Podcasts about eestimaal

Aasta 2025 on läinud hoogsalt käima nii Eesti poliitikas kui paraku ka maailmaareenil! Eestimaal nimetatakse uusi peaprokuröre, vahetatakse konservatiivseid parteisid, mässatakse energeetikaga ja kirutakse telesaateid! Väljamaal hõivab Trump Gröönimaad ja Panamad ja Musk suunab hoogsalt valimisi Euroopas ning Austrias tulevad ilmselt võimule paremradikaalid. Asjade seisu kommenteerivad Põim Kama, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Münditeadlane Ivar Leimus: "Rootsi ajal löödi Liivi- ja Eestimaal raha Riias ja Tallinnas."

Sedapuhku on saates "Olukorrast ajakirjanduses" üks vanamees ja üks noormees. Viinavabrik on aga ikka nende kõrval. Juttu tuleb eestikeelsest televisioonist ja Eestimaal tehtavast venekeelsest televisioonist. Mis küll on nende olevik ja tulevik?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Kas Venemaa lõhkus Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse? Automaks täidab riigikassat ja tühjendab meie taskuid. Riigikogulaste üüratud kuluhüvitised - kui kaua veel?!? Kalle Grünthali imeline, kahe kütusega auto. Koolid ja lasteasutused said pommiähvarduse. Kas reaktsioon oli adekvaatne? Kaja Kallas sai Aafrikast tüngakõne. Ameeriklased annavad 50 miljonit Danske panga raha Eestile hea koostöö eest. Reformi toetus langeb. Torm tekitas Eestimaal palju kahju ja peavalu.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Kas Venemaa lõhkus Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse? Automaks täidab riigikassat ja tühjendab meie taskuid. Riigikogulaste üüratud kuluhüvitised - kui kaua veel?!? Kalle Grünthali imeline, kahe kütusega auto. Koolid ja lasteasutused said pommiähvarduse. Kas reaktsioon oli adekvaatne? Kaja Kallas sai Aafrikast tüngakõne. Ameeriklased annavad 50 miljonit Danske panga raha Eestile hea koostöö eest. Reformi toetus langeb. Torm tekitas Eestimaal palju kahju ja peavalu.

Seppo Zetterberg, "Reisimuljeid vanadest Baltimaadest". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas reisiti Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal enne raudtee tulekut? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja supelasutustes.

Klubikorvpalli hooaeg on läbi, vähemalt Eestimaal. Tarkade klubi ehk podcasti „Pihtas põhjas“ saatejuhid võtavad kokku viimased jutud ja hõikavad välja Korvpalli Herbert 2023 laureaadi. Stuudios tavapärane kolmik – Gert Kullmaäe, Janar Talts, Ivar Jurtšenko. Hooga võetakse kokku medalite jagamine PAF korvpalli meistriliigas. Kaks meest istuvad laua taga medal kaelas, kolmas ootab kuldset autasu BC Kalev/Cramolt. Lauale pannakse teooria, et finaalseeria otsustati juba enne mängude algust. Piisas ühest intervjuust, mis kruttis Cramo mängijad ülesse ning ülejäänu oli juba tehnika küsimus. Talts teooriaga ei nõustu, aga... Fakt on see, et Tartu Ülikool/Maks&Moorits mängis teist aastat järjest finaalis ja teist aastat järjest finaalseerias ühtegi võitu ei saadud. Küll on Tartu ridadest üks mees lennanud järgmiseks hooajaks juba oluliselt kõrgemale, teinud lepingu Prometey meeskonnaga. Räägime nii Andrii Voinalovychist kui ka finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks tunnistatud Oleksandr Kovliarist. Pärnu Sadama ja Viimsi/Sportlandi pronksiseeriast imbub lagedale nii mõndagi õpetlikku. Enda ja mängijate motiveerimine, tervisemured, finaalseeria eitamine. Kullamäe räägib asjadest, mis seni jäänud eesriide varju. Rahvusvahelistest sarjadest peatutakse pikemalt FIBA Meistrite liigal, Euroliigal ja NBA-l. Jurtšenko viskab õhku küsimuse, kas Talts ja Kullamäe tahavad Madridi Reali peatreenerilt Chus Mateolt vabandust paluda? Huvitav, mille eest? Korvpalli Herbert 2023 on Kalle Põder. Seekord otsustati esile tõsta ja tunnustada inimest, kes aidanud sportlasi ja eelkõige korvpallureid erinevate tervisemurede ning vigastuste ravil. Paljude tublide spordiarstide ja füsioterapeutide seast langes valik Kalle Põdrale, kes tervelt 20 aastat toimetas ka Eesti meeste korvpallikoondise taustajõudude hulgas. Hooaja viimase PAF-i auhinnamängu võitis loosi tahtel Urmas Teppo. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Kes Eesti peatreeneritest, enne Heiko Rannulat, tuli viimati kahel aastal järjest Eesti korvpallimeistriks?“ Õige vastus on teadagi Alar Varrak, kes võitis Eesti liiga võidutrofee Kalev/Cramoga aastatel 2016 ja 2017. Õigeid vastuseid laekus 36. Tubli töö! Tänud kõigile, kes pika hooaja jooksul meie auhinnamängus kaasa lõid. Mõnusat suvepuhkust ja olge tegusad! Suvi on nautimiseks.

Kõrgemad riigiametnikud saavad jälle palka juurde tänu kõrgele inflatsioonile ja sotsiaalmaksu laekumistele. Sundrenoveerimine – kas see tõesti ootab kõiki Eesti elumaju? Suur segadus riiklike metsaandmetega, aga tunneli lõpus paistab valgust. Ida-Viru eriesindaja – kas ajalugu kordab ennast taas? Koalitsioonikõneluste idee – haridus kohustuslikuks kuni 18. eluaastani või kutse omandamiseni. Keskpäevatunni stuudios on Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.

Kõrgemad riigiametnikud saavad jälle palka juurde tänu kõrgele inflatsioonile ja sotsiaalmaksu laekumistele. Sundrenoveerimine – kas see tõesti ootab kõiki Eesti elumaju? Suur segadus riiklike metsaandmetega, aga tunneli lõpus paistab valgust. Ida-Viru eriesindaja – kas ajalugu kordab ennast taas? Koalitsioonikõneluste idee – haridus kohustuslikuks kuni 18. eluaastani või kutse omandamiseni. Keskpäevatunni stuudios on Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.

Jalgrattaspordi uus hooaeg on käima läinud ning paari kuu pikkuselt pausilt naaseb taskuhääling „Jalgrattapalavik“. Huvitavate külaliste paeluvad jutud endiselt kättesaadavad Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast. Sel korral on saatejuhil Ivar Jurtšenkol külas kolmel järjestikusel aastal Eesti parimaks jalgrattatreeneriks valitud Karmen Reinpõld. Väga omapärase taustaga treener, kellel on mitme erineva eriala kõrgharidus ning sportlikke väljakutseid esitab ta mitte ainult sportlastele, vaid ka iseendale. Näiteks mullu tegi koos Liisi Alamaaga Saksamaal esimeste Eesti naistena Everestingu, kogudes ühte konkreetset tõusu sõites vähemalt 8848 tõusumeetrit. Oli jalgrattasadulas 14 tundi ja 36 minutit. Miks? Filosofeerime, mis on andekus, ja kui palju astmeid võib olla andekusel. Füüsilise andekusega saadakse maailma tipule üsna lähedale, edasi peab olema vaimselt tugev, et füüsiliselt võrdsete seas löögile pääseda, ja kõige lõpuks otsustab iseloom, kas sinust saab midagi enamat kui lihtsalt väga hea sportlane. Kuidas meil andekate ja andekusega on? Reinpõld on selles vaates pisut murelik. Ta töötab Tallinna Ülikooli kinesioloogia laboris, testides iga hooaja eel noortekoondiste liikmeid. Ja mis selgub? Viimase kuue või isegi kaheksa aasta jooksul ei ole laboris nähtud ühtegi Taaramäed ega Kangertit. See paneb küsima: „Kus tehakse valik? Kus nad välja sõelutakse? Seda, et neid Eestis ei ole, seda ma ei usu!“ Ta arutleb edasi. „Aga kui me mõtleme, millised on meie võidusõidud ja milline on profiil. Otepää ei ole selles mõttes mägine, et sealt tuleks mägede sõitja välja. Tallinna ümbrus toodab pigem eraldistardi spetsialiste, kellel on jõudu ja massi palju rohkem kui mägedes ronijal. Meie keerukus on see, et Taaramäe ja Kangerti laadsed, meeletu aeroobse potentsiaali ja tohutu töövõimega sportlased peaksid jääma treenerile silma, kes siis väga teadlikult nad oma haardesse võtaks – poputaks, hoiaks ja treeniks. Selle mõttega, et neid on võimalik eliiti viia. Aga juunioride seas ei pruugi nad veel mitte midagi teha, vähemalt Eestis. Meie kodune keskkond soosib väga tugevaid juuniore. Ja selle all ma mõtlen puhtalt profiili, mis meil Eestimaal on. Kui me viiks nad võistlema Kesk-Euroopasse, vot siis me näeks teistsugust pilti.“ Teeme juttu tänapäevastest treeningtöö põhimõtetest, arutleme, millal võiks mõni jalgrattatreener saada pärjatud Eesti aasta treeneri nimetusega ning räägime pisut lähemalt Janika Lõivu tegemistest, kellel on suur „süü“ selles, et Karmen Reinpõld jalgratturite seltskonda sisse sulandus. Head kuulamist!

Kergejõustikuteemaline taskuhäälingusaade alustab uut hooaega jooksuradadelt, sest saatesarja 42. osas räägib oma loo värske Eesti meister nii 10 000 meetri jooksus kui maratonis, 24-aastane Leonid Latsepov. Mustamäelt pärit Latsepovi taust on kirev: lisaks kergejõustikus saavutatule on tal ette näidata kuldmedal keskkoolis, juunioride Eesti meistritiitel taekwondos, viieaastane periood ülikoolis Saksamaal ja töö Eesti geoloogiateenistuses hüdrogeoloogina. Laiema avalikkuse jaoks sai Marius Undi ja endise Saksamaa tippjooksja Jens Karrassi treenerinõuga Eesti tippu jõudnud Latsepov teada aga septembris, kui ta Tallinna Maratonil kahe Aafrika jooksja järel kolmandana finišeeris. Tema aeg 2:18.50 on nimelt läbi aegade parim eestlase poolt Eestimaal tehtud tulemus maratonis. Debüütmaratonil näidatud aeg on seda erilisem, et otsuse võistlusel osaleda võttis ta vastu vaid kaks nädalat enne stardipauku. “Mõned inimesed soovitasid esimese maratoniga veel oodata, ent ma nägin, et kui suudan trennis tempot 3.17 ja 3.20 kilomeetri kohta hoida, siis võiksin ka võistlusel proovida,” ütleb Latsepov. Kuigi jooksudistantsidel on levinud arusaam, et valgel mehel maailma tippu asja pole, siis Latsepov sellesse teooriasse ei usu. “Warholm ja Ingebritsen on tõestanud, et ka valged mehed võivad maailma parimad olla. Me kõik oleme inimesed. Lähen talvel laagrisse Keeniasse ja vaatan, kuidas seal kohalikud mehed treenivad. Nii palju, kui kuulnud olen, on nende saladus gruppides treenimises ja suures konkurentsis. Meeletu konkurents ongi see, mis nad maailma tippu viib,” selgitab Latsepov. Pikemas usutluses räägib Latsepov muuhulgas ka Tallinnas maratoni jooksmise võludest, venekeelsest keskkonnast hoolimata eesti keele omandamisest, suurematest auhinnarahadest ja tulevikuplaanidest. Saadet, mis hakkab nüüdsest ilmuma iga kuu esimesel päeval, juhib Karl Rinaldo.

Võtame harilikust põhjalikumaltki aega lugemissoovitusteks, sest selja taga on suur suvi (kellel Eestimaal, kellel maailmameredel), mille käigus oli „Gogoli” usinal kollektiivil lõpuks aega lugeda mitte ainult uusi – ja mitte isegi ainult eestikeelseid – raamatuid - muljeid ja tungivaid soovitusi tahame jagada ka kuulajatega.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #42 "Kinnisvarajutud" podcasti 42. osas läheme ühele mõnusale seiklusele Eestimaal, kui räägime üüriportfelli loomisest Hiiumaale Kärdlasse tegusa noore ettevõtja ja investori Aivo Jõelehega. Aivo igapäevaseks tegevuseks on oma väikese ehitusfirma vedamine ning suvel on Kärdlas püsti pandud ka kohalik kõige kuumem rannabaar. Selle kõige kõrvalt on mees toimetamas Kärdlas üüriäri. Kui tallinlastele tundub tihti, et pärast pealinna piirist üle sõitmist sureb Eestis elu välja, siis Aivo on taas üks väga hea näide sellest, kuidas väga edukalt on võimalik korralik kinnisvaraportfell kokku panna ka väiksemates kohtades. Kui kohalikku elu-olu tunned, siis tootlusnumbrid on tihtipeale isegi ilusamad ning sisenemislävi oluliselt madalam. Muuhulgas küsisime saates: * Millega igapäevaselt tegeled? * Oled väga ettevõtlik, kust või kellelt selle pisiku oled saanud? * Kuidas leidsid tee investeerimise ja täpsemalt kinnisvara juurde? * Miks just kinnisvara? Mis selle juures köidab? * Kas kinnisvaras alustades vaatasid sõbrad või pereliikmed esialgu Su peale viltu ka? * Kui kaua oma esimeseks tehinguks hoogu võtsid? Mis see oli ja kuidas tagantjärele rahul oled? * Milline Su portfell täna välja näeb? * Kas kasutad korterite ostmisel laenuvõimendust? Kui palju laenu on Sinu jaoks okei? * Miks just Kärdla? * Milline on üldse Hiiumaa üüriturg? * Kui suur nõudlus üürikorterite vastu on? Kas ainuke elav turg ongi Kärdlas? * Kui aktiivne on Hiiumaal Airbnb äri? * Kuidas Sul seni üürnikega läinud on? * Millist taustauuringut üürnikele teed? * On Sul rääkida mõni põnev lugu üürnikest või ostuprotsessist vms? * Mis on Su pikemaajalised eesmärgid kinnisvaras? * Mida soovitaksid noortele, kes tahaks samuti oma kinnisvaraimpeeriumi alustada, kuid ei oska esimest sammu teha?

Suur suvi on käes ning aeg on Eestimaal ringi sõita. Miks mitte tutvuda siinsete pühakodadega? Kus ja mida vaadata ning millistéid kultuurilisi aspekte silmas pidada, räägib eesti kunsti- ja arhitektuuriloolane Annel Randla.

Rootsi aja kolmandas saates on jutt aastast 1561. See oli aasta, mis määras ära järgneva Rootsi valitsemise aja Eestimaal.

Rootsi aja kolmandas saates on jutt aastast 1561. See oli aasta, mis määras ära järgneva Rootsi valitsemise aja Eestimaal.

Kuna lähikuudel mööda maailma rännata ei saa, küsime, kuidas veeta oma suvi aktiivselt Eestimaad avastades.

Kuna lähikuudel mööda maailma rännata ei saa, küsime, kuidas veeta oma suvi aktiivselt Eestimaad avastades.

Jaanipäeva puhul räägime, milliseid jooke vanad eestlased jõid ja milliseid nad võibolla olid näinud, aga teps mitte juua ei saanud, sest nood olid vaid sakste lauale mõeldud. Kutsusime külla keskaja uurija, kelle sulest ilmus äsja raamat Eesti joogikultuurist kesk- ja varauusajal. Mis oleks suvel mõnusam, kui viskuda võrkkiike ja haarata kätte üks hea raamat? Ehk ainult see, kui hea raamat annab ülevaate sellest, mida kõike siin Eestimaal (ja Liivimaal! Ärgem unustagem Liivimaad!) kusagil 12. sajandist saadik joodud on, kuidas joodi ja mil moel valmistati. Just sellega tegeleb keskaja uurija Inna Põltsam-Jürjo raamat “Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal”. Tõsi, rohkem kui viinast, veinist ja veest, räägime õllest ja mõdust. Raamatust leiavad joogi ja ajaloo sõbrad kindlasti nii vastuseid neid ammu painanud küsimustele kui uusi veelgi painavamaid küsimusi, millele jaaniõhtul mõelda. Milliste rohtudega on kõige parem õlut tempida? Kuidas saada punasest veinist valget? Millal võis südamerahus vett vahele võtma hakata? Kas eestlased on rohkem ikkagi metsa- või viinarahvas? Kuidas maitses Lembitu pruulitud õlu? Pihta hakkab kõik kohe Läti Henriku ja vana hea Liivimaa kroonikaga, kus räägitakse liivlastest, kes taganesid 1198 usust, pesid ristimisvee maha ja siis “keetnud kombe kohaselt mõdu, joovad nad seda”. Veendume, et kui kaks või kolm on juba klaasi tõstmiseks kokku tulnud, kisuvad mõtted ikka samadele radadele. Ehkki tänapäevaste joogimängude juures pole terariistad õnneks enamasti sotsiaalselt aktsepteeritav lisand, paistab, et üldjoontes toimib inimloomus ajaviite leidmisel päris universaalselt. Mida muud sa ikka teed, kui jood võistu, kordamööda või joogisarve suult tõstmata… Seda muidugi siis, kui ümbritsev keskkond seda nõuab. Muuhulgas uurime, millal võis üks siinne talupoeg üldse esimest korda ühe meie saate lemmikjoogi – viinamarjaveiniga – kohtuda ning millal hakati alkoholist kui alkoholist mõtlema ja rääkima. Tuletame taas meelde, et joogikultuur ei taandu kunagi kunagi ainult alkohoolsetele jookidele, sõltuvusprobleemidele ja nende sotsiaalsele mõjule. Jookide lugu ajas ja ruumis on mitmekülgne ning kõigi elualadega läbi põimunud. Nagu ütleb autor raamatu sissejuhatuses: „ Iga ajastu kujundab nii oma joogivaliku kui suhtumise jookidesse ja joomisesse!“ Mida siis muud, kui kuulama ja lugema, kuidas me siin maailmanurgas jookidega ümber käinud oleme. “Vala välja!” ajaloosaates olid kohal kõik kolm joogisõpra Keiu, Liisa ja Martin. Kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis ja Instagramis.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Kuna kenade kevadilmadega ja inimestele ootamatult palju kätte sattunud vaba ajaga liigutakse palju looduses ringi, võib juhtuda et ideed saavad otsa ja satutakse suurte hulkadena ikka ühte ja samasse kohta, siis jagame seekord nõu, kust ammutada ideid ja kuidas avastada uusi ja huvitavaid paiku Eestimaal. Saatejuht on Rein Pärn.

Kuna kenade kevadilmadega ja inimestele ootamatult palju kätte sattunud vaba ajaga liigutakse palju looduses ringi, võib juhtuda et ideed saavad otsa ja satutakse suurte hulkadena ikka ühte ja samasse kohta, siis jagame seekord nõu, kust ammutada ideid ja kuidas avastada uusi ja huvitavaid paiku Eestimaal. Saatejuht on Rein Pärn.

Ajakirja Eesti Mets talvenumbrist saab lugeda pikemat usutlust Lemeks Grupi juhi Jüri Külvikuga; kuidas ürask metsatöölised rahutute jalgade sündroomist terveks ravis; Vardi 200-aastasest loometsast; vaigukogumisest Eestimaal, punarebase kavalusest ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Eesti Metsa peatoimetaja Kristiina Viiron. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Ivan Makarov: „Venelane Eestimaal.“ kirjastus Postimees. Ivan Makarov on kauaaegne raadioajakirjanik, Postimehe kolumnist, muusik ja poeet. Aga ta on ka venelane Eestimaal, kes end selles rollis reipalt ja toimekana tunneb ning selles rollis vahetult ja vahel ka väga teravalt kirjutab. Ivan Makarovi raamat on maitsekas sümbioos kirjeldustega tema elust ja arvamistest leheveergudel…venelasena Eestimaal. Tutvustab Timo Tarve.

Saates on külas Tartu ülikooli terioloogia vanemteadur Jaanus Remm, kellelt kuuleme, mis paneb suurkiskjaid pikki vahemaid läbima; mitu ökodukti on Eestimaal ja miks toimiv rohevõrgustik on hea nii loodusele kui inimestele.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Riiklik Akadeemiline Meeskoor dirigent Olev Oja juhatusel laulab Melodija 1990. aasta vinüülplaadil helilooja Veljo Tormise koorimuusikat aastatest 1979-1987. Enamik teostest on pühendatud väljapaistvatele isikutele või sündmustele Eestimaal.

Taani kuningas Valdemar II maabus oma laevastikuga 15. juunil 1219 Lindanise juures ja purustas lahingus eestlaste sõjaväe. Legendi järgi pöördus sõjaõnn taanlaste poolele tänu taevast alla kukkunud lipule. Eestimaal algas Taani aeg.

Taani kuningas Valdemar II maabus oma laevastikuga 15. juunil 1219 Lindanise juures ja purustas lahingus eestlaste sõjaväe. Legendi järgi pöördus sõjaõnn taanlaste poolele tänu taevast alla kukkunud lipule. Eestimaal algas Taani aeg.

Meie tänase saate külaliseks on mees, kes sai laiemale üldsusele tuttavaks, kui üks olulisema info kandjaid Eestimaal - see mees rääkis meile väga pikka aega ilmast! See multitalent on läbi käinud mitmeid radu nii telemaastikul kui ka Eestimaa looduses - meie tänaseks külaliseks on üks praegune Osooni saatejuht, Kristo Elias! Episoodis räägime elus kannapöörete tegemisest, loodusest ja ühest põnevast harjumusest.

Ajakirja Horisont märtsi-aprilli number on keskendunud keskajale Eestimaal: lugeda saab nii Tallinna algusest kui keskaegse Tartu esimesest aastasajast; kohaliku kulinaaria tähtedest ning Michel Sittowi emast, aga ka Dannebrogi legendist. Ajakirja tutvustab Helen Rohtmets-Aasa.

Augustikuu jätkub sumedalt ning ikka veel soojalt. Kuigi festivalide hooaeg on läbi saanud, jätkub põnevaid pärimusmuusikaga seotud vabaõhusündmusi Eestimaal veel nautimiseks küllaga.

Augustikuu jätkub sumedalt ning ikka veel soojalt. Kuigi festivalide hooaeg on läbi saanud, jätkub põnevaid pärimusmuusikaga seotud vabaõhusündmusi Eestimaal veel nautimiseks küllaga.

Jaanipäev on püha, mil Eestimaal on inimestel kombeks kokku saada, minna loodusesse ja pidutseda - tantsida ning laulda. Just laulmisele ja rohkem isegi ühislaulmisele võiksime seekord oma tähelepanu suunata.

Jaanipäev on püha, mil Eestimaal on inimestel kombeks kokku saada, minna loodusesse ja pidutseda - tantsida ning laulda. Just laulmisele ja rohkem isegi ühislaulmisele võiksime seekord oma tähelepanu suunata.

Tund "Rahvasteballiga" teeb loodetavasti muusikasõpradel tuju heaks, sestsee on saatejuhi tagasiohoidlik soov: kuulajat mõnusate avastustegarõõmustada. Täna seikleme Kariibi mere saartel - Dominikaanis, Prantsusmaal Akvitaanias, Soomes, Šotimaal, Ghanas, kaugel Lääne-Aafrikas ning muidugimõista Eestimaal. Folgisuvest tuleb kindlasti ka pisut juttu. Ando Kiviberg alustab kell 19.05.

Tund "Rahvasteballiga" teeb loodetavasti muusikasõpradel tuju heaks, sestsee on saatejuhi tagasiohoidlik soov: kuulajat mõnusate avastustegarõõmustada. Täna seikleme Kariibi mere saartel - Dominikaanis, Prantsusmaal Akvitaanias, Soomes, Šotimaal, Ghanas, kaugel Lääne-Aafrikas ning muidugimõista Eestimaal. Folgisuvest tuleb kindlasti ka pisut juttu. Ando Kiviberg alustab kell 19.05.

Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss. Saame teada ka, kas kirillitsa on kuidagi meie nimede kirjutamist kuidagi mõjutanud.

Kirjaviiside vahetusest Eestimaal, korrapäratust, vanast ja uuest kirjaviisist; sellest, mis on vanadest kirjaviisidest alles meie kirjapruugis ja mida selle vanaga peale hakata, räägib saates ajaloolane ja genealoog Fred Puss. Saame teada ka, kas kirillitsa on kuidagi meie nimede kirjutamist kuidagi mõjutanud.

Noored, tublid ja oma isamaad armastavad eestlased on üks võti, et elu Eestimaal ka järgmised sada ning rohkemgi aastat kestaks.Seepärast teeme juttu kahe noore eestlase, Elari Kõiviku ja Liisi Lõiviga (pildil), kes paar aastat tagasi Austraaliasse õnne ja rõõmu otsima läksid. Praeguseks on noored Maarjamaal tagasi ja aitavad saates vastata järgmistele küsimustele - kuidas siis kodupaik võõrsilt vaadatuna tundus ja miks nad tagasi Eestimaale tulid?Saate teises pooles teeb Jakob Rosin ülevaate värskematest tehnoloogiauudistest.Saatejuht on Jane Saluorg.

Noored, tublid ja oma isamaad armastavad eestlased on üks võti, et elu Eestimaal ka järgmised sada ning rohkemgi aastat kestaks.Seepärast teeme juttu kahe noore eestlase, Elari Kõiviku ja Liisi Lõiviga (pildil), kes paar aastat tagasi Austraaliasse õnne ja rõõmu otsima läksid. Praeguseks on noored Maarjamaal tagasi ja aitavad saates vastata järgmistele küsimustele - kuidas siis kodupaik võõrsilt vaadatuna tundus ja miks nad tagasi Eestimaale tulid?Saate teises pooles teeb Jakob Rosin ülevaate värskematest tehnoloogiauudistest.Saatejuht on Jane Saluorg.

Päästekomitee salajasest asukohast Tallinnas Tartu maanteel liikusid Päästekomitee liikmed Konik, Päts ja Vilms 24. veebruaril 100 aastat tagasi Riigipanga hoonesse ja andsid seal välja valitsuse esimesed päevakäsud. Tallinnas oli piiramisseisukord, enamlased kogunesid sadamasse, hilisõhtul algas lahing elektrijaama pärast. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Päästekomitee salajasest asukohast Tallinnas Tartu maanteel liikusid Päästekomitee liikmed Konik, Päts ja Vilms 24. veebruaril 100 aastat tagasi Riigipanga hoonesse ja andsid seal välja valitsuse esimesed päevakäsud. Tallinnas oli piiramisseisukord, enamlased kogunesid sadamasse, hilisõhtul algas lahing elektrijaama pärast. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur.

Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla Seltsimaja rõdult kokkutulnud eestlastele kell 8 õhtul Iseseisvusmanifesti esimest korda avalikult ette (foto: EFA). Kõlasid aupaugud, lauldi hümni, langeti rõõmust üksteisele kaela. Samal ajal pidasid eesti enamlased Keila lähedal vastasega lahingut. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.

Maanõukogu liige Hugo Kuusner luges Pärnus Endla Seltsimaja rõdult kokkutulnud eestlastele kell 8 õhtul Iseseisvusmanifesti esimest korda avalikult ette (foto: EFA). Kõlasid aupaugud, lauldi hümni, langeti rõõmust üksteisele kaela. Samal ajal pidasid eesti enamlased Keila lähedal vastasega lahingut. Missugune oli olukord kogu Eestimaal, räägib Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk.

Sel laupäeval tuleb „Ilmaparandajas“ jutuks erakordne veerohkus, mis on teinud elu Eestimaal paljudes sektorites keeruliseks ning uuritakse, millist rolli mängivad liigniiskuse tekkel meie märgalad. Lisaks seletab keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel, miks võeti hiljuti kaitse alla sinise kopsurohu püsielupaigad. Juttu tuleb ohustatud taimeliikide ja nende elupaikade kaitsest ka laiemalt.

Lõuna-Eesti juurtega Tamrate pere liikmed kolmest põlvkonnast on olnud ‟maa sool” Eestimaal mitmes paigas ning hoidnud läbi muutuva aja kõrgel ideed muusika ja muusikahariduse tähtsusest. Eetris kolmapäeval 22. novembril kell 21.

Lõuna-Eesti juurtega Tamrate pere liikmed kolmest põlvkonnast on olnud ‟maa sool” Eestimaal mitmes paigas ning hoidnud läbi muutuva aja kõrgel ideed muusika ja muusikahariduse tähtsusest. Eetris kolmapäeval 22. novembril kell 21.

John Fogerty hääl kõlas Eestimaal eelmise sajandi 60ndate lõpul, 70ndatel ja hiljemgi õige tihti, eriti Vikerraadio kesköökavades. Tema laulud olid uljad, ehtsad ja siirad, hoogsad ja kaasakiskuvad. Tema bändi, Creedence Clearwater Revivali närvilisevõitu kitarrid tõid kananaha ihule. Fogerty muusika elurõõm on tagantjärele mõeldes päris ootamatu, sest aja jooksul on selgunud, kui kivine ja keeruline selle rockimehe tee tegelikult on olnud. Jutustame tema loo seekord koos Ekke-Kristian Erilaidiga.Saate autor on Helgi Erilaid. Kuulake 26. märtsil kell 16.05.

John Fogerty hääl kõlas Eestimaal eelmise sajandi 60ndate lõpul, 70ndatel ja hiljemgi õige tihti, eriti Vikerraadio kesköökavades. Tema laulud olid uljad, ehtsad ja siirad, hoogsad ja kaasakiskuvad. Tema bändi, Creedence Clearwater Revivali närvilisevõitu kitarrid tõid kananaha ihule. Fogerty muusika elurõõm on tagantjärele mõeldes päris ootamatu, sest aja jooksul on selgunud, kui kivine ja keeruline selle rockimehe tee tegelikult on olnud. Jutustame tema loo seekord koos Ekke-Kristian Erilaidiga.Saate autor on Helgi Erilaid. Kuulake 26. märtsil kell 16.05.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.

Läbi aegade on inimene saanud oma toidu teda ümbritsevast loodusest. Ka meie esivanemad on siin maal elades saanud kõigepealt põhitoidu ja hiljem leivakõrvase just loodusest. Kuigi potentsiaalselt söödavate taimede hulk on Eestis oluliselt suurem, on suuremal või vähemal määral toiduks kasutatud pea 200 siinses looduses leiduvat taimeliiki. Raamatu eesmärk on tuua lugejani praeguse Eesti territooriumil elanud ja elavate inimeste looduslike taimede toiduks kasutamise kultuurilugu vastates küsimustele: mida Eestimaal elanud inimesed on loodusest korjanud toiduks, milleks ja kuidas neid taimi kasutanud, kuidas on taimekasutus aja jooksul muutunud, millised taimed on tänaseks kasutusest kõrvale heidetud ja millised uued taimed asemele tulnud? (Raivo Kalle, Renata Sõukand. Eesti looduslikud toidutaimed. Toimetab Küllo Arjakas.)

Lugu, mis võiks olla ka Eesti riigi ajalooõpikuks, seda mitte ajalooarvude, vaid tunnete, probleemide ning kannatuste osas, mis hingekriipivad iga eestlase jaoks. Lugu sündmustest, sõdadest ja INIMESTEST ning ARMASTUSEST ajaloo hammasrataste vahel. Lugu Eestimaast, nähtuna baltisakslase pilgu läbi, kes tunneb end pigem eestlase kui sakslasena. Taustaks noor Eesti Vabariik, sõda, okupatsioon, väikerahva tahe olla vaba ja iseseisev ning justkui selle vabaduse sümbol – Hiiumaa kaunis loodus. (Lutz Dettmann. Anu. Aja-, sõja- ja armastuslugu Eestimaal. Toimetab Küllo Arjakas.)

Sissevaade Eesti rahvameditsiiini. Selles raamatus vaatleb Marju Kõivupuu ülevaatlikult peaasjalikult Eesti ainesele tuginedes rahvameditsiini: missugused on läbi aegade olnud inimeste arusaamised erinevate haiguste põhjustest ning milliseid ravivõtteid ja -viise on ühest või teisest tõvest jagusaamiseks pruugitud või pruugitakse tänini. Pilk heidetakse ka rahvaarstide värvikasse ja isikupärasesse maailma. Siinkohal meenuvad kindlasti paljudele lugejatele Luule Viilmaa, Kaika Laine, Vigala Sass, Vormsi Enn ja mitmed teised Eestimaal tegutsenud või tegutsevad tuntud tervendajad-teadmamehed. (Marju Kõivupuu. Igal hädal oma arst, igal tõvel oma tohter. Toimetab Küllo Arjakas.)

Eesti rahva kannatuste aasta - ilmus esimest korda keset sõjamelu 1943. aastal, ja räägib pöörangulistest sündmustest 1939.-41. aastal Eestimaal. See raamat ei ole teaduslik ega üdini faktitõene, annab see siiski ehedate allikate põhjal adekvaatse pildi toimunust. Edasised 50 aastat oli Eesti rahva kannatuste aasta muidugi keelatud raamatute nimekirjas, levides ainult ülisalaja kitsamates ringkondades käest kätte. (Eesti rahva kannatuste aasta. Loeb Hannes Kaljujärv.)

Räägitakse pikemalt maailmakoristusest. Eesti tublid maailmakoristuse meeskonnaliikmed viibisid eelmisel kuul Brasiilias ÜRO kliimakonverentsil. Eestimaal on viimastel aegadel kõrva jäänud, et sagedasti leitakse väga huvitavaid võõrliike. Oma koha on sisse võtnud Ümarmudil Läänemeres ning saates uuritakse, kas ümarmudil võib välja tõrjuda teised Eesti kalad. Lisaks kuulete, kuidas on alanud seeneaasta ja mida juba täna metsast leida võib. (Rein Pärn.)

Eestimaal elutsevad kodulinnud.

Eestimaal elutsevad kodulinnud.