Keelesaade

Matemaatikaõpetaja Celal Yildirim: "Eestis on tekstülesanded väga eluga seotud. Näiteks 9. klassis õpime praegu täisnurkset kolmurka – siinust, koosinust ja tangensit. Ülesandes on sein ja sellel redel ja siis peab otsima, kui suur on tõusunurk."

Professor Rogier Blokland: Nii meä kui ka kveeni keel on võrsunud soome keelest. Sada aastat tagasi olid nad veel soome keele murded. Meä keelt räägitakse Rootsis ja kveeni keelt Norras."

ÕSi töörühma juht Margit Langemets: "Kuna meie kriitikud tõid just seda välja, et ÕSis, kirjakeele normi aluseks olevas sõnaraamatus, peaks olema kuidagi välja toodud mingi keskne osa, siis me püüdsime ise selle keskmeni jõuda!"

Piret Kriivan: "Üks Tammsaare entsüklopeedia kuluks ära küll!"

Nimeuurija Tiina Laansalu: "Põhireegel on ikkagi see, et eesti perekonnanimesid käänatakse samamoodi, nagu käänduvd eesti sõnad. Siia vahele mahub sõna "enamasti", sest on erandeid!"

Oma Keele peatoimetaja Helen Hint: "Tehisintellekti kasutamist ei ole päris hästi võimalik tuvastada. Tuvastamise rakendusi ei soovita valdkonna eksperdid kasutada, sest need võivad anda valepositiivseid ja valenegatiivseid tulemusi."

Mari Tarand: "Kui kasvõi üks meie rahva hulgast on tee raamatu juurde raadio abil leidnud, siis võib julgelt öelda, et raamatu saade raadios ei ole olnud maha visatud eeter." (aastal 2000).

Pühade aeg kestab. Mõnel pool Eestis on jõulud lõppenud kolmekuningapäeval, mõnel pool nuudipäeval, mõnel pool on alles "vastel viinud jõulud".

Iris Metsmägi: "Laps on jõulusõna sellepärast, et jõulud on kristlikus traditsioonis Jeesuse sünnipüha. Jeesus – jõululaps. Sõna "laps" on pärandsõna, ta on Uurali algkeelest pärinev ja vasteid on tal samojeedi keeleni välja."

Emeriitprofessor Pille Kippar: "Lastehirmutised on laste kasvatuse juures pedagoogilised tegelased. Ema pidi lapse suutma juttudega eemale hoida halbadest asjadest." Hingestatud maailmas olid head ja olid ka halvad haldjad ja need halvad haldjad olidki Pille Kippari sõnul lastehirmutised.

Emeriitprofessor Pille Kippar: "Eestlaste konnal on õpetusi üle saja, need on kõik niisugused altvedavad asjad! Näiteks: kui sa lähed püksikorda pidama, siis hoia nina alla tuult, muidu läheb hulk head lõhna raisku."

Visuaalantropoloog Liivo Niglas: "Seda võimekust keel ära õppida ja ka neid tingimusi, mis võimaldaks üldse keelt ära õppida, väga ei ole. Aga ka itelmeeni keele ja kultuuriga püütakse organiseerida taaselustamisliikumist."

Keeleteadlane Mart Rannut: "Tähtis on see, et ometigi jõudis see asi riigikokku. Kui me saaksime veel korda keelehalduse, milleks meil on olemas õiguslikud vahendid!"

Antropoloog Liivo Niglas: "Minu jaoks on neenetsid väga elavad, huvitatud maailma asjadest, väga hea huumorimeelega inimesed, kes igal võimalikul hetkel teevad nalja."

Helin Kask: "Tahaks julgustada arusaama mitmekeelsusest, seda ei pea kartma! Oluline on tunnetada konteksti, millal mingi asi kuhugi sobib!"Geidi Kilp: "Kui suhtlus on ametlikum ja suhtlejad ei ole nii tuttavad, siis kasutatakse teisi keeli vähem!"

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Keelenupp võiks sisaldada mõnda küsimust või probleemi, millega on kas kirjutaja ise kokku puutunud või mille üle on mõnes seltskonnas arutletud või kui ta näeb keeles toredat või vaimukat uudissõna, siis tasub seda teistele tutvustada!"

Keeleteadlane Mari Uusküla: "Kui isegi inimene ei saa püsiühendite tõlkimisega hakkama, siis miks me arvame, et sellega saab hakkama masin, kellele on kõik ette antud."

Indrek Park: "See teeks inimesed rõõmsaks ja ei võtaks kelleltki tükki küljest ära!" Nii ütleb Indrek Park vastuseks küsimusele, miks peaks võru või lõunaeesti keel keeleks tunnistatama.

Keeleteadlane Indrek Park: " Selle peale vanasti ei mõeldud, et üks rahvas võib rääkida mitut keelt või vastupidi, et mitu rahvast võivad rääkida ühte keelt!"

Petr Sushkov: "Mulle meeldib mõelda, et eestlasena olen ma pärit Viljandist."

Fennougria nõunik Jaak Prozes: "Mis siis ikkagi jääb järele, kui keel on läinud? Kas siis on kõik läinud või kui keelt on piisavalt palju uuritud või talletatud, kas siis mingil hetkel võib see keel raamaturiiulilt või arvutist välja tulla ja midagi hakkab jälle juhtuma?"

Juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll: "Õigekirjareeglite üle kurtmine on meil olnud ajaloos läbiv teema, oma keeruliste reeglitega oleme sellele ka kaasa aidanud. Põhireeglid on katse teha teisiti ja see on ikkagi selleks, et eesti keele omandamine ei oleks võimatult keeruline!"

Lauri Vahtre: "Keelt loovad kirjaoskajad haritud inimesed, kes seda keelt praktiliselt kasutavad ka rikkamate tekstide loomiseks kui mingi pesumasina kasutusjuhend. Need praktilised keeleloojad võiksid olla natuke julgemad oma seisukohtade väljaütlemisel ja kaitsmisel!"

Professor Antoine Chalvin: "Keeleuuendus ei olnud vajalik, eesti keel oleks võinud areneda täiesti loomulikul viisil, aga see ei tähenda seda, et ma ei hindaks Aaviku tööd. Vastupidi just sellepärast, et ei olnud vaja, on tema ürituse edu veel imestamapanevam ja veel huvitavam!"

Keeleteadlane Jüri Valge: "Võib-olla veel olulisem kui see, et ta uuris erinevaid eesti keele valdkondi, oli see, et ta tegi väga palju eesti keele staatuse tõstmiseks!"

Orientalist Martti Kalda: "Kagu-Aasiasse minnes võiks mõned tähestiku numbritest ikkagi ära õppida, sest on suur vahe, kas maksate kümme või 90 raha mingisuguse asja eest!"

Orientalist Martti Kalda: "On inimesi, kes proovivad rääkida sanskriti keeles, õpetavad seda; on olemas raadiosaated ja ajaleht; on inimesed, kes kirjutavad sanskritikeelset kirjandust ja jagatakse isegi kirjandusauhindu; on olemas mitu organisatsiooni, millel on keskused mitte ainult Indias, ja nende üritustel osaleb miljoneid inimesi ja sanskriti keelt õpetatakse ka 15 India ülikoolis."

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Tasakaalu leidmine püsiva ja muutuva osa vahel ongi üks kõige tähtsamaid ülesandeid, millega ka keelekorraldus peaks tegelema."

Keeletoimetaja Helika Mäekivi: "Kindlasti on see tulemus rõõmustav! Siiski mitu asja pole veel päris selge. Näiteks ei ole teada, kuidas see ÕS koostatakse. Küsimus on, kas jätkatakse sõnaveebis oleva materjali koondamisega ÕSi või võetakse tagasi vana platvorm ja kõik näebki välja nii nagu seni." Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ning Eesti Keele Instituut (EKI) on leppinud kokku õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muutmises vastavalt õiguskantsleri soovitustele. HTMi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson: "Koostatav ÕS esitab kirjakeele norminguid ja soovitusi koos selgituste ja põhjendustega. Seega on ka järgmine ÕS suunav ja soovitav sõnaraamat, mis mitte ainult ei kirjelda keelekasutust, vaid annab vajaduse korral soovitusi, milliseid keelendeid pigem mitte kasutada ning mida nende asemel eelistad."

Keeleteadlane Raimo Raag: "See suur 39-köiteline sõnaraamat keskendub sõnade tähendustele, eristab tähendusi väga täpselt nüanssideni välja, toob välja sõna esmakasutuse trükis aastast 1521 ja kõik kirjaviisi variatsioonid, mis ühel sõnal olnud aastast 1521 kuni tänapäevani välja!"

Piret Kriivan

Silva Tomingas: "Et tulla niimoodi välja sellest (Nõukogude poliitilistest oludest- toim.), et sa oled tegelikult staar, et sa oled ikkagi särav täht selles selles teadusmaailmas – see on imetlusväärne."

Helle Metslang: "Laenamise kohta oli Henn Saaril ka oma seisukoht: laenamise puhul tuleb vastu piir, kui keel ei suuda enam laene läbi seedida ja laenud hakkavad häirima keele oma süsteemi, see tähendab, et keelel on mingisugune piir, milleni ta laenamise välja kannatab."

Henn Saari kaasteeline Helle Metslang: "Saaril oli kaks poolt: ühelt poolt oskas ta hea esinejana väga hästi, väga selgelt ja hästi lihtsalt seletada keerulisi asju, aga kui ta kirjutas erialast tekst, siis see oli päris keeruline!"

Dotsent Helin Puksand: "Lapsed on võimelised väga sisukalt arutlema, kui neile antakse võimalus!"

Akadeemik Karl Pajusalu: "Ajal, kui eesti kirjakultuur saab teadaolevalt 500 aastaseks ongi aeg mõelda selle peale, mida see vana ja väärikas eesti keel tänapäeval endast kujutab ja kuidas ta eesti rahvast ühendab!"

Katja Novak: "Kui rääkida kaasaegsest luulest, siis enamus on ikkagi sõjatekstid, aga klassikud on ajatud."

Liisi Uder: "Lihtne keel mõiste mõttes on selline keel, mis on arusaadav keskmise intellektipuudega inimesele." Eestis kasutatakse Liisi Uderi sõnul lihtsat keelt veel üsna vähe ja juhuslikult, üha rohkem küll, aga vaja oleks süstemaatilist tõlkimist.

Ilze Talberga: "Inimestele tundub, et inimene peab keele kindlasti C1 tasemeni ära õppima, aga tegelikult piisab sellest, et sa natukene õpid tundma keelt."

Keeleteadlane Kristiina Ross: "Kui lugeja tunneb, et ta on küllalt indoeuroopapärastunud ja tahab analüütilist ja mõistusega lähenemist luulele, siis tasub kindlasti sõnaraamatud kõrvale võtta. Aga kes arvab, et ta on ikkagi soomeugriline ja terviklik, ja see terviklikkus on temas veel säilinud, siis kindlasti on teine võimalus see kõik ära unustada ja lihtsalt võtta need tekstid ja lugeda. Kui alguses ei jää nö konks taha mõnele tekstile, siis mitte lasta ennast sellest heidutada, sest kui palju lugeda, siis need konstruktsioonid, kujundid ja sõnad hakkavad korduma, kuni mingi pilt tekib ja nii saab ka täiesti lugeda."