjalaUppläsare: Natalie MinnevikMusik: Mikko PaavolaLjudläggning: Tuomas OjalaProducent: Tuomas OjalaTeknik och slutmix: Tuomas OjalaIllustration: Cecilia HeikkiläDigital redaktör: Noora Holm

Saame tuttavaks EKRE Tallinna Linnavolikogu fraktsiooni nõuniku Kadri Vilbaga, kellega räägitakse lähemalt Tallinnas toimuvast. Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolametsaga arutletakse, kui turvaline on Tallinna liikluses vedada lapsi kastirattaga. Rahandusminister Jürgen Ligile tehtud umbusaldusavalduse valguses analüüsitakse tema naisi alandavat käitumist ning tõdetakse, et räuskaja mainega ministri kaitsele on eriti innukalt asunud Reformierakonna naisliikmed. See kinnitab, et Reformierakond ei kaitse naiste huve, vaid nõrgestab sihikindlalt perede olukorda ning halvustab mitmete juhtpoliitikute suu läbi emadust ja naiselikkust.

Sisepoliitiliste kisklemiste taustal on Prantsusmaa jõudsalt sõna võtmas globaalsete konfliktide võimalike lahenduste välja pakkumisel. Üllas tegutsemine kulgeb samas murekohaga riigi siseasjade pärast, kus üha äärmuslikumad vaated tuure koguvad, muuhulgas vastandudes senisele Prantsusmaa välispoliitilisele kulule. Aga milline on üldse Prantsusmaa välispoliitika? Saame me enam rääkida kunagisest Galliast kui globaalsest superjõust, mida Napoleon omal ajal ette kujutas? Kes on üldse tänases multipolaarses maailmas superjõud? Miks rahvusvahelisele üldsusele Prantsusmaa enam korda läheb? Missuguste mängureeglitega toimetab kunagine emamaa uues rahvusvahelises korras? Miks on Julgeolekunõukogule Prantsusmaad veel vaja? Vastuseid annavad Hilda Laidmets ja Siim Vaher, saatejuhi rolli täidab Annabel Lindmets ning saate lõikas kokku Kaspar Padar.

Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek Strandberg

"Digitunnil" on külas Telia Eesti võrgu planeerimise osakonna juht Roland Pauklin, kellega räägime sellest, miks Eestis on internet kallim kui Lätis või Leedus? Millised on kiirused, mida lähiajal saame nautida. Kuidas võrke ehitatakse ja mis on sellega seotud väljakutsed. Lisaks räägime OpenAI uue põlvkonna tehisintellektist, sellest kuidas Amazon kasutab Anthropic'u Claude'i Alexa uuendamisel. Saame teada, kuidas TikTok viis Islandi poelettidelt kurgid. Stuudios on Mait Tafeanu, Indrek Vaheoja ja Andrus Raudsalu.

Manne göi frömd, zum ihre Saame möglichscht grosszügig z verteile. Aber warum göi Fraue frömd? E nöi Schtudiä het diä Frag undersuächt und es paar ilüchtendi Theorie.

Kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee räägib märgilistest kägudest eesti kirjanduses: Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku Villu õnnekäost ning Vana-Võrumaa kirjaniku Juhan Jaiki loomingust. Käo võib leida nii Marie Underi kui Henrik Visnapuu luulest, kuid mille poolest meie kahe silmapaistva luuletaja käod erinevad? Saame teada, miks Doris Kareva luuletus „Käkimeelne kägu“ justkui ennustas ette GPS-saatjaga käo Friedrichi saatuse. Lisaks "päris" käole räägime ka kellakäost. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Episood 239 Heia, kallid kuulajad! On olnud parajalt pikk paus ning murelikud kirjad - "kas te panite ameti maha?" "kas Robert the doll sai teid lõpuks kätte?" "kas te olete elus?" on pakkud meid siiski lõpuks leidma aega, et teile episood tuua. Ja noh olgem ausad, proovime ikka tempo tagasi üles tõsta. Igatahes, see episood ei ole tavapärane, vaid niisama pläku-pläku. Räägime kuu haaval, mis on toimunud ja vastame ka teie mõnele küsimusele ning räägime ka välja ühe suuuuure-väikese saladuse.

Saame teada, kuidas läheb väiketeatril suvepealinnas, mil moel on trupp pea 20 tegutsemisaasta jooksul muutunud, milline on suveteatri publik ja keda oodatakse etendustele "Merehundi jutud 2.0".

Rahvuskonservatiivsete naiste vestlussaates ”Elust ja poliitikast” on seekord väljunud stuudioseinte vahelt ja läinud külla riigikogu liikmele Helle-Moonika Helmele Suure-Lähtru mõisasse.Saame tuttavaks Haljala vallavalitsuse liikme Pille Bergströmiga EKRE on Haljala vallas võimul olnud 2,5 aastat ja Pille annab väikse ülevaate Haljala valla käekäigust. Saates on arutluse all Kaja Kallase lähetamine Brüsselisse, Kristen Michali valitsuse plaanid ja Reformierakonna struktuurne korruptsioon, mis kätkeb endas nii RMK salalepinguid kui ka Tallinna Sadama kohtuotsust. Kaja Kallas on lubanud, et ta ei lähe Brüsselisse kuna tahab maitsta oma töövilju Eestis. Näib, et Kallase „tööviljad“ on nii hapud, et isegi kui Kaja Kallas ei saa kõrget kohta Euroopas tuleb tema asemele Kristen Valge kampsun Michal. Imestatakse, et Reformierakonna pink on nii lühike, et ei leita Kaja Kallase asemele ühtki puhta renomeega inimest.Teise teemana on vaatluse all Riigikontrolli auditis selgunud RMK salalepingud. Alla turuhinna riigilt puitu saanud Graanul Investi omanik Raul Kirjanen kritiseeris 2020. aastal valitsust, kes andis koroonakriisis laenu Tallinkile ja teistele ettevõtetele. Laenud on tänaseks tagasi makstud ja riiki pole erinevalt Kirjaneniga seotud lepingutest kahju saanud. Riigile kahjulikud kestvuslepingud allkirjastas reformierakondlane Keit Pentus -Rosimannus. Reformierakondlastega oli tegu ka Tallinna Sadama korruptsiooni ja altkäemaksus süüdistatud, kui kes mõisteti õigeks kuriteo aegumise tõttu. Kohus hüvitas osaliselt kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1,26 miljonit eurot ja süüteomenetlusega tekitatud kahju kokku summas 98 332 eurot.

Saame tuttavaks mõne "seedriorulasega".

Suvises Pärnus ringiuitaja ei leia linnaruumis märke 17. sajandi lõpus ehitatud suurejoonelisest Riia väravast. Saates on külas Ragnar Nurk, Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog, kellelt kuuleme, kus paiknes Riia värav ning miks see oli uhkem kui tänini säilinud Tallinna värav. Saame ka teada, kes võis olla keeruka ja läbimõeldud ülesehitusega Riia värava arhitekt.

Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.

Saame teada, mis tegelikult toimus Oskari reisil --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/pudelipohja-ennustajad/message

Lisalugu sellest, kuidas kaks spordisõpra ennustusmaailma sisenesid ja rikkaks saada üritasid.Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika."Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. 

Ep 238 - Havanna sündroom ja vangla Arizonases Hei hei! Oleme tagasi pärast piinlikult pikka pausi! Tänases osas võtab Agnes ette esimese poole oma kaheosalisest loost - Havanna sündroom. Saame teada, millega tegu ning kuidas see on inimesi mõjutanud Eliise räägib Yuma vanglast, mis on Arizonase osariigi esimene kinnipidamisasutus. Me väga täname, et olete meid toetanud ja nii kannatlikult oodanud uusi episoode Nagu ikka, ootame teie kirju aadressile unejutudpodcast@gmail.com Kuulmiseni!!

Järgmisel nädalal annab Vox Clamantis kontserdi rahusõnumiga.

Küllo Arjakas: "Oli erandlik päev 23. veebruaril 1924. aastal, kui Päts pidi kolm korda Estonias esinema: kahel korral pidama kõnesid ja küllap oli tal ka õhtul vaja ühele või teisele tervitusi öelda!" Maarja Vaino: "Üldiselt oli Tammsaarel ju Estonias ja teisteski teatrites esietendusi, aga ta armastas oma etendusi käia vaatamas mõnel teisel ajal ja oli alati olnud kuskil tagareas."

Kallid Rahareede sõbrad, Täna on meil üks väga oluline ja ka tõsine teema. Saame aru, et see võib kohati tekitada kehva emotsiooni, aga loodame, et teisalt jälle inspireerib.. Kui teil on ideid edaspidiseks, siis palun saatke need rahareede@gmail.com Suur aitäh, et olete olnud meiega! Katri ja Kristjan

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja uue tippkeskuse juht Reedik Mägi räägib sellest, millega hakkab tegelema see tippkeskus. Saame teada, kuidas hakkab tehisaru meid tulevikus aitama ja millised uued võimalused üldse avanevad ka Eesti tervishoius, kui see tippkeskus teoks saab. Uurime ka seda, mida see tippkeskus tegema ei hakka. Saatejuht Marek Strandberg.

“Kinnisvarajutud” podcasti 170. osas suuname pilgud Eesti südamesse ehk Paidesse, kui sealsest elu-olust läbi kinnisvaraprisma on meile külla tulnud rääkima maakler, kinnisvaraentusiast ning finantskuritegude uurija Kersti Okas. Pinnime esmalt Kerstit finantskuritegude maailma saladuste asjus, kuid konkreetseid vastuseid saamata hakkame rääkima Paide kinnisvaraturust, mille elavdamises on Kerstil olnud väga tõsine roll. On suisa öeldud, et kui Paides on keegi tegija, siis on see Kersti Okas! Saame lähemalt teada, mis strateegiaga Kersti Paidesse kinnisvaraivestoreid meelitas ning miks ta seda üldse tegi, kuidas on ta jõudnud nii kaugele, et Paides on üle aastakümnete kerkimas uusarendused, millist tootlust tasub üüriinvestoritel Paidest oodata ning miks Paide üldse investorite jaoks atraktiivne on? --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Aasta viimases, pühadehõngulises konservatiivsete naiste vestlussaates ”Elust ja poliitikast” annavad EKRE poliitikud Merle Kivest, Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets hinnangu Kaja Kallase valitsuse tööle. Saame vastuse küsimusele, millised on EKRE plaanid peale riigieelarve pidurdamiseks mõeldud obstruktsiooni lõppemist. Merle Kivest räägib lähemalt hooldusreformi probleemidest ja kodanike ostujõust  Kallase valitsuse ajal vohanud inflatsiooni ja majanduslanguse ajal. Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Evelin Poolamets toob näite rohepöördega seonduvate seaduste ulmelisusest,  kus luuakse eeskirju heitmevabadele veoautodele, mida pole Eestis veel olemaski.Saame teada, millisele küsimusele vastamise asemel süüdistas  Kaja Kallas Evelin Poolametsa viha õhutamises. Vaatajatele soovitakse valgeid jõule, lootuses, et ka tuleval aastal ei rakendataks selle üleskutse suhtes vihakõneseaduse karmi kätt.

Külas on värskelt "Börsihai 2023" tiitliga pärjatud Sander Liibert. Saame teada, milline strateegia teda võidule viis, mis sektorile ta keskendus ning millised kõrvale jättis. Samuti kergitab Sander saladuseloori ka oma isiklikelt investeerimispõhimõtetelt ja selgitab, miks on alustavatele investeerimishuvilistele kasulik Börsihai mängus osaleda. Saate tegi LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Vaata lisaks: www.lhv.ee/hai

Nick de Semlyen, "Viimased märulikangelased". Kirjastuselt Tänapäev. Loeb Rando Tammik. Selle nädala Kuku raadio järjejutt viib meid märulifilmide maailma. Saame teada, et uus mehine filmižanr tekkis Vietnami sõjale järgnenud masendusest. Kuuleme ka lustakaid lugusid Arnie'st, Sly'st ja teistest filmistaaridest.

Saates on külas lavastaja Elmo Nüganen, kellega räägime peatselt esietenduvast barokkooperist „Julius Caesar“. Saame teda, kas lavastuse tuumaks on Kleopatra ja Caesari armastuse lugu või on rõhuasetus mujal? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Jätkame eile alustatud tuuri ning käime Ida-Tallinna Keskhaigla erinevates keskustes ja osakondades, et saada aimu, millega nendes töötavad õed tegelevad. Saame teada, milline peab olema õde, kes töötab Kirurgiakliiniku erakorralise meditisini keskuses ning kuidas erinevad õe ülesanded töötades ambulatoorselt või statsionaarses osakonnas. Teejuhiks on Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse liige ja õendusjuht Kätlin Pallo. Küsimusi esitab Ingela Virkus.

Tänases saates heidame pilgu peagi Berliinis algaval IFA tehnikamessil näidatavatele uutele nutikatele kodumasinatele. Räägime sellest, millises seisus on mobiiliga e-hääletamine ning jagame muljeid Samsungi suure volditava telefoni ning ratastel nutiseadme ehk Hyundai uusima elektriauto kohta.   Saate teemad: • 06:09 Peatselt algaval IFA-l näeme uusi nutikodu seadmeid  • 00:51 Kas järgmistel valimistel saame hääletada telefoniga? • 18:09 Samsungi Galaxy Fold 5 on eelmisest parem volditav telefon, aga kellele? • 33:10 Hyundai Ionic 6 on üllatusi täis elektriauto Saadet juhivad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.

Viimases „Eesti Eso“ podcastis istus laua taga maalikunstnik Edgar Tedresaar. Naerdi, sügati pead ja räägiti nii jalgpallist kui polariseeritud maailmast, abstraktsusest kui reaalsematest teemadest. Kuidas sünnib üldse abstraktne kunst ning mis on selle juures olulisim? Kas vorm? Kontseptsioon? Või hoopis see, millega tegeleb kunstnik väljaspool ateljeed? Saame teada, sest Edgar jagab lahkelt vastuseid!

Laskesuusatamine on viimastel aastatel võitnud sadade tuhandete eestlaste südamed. Kutsusime keset suve endale külla kaks laskesuusakoondislast, Kristo Siimeri ja Tuudor Palmi, et rääkida, mis teeb laskesuusatamise nii eriliseks. Saame teada, kuidas leidsid nemad tee laskesuusatamiseni, miks on see laskmine ikkagi osadele nii keeruline, kuidas kujuneb laskesuusatajatel palk ja millega tegelevad mehed siis, kui hooaeg parasjagu ei käi. Küsimusi küsis LHV kommunikatsioonispetsialist Marthi Lepik.

“Kinnisvarajutud” podcasti 148. osas hüüame kõik kooris "Saldējums!" ja kolime jutuga meie lõunanaabrite lätlaste juurde. Meil on külas endine tippjuht ning nüüd vaid kinnisvaras tegutsev Margit Laanjärv ehk Läti Margit. Lätlaste jaoks Margita teeb meile esmaslt läti keele kiirkursuse ja siis räägime poolteist tundi kinnisvarast. Omal ajal töö tõttu Lätti kolinud ning sinna elama jäänud Margit hakkas aktiivselt kinnisvarasse investeerima 2019. aastal ning kiirelt jõudis ta päris suurte ja väljakutseid täis majade ostmiseni. Saame selles osas väga korraliku ja põneva sissevaate Läti kinnisvaraturule, sealsetesse juriidilistesse nüanssidesse, ostu- ja rendihindadesse ning ka Riia geograafiasse, kus parasjagu mingisugune iela asub. Kui tuua episoodist välja mõned tipphetked, siis räägib Margit, kuidas talle on kassipoegades üüri makstud, mille järgi tunneb ära kõige halvemad rentnikud, kuidas "kuuevarbaliste" juures tehinguid tehes ostuprotsessis ka advokaadid sõimata saavad, mida tähendab Lätis n-ö sundüürnikuks olemine ja kuidas saab Riias lahti korteris pesitsevatest haisukottidest. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Ep 221 - Hääletajad, unenäod ja kõhe maamajake Hei-hei! Käes on kuulajate episood! Saame aru, et on suvi ja kõigil on raudselt meeletult tegemist, seega, anname andeks, et tänane episood on pisut lühem. Nagu ikka, saatke meile enda lugusid aadressile unejutudpodcast@gmail.com ning kuuleme juba järgmine kord jälle!

Podcast „Jalgrattapalavik“ astub värske episoodiga kuulajate ette vahetult pärast Tour de France'i lõppu. Prantsusmaa velotuurist teeme juttu õige põgusalt, aga siiski teeme. Enamjaolt räägime Sander Maasingu (34) käekäigust ratturina ning arutleme coachingu teemadel. Mis on need oskused, mille abil saab sportlane enda seest kätte võimalikult palju? Maasing, kes vanuse poolest võiks veel tipptasemel võidu sõita, on pärit Jõgeva lähistelt Siimustist. Kuidas üks Siimusti poiss jalgrattaspordi juurde üldse jõuab ja mis on need hoovad, mis teda selle ala küljes kinni hoiavad? Maasingu otseseks eeskujuks ja kamraadiks oli ja on Rene Mandri, kellega mingil eluetapil oldi nagu särk ja püksid või sukk ja saabas. Kogu aeg ninapidi koos. Mõlemad jõudsid läbi rattasõidu Prantsusmaale, Mandri murdis lahti ka elukutseliste ukse, Maasingul seda teha ei õnnestunud, ehkki 2009. aastal ta eesmärgist väga kaugele ei jäänud. Olnuks prantslane... siis mine tea. Räägime mitmetest tiitlivõistlustest, juunioride Rahutuurist, päris noorena koos rattalegendi Aavo Pikkuusiga Jugoslaavia velotuuril käimisest. Saame teada, kellega tänastest tippmeestest on Maasing amatöörina Prantsusmaal ühes klubis sõitnud. Sporditegemise periood Prantsusmaal kestis viis hooaega, neist viimane oli juba pool vägisi. Motivatsiooni viisid alla 2010. aasta ebaõnnestumised, misjärel uut edulainet enam ei tulnudki. Tänasel päeval üritab Maasing sportlasi rasketest hetkedest läbi aidata. Võtmesõnadeks eneseanalüüs ja coaching. Enamus edust on peas kinni. Kuidas avastada sisemised reservid ning panna need enda jaoks tööle? Lihtne küsida, raske vastata. Aga vastused on üldjuhul olemas, nende saamiseks tuleb vaid vaeva näha. Vestlust arendab Ivar Jurtšenko. Head kuulamist!

"Digitunnil" on külas Alan Vaht Alexelast, kes vahendab meile oma muljeid elektriauto reisist Budapesti. Saame teada, kuidas on lood laadimistaristuga, kas elektriautoga reisimine on taskukohasem kui sisepõlemismootoriga autoga ja kui palju elektriauto manikul väärtuslikku reisiaega laadimisjaamades kaduma läheb. Lisaks räägime Meta Twitteri konkurendist Threads'ist, mis Ameerika Ühendrikide isesisvuspäeval jõudis kasutajate telefonidesse. Lisaks uudiseid teisintellekti valdkonnast, maailma kohtumajadest ja Apple tooteuundustest. Stuudios on Mait Tafeanu, Indrek Vaheoja ja Andrus Raudsalu.

“Kinnisvarajutud” podcasti 145. osas kutsume saatesse ühe väga targa mehe, kui meil on külas Tehnikaülikooli professor ja akadeemik Jarek Kurnitski, et vastata Siimu ühele väga põletavale küsimusele - kui kaua nõuka-aegsed majad püsti püsivad? Lisaks sellele vaatame otsa kortermajade renoveerimisele, räägime energiatõhususest, energiamärgisest ning korterite sisekliimast. Alustame Jareki küsitlemist just Nõukogude Liidu pärandi teemadel, mida on täis kogu Eesti. Saame teada, kui palju on meie maal kunagiste tüüpprojektide järgi ehitatud kortermaju, kui palju nendest on renoveeritud, kas ja millal renoveerimine ära tasub, mida teha nende majadega, mida ei suudeta renoveerida, miks pole mõtet maja poolikult renoveerida ning kui kaua need hooned pärast renoveerimist kestavad. Seejärel võtame ette tänapäevasemad majad ning palume Jarekil hinnata viimase 30 aasta ehituskvaliteeti Eestis. Saame Jarekilt ka väga konkreetsed soovitused, millist korterit tema isiklikult üldse ei ostaks ning millist ta julgeks ka sõbrale soovitada. Kahjuks Siimul tõmbab see saateosa suu korralikult kriipsuks. Episoodi lõpuosas räägime pikalt ja laialt energiatõhususest ning miks see keskmisele korteriomanikule üldse tähtis on. Saame teada, kuidas kujuneb hoone energiamärgis ning kuidas seda taotleda saab. Küsime Jarekilt ka, kas on mingeid nippe, kuidas korteriomanik ise saab enda energiakulusid vähendada või on ainus variant minna korteriühistu koosolekule, rusikas lauale lüüa ning nõuda maja terviklikku renoveerimist. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Kuna Tallinna Lennujaam seadis endale ambitsioonika eesmärgi saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2025, on seekord saates "Ilmaparandaja" külas Tallinna Lennujaama juhatuse liige Anneli Turkin. Saame kuulda mida on lennujaamas siiani ära tehtud ja mis sammud lähiaastatel veel ette võetakse. Saadet juhib Rein Pärn.

Pea kolmkümmend aastat laulupidudel dirigeerinud Lydia Rahula teeb seda ka nüüd, "Püha on maa" kontserdil ühendkooride ees.

Laupäevases "Keskpäevatunnis" arutavad Madis Kimmel, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar selle üle, mitme Eesti vahel me märtsis valida saame ja tahame. Kaks erakonda – EKRE ja Reformierakond on selgelt vastandunud, ülejäänud on pigem ettevaatlikumad. "Keskpäevatund" räägib ka naiste osakaalust poliitikas ja peapiiskop Urmas Viilma arvamusest, et muuseumid peaksid kirikutele tagastama nende vara.

Tänases saates kuuleme pikalt ja põhjalikult kuidas mängude kirjutamine käib ning Märten Rattaseppa kogemustest kirjutada nii Disco Elysiumit, Death & Taxesit kui ka uut Obsidiani keskaja-müsteeriumit Pentiment. Saame teada, kuidast erineb see töö väikeste ja suurte stuudiote puhul ning kuidas üldse mängude kirjutamiseni jõuda.  Ka ei tule meil puudu uudistest. Sony ja USA konkurentsiamet üritavad takistada Microsofti Activisioni-diili ning selle tõttu teevad mõlemad pooled väga veidraid avaldusi. Steam võitis üsna kogemata plavormisõja, Spilinter Cell saab raadiodraama, Yuji Naka viidi vangi, kahjuks aga mitte Sonicu tõttu, ning Witcheri uue generatsiooni versioon on vaid mõned teemad mida arutame. Rainer on mänginud mitut uut asja, nende seas ka Märteni Kirjutatud Pentiment, aga ka Spider-Man: Miles Morales ja äärest Disney Dreamlight Valley, Rein aga jätkab Warzone 2 radadel. Soovituseks Steami sügisene allahindlus. Lingilist: https://www.eurogamer.net/us-competition-regulator-likely-to-challenge-microsoft-activision-deal https://www.eurogamer.net/sony-dunks-on-battlefield-series-in-microsoft-activision-merger-bid https://www.eurogamer.net/microsoft-admits-many-playstation-exclusives-better-quality-than-those-on-xbox https://www.eurogamer.net/microsoft-says-it-offered-sony-10-year-deal-to-keep-call-of-duty-on-playstation https://www.eurogamer.net/assassins-creed-valhalla-headed-to-steam https://www.eurogamer.net/heres-your-first-look-at-the-witcher-3s-long-awaited-next-gen-update https://www.eurogamer.net/sonic-creator-yuji-naka-reportedly-arrested-for-insider-trading https://www.eurogamer.net/deus-ex-go-becomes-unplayable-in-january-even-if-you-paid-for-it https://www.eurogamer.net/valheims-long-awaited-mistlands-expansion-available-to-try-today https://www.eurogamer.net/step-aside-netflix-splinter-cell-is-getting-a-bbc-radio-4-adaptation  

Vaevalt on mõni Algorütmi kuulaja, kes pole kokku puutunud Amazoni S3-ga. Meil on tänases saates aga külas inimene, kes otsustas hakata paremat S3 ehitama ning on sellega juba päris kaugele jõudnud. Meie tänane külaline on Tommi Kannisto, kes veab ettevõtet nimega Storadera. Nad on kaasanud raha hulgalt tuntud investoritelt ja ees ootab raske töö internetimaailma suurimatele firmadele konkurentsi pakkuda. Küsime Tommi käest, miks ta otsustas nii konkurentsirohkes ja suuri investeeringuid nõudvas valdkonnas nagu pilvepõhine salvestusmaailm hakata tegutsema ning mis on Storadera eelised Amazoni, Microsofti ja teiste sarnaste tegijate lahenduste ees. Saame ka teada, kuidas tehniliselt ühte sellist süsteemi ehitatakse, millist programmeerimiskeelt nad kasutavad, kas neil on enda serverid ja kus need asuvad ja nii edasi. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Tänase saate külaline Riina Einasto räägib kodus hooldaja tööst Iirimaal. Ta on sama tööd teinud ka Inglismaal, kuid eelistab iga kell Iirimaad. Kodus hooldaja elab küll kliendi kodus, kuid ei ole tema käsutuses 24 tundi ööpäevas. Oma klienti võib tegelikult ka valida, samamoodi nagu klient ja tema perekond saavad hooldajat valida. Kliendi ja hooldaja vahel seisab agentuur, kes Riina kinnitusel toetab korralikult ka hooldajat (mitte ainult ei esinda kliendi huve). Kuigi taolised töökuulutused on avalikud ka Eesti tööportaalides, tuleb Riina sõnul eestlasi Iirimaale kodus hooldajateks väga vähe. Miks, ta ei tea. Palk on seal veidi üle Iirimaa miinimumpalga, kuid oluline nüanss on see, et elamise ja toidu peale seal tegelikult raha ei kulu. Niisiis on tegemist justkui taskurahaga. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Täna on üle 10 aasta külas Andri Allas, kes räägib juba sellel nädalavahetusel toimuvast MängudeÖÖst, mis sellel korral tuleb suurem ja mitmekesisiem kui kunagi varem! Saame ka lahenduse ühele müsteeriumile mis kummitab eelmisest MÖÖ'st ja räägime ka ajaloost.  Sellel nädalal oli ka palju uudiseid, pea kõik mängufirmad näitasid uusi asju ning kuuleme uutest Assasins Creedidest, konsoolieksklusiivest mis PC'le jõuavad, uue Zelda nimest ja ilmumiskuupäevast ning mõtleme kuidas läheneda uuele God of Warile.  Rein on mänginud veidrat retrohõngulist indikat Vampire Survivors ja Orcs Must Die 3, Rainer aga pritsib värvi Splatoon 3's ja üritab Wolfenstein: Enemy Territorys noorust tagasi võita. Soovituseks Starlight pakk Humble Bundle'is. Lingilist:  https://www.mangudeoo.ee/schedule https://www.ign.com/articles/ubisoft-forward-september-2022-everything-announced https://www.eurogamer.net/everything-in-todays-nintendo-direct https://www.eurogamer.net/everything-announced-in-sonys-september-2022-playstation-state-of-play-broadcast https://www.eurogamer.net/playstation-vr2-is-about-to-breathe-new-life-into-virtual-reality-gaming https://www.eurogamer.net/heres-everything-shown-during-tonights-idxbox-showcase https://www.eurogamer.net/halo-developer-343-reportedly-loses-engine-lead https://twitter.com/nibellion/status/1570095593212751873?s=46&t=y2mhZkhwdwKughf9GU2VSA https://www.eurogamer.net/the-last-day-of-overwatch-1-will-be-2nd-october-blizzard-confirms https://www.eurogamer.net/the-sims-4-base-game-is-going-permanently-free-starting-in-october https://www.eurogamer.net/looks-like-uncharted-legacy-of-thieves-collection-is-coming-to-epic-games-store-and-steam-next-month https://www.eurogamer.net/the-judgment-collection-is-available-on-steam-now https://www.eurogamer.net/deathloop-lands-on-xbox-next-tuesday https://twitter.com/Nibellion/status/157034993574857932 Retro: https://web.archive.org/web/20120919000228/http://raadio1.ee/2012/09/14-septembri-puhata-ja-mangida-steam-trugib-elutuppa/

Tänase saate külaline Kaur Treimann jutustab minihaagisega reisimisest. Kauri sõnul pole minihaagis Eestis siiani kuigi popiks muutunud, kuid samas on see ääretult mugav. Kui nad perega ringi sõidavad, siis tulevad ka paljud inimesed uudistama ning ei jõua ära imestada, kuidas neljaliikmeline perekond sinna ära mahub. Kuidas see siis ikka võimalik on? Kaur selgitab! Saatekülaline kõneleb veel sellest, missuguse spontaansuse minihaagisega reisimine kingib, mis teeb selle mugavaks, mis on haagises sees, kuidas pisipere suhtub haagisega ringi reisimisse ja palju muud. Kaur jagab ka soovitusi, kuhu võiks reisida nii Eestis kui välismaal. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad 9. aprillil: Kas eestlaste kaitsetahe on suur või väike? Saame teada, kui asi karmiks läheb? Mis saaks siis, kui noored tahaksid Soome või Rootsi pageda? Kas keelenõudeid peaks Ukraina pagulaste tõttu pehmendama? Jah või ei? Vene gaasist loobumise otsus - kuidas seda ikkagi ellu viia? 15,2% hinnatõus on suurim alates 90ndatest aastest. Mis saab edasi? Põgenikud läksid hotellist laevale Isabella elama. Seegi on lahendus! Politsei näitab reaalselt, kuidas karm olla: Georgi lindiga ja Ukraina sõda õigustava juhiga veok saadeti Venemaale tagasi; 10 päeva ja 500 eurot trahvi ka mõnedele. Kas oleks vaja ka Vene Föderatsiooni kodanike relvaload tühistada, neile kinnisvara müüki takistada, kas maaostu takistada või mitte - mõnes kohas on see keelatud, ettevõtetele Eestis tegutsemine keelata, viisade andmise lõpetamine.

Rubriigis "Müütilised olendid meie ümber" räägib usundiuurija Mare Kõiva puudest. Saame teada millised on Eestis pühad puud ja kuuleme ka üht vähetuntud lugu õunapuust.

FK224! Saame taas rõõmustada kodumaiste filmide üle, sest kinno jõuab Peeter Simmi lavastatud “Vee peal”. Režissöör on meil külas ja juttu ei tule mitte ainult uuest filmist vaid pika karjääriga lavastaja vaatab hea meelega tagasi oma varasematele töödele nagu “Arabella, mereröövli tütar” ja “Ideaalmaastik”. Uudistevaesel nädala annavad tooni vanurite noir “Sniff”, Nic Cage'i uued projektid ja Disneylandi järjekordse atraktsiooni ekraniseering. Uutest filmidest saabuvad sel nädalal kinolinale “Vee peal”, “Pärast langemist” ja “Saatanlik”. Sisukord: 02:40 Kirjad 14:47 Eesti kinotabel 22:03 Uudised 29:06 Intervjuu: Peeter Simm 1:12:23 Vee peal 1:17:24 Pärast langemist 1:20:04 Saatanlik 1:26:52 Telekava

FK224! Saame taas rõõmustada kodumaiste filmide üle, sest kinno jõuab Peeter Simmi lavastatud “Vee peal”. Režissöör on meil külas. Uudistevaesel nädalal annavad tooni vanurite noir “Sniff”, Nic Cage'i uued projektid ja Disneylandi järjekordse atraktsiooni ekraniseering. Uutest filmidest saabuvad sel nädalal kinolinale “Vee peal”, “Pärast langemist” ja “Saatanlik”. Saatejuhid Lauri Kaare ja Kristjan Gold.