Podcasts about Kui

"Ma olen teinud väga paljusid asju. Ja ühel hetkel mõistsin, et elus tuleb teha seda, mis teeb sind õnnelikuks. Nii lihtne ongi. Ja ma tahan, et kogu minu ringkond oleks ka õnnelik."Stefan on Viljandist pärit mees, kes žongleerib igapäevaselt mitme rolli vahel – töö muusikuna, ettevõtlus restoranimaailmas ning pereelu kahe lapse isana. Kui selline elutempo eeldaks justkui täiuslikult timmitud kellavärki, siis Stefan on vastupidi – vabameelne hing, kes usaldab eelkõige oma sisetunnet ja laseb elul kulgeda loomulikus flow's.KODULEHT https://www.1stage.euFACEBOOK https://www.facebook.com/1stagetallinn/INSTAGRAM https://www.instagram.com/1stage_/Vestlust juhtis: Mardo MännimägiProdutsent: Reiko KolatskToimetaja: Kerli RoosvaldProduktsioon: Still FrameRežissöör: Hendrik RaspelHeli: Olaf PiirVõttekoht: Kiosk NO3

Tänases saade on tihedalt täis uudiseid lähemalt ja kaugemalt. Muuhulgas räägime Eesti seisukohast EL-i sõnumside jälgimise ehk nn chat control teemal ja Swedbanki plaanist petturite elu keerulisemaks tegemisel. Vaatame üle kaks huvitavat AI-assistentide Eesti kohta käivate teadmiste testi ning arutame, kas tehisintellekt võiks eksamitulemusi kontrollida või peaksime hoopis tehisintellekti kontrollima. Saate teises pooles räägime pistikhübriididest, mille ajendas sõiduproov Cupra Terramariga.  Saate teemad: ·       Eesti ei toeta sõnumite lausjälgimist, aga uued segasevõitu reeglid annavad põhjuse kahtlusteks ·       Swedbanki äpp ei luba kõne ajal ülekannet teha ·       Kaks testi võtsid luubi alla AI juturobotite Eesti ajaloo- ja kultuuriteadmiste taseme ·      Teadlased pakuvad, et AI võiks keeleeksamite tulemusi hinnata ·       Gemini sai versiooniuuenduse ja teeb nüüd ka muusikat ·       Apple toob AI-assistendid autosse ·       Glen sõitis Ungaris tehtud Hispaania pistikhübriidiga ning jagab muljeid Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Selles episoodis käis külas peaminister Kristen Michal. Riigijuht jagas mõtteid laste kasvatamisest, elukaaslase Eveliniga koosveedetud ajast ning töö- ja eraelu tasakaalustamisest. Ühtlasi tuli juttu ka kallinevatest hindadest, Eesti kaitsest ja kriitikast valitsuse suunal. Michali sõnul on väikerahva olemusse justkui sisse kodeeritud, et peab olema kriitilisem, murelikum ja otsima ohukohti, et jääda siinkandis ellu. Kuid tõdes, et talle endale läheb kõige rohkem hinge just ebaõiglane ja valelik kriitika. „Kui faktid on õiged, siis võib kriitikat anda,“ sõnab ta. Leppisime enne intervjuud kokku, et vestlus toimub sina-vormis. Saatejuht on Kerli Kivistu.

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänast saadet alustame ametkondlikel teemadel: kuidas Euroopa Liit püüab võidelda sõltuvust tekitavate sotsiaalmeediaäppidega ning mida tähendab Suurbritannia uus nõusolekuta süvavõltsingute vastane seadus. Seejärel vaatame üle, mida kujutab endast Samsung Galaxy S25 FE ehk Fan Edition nutitelefon. Arutame, milliseid muutusi toovad AI-agendid koodikirjutamise maailma ning räägime Johnny Ive'i poolt disainitud uuest elektri-Ferrarist. Saate teemad: ·  Euroopa Liit soovib Tiktoki ja teiste sotsiaalmeedia äppide lõputult keritava voo ära keelata ·  Suurbritannias võeti vastu märgiline süvavõltsinguid kriminaliseeriv seadus ·  Meelis testis Samsungi keskmise hinnaklassi telefoni Galaxy S25 FE ·  Spotify arendajad lasevad nüüd koodi AI-l kirjutada ·  16 Claude Opus 4.6 AI-agenti kirjutasid nullist C-kompilaatori ·  Hans proovis Claude Code'i  ·  Johnny Ive disainis Ferrarile omapärase auto Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Urmas Sarapuu on 60-aastane mees, kes on elanud elu päriselt, mitte teoorias. Ta on veetnud ligi 20 aastat otsides – liikudes läbi eneseabi, vaimsuse ja enesearengu kihtide, lootuses leida selgust ja sisemist rahu. Ühel hetkel mõistis ta, et eneseareng võib olla nagu porilompi astumine – mida sügavamale lähed, seda rohkem muda üles tuleb. See muda ei ole midagi valesti, vaid see, mida inimene on endas aastaid kandnud. Urmase jaoks sai selgeks, et pidev otsimine võib muutuda lõksuks ning tõeline muutus algab mitte enese parandamisest, vaid kohalolust. Täna räägib ta kogemusest – sellest, kuidas elu muutub lihtsamaks, kui lõpeb sisemine võitlus ning rahu tekib siis, kui keha ja mõistus ei ole enam vastuolus. ---

Seekord on meil külas Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal ja RIA küberturvalisuse keskuse juht Gert Auväärt, kellega rääkisime teemadest, mis on kirja saanud RIA värskesse küberturvalisuse aastaraamatusse. Kui episood kuulatud, loe lähemalt: https://www.ria.ee/kuberturvalisuse-aastaraamat-2026-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak, Martin Kapp ja Erik JõgiAlgorütmi toetavad LHV https://www.lhv.ee/Nortal https://nortal.com/Codeborne https://codeborne.com/

Kui paljud suusasõbrad ja mitmest riigist on otsustanud ette võtta Tartu Maratoni, mis üritused mahuvad sellesse nädalavahetusse, milline on radade olukord, kus toimuvad laste suusasõidud ning kes ja kuhu tulevad heast tahtest appi. Kuidas austavad rahvatantsijad "Tuljaku" autorit ja tema loomingut?

USA tahab, et Ukraina ja Venemaa leiaksid enne suve lahenduse, kuidas lõpetada sõda. Kui suur on oht, et ameeriklased hakkavad selle nimel Ukrainat survestama ja neile sobimatuid tingimusi peale suruma, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja riigikogu liikme Peeter Taliga. Meeleolusid Ukrainast vahendab ajakirjanik Tarvo Madsen. Saatejuht on Ulla Länts.

Tänases saates tuleb jutuks Elisa otsus tõsta üle Enefiti optilise kaabli pakutava internetiteenuse hinda. Samuti räägime palju elevust tekitanud AI-agendist nimega OpenClaw ja AI-agentide "facebookist" nimega MoltBook. Saate teises pooles on meil külas Joonas-Priit Sibul, kes räägib sellest, kuidas ta espressomasinaid testis ning annab nõu millist täisautomaatset kohvimasinat tasub valida. Saate lõpus vaatame üle ka mõned kuulajakirjad. Saate teemad: ·       Elisa tõstis maapiirkondades optilise internetiühenduse hinda ning süüdistab selles hoopis Enefiti. ·       Algselt MoltBoti nime kandnud ja nüüdseks OpenClaw-ks ümber nimetatud AI-agendid sepitsevad oma sotsiaalvõrgustikus  tumedaid plaane ·       Joonas-Priit Sibul Geeniuse portaalist testis laia valikut täisautomaatseid espressomasinaid ning aitab neist valida parima ·       Kuulajakirjad: Martin kommenteerib võltsreklaamidest teavitamise teemat, Kaido ja Aavo annavad tagasisidet saate lõpus oleva muusika kohta ning Richard teeb ettepanekuid pangateenuste turvalisuse parandamiseks Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

„Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake'il on kuulus luulerida „the mind-forg'd manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake'i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake'i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).Vestluse lõpus viisin jutu Blake'i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“ „Blake'i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake'i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.Head uudistamist!H.–––––––––––––––[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Kui algselt oli teine pensionisammas mõeldud inimeste vanaduspõlve kindlustamiseks, siis nüüd on saanud sellest poliitikute mängukann. Kas teist sammast on üldse võimalik poliitmängude kindlaks teha, sellest räägime Postimehe otsesaates majandusanalüütik Mihkel Nestoriga. Saatejuht on Ulla Länts.

Kaupo Kikkase ja maailma klassikatippude portreefotod. Hardi Volmer - neli kümnendit laval. Kui palju on briti aristokraate tegelikult? Ning koode ja müstikat täis vaikuseooas keset pulseeruvat Kairot.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estonia klaverivabriku juhataja Indrek Laul. Indrek on pianist ja ettevõtja, kes toob iga päev ühe väikese Kalamajas asuva tootmise maailma kontserdilavadele. Tema juhtimine ühendab endas muusiku distsipliini, käsitöömeistri täpsuse ja ettevõtliku mõtlemise. Vestluses räägimegi sellest, kuidas sünnib erakordsus. Indrek usub, et erakordsus algab esimesest noodist ja et organisatsioon hakkab helisema alles siis, kui juht ise seab lati kõrgeimale tasemele.

Kinnitage rihmad, sest sel korral tuleb raju sõit. Kui te arvate, et see on tulnukate saade, siis teil on õigus. Kui te arvate, et siin on deemoneid, kummitusi, portaale, bigfoote, lendõunu, hõõguvaid silmi, voodi kohale kummarduvaid kogusid - teil on jätkuvalt õigus.Aitäh Must Lesk, et kirjad kokku kogusid. Teie omasid ootame jätkuvalt kikimoorid@gmail.com ja ärge unustage www.kikimoorid.ee fännikauba poodi.Meid saab toetada ka Youtube'is, liitudes liikmeprogrammiga, või patreon.com/kikimoorid

Pärast hetkelist energiarahu korraldas Venemaa 3. veebruari öösel Ukrainale selle talve suurima õhurünnaku, lastes välja 71 raketti ja 450 drooni. Kui suured on venelasete võimalused selliste õhurünnakutega jätkata, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega. Olukorda Ukrainas vahendab ajakirjanik Tarvo Madsen. Saatejuht on Ulla Länts.

Täna on teemaks hiljutised Elisa ja Telia internetikatkestused ja kas nende puhul saaks midagi teisiti teha. Glen raporteeris Google'ile reklaamipettust ja sai vastuseks teada, et kõik on nii nagu peab. Arutame, kas Smart ID+ aitab petturite vastu või teeb hoopis inimeste elu keerulisemaks. Euroopa Komisjon esitab Google'ile nõudmisi – on need põhjendatud? Saate lõpus sirvime lugejakirju.   Saate teemad: • Kas operaatorite internetikatkestused on paratamatus ja oleme lihtsalt hea teenusega liiga ära harjunud? • Google'i uudisvoos reklaamitakse petuskeemi, aga juriidiliselt on kõik korras • Smart ID+ võiks vähendada petuskeeme, aga pankadel on oma arvamus • Tuline vaidlus: kas Euroopa Komisjon kiusab Google'it või kaitseb kasutajaid? • Kuulajakiri: taaskord taskuhäälingute nivoodest   Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Eesti kultuuri uus kõrghoone - muusikamaja Ukuaru. Kui palju tänapäeva härivat ja keerukat dokumentaalsust tahame ja suudame vaadata teatris ja kinos?

Lugude jutustamist tihti alahinnatakse digiteenustes. Aga just see nö. kogemus mida teistele edasi jutustada võib just luua emotsionaalse eristumise.Kasvuminutite värskes inglisekeelses episoodis on minu külaliseks Steve Rawling, rahvusvaheline business storytelling'u ekspert, raamatu "Creative Thinking: Be Creative – Now!" autor ning koolitaja ja konsultant organisatsioonidele nagu Google, IDEO, BBC ja UK valitsus.Räägime storytellingust digiteenustes ajal, mil AI toodab rohkem sisu kui kunagi varem. Kui teenus töötab tehniliselt laitmatult, miks võib tunduda see kasutajale ikkagi külm ja lihtsalt välja vahetatav? Kas AI-ajastul muutub storytelling veel olulisemaks, või hoopiski ebavajalikuks?Juttu tuleb muu hulgas ka sellest:

Kui suur on Tartu tänavune rahakott ja kust raha tuleb ning kuhu läheb, kuidas edeneb Sõpruse silla suurremont ja mis jäi kõlama õpilasfirmade rahvusvahelisel kohtumisel Tartus?

Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal)."Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.H.——————————[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tänases saates arutame Apple'i plaane teha kaasaskantav AI-vidin. Seejärel vaatame sisse riigi plaanidesse muuta mobiilinumbrite liikumine senisest palju kiiremaks. Järeleproovitud asjade rubriigis on Nothingu odavaim telefon. Saate lõpus vaatame üle paar huvitavat kuulajakirja.   Saate teemad: Kuulujutud: Apple arendab AI-vidinat Justiits- ja Digiministeerium plaanib teha mobiilinumbri üleviimise senisega võrreldes ülikiireks Testis Nothing Phone (3a) Lite Tesla testib Euroopas isesõitvaid autosid Kuulajakirjad: taskuhäälingute nivood ja Spotify hinnad   Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 2025. a. aasta ettevõtteks ja eksportööriks valitud Tech Groupi tegevjuht Martin Sutrop. Vestluses arutleme Martiniga ettevõtte kasvu, innovatsioonikultuuri ja juhtimispraktikate üle kiiresti muutuval turul. Juttu tuleb psühholoogilisest turvalisusest, õppimisest, vastutuse jagamisest, juhi rollist ning sellest, miks arengule keskendumine on olulisem kui pelgalt tänaste tulemuste optimeerimine.

Sellel korral käis taskuhäälingus külas muusik Marta Pikani, kes astub tänavu sooloartistina üles Eesti Laulul. Ta proovib kahe väikese lapse kõrvalt aega leida kõigele, kuid tunnistab, et emaroll on muude tegemiste kõrval kõige raskem. Tema võistluslugu „Kell kuus“ räägib naisest, kes saab justkui kõigega hakkama. Ka temas endas on paras annus powernaist. Ta on ütles, et kui vaja, läheb ka üle laipade. „Kui sean endale eesmärgi, siis töötan selle nimel. Nooremana olin pigem suur allaandja, kuid laulmine on seda muutnud. Ka see, et saan lauljana töötada, on teinud mind inimesena eneseteadlikumaks,“ räägib ta saates.

Tänases saates võtame vaatluse alla Wikipedia esindaja kummalise vastuse Geeniuse ajakirjaniku Roland Liiva päringule. Samuti räägime Spotify järjekordsest hinnatõusust. Meelis testis Honori kallist tipptelefoni Magic8 Pro ning jagab muljeid. Lõpetuseks sirvime kuulajakirju ja arutleme autode isejuhtivuse teemadel.  Saate teemad: ·       Wikimedia vastas osaliselt Geeniuse küsimustele ja õigustas ettevõtte poliitikaid ·       Spotify tõstab Eestis taas hinda ·       Testis kallis ja korralik Honor Magic8 Pro nutitelefon ·       Kuulajakiri: Kris kritiseerib meie aastalõpusaate autorubriiki Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Podcasti külaliseks Jane Bitter, kes on mentor, autor ja energeetilise tervendamise praktiseerija, kes aitab inimestel jõuda sisemise rahu, selguse ja teadliku eluni. Tema teekond on viinud läbi vaimse ärkamise, sügavate sisemiste muutuste ja kergusega loomise praktika – mitte teoorias, vaid päris elus. Jane on raamatu „Uue ajastu inimesed“ autor, kus ta jagab oma vaimse ärkamise lugu ning Eesti tuntud mentorite ja enesearengu juhtide teekondi, koos praktiliste harjutuste ja juhistega, mis aitavad inimesel iseend paremini mõista ja toetada. Oma töös ühendab ta teadlikkuse kasvatamise, emotsioonidega toimetuleku ja energeetilise tervendamise, aidates inimestel vabastada sisemisi pingeid, tulla tagasi iseendasse ja luua elu rohkemast rahust, kergusest ja aususest lähtudes. Lisaks raamatule pakub Jane online-koolitusi, sealhulgas „Sisemise rahu leidmise kursust“ ning taskumentori programmi neile, kes soovivad järjepidevat tuge oma enesearengu teekonnal. Jane suurimateks väärtusteks on vabadus, kohalolu ja elu nautimine – ning just neid põhimõtteid aitab ta ka teistel oma ellu tuua. --- Jane taskumentori programmiga saad liituda siin: https://subscribepage.io/online-taskumentor Raamatu “Uue ajastu inimesed” saad tellida siit https://teadlikmaailm.ee/product/uue-ajastu-inimesed/ 4-osalisele online koolitusele "Sisemise rahu leidmine" sooduskood PODCAST annab 50€ alla ja kehtib terve kuu jooksul ehk tänasest kuni 16.02.2026. Osta siit: https://janebitter.ee/toode/sisemise-rahu-leidmise-kursus/ Jane on loonud sulle ka eraldi sooduskoodi ENDA mentori Eva Lepiku programmidele: DIAMOND333 annab hinnasoodustust 10%. Liituda saab siin: https://supremeempires.ee/koodinagija/ --- HEAD MÕTTED SAATEST “Eneseareng on enda kõrgema mina kuulamine.” “Kui me samastume liialt teiste inimestega ja nende lugudega, siis meil kaob mingi hetk eneseusaldus ja arusaam, kes me oleme.” “Otsisin koguaeg väljastpoolt meelelahutust, sest ma olin seest nii katki.” “Kui ma sain aru, et ma ei ole ainult füüsiline inimene, siis toimus täielik plahvatus.” “Kõik, mida sa pead ainult füüsiliseks, on siin maailmas piiratud.” “Meie maailmas ei ole ei negatiivseid ega positiivseid kogemusi, me ise anname hinnanguid.” “Lõpetage muretsemine, sest mida rohkem sa muretsed, seda rohkem muret sa juurde lood.” “Kui kuskil läheb sitasti, siis läheb reeglina kõikjal sitasti.” “See vahemik ehk cap sinu praeguse elu ja unistuste elu vahel oledki sina ehk see consciousness ja teadvus.” “Me loome elu enda olekuga.” “Sinu oleku projektsioon on see 3D mida sa nimetad enda eluks praegu.” “Kui sul enda sees ei ole sisemist rahu, siis kõik väline, mis sind ärritab, tõmbab sul fookuse ära unistustelt ja soovidelt, mida soovid kogeda, sest sa tegeled koguaeg nende probleemide ja asjadega, mis sind ärritavad.” “Kui sinu olek rahuneb, siis sinu elu muutub ka rahulikumaks.” “Kõik, mis sinu elus juhtub, on neutraalne.” “Partner ei saa sinu sisse panna viha tunnet, see viha on sinu sees koguaeg olemas olnud, ta oli lihtsalt trigger.” “Allasurutud tunded on nagu blokeeringud su kehas, mis ei lase sul elu kogeda.” “Sa lood raha enda olekuga.” “Põhiline olek, et raha luua on seisund, kus sa ei vaja midagi.” ---

Eesti finantsettevõte lute Group investeerib Ukrainasse 15 miljonit eurot, et rajada sinna kaasaegne pank. Kui suur risk on ettevõtja jaoks ajada äri sõjas olevas riigis, sellest räägime Postimehe otsesaates lute Groupi juhatuse esimehe Tarmo Sillaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Tänases saates arutame, kuidas venemeelsed aktivistid Wikipedias Eesti ajalugu ja tuntud inimestega seonduvat moonutavad. Seejärel võtame põhjalikult käsile äsja Las Vegases aset leidnud tehnikamessi CES ning vaatame üle, mida põnevat, kasulikku ja jaburat seal näidati. Messiga seonduvalt peatume ka ühel huvitaval kuulajakirjal. Saate teemad: ·       Geeniuse ajakirjanik Ronald Liive uuris põhjalikult, kuidas venemeelsed aktivistid ingliskeelses Wikipedias Eestit puudutavat infot muudavad. ·       Maailma suurimal tehnoloogiamessil CES 2026 näidati tohutul hulgal erinevaid vidinaid. ·       Kuulajakiri: Heiki uurib edusammude kohta ise fookusserivate prillide maailmas. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tšiilist pärit laulja-laululooja Tomás del Real jõudis oma maailmarännakuil Viljandisse, kuhu on jäänud pidama viimasteks aastateks. Kui ta oli saamas 30aastaseks, sündis Viljandis plaat "Principios de Declaración", mida kuulame koos autori kommentaaridega.Eetris laupäeval, 10. jaanuaril kell 13:05. "Folgialbum" kordub kolmapäeval kell 21.

"Vasakpoolset mõtlemist samaaegselt väga polariseeruva parempoolse mõtlemisega näeme üha rohkem. Kui ühisosa ei leita, võivad tagajärjed olla üsna kurvad," ütleb sotsiaalantropoloog Aet Annist.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on ligemale tosin aastat Cybernetica tegevjuhina toimetanud ja nüüd värskelt Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhiks valitud Oliver Väärtnõu. Varasemalt ka Riigikantselei strateegiadirektori ametit pidanud Oliver räägib vestluses ausalt, miks ta ikka ja jälle paneb end olukordadesse, mis panevad ta proovile ja on ebamugavad ning kuidas just need kogemused on kujundanud tema mõtlemist, juhtimisstiili ja arengut juhina. Räägime sellest, kuidas ebamugavus võib muutuda teadlikuks juhtimispraktikaks, miks sissetallatud rada kipub arengut pidurdama ning kuidas juhina relevantsena püsimine eeldab pidevat õppimist ja enesele väljakutsete esitamist.

Ta on pikaajalise kogemusega meditsiinitöötaja ja jalahooldusspetsialist, kellel on üle 37 aasta töökogemust õena nii Eestis kui Soomes. Ta on töötanud ortopeedia- ja intensiivraviosakondades, perearstikeskuses, laeval ning diabeedihaigete iseseisval vastuvõtul – kohtades, kus jalatervise tähtsus saab väga kiiresti selgeks. Just praktika näitas talle, kui sageli jäävad jalad meditsiinis tahaplaanile, kuigi probleemid algavad tihti sealt. Täna ühendab ta meditsiinilise pädevuse ja jalahoolduse, pakkudes mitte kosmeetilist pediküüri, vaid ennetavat ja ravile suunatud jalatervise hooldust. Ta töötab diabeetiliste, psoriaatiliste ja reumaatiliste jalaprobleemidega, kasutab kaasaegseid meetodeid nagu coldplasma, teeb koostööd kirurgide, endokrinoloogide ja ortopeedidega ning nõustab kliente personaalselt ja delikaatselt. Ta räägib viit keelt ja liigub visiooni suunas, kus jalahooldus oleks osa ennetavast tervishoiust, mitte luksusteenus. --- LOOSIMÄNG - Anname ära ühele õnnelikule tasuta jalahoolduse (+jalgade vajadusele sobiv jalahooldusvahend), osalemiseks Like, kommenteeri, jaga, subscribe. Võitjad loosime välja nt 15.01.2026. --- HEAD MÕTTED SAATEST “Hästi oluline on see, kuidas sa oma aega planeerid.” “Tervisemured, mis välja löövad, on aastate pikkune töö, mis lõpuks ootamatult välja Lööb.” “Jalgpalluritele jalgadele probleeme tekitab kõige rohkem jalgpalli jalanõu.” “Jalanõud peavad olema jalanumbrist vähemalt number suuremad.” “Kõik, mis liigub, see kulub ja venib samuti ka välja.” “Kui jalgadel on deformatsioone näha aga valu ei ole, tuleks siiski minna kontrolli.” “Teatud juhtudel, nt kui sul on reumatoidne psoriaas, siis võib see lüüa ka küüntesse, mis tähendab, et jalaküüned paksenevad kuu jooksul peaaegu 1cm.” “Diabeetikute jalad on väga tihti tuimad.” “Kõige rohkem jalgade ampteerimisi on just nimelt diabeetikutel.” “Ülekaalulisus ja lõhenenud jalad on üsna halb märk juba võimalikust tervise ohust.” “Reuma on üks raske ja piinarikas haigus, sest seal on inimesel koguaeg valud.” “Jalgade ravis ei ole vaja piinlikkust tunda, aga paljud seda just tunnevad.” “Ujulates, saunades ja spades alati enda plätud kaasa.” “Varvaste jaoks on barefoot jalanõud väga head.” “Cold plasma hävitab 99.9% seentest, bakteritest ja viirustest.” --- Külasta https://www.tervisesalong.ee --- MILLION MINDSET KIRJASTUS – Kasuta sooduskoodi “chriskala” ja saad -10% kõikidelt raamatutelt.

Muusik Jaagup Tuisk kehastub peagi esietenduvas legendaarses rokkmuusikalis „Romeo & Julia“ üheks tuntumaks karakteriks. Ta tunneb ennast Romeo rollis hästi. Kui armastusloos toimus paari vahel armumine esimesest silmapilgust, siis sellist tunnet Jaagup pole kunagi tundnud. Kuid tunnistab, et on oma loomult romantik. Ühtlasi toimetab ta korraga mitme projektiga ja aitab ka mitmeid artiste Eesti Laulul lavalise show'ga. Saatejuht on Kerli Kivistu.

Innovatsioonist räägivad kõik. Konkurentsieelist loovad aga vähesed. Aasta esimeses Kasvuminutite saates on külas Delfi Meedia podcasti Ettemõte saatejuht Henrik Roonemaa. Andres ja Henrik võtavad luubi alla innovatsiooni, kasvu ja ambitsiooni, ilma ilustamiseta.Juttu tuleb muu hulgas sellest:

Uus aasta toob uusi reegleid lennunduse ja akupankade osas, aga kas ka mõne pöördelise muutuse tehnika- ja vidinamaailmas?  Meelis proovis Oneplusi soodsat nutikella ning jagab muljeid.  Saate teemad: • Akupankade reegleid lennukites karmistati • Kas ilus ja õhuke OnePlus Watch Lite on väärt ost? • Mida võiks oodata algavalt aastalt? Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

On alanud uus aasta, kuid selles episoodis jagab Marilin lugu oma eelmise aasta ühest ebameeldivamast kogemusest - kokkupuutest omamoodi huvitava naabritädiga. Eks te ise kuulake ja mõelge, kas teil on väga vedanud oma naabritega, või on teil vastupanuks pakkuda veelgi kangemat mutti. Kui nii, siis jääme ootama teie kirju naabrite teemal. Meie BuyMeACoffee ja anonüümse postkasti lingid on leitavad ⁠SIIT. ⁠

Aastanumber on taas suurenemas ja sestap vaatame minevikku, olevikku ja natuke ka tulevikku. Seda aitavad meil erinevate nurkade alt teha digiteenuste strateeg ja AI-koolitaja Andres Kostiv, geenius.ee peatoimetaja Martha-Beryl Grauberg ja accelerista.com auto- ja tehnoloogiaajakirjanik Indrek Jakobson. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates peame paratamatult jälle rääkima küberkriminaalidest, kes on üllatavalt informeeritud oma ohvrite taustast. Bose'i tippmudel QuietComfort Ultra on saanud uuenduse – on see hinda väärt?  Saate teises pooles vaatame üle suure hulga põnevaid kuulajakirju, kus muuhulgas on jutuks sõrmused ning netiteenuste hinnad ja sisupakkumised mujal riikides.  Saate teemad: • Kuidas kelmid eesti.ee andmetele ligi pääsevad • Glen kuulas Bose QC Ultra 2nd Gen kõrvaklappe • Loeme ja vastame huvitavatele kuulajakirjadele Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates räägime telekomifirmade hinnatõusu plaanidest. Arutame, kas Tartu Ülikooli magistrandi poolt avastatud veebilehtede turvaauk on ikka päris turvaauk või liigitub hoopis kasutusmugavuseks. Kuidas läks uus ohuteavituse katsetus? OpenAI kergitas kümnendiku võrra ChatGPT versiooninumbrit. Nutisõrmuste maailma lisandus ambitsioonikas tegija, mis on nüüd ka Eestis saadaval. Saate lõpus võtame ette paar huvitavamat kuulajakirja. Saate teemad: • Sideoperaatorid plaanivad uuel aastal hindu tõsta • Magistrant avastas kümnetelt Eesti veebilehtedelt omapärase turvapuuduse • Kuidas kulges riiklik ohuteavituse test? • Luna Ring 2 nutisõrmusega saab äpi vahendusel rääkida • ChatGPT 5.2 ja Gemini 3 vastavad samale kontrollküsimusele väga erinevalt • Kuulajakirjad: Siim arvab, et droonifirma HOVERAir väärib suuremat kajastust ning Tauri osutab kummalisele puudusele riigi autentimisteenuses Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Kui sul ei ole vaimu, siis ei ole sul kultuuri. Kui sul ei ole kultuuri, siis ei ole sul inimest.

A front is bringing showers to the western end of the state today, but our First Alert Weather team is tracking an even stronger one right behind it with the potential for heavy rainfall and flash flooding. On Oahu's North Shore, Kamehameha Highway is closed in all directions near Kui-lima Drive because of a car crash. And state agencies are on alert after a third possible case of avian flu was found in a wild bird on Kauai. See omnystudio.com/listener for privacy information.

Ühel päeval tekib mul imelik mõte võtta laenu ja jätta see tagasi maksmata.Ma ei mõtle pangast või kiirlaenukontorist, vaid Facebooki laenugrupist. Need on kohad, kus eraisikud annavad üksteisele mustalt laenu. Seal on tavaliselt inimesed, kes enam kuskilt mujalt raha ei saa.Kui laenu tagastamise kuupäev on käes, siis haihtun õhku, lülitan telefoni välja. Või hakkan mingit paska ajama. Et ülemus lasi palgaga üle. Või kukkusin õnnetult. Ja siis vaatan, mis saab.Kas olen omakohtuks valmis?Audiolugu loeb: Lennart RuudaSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdLevila 2025Support the show

Eelmisel nädalal kadusid internetist mitmed riigiasutused. Mälukiibid hakkavad otsa saama – vähemalt tavatarbijate jaoks. Plaadifirma Warner Music Group ja AI-muusigeneraator Suno istusid kohtupingi asemel ühise laua taha ja leppisid kokku. OpenAI kuulutas välja olukorra nimega "kood punane". Lõpetuseks paar järeleproovitud vidinat, mis võiksid sobida ka kingikotti.  Saate teemad: • Tuntud kiibitootjad teevad ümberkorraldusi oma müügistrateegiates • ChatGPT kuulutas välja häireolukorra "Code Red" • WMG ja Suno sõlmisid kokkuleppe • Kingirubriigis Beyerdynamic Amiron Zero Sport klamberkinnitusega kõrvaklapid ja Glovii soojendusega riided Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates võtame luubi alla DJI uusima lendava minikaamera, mis on juurde saanud üksjagu tarkust. Heidame pilgu ChatGPT grupivestlustele ja vaatame üle Google'i uuendatud Gemini 3 assistendi. Muuhulgas selgub küsimus, millele vastuseks tunnistas ChatGPT: "Ma ei tea". Saate lõpus alustame jõulukinkide rubriigiga. Saate teemad: • DJI Neo 2 on endisest ägedam minidroon • ChatGPT sai grupivestlused • Kas Gemini 3 on parem kui ChatGPT 5.1?  • Jagame kasulikke kingisoovitusi Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Eelmisel nädalal kogus Eestis ja kogu maailmas tuntust Cloudflare – arutame, miks seni paljudele tundmatu nimega ettevõte on interneti jaoks elulise tähtsusega. Oneplus on valmis saanud ühe ülivõrdes näitajatega, aga vastuolulise telefoni – Meelis proovis järgi ja teeb põhjaliku ülevaate. Plaadifirmade ja AI muusikageneraatorite kohtuteel jõuti ühe lahenduseni – aga mida võiks tuua tulevik? Saate teemad: • Cloudflare'i konfiguratsioonifail sai täis ning internet peatus • Kas Oneplus 15 on nii halb või hea nagu räägitakse? • Universal Music sõlmis kokkuleppe Udioga – mida see tähendab? Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates võtame arutlusele riigikohtu otsuse, mis annab sotsiaalmeedias räuskajatele vaba voli. Arutame ka inimesesarnaste robotite kurbnaljaka oleviku ja lootustandva tuleviku üle. Pikemalt on teemaks odavate Androidiga tahvelarvutite test ja see, millist soodsat tahvlit tasub üldse osta. Saate teemad: • Riigikohus otsustas, et sotsiaalmeedia pole avalik koht. • Neo 1X teeb kodud korda – aga millal? • Venelased demonstreerisid oma rahvuslikku uhkust AIDOL • Meelis testis laia valikut odavaid tahvelarvuteid ja eraldi ühte veidi kallimat ka.   Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Tänases saates vaatame üle, milliseid telefone Eesti inimesed kolmandas kvartalis kõige rohkem ostsid. Vahendame ka hoiatavaid lugusid uskumatutest petukõnedest. Meelis testis kallima otsa robottolmuimejaid ning jagab muljeid. Saate teemad: • Eestis osteti taas peamiselt väga kalleid ja väga odavaid telefone • Politsei jagab oma lehel nüüd näiteid uskumatuna kõlavatest petukõnedest ja nende mastaapsetest tagajärgedest • Testis oli kuus tipptasemel robottolmuimejat, millest enamik maksab üle tuhande euro. Tulemused olid üllatavad, võitja aga mitte Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Noor naine kirjeldab, kuidas ta ei jaksa mängida ema oma emale. Ta ei taha olla enam “the bigger person”. Ta hakkab enda eest seisma. Ja eemaldub.Siiski kummitavad teda küsimused. Kas ma olen lumehelbeke? Kas ma reageerin üle? Kas ma peaksin olema tänulik, et mul üldse vanemad on? Jumal teab, et ükski pere pole perfektne. Võib-olla ma olengi tänamatu. Võib-olla mitte?See on mõtteline järg Levila lugudele “Ema, ma ei tule koju” ja “Kui maailm laguneb, tulevad lohed”.Audiolugu loeb: Eva Maria Aru Salvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek MurdLevila 2025Support the show

Tänases saates räägime, mida teeb ChatGPT rohkem või paremini kui traditsioonilised veebisirvijad ning arutame päästeameti järjekordse ohuteavituse testi üle. Saate teises pooles on külas Elisa infoturbejuht Mai Kraft, kellelt uurime, kuidas Elisa ja teised operaatorid petukõnedega võitlevad ning mida saame ise teha oma küberturvalisuse parandamiseks. Saate teemad: • Glen testis uut ChatGPT Atlas nimelist veebibrauserit • Päästeamet testis taas äpi kaudu ohuteavituse saatmist • Elisa infoturbejuht Mai Kraft räägib lähemalt operaatorite võitlusest petukõnedega Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta: digisaade@geenius.ee Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja

Google Gemini oskab nutikodu juhtida, aga ei jäta ütlemata oma arvamust selle kohta. Pixel 10 Pro XL telekaamera sajakordne suurendus võtab appi AI-kunsti. Riigiäpiga isiku tuvastamine eksleb seaduste ja regulatsioonide rägastikus. Selgub põhjus, miks valimistel ei saanud oma isikut äpiga tõendada. Spotify pakub nüüd ka Eestis kadudeta helivormingut, aga on see ikka kõige olulisem? Saate teemad: • Geminile saab vabas vormis ja eesti keeles jagada korraldusi oma koduseadmete juhtimiseks • Pixel 10 Pro XL tehisarukas supersuum • Kuulajakirjade rubriigis on väärt infot eesti äpi köögipoolest • Spotify võimaldab nüüd kuulata 24 bitist 44.1 kHz muusikat Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja