POPULARITY
Categories
Akadeemik Tõnu Tannberg: "Stalini aja puhul tuleb arvestada sellega, et kõik olid huvitatud sellest, et nende sõnad saaksid kirja nii, nagu nad ütlesid. Seega on kõik ka mingite mitte väga oluliste võimuinstitutsioonide materjalid tollest perioodist usaldusväärsemad kui 1980. aastatest. Kui me võtame kooli komsomolikomitee mingi protokolli 1940. aastate lõpust ja 1980. aastatest, siis viimaseid ei ole võimalik ajaloo uurimises kasutada."
Kā mainītos tava dzīve, ja dienā drīkstētu pateikt vai uzrakstīt tikai 140 vārdu? Uz šādas distopijas (vai kādam varbūt – utopijas?) fona Sema Steinera lugā „Citroni citroni citroni citroni citroni” savas attiecības risina Bernadeta un Olivers – juriste un mūziķis, globālu pārmaiņu ietekmē atskāršot daudz kā jauna gan par partneri, gan paši par sevi. Lugu par brīvības meklējumiem un attiecībām, kas saiet citronā vai, latviski sakot, sviestā, Ģertrūdes ielas teātrī Rīgā iestudējis jaunais režisors Jurģis Lūsis. Šī ir luga diviem aktieriem. Ģertrūdes ielas teātra izrādē lomās iejūtas Ilva Centere un Kristaps Klāvs Košins, kurš režisora Jurģa Lūša interpretācijā daļu no saviem tekstiem runā hiphopā. Britu dramaturga Sema Steinera pirms desmit gadiem radītā un aizpērn Vestendas iestudējumam atjaunotā luga „Citroni citroni citroni citroni citroni” ir Jurģa Lūša debija Ģertrūdes ielas teātrī. Arī šis ir stāsts par jauniem cilvēkiem – līdzīgi kā Lūša iepriekšējais un kritiķu atzinīgi novērtētais iestudējums „Dullais Dauka” Nacionālajā teātrī. Kā saka režisors, „Citroni” viņu uzrunājuši ar autora spēju veidot daudzslāņainu stāstu par to, ka patiesība, iespējams, jāmeklē dziļāk par pateiktajiem vārdiem. Izrādes muzikālo noskaņu veido Toms Auniņš, bet scenogrāfiju – Marija Ulmane. Bet lugā zīmēto distopiju, kur dienā drīkst pateikt vairs tikai 140 vārdu, režisors Jurģis Lūsis neliek stāsta centrā. Viņš to drīzāk saskata kā alegoriju par globāla mēroga pārmaiņām, kas ietekmē mūsu visu dzīves – kā karš, pandēmija vai „Brexit”. Tomēr ir interesanti arī domāt par to, kā šādu šķietami absurdu ierobežojumu ietekmē mainās vārda vērtība un attiecībās neizrunātais. Izrāde „Citroni citroni citroni citroni citroni” Ģertrūdes ielas teātrī pie skatītājiem nonāca janvāra beigās un nākamreiz būs skatāma 12.februārī.
Akadeemik Tõnu Tannberg: "Süsteem oli kuratlik – see lõi raamtingimused, aga see, kuidas paljastuskampaaniad Eestis, Lätis ja Leedus toimusid, kasvas ikkagi välja kohalikest vastuoludest, omavahelistest suhetest jms. Kui Johannes Käbini asemel oleks ideoloogiasekretäriks olnud keegi teine inimene, siis oleks paljastuskampaania kindlasti toimunud, aga kindlasti oleks see, keda repressioonid tabasid, osaliselt kattuv, aga kindlasti osaliselt hoopis teistsugune."
Professor Mart Kuldkepp: "Üks asi, mis Keskülale oli alati omane juba 1905. aastast peale, sellest ajast, kui ta hakkas ennast enamlaseks nimetama, oli konspiratsioon; ta tahtis olla hall kardinal, niite tõmmata. Lenini kohta kasutab ta mõistet kaugdirigeerimine. Kuna talle oli hästi oluline teatud asju saladuses hoida, siis ongi raske öelda, mida ta õieti tahtis."
Kirjanik Aarne Ruben: "Eduard Vilde nägi, et rahvuslus saaks areneda sotsiaaldemokraatia pinnal."
Kui Briti sõjalaev Wager saadeti 1740. aastal püüdma Hispaania aardelaeva, ei teadnud keegi, et eluga pääseb sellelt reisilt vaid paarkümmend meest ja kogu tõde selgub alles kohtus. David Grann „Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast" kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg.
Kaasprofessor Ago Pajur: "Amnestia on tuntud küll eelkõige selle poolest, et kommunistid ja vabadussõjalased lasti lahti, aga seadus iseenesest on märksa laiem."
Pembawa Renungan: dr. Robert Reverger, SpKJ Denpasar - BaliHARI RAYA NATAL Luk. 2:15-20.
Ajaloodoktor Mari-Leen Tammela: "Ametiühinguid kasutati variorganisatsioonidena just selleks, et saada oma esindus riigikogusse."
Ajaloolane Jaak Valge: "Tulevaste juunikommunistide rahvuslus oli palju nõrgem kui nende vasakpoolsete rahvuslus, kes ei läinud juunikommunistideks."
Ranno Sõnum: "Riigipöördekatse ebaõnnestus sellepärast, et kommunistid hindasid oma võimeid üle ja sõdurkond ja töölised ei läinud sellega, vastupidi kommunistide ootusele, kaasa."
Seekord räägib Dagmar ühe täiesti jahmatava loo, mis Rummus aset leidis. Heidil on varuks nii mõnigi kummituslugu! Boonuses kuulete kõhedat mõisalookest ja veel ühte kummalist kummitusjuttu. Oma kiri saada meile kikimoorid@gmail.com www.kikimoorid.ee patreon.com/kikimoorid
Ajaloolane Toomas Hiio: "Loomulikult oli ette nähtud ka võimu ülevõtmise praktiline pool – sõjatribunalid – kõigi vaenulike klasside liikmete vangistamine, sõjaväepolitsei, politseinike, sõjaväeluure ja kõrgemate juhtide surmamõistmine ehk Nõukogude võimu kehtestamine, nii nagu me seda 1940. a ja veel enam pärast 1944. a tõepoolest nägime – see plaan oli olemas juba 1924!".
Laura Lisanna on Türi ühisgümnaasiumi abiturient, kes aasta tagasi õppis mõned kuud hoopis Lõuna-Koreas. Mis sütitas teda Koerasse minema ja kuidas ta end seal tundis, mida koges - just sellel teemal Taive temalt küsimusi küsib ja sina saad saates kuulata vastuseid. Põnev reisijutt. Head kuulamist. KOLKAPLIKA.EE
Ajalooõpetaja Jaak Juske: "Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Johan Laidoner – selles nimekirjas peaks kindlasti olema neljandana August Rei. Paguluses kandis ta edasi Eesti riigi õiguslikku järjepidevust ja sama oluline on tema roll riigi sünniloos- ta on üks selle riigi ülesehitajatest."
Izmēģināt jaunu estētiku un aktieru eksistences veidu uz skatuves – to vēlējies režisors Matīss Budovskis, iestudējot izmeklēšanu divos cēlienos „Rītausma Vakaros” Liepājas teātrī. Lugu rakstījuši kopā ar Klāvu Melli, aicinot skatītājus sekot līdzi eksistenciāli absurdam detektīvam. Arī par izdegšanu un kā rast prieku drūmos brīžos rosina domāt iestudējuma veidotāji. Tuvākā izmeklēšana divās daļās „Rītausma Vakaros” Liepājas teātrī notiks 30.novembrī.
Kaasprofessor Ago Pajur: "Eesti Asutava Kogu valimistulemusi 1919. aastal on ju ka põhjendatud niimoodi, et sotsiaaldemokraadid tõusid esikohale ennekõike tänu sellele, et varem enamlaste poolt hääletanud andsid nüüd oma hääled sotsiaaldemokraatidele."
Ja siin see on - järgmine sünnituslugu - kuidas üks naine tõi ilmale uue imelise hinge. Võimas lugu, mis kinntab, kui vastupidavad ja tugevad ikka naised on. Lugu on täiesti erinev Marilini sünnitamise loost, mis on järjekordne kinnitus, kui erinevad on meie kehad, meie teekonnad ja sünnitused. Saage inspreeritud sellest loost!
Teoloogiadoktor Priit Rohtmets: " Johan Kõpp kasvas üles tundlikus, areneva rahvusluse keskkonnas. Ta kuulub generatsiooni, mis laob vundamendi meie ühiskonna iseseisvumisele, meie riiklikule iseseisvumisele ja 1920. ja 1930. aastatel ehitab üles Eesti riigi, nii nagu me seda tunneme."
Kaasprofessor Ago Pajur: "Meil on kuidagi Nõukogude ajast jäänud mällu, et viienda aasta revolutsioon oli tööliste revolutsioon, aga tegelikult oli see ikka kogu rahva revolutsioon ja maal ei tegutsetud sugugi mitte väiksema innuga kui linnades."
Oksana Järve jääb meelde sütitava naeru ja hooliva südame poolest. Saates räägime sõpruse loomisest ja selle hoidmisest, uudistame Oksana unistusi ning mõtestame laste kasvatamisest koorunud tarkuste üle. Tavalised naised puhuvad tavalisi jutte ja ometi koorub vestlusest välja mitu väärt tarkusetera, mida kuulajagi saab endaga kaasa võtta. KOLKAPLIKA.EE
Kaasprofessor Ago Pajur: "Olukord oli segane ja loodeti muidugi parimat, et Venemaast saabki demokraatlik riik, et parlament tuleb kokku ja võtab vastu põhiseaduse, et muudetakse senist riigikorda ja kaotatakse kõik rahvuslikud ja seisulikud! Aga kindel selles olla ei saanud!"
Ajaloodoktor Janet Laidla: "Vasakpoolsuse ja rahvuslikkuse skaalal ei julge ma midagi kindlamat öelda, aga ma julgen väita, et Marta Lepp oli kindlasti naisõiguslane."
Kaasprofessor Ago Pajur mõisate põletamise kohta revolutsiooni käigus: "Türi kant oli kahtlemata üks aktiivsemaid, vähemasti Järvamaal kõige aktiivsem, ja tegelikult täiesti silmapaistval tasemel ka kogu Eesti ulatuses."
Ajaloolane Triin Kröönström: "Õpetaja Jakob Niemannist võiks tegelikult alustada rahvuslikku ärkamisaega – tema nimi kuulub kindlasti eelärkamisaega! "
Kaasprofessor Ago Pajur: "Türi aleviks ja linnaks saamise lugu oli huvitav sellepoolest, et siin said kokku kolm põhjust: Türi kui ajalooline kihelkonnakeskus, Türi kui alustav raudteelinn ja Türi kui alustav tööstuslinn."
Emeriitprofessor Tiit Rosenberg: "Tänu 1905. a sündmustele hakkas muu maailm teadvustama Balti provintside olemasolu - kes need eestlased ja lätlased on, mis on nende probleemid ja mille eest nad mässavad."
Kaasprofessor Ago Pajur: "Mentaliteedi muutus on minu meelest Eesti Vabariigis pärast 1. detsembri mässu 1924. a täiesti tajutav ja see oli ehk veelgi olulisem kui see, et kommunistliku partei liikmeskond mitmekordselt vähenes."
Kaasprofessor Ago Pajur: "19. ja 20. sajandi vahetusel peeti Eestis vasakmeelsuse ja vasakpoolsuse all silmas ennekõike kõikvõimalikke sotsialistlikke liikumisi ja sotsialistlikke ideoloogiat ja töölisliikumist, ametiühinguliikumist, nii palju kui seda tollal olemas sai olla."
Militaarpärandi uurija Jüri Pärn: "Mina mõtlesin ajaloole, mul ei olnud huvi neid kellegi vastu kasutada." Nii võtab Jüri Pärn kokku oma hobi koguda "pabereid" Nõukogude sõjaväebaaside traataedade tagant.
Kaarel Vanamölder: "Me räägime argikontaktidest, aga tuleb meeles pidada, et ühel pool oli ikkagi relvastatud struktuur."
Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill: "Hinnanguliselt ebasobivas kohas olevaid Nõukogude sõjahaudu on üle Eesti loetud kokku 150. Geograafiliselt on neid rohkem seal, kus käisid teise maailmasõja ajal ägedamad lahingud, aga põhimõtteliselt on neid üle terve Eesti."
Doc, Ingólfur Árnason og Gústi from the future ræða málin í Sovétrikjunum sálugu.
Arheoloog Ragnar Nurk: "Kui Peeter Esimene laskis ehitada Peterburi Peeter-Pauli kindluse värava, siis ta käskis selle ehitada Narva värava sarnase!"
Ragnar Nurk: "Pärnus tehti 1660. aastast alates suur linnalaiendus, ehitati väga kõrgetasemelised bastionaalkindlustused ja sellega seoses tekkis ka vajadus ehitada uuele kaitseliinile uued väravad. Kuninga tänava ühes otsas on säilinud Tallinna värav, aga tänava teises otsas oli Riia värav."
Podcast stand-upist, tussisöömisest ja muust elulisest. Saatejuhtideks koomikud Ari Matti Mustonen ning Mikael Meema. Liitu meiega @ https://twitter.com/tussisoojad Instagram: tussisööjadKirjuta saatele: tussisoojad@gmail.com Lindistatud Tussisööjate stuudios 21.02.2024Biit: Sangar ja HansToeta meid ja liitu armeega: https://www.patreon.com/tussisoojadSee omnystudio.com/listener for privacy information.
Professor Mati Laur: "18. sajandil me kõneleme viiest juhtivast riigist: Prantsusmaa, Inglismaa, Austria, Preisimaa ja Venemaa. Ei kujuta ette, et keegi oleks enne Põhjasõda Venemaa esimese viie hulka arvanud!"
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Need koolmeistrid ja köstrid, kellest me oleme rääkinud, need esimesed eestlastest haritlased on ju need, kes õpetasid eestlased lugema!"
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Rootsi reisi eesmärk ei olnud kindlasti vajadus tõestada talupoegade õppimisvõimet, nagu mitmel pool korratakse."
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Bengt Adamson ja Jõesuu Toomas olid arvatavasti esimesed eestlastest õpetajad, kes said oma töö eest korralikku palka ja kes õpetasid Tartus Forseliuse kõrval lugemist ka neile tulevastele koolmeistritele ja köstritele, kes panid aluse laiemale talurahva koolide võrgule mujal Eesti kihelkondades."
Akadeemik Mare Kõiva: "Karli suure korpuse kõrval on meil ida pool Eestis mõned puud, mille mujal on väidetavalt Karl istutanud, aga seal on olnud selleks Peeter I."
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "Käsu Hansu nutulaul on poliitiliselt laetud, täiesti Rootsi-meelne luuletus."
Ajaloodoktor Aivar Põldvee: "See on kindlasti minu ajaloolase elu üks tähthetki. Esialgu muidugi see segadus ja jahmatus, kui sa lappad saksakeelseid, ladinakeelseid, rootsikeelseid kirju ja siis tuleb ette tekst, millest sa järsku aru ei saa ja siis hakkad aru saama, et oot-oot, see on ju eesti keel!"
Professor Pärtel Piirimäe: "Miks Peeter andis Liivimaa ja Eestimaa linnadele ja rüütelkondadele niivõrd suured õigused, tugevama jõuga oleks ta võinud peale suruda hoopis karmimad tingimused, on ajaloolased ikka küsinud."
Ajaloolane Kalle Kroon: "Toompea loss oleks jäänud ajastu mõistes eesti rahvuspataljoni valvata ja hallata ka siis, kui Rootsi oleks sõja võitnud ja oleks saabunud rahu."
Kultuuriloolane Raimo Raag: "Kaebajad olid Vormsilt, kuus Vormsi talumeest istusid paati ja purjetasid üle Läänemere, et kuningale kaevata, et nende õigusi rikutakse."
Kultuuriloolane Raimo Raag: "Sõjapõgenik, kes tuleb Rootsi tühjade kätega, oma perega, purupaljas. Temast saab kirikuõpetaja, kes pärast Vene rüüstet ehitab kiriku üles, ostab trükikoja, ostab mõisa ja saab mitte ainult trükikoja omanikuks, vaid ka kirjastajaks ja siis veel kõrtsipidajaks - vaat see on elukunstnik!"
Münditeadlane Ivar Leimus: "Peeter teadis Euroopas käinud mehena, missugune raha peab olema – ta tahtis taalrit teha - ja see rubla, mis tuleb aastal 1704, see ongi Vene vaste taalrile!"