Podcasts about esimeses

Võidusõitja Martin Rump on atesteeritud autosporditreener. Esimeses osas temaga räägime, mida ja kuidas teeb autosporditreener, miks autosportlasele on oluline füüsiline vorm ja kuidas vaimne ettevalmistus aitab kaasa tulemusele. Saatejuht on Margus Kiiver.

Esimeses tunnis tuleb tehnikaekspert Avo Elmega juttu nutitelefoni kasutamisest suvel. Saate teises tunnis kõlavad laulud, mille pealkirjades on sees Mr, Miss või Mrs.

Alustab uus LHV taskuhääling "Äriminutid", mis on ettevõtjatelt ettevõtjatele ning milles jagatakse häid mõtteid, kogemusi ja nippe, kuidas oma äri edendada ning konkurentsitihedas ettevõtlusmaailmas edukalt läbi lüüa. Saadet viivat läbi LHV ettevõtete finantseerimise juht Marko Kiisa ja B2B-turundusspetsialist Johannes Kanter. Esimeses osas saamegi nendega tuttavaks ning teeme selgeks, millised on nende kokkupuuted ettevõtlusega. Tegemist on ettevõtlusest ja ettevõtjatest rääkiva lühisaatega, mis ilmub kaks korda nädalas.

Noor töötaja Henri paneb kogu oma energia trükikoja arendamisse. Peagi ta näeb, et ettevõte lekib: raha läheb ülemuse maja katuseks ja kõrvaläridesse."Mu ülemus oli sahkerdaja" on audiolugu, mis räägib halbadest juhtidest.Esimeses pooles vaatab saatekülaline Henri tagasi oma kunagisele töökohale ning meenutab ülemust, värvikat ärimeest, kes valmistas kolleegidele palju peavalu. Mida sellises olukorras töötajana teha?Loo teises pooles tõmbame pildi laiemaks ja räägime psühholoog Eva-Maria Kangroga Eesti juhtimiskultuurist. Mis rehade otsad juhid enamasti astuvad? Mis vahe on ehitusfirma ja reklaamibüroo juhtimisel? Kui tihti otsivad juhid professionaalset abi?  

Aastalõpu erisaates on stuudios kõik kolm saatejuhti - Raivo Vare, Ott Pärna ja Anto Liivat - ning SEB panga juhatuse esimees Allan Parik, kes tuletavad meelde lõppenud majandusaasta olulisemad sündmused ja kiikavad ka uude, 2024. aastasse. Esimeses saateplokis keskendume maailmamajandusele ja geopoliitikale, teises energeetikale ja kestlikkusele, kolmandas uutele tehnoloogiatele ning neljandas juhtide eest seisvatele väljakutsetele.

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "[Apolloni ja Dionysose vahel](https://www.youtube.com/watch?v=srqNyJbQb-c&t=1s)"; 148. "[Friedrich, Jordan ja moirad](https://www.youtube.com/watch?v=iDf2kBGvCT0&t=1s)" ja 165. "[Süvapsühholoogia ristiisa](https://www.youtube.com/watch?v=j2keXGdINog&t=1s)". Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill. Täna räägime Nietzschest [Hasso Krulli](https://www.youtube.com/watch?v=fhGdPr1VZAI&t=1s) ja [Ahto Lobjakaga](https://www.youtube.com/watch?v=rwvL76SUgtk&t=1s). Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "[Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja](https://www.antikvariaat.eu/friido-toomus-friedrich-nietzsche-uliinimese-kuulutaja)": "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast." Peatse kohtumiseni! H.

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [2] • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [3] • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus... [4] • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me... [5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Karmel Killandi on oma elus kogetud õppetunnid pööranud edukateks peatükkideks, millest on kõigil õppida. Kuidas tulla toime karmi kriitikaga? Kuidas toimib perekond, kui üks lastest on haige? Kuidas säilitada rahu suurte teleülekannete ajal?

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake'i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor [David Lorimer](https://www.youtube.com/watch?v=mh27R0K8BfE&t=1s). David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)") ja 99. vestlusring ("[Sinus endas kobra](https://www.youtube.com/watch?v=6epTzGUockc&t=1s)"). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "[Absurdne loodus](https://www.youtube.com/watch?v=31Zocjr5fSA&t=1s)", kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus. Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et [Erkki-Sven Tüüril]https://www.youtube.com/watch?v=mf3Vbjw9jWU&t=1s) on kooriteos "[Questions](https://open.spotify.com/track/4AlY4kdAv2sz2yKHdYheK9?si=733ae1de67274759&nd=1)", mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist. Head kuulamist!

Hooaja esimeses saates kõnelevad poliitikud Mart Helme ja Martin Helme EKRE fraktsiooni Ungari visiidist, Kaja Kallase Vene-sidemetest ja kahepalgelisusest ning USA süvariigi ponnistustest takistada Donald Trumpil saada vabariiklaste presidendikandidaadiks.

"SMN oli 1978. aastal asutanud konverentside sarja „Müstikud ja teadlased“, mina osalesin seal esimest korda 1981. aasta kevadel. Kaks aastat hiljem kohtasin seal Rupert Sheldrake'i ja David Bohmi. Rupertiga oleme sellest ajast saadik jäänud lähedasteks sõpradeks. Kohe pärast kõnealust konverentsi lugesin läbi Bohmi 1980. aastal ilmunud raamatu „Wholeness and the Implicate Order“, see avaldas mulle väga sügavat mõju," ütles Tähenduse teejuhtide 31. numbrile antud intervjuus Science and Medical Networki direktor David Lorimer [1].David Bohmi nimi ei tohiks sarja püsikuulajatele tundmatu olla. Möödunud sajandi ühele nimekamale kvantfüüsikule on pühendatud Tähenduse teejuhtide 92. ("Otsatu potentsiaal" [2]) ja 99. vestlusring ("Sinus endas kobra" [3]). Esimeses neist osalesid Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, teises Siim Lill ja Jonas Nahkor. Kvantfüüsika oli teemaks ka 176. saates "Absurdne loodus" [4], kus stuudios olid samuti Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus.Kui pärast intervjuud David Lorimeriga selgus, et Erkki-Sven Tüüril [5] on kooriteos "Questions" [6], mis kujutab endast David Bohmi viisistatud intervjuud teaduse tulevikust, siis tekkiski mõte rääkida juubelisaates taaskord Bohmist.Head kuulamist!H.[1] • David Lorimer "East and West" [2] • 92. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ots... [3] • 99. Siim Lill ja Jonas Nahkor, "Sinus... [4] • 176. Jaak Kikas ja Mihkel Kunnus, "Ab... [5] • 4. Kerri Kotta ja Erkki-Sven Tüür, "M... [6] https://open.spotify.com/track/4AlY4k... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Seekord räägin veel 2 Cambridge'i kummituslugu. Esimeses loos räägime ühest perekonnast, kes kolis oma uude koju. Ning, mis nad sealt leidsid. Teises loos räägime ühest lapsest ja tema kujutletavast (?) sõbrast. Uus osa igal neljapäeval. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Märjamaa osakonna liikmed Rudolf Jeeser ja Jaan Uustalu panid käima taskuhäälingu saate "Märjamaa valla uudised".Jeeser on ühtlasi ka kohaliku vallavolikogu liige, EKRE Märjamaa osakonna juhatuse esimees ning EKRE piirkondade koordinaator.Esimeses saates tutvustatakse end ja saate põhimõtteid, loomulikult vahendatakse ka värskeid uudiseid Märjamaa vallast.

Kuku raadio keskkonnasaade "Ilmaparandaja" lülitub ka valimiste lainele. Järgnevad kolm laupäeva räägivad oma keskkonnalubadustest ja rohelistest lahendustest valimistel kandideerivad erakonnad. Esimeses saates on külas Jevgeni Ossinovski Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast, Siim Kiisler Parempoolsetest ja Heiki Hepner Isamaast. Mida on vaja muuta transpordisüsteemis, et julgustada inimesi rohkem liikuma ja kuidas suhtuda metsanduse arengukavasse? Milline peaks olema Eesti panus kliimamuutustega võitlustes? Need ja paljud küsimused veel on saatejuht Rein Pärna huulil ja vastused juba sel laupäeval kell kaks eetris.

Telegrami 10. sünnipäeva puhul alustame uue saatega, mis keskendub tulevikule. Ja mitte sellele düstoopilisele tulevikule, mida nii peavoolumeedia kui ka alternatiivmeedia üksteise võidu eri nurkade alt maalivad, vaid positiivsele tulevikule. Kui mõte loob maailma, siis millist maailma oleme me võimelised looma positiivsete mõtetega?   Esimeses saates vestlevad Telegrami loojate Mariann Joonase ja Hando Tõnumaaga rahvusvaheline ettevõtja, Beautiful Me rullmassaaži salongideketi tegevjuht Kee Abel ning produtsent ja režissöör Lauri Pedaja.   Vaata koos pildiga: https://www.telegram.ee/ajaviide/tulevikusaade-1-sissejuhatus-positiivsesse-reaalsusloomesse-vol-1  

Taive küsib ja keegi vastab — lahti rullub lugu, lihtsalt olemisest. Esimeses saates on Taive vestluskaaslane Dimon Tikerbär. Dimon on Tartus ja Väätsal üles kasvanud aktiivne noormees, kes suve hakul lõpetas keskkooli ja hetkel teenib aega Eesti kaitseväes. Saates vaatavad Taive ja Dimon üheskoos tagasi Dimoni senisele värvikale elule ja arutavad kogetut, õpitut, nähtut. "Taive küsib" on kolkaplika.raadio uus saade. Uus osa ilmub iga kuu kolmandal reedel. Esimesel hool on Taive külalisteks noored. ühine kolkaplikadega! WWW.KOLKAPLIKA.EE

Räägin kolm lugu. Esimeses ühitatakse Ouija lauaga tulevikku ennustada ja kahes viimases räägivad vaimud ise inimestega. Uus osa igal neljapäeval. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com

Esimeses portfellijuhtimise saates on Andres Suimetsa vestluskaaslasteks LHV portfellihaldurid Mikk Taras ja Kaius Kiivramees. Arutletakse, kas selle aasta langus börsidel on loonud pikaajalistele investoritele häid ostuvõimalusi, kas energiahindade tõus jätkub ning mis riskidega peaks iga investor täna arvestama. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Esimeses portfellijuhtimise saates on Andres Suimetsa vestluskaaslasteks LHV portfellihaldurid Mikk Taras ja Kaius Kiivramees. Arutletakse, kas selle aasta langus börsidel on loonud pikaajalistele investoritele häid ostuvõimalusi, kas energiahindade tõus jätkub ning mis riskidega peaks iga investor täna arvestama.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Esimeses saates tutvustame uut podcasti ning tulevikuplaane. Lisaks võtame kokku esimese poolaasta ning arutleme, mida võiksid järgmised kuus kuud börsidele tuua. Kas kõrge inflatsiooni, kasvavate intressmäärade ning geopoliitiliste riskide juures on ohte liiga palju või loob turgudel valitsev negatiivne meeleolu häid ostuvõimalusi? Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Esimeses saates tutvustame uut podcasti ning tulevikuplaane. Lisaks võtame kokku esimese poolaasta ning arutleme, mida võiksid järgmised kuus kuud börsidele tuua. Kas kõrge inflatsiooni, kasvavate intressmäärade ning geopoliitiliste riskide juures on ohte liiga palju või loob turgudel valitsev negatiivne meeleolu häid ostuvõimalusi?Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Kui noortekoondiste tulemusi vaadata, siis on Eesti jalgpalli tulevik pigem tume. Siiski on meil õnneks alt peale tulemas noormängijaid, kes sisendavad optimismi. Üheks selliseks on Hollandi kõrgliigas platsil käinud Rocco Robert Shein, kes äsja ka Eesti koondises debüüdi tegi. Shein liitus Utrechtiga jaanuaris. Esialgu laenas Hollandi klubi mängija Floralt pooleks hooajaks, aga maikuus osteti tema mängijaõigused välja ning sõlmiti eestlasega kolmeaastane leping. Shein rääkis „Kolmanda poolaja” taskuhäälingus lähemalt, kuidas tema sisseelamine läks, kui kiirelt ta esiliigas mänginud duubelmeeskonnas põhimeheks kerkis ja kuidas ta esinduse juurde jõudis. Samuti rääkis Shein Eesti koondise debüüdist ja noortekoondiste kehvast käekäigust. Enesekindla ja sirgjoonelise noormehena käis ta lauda ka enda arvamuse, mis me seni valesti oleme teinud ning millele peaks rohkem rõhku pöörama. Lisaks saime teada, millist kuulsat Eesti räpplaulu ta koondisedebüüdi järel esitas ja millise pala järel Utrechti debüüdi järel jalga keerutas. Loomulikult räägime Sheiniga ka tema lapsepõlvest, läbinisti spordiperes kasvamisest ja paljust muust. Head kuulamist!

KVESTi uus Dungeon & Dragons mänguseeria “Relm”. Esimeses osas kohtume meie seikluste peategelastega, kohtume uute kaaslastega ning vaatame milliseid probleeme nad kohtavad, lahendavad ja kohtavad. Tegemist on tõsise seiklusega, täis huumorit ja veidrusi. Kutsume kõiki mängudele kaasa elama ning mõtteid avaldama nii kommentaariumis kui ka Discordis. Mängijad: Märt Koik Rauno Meronen Kristjan Lüüs Martin Männik Reigo Salu Dungeon Master: Holger Mets Meie D&D mängu saab ka jälgida koos videopildiga: YouTube - KVEST KVEST - Dungeons & Dragons lauamängu kommuun Veeb - kvest.ee Instagram - @kvest_ee Facebook - /kvest.ee Discord - kvest.ee/discord

Ringjoon on kevadpuhkuselt tagasi tulnud! Vahepeal on aga aset leidnud valimised Ungaris ja Serbias ning esimene valimisvoor toimus ka Prantsusmaal. Esimeses kahes riigis jäid võimule senised ninad, Prantsusmaal on aga seis Macroni ja Le Peni vahel tasavägine. Kuidas Orbán taas nii suure edumaaga valimised võitis? Mis saab Ungarist? Miks toetab Serbia Venemaad? Kes võidab valimised Prantsusmaal ja mida see endaga kaasa toob? Teemat arutavad Richard Kask, Paula Kägu, Karl Lillmets ja Harald Rainer Ainla.

Eesti Ekspressi ja Levila ajakirjanikud kaevusid ühiselt Tallinna süvalinna kõige peidetumatesse kihtidesse. Esimeses episoodis tutvustame Keskerakonna hästiõlitatud toiduahelat Tallinna linnasüsteemis, mis toob erakonna rahakotti sadu tuhandeid eurosid. Artiklit ja lisamaterjale vaata: ekspress.ee. Loo autorid: Martin Laine, Oliver Kund, Riin Aljas Loo valmimisele aitasid kaasa: Eero Epner, Mari Mets, Erik Moora, Holger Roonemaa Teksti loeb: Sergo Vares Muusikaline kujundus: Janek Murd Tunnuspilt: Joonas Sildre Projekt on valminud SA Oivaline Ajakirjandus stipendiumi toel.

Esimeses 2022. a taskuhäälingu episoodis EPIKoja tegevjuhi kohusetäitja Tauno Asuja räägib möödunud aasta olulisematest fookustemadest, milleks on kohaliku omavalitsuse sotsiaalkaitse tugevdamise kaasaitamine ja ligipääsetavuse edendamine võrgustiku poolt. Jätkame samas suunas edasi peagi värskendatud koosseisus, sest juba lähitulevikus meeskonda ootab ka uus tegevjuht. 

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid koroonaviirusega seotud arengutest, elektrihindadest ja nn tühistamiskultuurist.

Detsembrikuus on "Nyyd-muusika" õhtud pühendatud elektroonilisele muusikale. Sarjas "Vooluring" tutvustavad Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi liikmed erinevaid nähtusi elektronmuusika ajaloos. Esimeses saates tuleb juttu elektroonilise muusika esimestest sammudest.

Euroopa ravimiametis on praegu eelhindamisel kolm koroonaravimit ja viie puhul on juba esitatud ka müügiloa taotlus. Räägime uutest ravimitest Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga kell 7.35.

Juku raadio 383. saatesse on kogunenud ajaloolane Andres Adamson. Peale presidendi- ja kohalikke valimisi kandume me ajas tagasi 1920ndate aastate poliitikasse – kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? Kuidas siis valimised sujusid? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Järgnevas kahes saates uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning Pätsu riigipööret. Saate aluseks on Eduard Laamani teeos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Juku raadio 383. saatesse on kogunenud ajaloolane Andres Adamson. Peale presidendi- ja kohalikke valimisi kandume me ajas tagasi 1920ndate aastate poliitikasse – kas Eesti oli demokraatlik paberil või päriselt? Kuidas siis valimised sujusid? 1920ndate kiirelt vahetuvate valitsuste lugu ja majanduskriis viisid vapside tõusuni. Järgnevas kahes saates uurime vapside fenomeni, toonast krooni devalveerimist, populismi ilminguid ning Pätsu riigipööret. Saate aluseks on Eduard Laamani teeos “Vapside vandeselts”, mis räägib toonastest sündmustest kohtulike juurdluste andmetel.

Jeffrey Epsteini lugu väärib kindlasti rääkimist, et näidata, mis juhtub kui nartsissism ja palju raha kohtuvad. Esimeses osas räägin sellest, kuidas Epsteinist miljonär sai ja räägin ka Maria loo. Kuigi Maria ka koheselt politseisse läks, oli Epstein nii mõjukas, et politsei ei vötnud mitte midagi ette. Ja see oli alles algus.Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastMail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: https://www.zapsplat.com/ Podcast: Truth and Lies: Jeffery Epstein ABC News https://www.nzz.ch/panorama/was-wurde-jeffrey-epstein-vorgeworfen-und-welche-rolle-soll-ghislaine-maxwell-dabei-gespielt-haben-die-wichtigsten-antworten-zum-fall-epstein-ld.1566366 https://www.news.at/a/ghislaine-maxwell-tiefer-fall-12209236 https://www.ksta.de/panorama/nach-epstein-panne-new-york-schliesst-promi-gefaengnis-39010572?cb=1630919279923 https://www.fr.de/politik/jeffrey-epstein-ghislaine-maxwell-polizei-grossbritannien-untersucht-vorwuerfe-vergewaltigung-missbrauch-junge-frauen-maedchen-90806510.html

Tartu Postimees toob sel nädalal vaatajate ja kuulajateni neli saadet sarjas «Sõna sõna vastu», milles eelolevate kohalike valimiste olulisemaid teemasid käsitlevad Tartus eri nimekirjade eesotsas linnapeakandidaadi rolli kandvad persoonid.Esimeses saates olid Tõnis Lukase ja Jaan Tootsi mõttevahetuse teemad lasteiatasud, eestikeelne kooliharidus ning kesklinna kultuurikeskuse võimalik rajamine Keskpargi alale. Saatejuht on Rannar Raba.

Tartu Postimees toob sel nädalal vaatajate ja kuulajateni neli saadet sarjas «Sõna sõna vastu», milles eelolevate kohalike valimiste olulisemaid teemasid käsitlevad Tartus eri nimekirjade eesotsas linnapeakandidaadi rolli kandvad persoonid.Esimeses saates olid Tõnis Lukase ja Jaan Tootsi mõttevahetuse teemad lasteiatasud, eestikeelne kooliharidus ning kesklinna kultuurikeskuse võimalik rajamine Keskpargi alale. Saatejuht on Rannar Raba.

Alustame joogisaate ajaloo esimese, eraldiseisva lühisarjaga “Vala välja veinikool: viinamarjad”. Esimese veinikooli peategelaseks on maailma kõige levinum valge viinamari Chardonnay. Viinamarja tutvustab stuudios Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni sommeljee, veinibaari POP üks eestvedaja Mikk Parre. Kõigest, mis seotud Chardonnay marjaga räägime põhjalikult mõistagi enam kui tunni pikkuses saates, ent alustuseks, teelesaatjaks, mõned olulisemad märked Chardonnay kohta. Alustuseks kolm väikest fakti jutualuse viinamarja kohta: Chardonnay on valgetest veiniviinamarjadest levikult esimesel kohal. Õigupoolest on olemas küll üks valge viinamari, mida kasvatatakse veel rohkem, Sultana. Ent on põhjus, miks seda nime nii palju ei teata. Seda kohtame nimelt hoopis söögiviinamarjade ja rosinate kujul. Inimene ajaloost, kes Chardonnay kuulsusesse üksjagu panustas, on Karl Suur ehk Charlemagne, kellele meeldis hirmsasti veini juua. Lugude kohaselt ei meeldinud tema naisele aga sugugi, et mehe habe muudkui punasest veinist tilkus. Nii otsustas ettevõtlik naine, et punased viinamarjad tuleb välja juurida ja valged asemele istutada. Koht, kuhu need marjad istutati, on praeguseks üks tuntumaid Burgundia piirkondi, Corton-Charlemagne. 1980ndatel otsustati hakata USAs Burgundia stiilis veini imiteerima. Sellega mindi aga kõvasti üle piiri ja tamme-vanillisust ja isegi magusust sai veinidesse nii palju, et rafineerituma maitsega veinisõbrad ei tahtnud Chardonnay'st enam kuuldagi. Selle tulemusena tekkis ABC-liikumine. See täheühend tähendab siinses kontekstis: Anything But Chardonnay. Eesti keeli: ükskõik mis, aga mitte Chardonnay. Esimesed teated Chardonnay kohta tulevad 13. sajandi Prantsusmaalt. Marja päritolu kohta on erinevaid pakkumisi, mis viivad nii Prantsusmaale, Austriasse kui Lähis-Idasse. DNA-testide ajastul on välja selgitatud, et tegemist on Pinot Noir' ja Gouais Blanc'i ristandiga. Niisiis, Pinot' perekonna võsuke! Veinid, mida saates maitsesime: Chablis Famille Brocard, 2019, Liviko (https://nautimus.ee/toode/jean-marc-brocard-chablis-organic/) Maison Champy Rully blanc, 2015, Prike (https://www.prike.ee/toode/maison-champy-rully/) Lyngrove Reserve Chardonnay, 2020, Bestwine (https://www.bestwine.ee/et/a/lyngrove-reserve-chardonnay) Torres Cordillera Chardonnay, 2019, Balmerk (https://dunker.ee/toode/torres-cordillera-chardonnay-75cl/) Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis!

Jess, eluilu!Vahel lihtsalt ei ole tunnet, et jaksad poolteist tundi keskenduda ja suurest infohunnikust end läbi närida? Tahaksid niisama mõnusasti näiteks söögitegemise kõrvale kuulata, mida mõni teine inimene mõtleb, ja mitte tunda survet sellele kuidagi vastata?Palun väga! Eluilu seeria miniepisoodid kutsuvad sind kaasa erinevate päris inimeste päris argipäevade päris lihtsaid ning kauneid killukesi kogema.Esimeses osas jagab oma pühapäevast eluilu värskelt 18-aastaseks saanud noormees, just sellises tempos ja sellise tunnetusega, nagu talle kõige eluilusam tundus.Muusika: Odsy, Zensei J "Where you going to"

"Ma olen MEES" on Delfi uus podcast, kus teemad ja külalised mehelikud, aga sobivad kuulamiseks ka naistele. Esimeses saates on meestel külas Ronald Remmet – mees ja džinnisaadik Moe Peenviinavabrikust. Teada saame seda, mis on džinn, kuidas seda juua ning kuidas normaalne džinn maitsema peab. Head nautimist.

Levila uus saatesari räägib masinatest, mis meie elu mõjutavad, kuid mis ise on meie eest peidus. Esimeses osas räägime nuppudest. Nuppe vajutada on lihtne, kuid nupu taga peituvad jõud, mis võivad hävitada maailma – üks mõtlematu vajutus korraga. Saatejuht: Daniel VaarikToimetaja: Kristi SobakSalvestus, elikujundus, originaalmuusika: Janek Murd

Episood 109. Kuna on Spook-toober siis otsustasime teha tänase episoodi veidi teises stiilis. Agnes räägib kaks lugu. Esimeses tuleb juttu huvitavast leiust India džunglis, mida oli hiljem väga keeruline tõestada. Teises loos räägib Agnes sõprade seltskonnast, kes käisid järve ääres ning juhtus midagi väga veidrat.  Eliise teeb vahelduseks mõned lühemad lood. Tuleb juttu geneetilisest mälust pimedusest tahavaatepeeglist, huvitavast öisest külalisest ning lõpetuseks juba klassikuks saanud Ouija lauast Saatke ikka oma lugusid meile juurde @ unejutudpodcast@gmail.com ning tulge live’ile!

Stuudios on Madis, Triin ning kõige valgem vein, mille Madis poest leidis. Juttu tuleb seekord kahest väga skandaalsest ning obskuursest uuringust. Esimeses neist küsiti inimestelt, kui mitu korda nad aluspesu kannavad, enne kui selle pessu viskavad. Vastus: LIIGA PALJU. Teine on aga väga seksikas küsitlus, kus sooviti teada, millise laulu saatel inimesed oma süütuse kaotasid. Jagame teiega ka oma vastuseid.

Stuudios on Madis, Triin ning kõige valgem vein, mille Madis poest leidis. Juttu tuleb seekord kahest väga skandaalsest ning obskuursest uuringust. Esimeses neist küsiti inimestelt, kui mitu korda nad aluspesu kannavad, enne kui selle pessu viskavad. Vastus: LIIGA PALJU. Teine on aga väga seksikas küsitlus, kus sooviti teada, millise laulu saatel inimesed oma süütuse kaotasid. Jagame teiega ka oma vastuseid.

Stuudios on Madis, Triin ning kõige valgem vein, mille Madis poest leidis. Juttu tuleb seekord kahest väga skandaalsest ning obskuursest uuringust. Esimeses neist küsiti inimestelt, kui mitu korda nad aluspesu kannavad, enne kui selle pessu viskavad. Vastus: LIIGA PALJU. Teine on aga väga seksikas küsitlus, kus sooviti teada, millise laulu saatel inimesed oma süütuse kaotasid. […]

Post-punk, üks põnevamaid, mitmekülgsemaid ja muutusterohkemaid perioode 20. sajandi muusikas, on Popikroonikates teemaks viieosalises sarjas. Esimeses osas sissejuhatus ja esimesed uue suuna tegijad briti pungi ellujääjatest USA kunstiülikoolide ekstsentrikuteni.

Post-punk, üks põnevamaid, mitmekülgsemaid ja muutusterohkemaid perioode 20. sajandi muusikas, on Popikroonikates teemaks viieosalises sarjas. Esimeses osas sissejuhatus ja esimesed uue suuna tegijad briti pungi ellujääjatest USA kunstiülikoolide ekstsentrikuteni.

Korvpalli tarkade klubi ehk podcast "Pihtas Põhjas" alustab kuulajate rõõmuks kolmandat hooaega. Ikka Delfi keskkonnas, nii nagu seni. Kui varasemalt on saatejuhtide rollis olnud Ivar Jurtšenko ja Gert Kullamäe, siis nüüd lisandus kolmaski alaline liige. Valiksõel oli halastamatu - kõik jutud, trikoovooruni välja. Uue saatejuhi nimi jäägu siinkohal saladuseks, kes saadet kuulab, saab teada. Peateemasid oli sel korra kaks - kuidas on Eesti meistriliiga klubid üle elanud COVID-19 levikust tingitud kriisi ja mis on toimunud suvisel ajal mängijate turul, just eestlaste seisukohast. Ühtlasi pakume välja variandi, kus võib eeloleval hooajal mängima hakata Kristjan Kangur ja avalikustame kahe noormängija nimed, kes on lähedal lepingule Kalev/Cramoga. Saate lõpuosas testime saatejuhtide NBA teadmisi ning uurime, kas vastab tõele linnalegend, mille kohaselt olevat Gert Kullamäe lausunud umbes 15 aastat tagasi toonasele noortetreenerile Alar Varrakule karmikoelise lause: "Sa oled küll tore treener, aga..." Podcast "Pihtas Põhjas" rõõmustab algaval hooajal kuulajaid iga kahe nädala tagant. Esimeses saates esitatud üleskutse materjalid võib saata aadressile pihtaspohjas@delfi.ee. Head kuulamist ja tegutsemist!

Eesti Ekspressi noored sisuloojad räägivad podcastis noorte jaoks põletavatel teemadel. Esimeses saates arutlevad Maris, Joonas ja Harriet enda kogemustest tööotsingul, puhkamisest ning ajaplaneerimisest. Vaata ka: www.ekspress.ee

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on organisatsioonide arengunõustaja Tiit Urva. Tiidul on ette näidata mitmekülgne kogemuste pagas. Oma varasemas elus on ta teinud müügi- ja juhtimistööd erinevates äriorganisatsioonides. Samuti on ta asutanud Hea Koostöö HLÜ, mis tegeleb eetilise panganduse põhimõtete tutvustamise ja praktilise rakendamisega Eestis. Ta on olnud veel Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem ning osalenud algaastatel kooliseltsi juhtimises. Kümmekond aastat on ta toimetanud Tartu Teaduspargi inkubatsioonikeskuses nii nõustaja kui ka koolitajana. Täna aga annab Tiit ettevõtluse ja muutuste juhtimise teemalisi loenguid TÜ Narva Kolledžis. Tiit on muuhulgas toimetanud ka Glasli ja Lievegoedi ettevõtlus- ja organisatsiooniarengut käsitleva teose 'Ettevõtte dünaamiline areng', mis käsitleb organisatsioonide arengufaaside kontseptsiooni. Minu huvi oligi Tiiduga kokku saada, et paremini mõista ettevõtete elukaare arengukõverat ning mida juhid võiksid siit kõrva taha panna, et teadlikumalt oma ettevõtte arengut suunata. “Kui me mõtleme inimese arengu peale, siis ega meil ei ole võimalik ka hüpata lapseeast kohe täiskasvanuikka. Jah, mõned on meist küll varaküpsed ja teised pigem hilisküpsed, kuid me peame ikkagi läbima kõik erinevad loomuomased arengu- ja kasvuetapid. Sama kehtib ka ettevõtete elukaare puhul – iga eelnev kasvuetapp on järgmise etapi paratamatu arengu eeldus. Esimeses faasis on ettevõte nagu suur pere, tegevust kannustavad inspireeriv idee ja kaasahaarav juht, kellele järgnetakse. Seda nimetatakse pioneerifaasiks. Teises faasis toimub juba selgem tööjaotus, toimub spetsialiseerumine. Tegevust ilmestab märksõnana efektiivsus ja metafooriks sobib ettevõte kui masinavärk. Kõik on korrastatud, inimesed on nagu hammasrattad masinas. Seda faasi nimetame diferentseerumise faasiks. Kolmandas faasis saadakse aga aru, et inimesed ei taha enam olla mutrikesed masinavärgis. Mõistetakse, et suhetel on väärtus ja keskendutaksegi inimsuhetele ja inimeste arengule. Kolmandat faasi nimetatakse integratsioonifaasiks, kus läbi uuenenud inimsuhete kujuneb ettevõte tervikorganismiks. Neljandas ja kõrgeimas arengufaasis kujunetakse aga juba harmooniliselt koos välise keskkonnaga terviklikuks elukeskkonnaks. Viimase faasi nimi on assotsiatsioonifaas, kus ettevõte on terviklikul moel ühendatud kogu laiema keskkonnaga – omanike, töötajate, klientide, koostööpartnerite, hankijate ja erinevate ühiskonnagruppidega. Kõik need arengufaasid on vaja evolutsiooniliselt läbida; on vaja küpseda selleks, et minna edasi. Arengu eeldusteks on teatud kogemuste olemasolu, meeskonna küpsusaste ja koostöövõimekus. Mõned meeskonnad on võimelised neid arenguetappe läbima kiiremini, teised aeglasemalt, kuid lihtsalt mõnest etapist üle hüpata ei ole võimalik. See on ettevõtte loomulik arengutee. Selleks, et see ettevõtte arenguteekond oleks võimalikult sujuv ja kiire, vajab juht lisaks tavapärastele juhikompetentsidele ka coachingu ja mentorluse alaseid oskusi. Coaching ja mentorlus aitavad juhil paremini mõista ja toetada oma meeskonna kasvuvõimekust liikumaks ühest faasist järgmisesse arengufaasi.” – Tiit Urva Kuulake ikka ...