Podcast appearances and mentions of piret kriivan

Piret Kriivan

Tänavu 17. korda toimunud e-etteütluse võtavad kokku etteütluse meeskonnaliikmed, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee ja Vikerraadio toimetaja Piret Kriivan.

Kaitseväe kalmistu (30.06.2018) Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures viitab muinsuskaitsja Jaan Tamm mälestsusambal olevale tekstile "Vaba Eestile truu surmani" (foto Vivika Ludvig). Teises saates Kaitseväe kalmistust on juttu Vabadusristi kavaleride kalmuväljast, kalmistule maetud briti mereväelastest ja eesti lenduritest, Männiku plahvatusohvrite mälestusmärgist. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 30. juunil kell 13.05. Saate Facebooki lehekülg.

Kaitseväe kalmistu (30.06.2018) Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures viitab muinsuskaitsja Jaan Tamm mälestsusambal olevale tekstile "Vaba Eestile truu surmani" (foto Vivika Ludvig). Teises saates Kaitseväe kalmistust on juttu Vabadusristi kavaleride kalmuväljast, kalmistule maetud briti mereväelastest ja eesti lenduritest, Männiku plahvatusohvrite mälestusmärgist. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 30. juunil kell 13.05. Saate Facebooki lehekülg.

Keeleteo 2016. aasta tunnustuspreemia puhul öeldi: "Vikerraadio "Keelesaade" on esinduslik oma haarde poolest." Tõepoolest leiab " Keelesaate" varamust suvepuhkuse sisustamiseks saateid igale maitsele. Saateid on nii keele ajaloost ("See pöörane pöördsõna."), õigekeelsusest, lõimumisest, keeleraamatutest, emakeeleõpetusest, keelepoliitikast, võõrkeeltest, tõlkimisest ( "Ooperitõlge"), terminoloogiast kui ka loomanimedest ("Lemmikloomanimed."). Leidke oma! Saate autor on Piret Kriivan.

Keeleteo 2016. aasta tunnustuspreemia puhul öeldi: "Vikerraadio "Keelesaade" on esinduslik oma haarde poolest." Tõepoolest leiab " Keelesaate" varamust suvepuhkuse sisustamiseks saateid igale maitsele. Saateid on nii keele ajaloost ("See pöörane pöördsõna."), õigekeelsusest, lõimumisest, keeleraamatutest, emakeeleõpetusest, keelepoliitikast, võõrkeeltest, tõlkimisest ( "Ooperitõlge"), terminoloogiast kui ka loomanimedest ("Lemmikloomanimed."). Leidke oma! Saate autor on Piret Kriivan.

Kolmekeelne Luksemburg - missugune koht ja roll on selles ühiskonnas letseburgi keelel prantsuse ja saksa keele kõrval? Kui vana on letseburgi keel, missuguses olukorras kasutab luksemburglane saksa, missuguses prantsuse ja missuguses letseburgi keelt? Mida meil on õppida letseburglastelt, räägib pikka aega Luksemburgis tõlkijana töötanud Mall Laur (fotol).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. juunil kell 15.05.

Kolmekeelne Luksemburg - missugune koht ja roll on selles ühiskonnas letseburgi keelel prantsuse ja saksa keele kõrval? Kui vana on letseburgi keel, missuguses olukorras kasutab luksemburglane saksa, missuguses prantsuse ja missuguses letseburgi keelt? Mida meil on õppida letseburglastelt, räägib pikka aega Luksemburgis tõlkijana töötanud Mall Laur (fotol).Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. juunil kell 15.05.

Reet Kasik: "Riik lihtsalt ei tule toime, kui teda igapäevaselt toimimas hoidvad inimesed ei valda korrektset kirjakeelt või ei hooli sellest." Keelesaatelised Reet Kasik ja Piret Kriivan arutavad eesti keele murestikku.

Reet Kasik: "Riik lihtsalt ei tule toime, kui teda igapäevaselt toimimas hoidvad inimesed ei valda korrektset kirjakeelt või ei hooli sellest." Keelesaatelised Reet Kasik ja Piret Kriivan arutavad eesti keele murestikku.

Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate „Labor” kohta. Juhendavad vikipedistid Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Saatest saab ka häid nõuaandeid ja näpunäiteid mitmeks erinevaks juhtumiks ja arutleme ka selle üle, mida teha, kui vikimaailmas reegleid rikutakse. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 15. aprillil kell 15.05.

Eestikeelset veebipõhist teatmeteost Vikipeedia saavad kõik, kellel on tahtmist, arendada ja täiendada. Teises tunnis kuuleme, kuidas Priit Ennet kirjutab artikli teadussaate „Labor” kohta. Juhendavad vikipedistid Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Saatest saab ka häid nõuaandeid ja näpunäiteid mitmeks erinevaks juhtumiks ja arutleme ka selle üle, mida teha, kui vikimaailmas reegleid rikutakse. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 15. aprillil kell 15.05.

1918. aasta Saksa okupatsioon ei heidutanud eesti kunstnikke ja loomeindu vaka all ei hoitud. "Pallase" loomisest 100 aastat tagasi ja esimestest aastatest räägib "Pallase" esimees Enn Lillemets (fotol). Juttu on ka nn Gripenbergi skandaalist, mille tulemusena enamus ühingu naisliikmetest protestiks ühingust lahkus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 14. aprilil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

1918. aasta Saksa okupatsioon ei heidutanud eesti kunstnikke ja loomeindu vaka all ei hoitud. "Pallase" loomisest 100 aastat tagasi ja esimestest aastatest räägib "Pallase" esimees Enn Lillemets (fotol). Juttu on ka nn Gripenbergi skandaalist, mille tulemusena enamus ühingu naisliikmetest protestiks ühingust lahkus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 14. aprilil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada. Kuidas kirjutada vikipeediasse artiklit ja kuidas Vikipeedias toimetada ja käituda, räägivad vikitunnis Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 8. aprillil kell 15.05.

Eestikeelne veebipõhine entsüklopeedia Vikipeedia on paljude jaoks juba igapäevane abivahend. Veebientsüklopeedia on siiski veel poolik ja vajab täiendamist. Vikipeediat saavad kõik aidata edasi arendada. Kuidas kirjutada vikipeediasse artiklit ja kuidas Vikipeedias toimetada ja käituda, räägivad vikitunnis Ann Siiman ja Sirli Zupping (fotol). Õpilased on Priit Ennet ja Piret Kriivan. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 8. aprillil kell 15.05.

1. detsembril 1919. aastal alustas tööd eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Missuguses seisus rahvusülikool sünnihetkel oli? Mis oli juhtunud ülikoolis ja ülikooliga 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ja kuidas ülikooli Venemaale viidi, räägib Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi teadusdirektor Lea Leppik. Fotol oletatavalt ülikooli evakueerimine I maailmasõja ajal. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. aprilil kell 13.05.

1. detsembril 1919. aastal alustas tööd eestikeelne Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Missuguses seisus rahvusülikool sünnihetkel oli? Mis oli juhtunud ülikoolis ja ülikooliga 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal ja kuidas ülikooli Venemaale viidi, räägib Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi teadusdirektor Lea Leppik. Fotol oletatavalt ülikooli evakueerimine I maailmasõja ajal. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. aprilil kell 13.05.

Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda?Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. aprillil kell 15.05.

Miks me naerame, mis on nali, mis on huumor? Saates on Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Liisi Laineste. Kas nali on naljaasi või tuleb naljasse ja naljategemisse täie tõsidusega suhtuda?Miks naljad ja huumor aja jooksul muutuvad ja mis on teistmoodi tänapäeva naljategemise juures. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 1. aprillil kell 15.05.

Saksa okupatsiooni aega 1918. aastal on rahva suus nimetatud ka mustaks suveks. Kui must oli 1918. aasta Eestis, räägib saates ajaloodoktor Lauri Vahtre. Miks arvas baltisakslasest pastor, et eestlased võivad andestada sakslastele 700 aastat, aga mitte seda seitset kuud 1918. aastal?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 31. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Saksa okupatsiooni aega 1918. aastal on rahva suus nimetatud ka mustaks suveks. Kui must oli 1918. aasta Eestis, räägib saates ajaloodoktor Lauri Vahtre. Miks arvas baltisakslasest pastor, et eestlased võivad andestada sakslastele 700 aastat, aga mitte seda seitset kuud 1918. aastal?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 31. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“. Žürii: „Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija."Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 25. märtsil kell 15.05.

2017. aasta keeleteokonkursil võitis peaauhinna Enn Ernitsa artiklikogumik „Sõna haaval. Emakeelest tehiskeelteni“. Žürii: „Kogumiku autor, Eesti Maaülikooli kauaaegne õppejõud ja Emakeele Seltsi auliige Enn Ernits on harukordne isik Eesti kultuuriloos. Ehkki hariduselt ja ametilt loomaarstiteadlane ja -õppejõud, on ta viimastel kümnenditel olnud silmapaistev eesti ja soome-ugri keeleajaloo ja keelega seotud kultuuriloo uurija."Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 25. märtsil kell 15.05.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur: "Ilma välisdelegatsioonita kujunenuks Eesti olukord Vabadussõja alguses üsna nutuseks. Kui poleks olnud mingisuguseid sidemeid, siis poleks saanud ka välisabi ja mis siis oleks Eestist saanud!" Fotol on Eesti välisdelegatsiooni liikmed. Kas tunnete kõik ära?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 24. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Tartu Ülikooli dotsent Ago Pajur: "Ilma välisdelegatsioonita kujunenuks Eesti olukord Vabadussõja alguses üsna nutuseks. Kui poleks olnud mingisuguseid sidemeid, siis poleks saanud ka välisabi ja mis siis oleks Eestist saanud!" Fotol on Eesti välisdelegatsiooni liikmed. Kas tunnete kõik ära?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 24. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulae 18. märtsil kell 15.05.

Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulae 18. märtsil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Mart Velsker „ Eesti kirjandusloos on kaks suuremat puhangut, kui on kirjutatud luuletusi keelest. Esimene on 19. sajandi teine pool ja natuke ka 20 sajandi algus ja teine puhang on laiemalt viimased 50 aastast, kui on keeleteemat peegeldatud.” Kui ärakmisajal on rahvusliku külje rõhutamine, siis nüüd on Mart Velskri sõnul tähtsam tunne, et keel ongi luule tuum ja luule olemus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 11. märtsil kell 15.05.

Tartu Ülikooli kirjandusteadlane Mart Velsker „ Eesti kirjandusloos on kaks suuremat puhangut, kui on kirjutatud luuletusi keelest. Esimene on 19. sajandi teine pool ja natuke ka 20 sajandi algus ja teine puhang on laiemalt viimased 50 aastast, kui on keeleteemat peegeldatud.” Kui ärakmisajal on rahvusliku külje rõhutamine, siis nüüd on Mart Velskri sõnul tähtsam tunne, et keel ongi luule tuum ja luule olemus. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 11. märtsil kell 15.05.

Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. märtsil kell 15.05.

Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. märtsil kell 15.05.

1918. aasta veebruari lõpupäevil marssisid Eesti linnadesse saksa väed.Märtsiks oli Eesti okupeeritud. Eestis oli ees "must suvi". Baltisakslaste unistusest ja Balti hertsogiriigist, Eesti välisdelegatsiooni tegevusest, legendaarsest Siuru suvest, seltsitegevusest, leivapudist, puskarist ja käimlakohustusest ja paljust muust, mis sel suvel 100 aastat tagasi Eestis sündis, kuulete sellest laupäevast alates järgmistes "Eesti lugudes".Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 03. märtsil kell 13.05. (Foto: Saksa vägede saabumine Tartusse. Karl Akel/EFA).

1918. aasta veebruari lõpupäevil marssisid Eesti linnadesse saksa väed.Märtsiks oli Eesti okupeeritud. Eestis oli ees "must suvi". Baltisakslaste unistusest ja Balti hertsogiriigist, Eesti välisdelegatsiooni tegevusest, legendaarsest Siuru suvest, seltsitegevusest, leivapudist, puskarist ja käimlakohustusest ja paljust muust, mis sel suvel 100 aastat tagasi Eestis sündis, kuulete sellest laupäevast alates järgmistes "Eesti lugudes".Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 03. märtsil kell 13.05. (Foto: Saksa vägede saabumine Tartusse. Karl Akel/EFA).

Birute Klaas-Lang: „Leedu keelet loetakse vanimaks praegu kõneldavaks indoeuroopa keeleks ja seetõttu on ka arusaadav, miks leedu keelehooldajad soovivad seda vana ja unikaalset keelt alles hoida!" Eesti-leedu segaperest pärit Birute Klaas-Lang kirjeldab saates leedu keele erinevusi eesti keelega võrreldes ja räägib Leedu keelepoliitikast ja sellest, mida leedulased ise oma keelest arvavad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 18. veebruaril kell 15.05.

Birute Klaas-Lang: „Leedu keelet loetakse vanimaks praegu kõneldavaks indoeuroopa keeleks ja seetõttu on ka arusaadav, miks leedu keelehooldajad soovivad seda vana ja unikaalset keelt alles hoida!" Eesti-leedu segaperest pärit Birute Klaas-Lang kirjeldab saates leedu keele erinevusi eesti keelega võrreldes ja räägib Leedu keelepoliitikast ja sellest, mida leedulased ise oma keelest arvavad. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 18. veebruaril kell 15.05.

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," räägib saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut (fotol). Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida. Saates on juttu nii uuest Eesti keelevaldkonna arengukavast kui ka varasematest ja Eesti keele-elust laiemalt.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

"Keelekaval puudub teoreetiline põhi ja see on olnud kõikide strateegiate ja kavade põhiline puudus," räägib saates Tartu ülikooli Narva Kolledzi õppejõud Mart Rannut (fotol). Põhjus on Mart Rannuti hinnangul spetsialistide puuduses, sest meil ei valmistata ette spetsialiste, kes oskaksid keele toimimist ühiskonnas juhtida. Saates on juttu nii uuest Eesti keelevaldkonna arengukavast kui ka varasematest ja Eesti keele-elust laiemalt.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

Kas eesti keeles rääkimine on põnev tegevus, nagu pusle kokkupanemine? EKI juhtivteadur Kristiina Ross (fotol) arvab, et veel põnevam, sest kui eesti keeles paned ühe „tüki” juurde, siis kõik „tükid” muudavad üksteist. Saate ajendiks on eesti kirjanduse tõlkija, kirgliku sõnasõbra Jean-Pierre Minaudier´ raamat „Grammatika ülistus”, milles on palju põnevat ka eesti keele kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. veebruaril kell 15.05.

Kas eesti keeles rääkimine on põnev tegevus, nagu pusle kokkupanemine? EKI juhtivteadur Kristiina Ross (fotol) arvab, et veel põnevam, sest kui eesti keeles paned ühe „tüki” juurde, siis kõik „tükid” muudavad üksteist. Saate ajendiks on eesti kirjanduse tõlkija, kirgliku sõnasõbra Jean-Pierre Minaudier´ raamat „Grammatika ülistus”, milles on palju põnevat ka eesti keele kohta. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. veebruaril kell 15.05.

„Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul, ” arvavad Vikerraadio keelesäutsujad.„Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada,” küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: „Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber. Kui ei ole selgelt välja öeldud, siis ei ole seda tahetud teha!” Riina ja Priit (fotol ka saate helirezissöör Vivika Ludvig) jagavad saates oma mõtteid eesti keelest, murekohtadest ja rõõmudest. Kuulake „Keelesaadet” pühapäeval 14.02. kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

„Elame monoloogide ja muljeavaldamise ajastul, ” arvavad Vikerraadio keelesäutsujad.„Kus on sõnum, miks on seda vaja nii pikalt keerutades selgitada,” küsib Priit Kruus ja vastab Riina Eentalu: „Seda ei ole tahetud sulle öelda, sellepärast see pikk narratiiv seal ümber. Kui ei ole selgelt välja öeldud, siis ei ole seda tahetud teha!” Riina ja Priit (fotol ka saate helirezissöör Vivika Ludvig) jagavad saates oma mõtteid eesti keelest, murekohtadest ja rõõmudest. Kuulake „Keelesaadet” pühapäeval 14.02. kell 15.05. Saatejuht on Piret Kriivan.

Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. jaanuaril kell 15.05.

Šotimaa keeltest kogu nende keerulise minevikuga räägib Eesti Instituudi koolitusjuht Lea Kreinin. Kui paljusid keeli Šotimaal kõneldakse, kui paljud neid keeli kõnelevad, mille poolest keeled üksteisest erinevad, missugustes keeltes õpitakse praegu kooliski ja kuidas need keeled kõlavad? Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 7. jaanuaril kell 15.05.

Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: „Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata” Saates räägib Suokass oma emakeele tulevikust, oma luulest ja Raadioteatri jõulu-eelsest etendusest „Tagassi inglite juure”.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 17. detsembril kell 15.05.

Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret. Suokass: „Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl´lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata” Saates räägib Suokass oma emakeele tulevikust, oma luulest ja Raadioteatri jõulu-eelsest etendusest „Tagassi inglite juure”.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 17. detsembril kell 15.05.

Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna ”moi”. Ja sellest ka, kas tõesti saab soomlane sõnaga „nonii” rääkida ära suurema osa oma juttudest.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. detsembril kell 15.05.

Turu Ülikooli eestlannast soome keele professor Annekatrin Kaivapalu räägib oma tööst, soome keelest. Juttu on soomlaste keele- ja kõnekultuurist, eesti ja soome keeleteadlaste koostööst ja sellestki, kust on pärit või kes mõtles välja väga levinud tervitussõna ”moi”. Ja sellest ka, kas tõesti saab soomlane sõnaga „nonii” rääkida ära suurema osa oma juttudest.Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 10. detsembril kell 15.05.