Podcasts about Lugu

Svea Aavik: "1920. aastate lõpus oli Kihnus endal niivõrd suur maapuudus, et enam ei olnud ruumi talusid rajada ja peaaegu 70 peret oli ilma maata. Riik otsustas, et jagab maa 22 talukohaks, lisaks Manija talule, ja igaüks sai umbes kuus hektarit maad."

Seekordne saade on pühendatud Pilvi Einastole, kes just nüüd, vahetult enne pööripäeva, saanuks 87-aastaseks. Proua Pilvi on üks neist kaheksast naisest, kellest sai hooldekodus sarivägistaja ohver.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: "Mõned kirjanikud leidsid (Nõukogude okupatsiooni ajal - toim) just lastekirjanduses selle avause, mille kaudu väljendada oma tundeid." Iseseisvuse taastamise järel oli Jaanika Palmi sõnul raske see, "et ühel hetkel ei olnud enam seda ühte kirjastust, mis andis välja lasteraamatuid."

Eesti Kirjandusmuuseum kutsub kõiki 9.-12.

Par ukraiņu režisora Vladislava Troicka debiju Nacionālaja teātrī ar iestudējumu “Karalis Ibī un citi monstri” un tajā klātesošo oriģināldramaturģiju ar folkloras motīviem Kultūras rondo pārrunājam ar iestudējuma radošo komandu. Studijā dramaturģe Elza Marta Ruža un folkloras eksperts Edgars Lipors, ierakstos uzklausām izrādes komponistu Aleksandru Tomasu Matjussonu un aktrisi Mariju Bērziņu. Ko iesākt māksliniekam, kura valstī jau trīs gadus ir karš – klusēt, karot vai veidot mākslas darbus, lai brīdinātu un neļautu ieslīgt pašapmānā, ka uz pārējām Eiropas valstīm tas neattiecas. Ukraiņu režisors Vladislavs Troickis (1964) kara laikā patvērumu radis Francijā un turpina darboties teātra režijā, veidojot izrādes melnā humora estētikā. Savai debijai uz Latvijas Nacionālā teātra skatuves viņš izvēlējies Alfrēda Žarī lugu "Karalis Ibī", bet papildinājis to gan ar jaunās latviešu dramaturģes Elzas Martas Ružas, gan pats saviem tekstiem, ievijot pat latviešu folkloras motīvus, informēja teātrī. Izrāde ir gan protests pret stulbuma varu, gan absurds šovs par pakļaušanos stulbumam, gan spilgts manifests ar muzikālu ievirzi, meklējot universālu teatralitāti. Vladislavs Troickis ir Ukrainas pirmā neatkarīgā teātra un laikmetīgās mākslas centra "Dakh", postfolka grupas "Dakha Brakha" un frīkkabarē "Dakh Daughters" izveidotājs, ko latviešu skatītājs jau iepazinis 2024. gadā, kad "Dakh Daughters" uzstājās kopā ar britu leģendāro grupu "The Tiger Lillies" un trim Dailes teātra aktrisēm programmā "Stulbā dzīve". Luga  "Karalis Ibī" bija skandāls 19. gadsimta beigu Parīzē. Tā ir parodija par Šekspīru: bezjēdzīgā pasaulē valda stulbuma karalis. Makbetiskais pāris – Ibī tēvs un māte – ir vienlaikus banāli un cietsirdīgi, muļķīgi un asinskāri. Ibī tēvs ir pārāks par visu un viņa pasaulē nav nekā svarīgāka par pašu Ibī. Tas ir savā pārspīlējumā aizkustinošs egocentriskums. Vēstījums slēpj fundamentālas šausmas par stulbuma un muļķības būtību, taču Alfreds Žarī to pasniedz ar dzirkstošu humoru visaptveroša absurda atmosfērā. Lugu latviski tulkojis Uldis Krastiņš, un tā pirmizdota žurnāla “Avots” 1992. gadā.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: "Laps tunneb hirmu ära ja ohkab kergendatult, et see Põhja Konn ei ootagi teda siinsamas – see annab turvatunde, et kõik on hästi!"

Raamatuteadlane Ilmar Vaaro: "Raamatukogude roll on muutunud: kui varasemalt oli rõhk suunatud raamatutele, siis mida aeg edasi, seda olulisemaks on saanud kasutaja ja tema soovid."

Selle nädala raamat räägib meile täiesti uue loo Teisest Maailmasõjast. Auhinnatud ajaloolane Sean McMeekin näitab oma mahukas uurimuses, et sõja käivitavaks jõuks ei olnud mitte Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin, keda liitlased peaaegu pimesi toetasid.

Klajā nākusi pirmā „Igauņu mūsdienu lugu izlase” latviešu valodā. Izlasē iekļautas septiņu autoru lugas, kas paredzētas gan lasīšanai, gan iestudēšanai. Lugas no igauņu valodas tulkojusi Daila Ozola. Kā atklāj viens no grāmatas redaktoriem Guntars Godiņš, ceļš līdz izdošanai bijis sarežģīts, grāmata iznākusi igauņu izdevniecībā "Mina Ise" ("Es pats"). Grāmatas atvēršanā jaunajās Igaunijas vēstniecības telpās Vecrīgā skanēja divas valodas – igauņu un latviešu. Atklāšanas sarīkojumā igauņu dzejnieks un tulkotājs Contra veica arī tulka pienākumus, un aicināja ar lugu izlasi iepazīstināt tulkotāju Dailu Ozolu. Viņa klātesošajiem pastāstīja par izlases tapšanu un to, ka ceļš līdz grāmatai bijis garš. Savukārt grāmatas redaktors Guntars Godiņš neslēpa sarežģījumus, ar kādiem saskārušies. Grāmatas atvēršanas svētkos tka sveikta ne tikai grāmatas iznākšana izdevniecībā "Mina Ise", bet, uzzinot par Contras un Dailes laulības noslēgšanu tieši šajā dienā, klātesošie nodziedāja "Daudz baltu dieniņu!". Pēc grāmatas atvēršanas ar vairākiem pārsteigumiem tulkotāja Daile Ozola atklāj, kāpēc vēlējusies izdot igauņu mūsdienu lugu izlasi. "Iniciatīva nāca no manis tikai tādā ziņā, ka es zināju, ka tādas lugu izlases vēl nav, bet Igaunijā dramaturģija tikpat spēcīga kā Latvijā, un es biju redzējusi atšķirību, un gribējās to arī parādīt," atklāj Daila Ozola. Izlasē iekļautas septiņu autoru lugas, kas pārstāv dažādus žanrus.

Toomas Uritam, Allan Kroll Valguse Tee Jumalateenistus 04.05.2025 Pühapäev Saalomoni lugu (CC) Avalikuks ja kommertskasutuseks küsida luba

Lea Kõiv: "Väljas on Oleviste pastori Wanradti koostatud ja Pühavaimu pastori Koelli eesti keelde tõlgitud katekismuse fragmendid." Tiiu Reimo: "Hetkel on see meie näituse reliikviate reliikvia."

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Noor-Eesti pani maha teatud rööpad, mida mööda sõideti edasi, mõni üritas neid rööpaid puruks peksta, mõni üritas nendelt rööbastelt välja sõita ja mõni sõitiski välja."

Kadi Kähär-Peterson: "Jakobson proovis ümber pöörata seda müüti, justkui oleks ristusk ja ristisõdijad tulnud siia koos vaimuvalgusega ja enne seda oli pimedus. Seepärast ta ütleski, et proovib eesti rahva ajaloo peale vaadata teise silmaga, kui seda seni oli tehtud!"

5. veebruaril aastal 2024 leidis koer põllult surnud beebi ja viis selle oma koduõue. Kes oli beebi ema ja kus ta kinni võeti, sellest kuulete uues osas. Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus.podcast@gmail.com Muusika: zapsplat

Raamatukogunduse uurija Ilmar Vaaro: "Põhiliselt tekkisid rahvaraamatukogud maal seltside raamatukogudena, need võisid olla nii laulu- ja mänguselts, raamatukoguselts, muusikaselts, põllumeesteselts, tuletõrjeselts kui hiljem ka karskusselts."

Professor Arne Merilai: "Me oleme praktiliselt Eesti Kirjameeste Seltsi õlgade peal; selle peal, mis nemad on teinud!"

5. veebruaril aastal 2024 leidis koer põllult surnud beebi ja viis selle oma koduõue. Kes oli beebi ema ja kus ta kinni võeti, sellest kuulete uues osas. Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus.podcast@gmail.com Muusika: zapsplat

Kas olete mõelnud, miks on meil tarvis vanaemasid? Milline on vanaemade roll me elus ja inimeseks saamise loos?

TAIVE KÜSIB Marii Ingriin on tore tavaline noor naine, kelle töö on tihedalt seotud teatriga ja elu Viljandiga. Mida ta aga arvab kuulsusest? On üldse mingit vahet kas oled tavaline või kuulus? Kuidas leida oma tee ja seda mööda kõndida? Ingriin jagab oma mõtteid. KOLKAPLIKA.EE

Kirjandusteadlane Marin Laak: "Kalevipoeg on tänapäeva kultuuris väga elav, tema väikeseid tükikesi on kõikjal!"

Professor Mati Laur: "Kui kõnelda varasematest eestikeelsetest väljaannetest laiemas plaanis, siis paljudel juhtudel oli tegemist lihtsalt eestikeelse abimaterjaliga valdavalt Saksamaalt tulnud kirikuõpetajatele, aga "Lühike õpetus" on mõlemale suunatud."

Keeleteadlane Kristiina Ross: "Piibli olemasolu oli garantii, et kirjakeel on tõesti olemas ja jääb püsima ja et see on midagi väga väärtuslikku". Piiblitõlge tõstis Krisiina Rossi sõnul rahva eneseteadvust.

Arvo Pärdi klaveripala "Aliinale" sünnist möödub 2026.

Ain Mäesalu: " Armastus ja perekond on kiviajal olnud ilmselt tunduvalt olulisemal kohal kui näiteks tänapäeval."

Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Lugeja rahvas saab sündida alles siis, kui on midagi lugeda. Lugemisest saab rääkida ikkagi alates 19. sajandi keskpaigast, kui ilmuvad asjalikud eestikeelsed ilmalikud raamatud."

Akadeemik Tõnu Tannberg: "Stalini aja puhul tuleb arvestada sellega, et kõik olid huvitatud sellest, et nende sõnad saaksid kirja nii, nagu nad ütlesid. Seega on kõik ka mingite mitte väga oluliste võimuinstitutsioonide materjalid tollest perioodist usaldusväärsemad kui 1980. aastatest. Kui me võtame kooli komsomolikomitee mingi protokolli 1940. aastate lõpust ja 1980. aastatest, siis viimaseid ei ole võimalik ajaloo uurimises kasutada."

Akadeemik Tõnu Tannberg: "Süsteem oli kuratlik – see lõi raamtingimused, aga see, kuidas paljastuskampaaniad Eestis, Lätis ja Leedus toimusid, kasvas ikkagi välja kohalikest vastuoludest, omavahelistest suhetest jms. Kui Johannes Käbini asemel oleks ideoloogiasekretäriks olnud keegi teine inimene, siis oleks paljastuskampaania kindlasti toimunud, aga kindlasti oleks see, keda repressioonid tabasid, osaliselt kattuv, aga kindlasti osaliselt hoopis teistsugune."

Professor Mart Kuldkepp: "Üks asi, mis Keskülale oli alati omane juba 1905. aastast peale, sellest ajast, kui ta hakkas ennast enamlaseks nimetama, oli konspiratsioon; ta tahtis olla hall kardinal, niite tõmmata. Lenini kohta kasutab ta mõistet kaugdirigeerimine. Kuna talle oli hästi oluline teatud asju saladuses hoida, siis ongi raske öelda, mida ta õieti tahtis."

Kirjanik Aarne Ruben: "Eduard Vilde nägi, et rahvuslus saaks areneda sotsiaaldemokraatia pinnal."

Kaasprofessor Ago Pajur: "Amnestia on tuntud küll eelkõige selle poolest, et kommunistid ja vabadussõjalased lasti lahti, aga seadus iseenesest on märksa laiem."

Pembawa Renungan: dr. Robert Reverger, SpKJ Denpasar - BaliHARI RAYA NATAL Luk. 2:15-20.

Ajaloodoktor Mari-Leen Tammela: "Ametiühinguid kasutati variorganisatsioonidena just selleks, et saada oma esindus riigikogusse."

Ajaloolane Jaak Valge: "Tulevaste juunikommunistide rahvuslus oli palju nõrgem kui nende vasakpoolsete rahvuslus, kes ei läinud juunikommunistideks."

Ranno Sõnum: "Riigipöördekatse ebaõnnestus sellepärast, et kommunistid hindasid oma võimeid üle ja sõdurkond ja töölised ei läinud sellega, vastupidi kommunistide ootusele, kaasa."

Ajaloolane Toomas Hiio: "Loomulikult oli ette nähtud ka võimu ülevõtmise praktiline pool – sõjatribunalid – kõigi vaenulike klasside liikmete vangistamine, sõjaväepolitsei, politseinike, sõjaväeluure ja kõrgemate juhtide surmamõistmine ehk Nõukogude võimu kehtestamine, nii nagu me seda 1940. a ja veel enam pärast 1944. a tõepoolest nägime – see plaan oli olemas juba 1924!".

Ajalooõpetaja Jaak Juske: "Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Johan Laidoner – selles nimekirjas peaks kindlasti olema neljandana August Rei. Paguluses kandis ta edasi Eesti riigi õiguslikku järjepidevust ja sama oluline on tema roll riigi sünniloos- ta on üks selle riigi ülesehitajatest."

Kaasprofessor Ago Pajur: "Eesti Asutava Kogu valimistulemusi 1919. aastal on ju ka põhjendatud niimoodi, et sotsiaaldemokraadid tõusid esikohale ennekõike tänu sellele, et varem enamlaste poolt hääletanud andsid nüüd oma hääled sotsiaaldemokraatidele."

Ja siin see on - järgmine sünnituslugu - kuidas üks naine tõi ilmale uue imelise hinge. Võimas lugu, mis kinntab, kui vastupidavad ja tugevad ikka naised on. Lugu on täiesti erinev Marilini sünnitamise loost, mis on järjekordne kinnitus, kui erinevad on meie kehad, meie teekonnad ja sünnitused. Saage inspreeritud sellest loost!

Teoloogiadoktor Priit Rohtmets: " Johan Kõpp kasvas üles tundlikus, areneva rahvusluse keskkonnas. Ta kuulub generatsiooni, mis laob vundamendi meie ühiskonna iseseisvumisele, meie riiklikule iseseisvumisele ja 1920. ja 1930. aastatel ehitab üles Eesti riigi, nii nagu me seda tunneme."

Kaasprofessor Ago Pajur: "Meil on kuidagi Nõukogude ajast jäänud mällu, et viienda aasta revolutsioon oli tööliste revolutsioon, aga tegelikult oli see ikka kogu rahva revolutsioon ja maal ei tegutsetud sugugi mitte väiksema innuga kui linnades."

Kaasprofessor Ago Pajur: "Olukord oli segane ja loodeti muidugi parimat, et Venemaast saabki demokraatlik riik, et parlament tuleb kokku ja võtab vastu põhiseaduse, et muudetakse senist riigikorda ja kaotatakse kõik rahvuslikud ja seisulikud! Aga kindel selles olla ei saanud!"

Ajaloodoktor Janet Laidla: "Vasakpoolsuse ja rahvuslikkuse skaalal ei julge ma midagi kindlamat öelda, aga ma julgen väita, et Marta Lepp oli kindlasti naisõiguslane."

Kaasprofessor Ago Pajur mõisate põletamise kohta revolutsiooni käigus: "Türi kant oli kahtlemata üks aktiivsemaid, vähemasti Järvamaal kõige aktiivsem, ja tegelikult täiesti silmapaistval tasemel ka kogu Eesti ulatuses."

Ajaloolane Triin Kröönström: "Õpetaja Jakob Niemannist võiks tegelikult alustada rahvuslikku ärkamisaega – tema nimi kuulub kindlasti eelärkamisaega! "

Kaasprofessor Ago Pajur: "Türi aleviks ja linnaks saamise lugu oli huvitav sellepoolest, et siin said kokku kolm põhjust: Türi kui ajalooline kihelkonnakeskus, Türi kui alustav raudteelinn ja Türi kui alustav tööstuslinn."

Emeriitprofessor Tiit Rosenberg: "Tänu 1905. a sündmustele hakkas muu maailm teadvustama Balti provintside olemasolu - kes need eestlased ja lätlased on, mis on nende probleemid ja mille eest nad mässavad."

Kaasprofessor Ago Pajur: "Mentaliteedi muutus on minu meelest Eesti Vabariigis pärast 1. detsembri mässu 1924. a täiesti tajutav ja see oli ehk veelgi olulisem kui see, et kommunistliku partei liikmeskond mitmekordselt vähenes."

Kaasprofessor Ago Pajur: "19. ja 20. sajandi vahetusel peeti Eestis vasakmeelsuse ja vasakpoolsuse all silmas ennekõike kõikvõimalikke sotsialistlikke liikumisi ja sotsialistlikke ideoloogiat ja töölisliikumist, ametiühinguliikumist, nii palju kui seda tollal olemas sai olla."

Militaarpärandi uurija Jüri Pärn: "Mina mõtlesin ajaloole, mul ei olnud huvi neid kellegi vastu kasutada." Nii võtab Jüri Pärn kokku oma hobi koguda "pabereid" Nõukogude sõjaväebaaside traataedade tagant.

Doc, Ingólfur Árnason og Gústi from the future ræða málin í Sovétrikjunum sálugu.