Podcast appearances and mentions of fred puss

EKI leksikograaf Fred Puss: "1930. aastatel ei teadnud ka riik ise, et hulk inimesi oli Eestis ikka veel ilma perekonnanimedeta." Perekonnanimetute probleem oli Fred Pussi sõnul peaaegu ainult Petserimaa ja Narvataguse probleem. Seal hakati perekonnanimesid panema alles 100 aastat tagasi 1921. aasta jõustunud seaduse alusel.

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?

Fred Puss(avafotol) : "Soomes sellist perekonnanimede panemist, nagu oli Eestis 200 aastat tagasi, ei olnud. Soomes oli nimede valik pigem enda teha."

Fred Puss(avafotol) : "Soomes sellist perekonnanimede panemist, nagu oli Eestis 200 aastat tagasi, ei olnud. Soomes oli nimede valik pigem enda teha."

Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss. Saame teada ka, kas kirillitsa on kuidagi meie nimede kirjutamist kuidagi mõjutanud.

Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss. Saame teada ka, kas kirillitsa on kuidagi meie nimede kirjutamist kuidagi mõjutanud.

Eduard Ahrensi grammatika uue tema loodud kirjaviisiga ilmus 175 aastat tagasi. Kirjaviiside vahetusest ja sellest, kuidas suhtuda korrapäratu ja vana kirjaviisi järelmõjudesse meie ees- ja perekonnanimedes räägib genealoog Fred Puss (fotol).

Eduard Ahrensi grammatika uue tema loodud kirjaviisiga ilmus 175 aastat tagasi. Kirjaviiside vahetusest ja sellest, kuidas suhtuda korrapäratu ja vana kirjaviisi järelmõjudesse meie ees- ja perekonnanimedes räägib genealoog Fred Puss (fotol).

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Aprillikuu esimeses saates on Urmas sugupuude ja elulugude uurija Fred Pussi töövari.Kuulake 1. aprillil kell 14.05.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb.Aprillikuu esimeses saates on Urmas sugupuude ja elulugude uurija Fred Pussi töövari.Kuulake 1. aprillil kell 14.05.

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Kui esimeses saates tutvustas genealoog Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta, siis teises saates jutustab ta lugusid ja annab näpunäiteid eestlaste leidmiseks teiselt poolt maakera. Fred Puss: " Oma esivanemate vastu huvi tundmine on selline hobi, mis annab aimu sellest, kui hästi me praegu elame!"

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Kui esimeses saates tutvustas genealoog Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta, siis teises saates jutustab ta lugusid ja annab näpunäiteid eestlaste leidmiseks teiselt poolt maakera. Fred Puss: " Oma esivanemate vastu huvi tundmine on selline hobi, mis annab aimu sellest, kui hästi me praegu elame!"

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Genealoog Fred Puss kinnitab, et just praegu on suuremad ja paremad võimalused uurimistöö tegemiseks, kui kunagi varem. Esimeses saatest tutvustab Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 25. veebruaril kell 13.05.

Kuidas leida teavet võõrsil elanud eestlaste kohta? Genealoog Fred Puss kinnitab, et just praegu on suuremad ja paremad võimalused uurimistöö tegemiseks, kui kunagi varem. Esimeses saatest tutvustab Fred Puss allikaid, millest saab teavet idakandieestlaste elu ja käekäigu kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 25. veebruaril kell 13.05.

"Eestlasele eesti nimi!" Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime. Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

"Eestlasele eesti nimi!" Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime. Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss räägib teises saates eesti perekonnanimede saamisloost sellest, kuidas mõisnikud oma talupeogade jaoks suisa süsteeme välja mõtlesid ja mille järgi praegugi võib mõne piirkonna perekonnanimed ära tunda. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 9. oktoobril kell 15.05.

200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss räägib teises saates eesti perekonnanimede saamisloost sellest, kuidas mõisnikud oma talupeogade jaoks suisa süsteeme välja mõtlesid ja mille järgi praegugi võib mõne piirkonna perekonnanimed ära tunda. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 9. oktoobril kell 15.05.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.