POPULARITY
Categories
Gēteborgas grāmatu tirgū pirmo reizi viesojas Latvijas dramaturgu delegācija un iepazīstina ar latviešu jaunākās dramaturģijas izlasi angļu valodā. Kultūras rondo studijā par Gēteborgas pieredzi izvaicājam dramaturgus Matīsu Gricmani un Kārli Krūmiņu, kā arī Latvijas Teātra darbinieku savienības starptautisko sakaru koordinatori Maiju Pavlovu. -- No 25. līdz 28. septembrim Gēteborgā norisinājās Gēteborgas grāmatu tirgus. Šogad viena no Gēteborgas grāmatu tirgus fokusa tēmām bija Drāma. Tā uzsvēra dramaturģijas un teātra vietu sabiedrībā gan globālā, gan vietējā mērogā. Latviju Grāmatu tirgū pārstāvēja dramaturgi Rasa Bugavičute-Pēce, Artūrs Dīcis, Matīss Gricmanis, Kārlis Krūmiņš un Ance Muižniece, un Latvijas Teātra darbinieku savienības (LTDS) starptautisko sakaru koordinatore Maija Pavlova, piedaloties gan semināros, gan prezentācijās un lugu lasījumos. Tuvojoties Gēteborgas grāmatu tirgum, Latvijas Teātra darbinieku savienība laidusi klajā latviešu jaunākās dramaturģijas izlasi angļu valodā “Five plays from Latvian theatre”. Tajā publicēti piecu starp 2019. un 2023. gadu sarakstītu lugu tulkojumi. Visas lugas iestudētas vismaz vienu reizi, turklāt izrāde vai dramaturģiskais materiāls saņēmis “Spēlmaņu nakts” nomināciju vai apbalvojumu. Izdevumā iekļautas Ances Muižnieces “Mēs, roks, sekss un PSRS”, Rasas Bugavičutes-Pēces “Puika, kurš redzēja tumsā”, Artūra Dīča “Ričards. Nekā personīga”, Kārļa Krūmiņa un MI radītais “Frankenšteina komplekss”, kā arī Matīsa Gricmaņa “Kur pazuda valsts” lugas. Lugu izlase veidota speciāli 2025. gada Gēteborgas grāmatu tirgus Drāmas programmai, kas veidota sadarbojoties vairākām Baltijas un Skandināvijas sadarbības partneriem, starp tiem Nordic-Baltic Drama Network, Igaunijas Teātra aģentūra un Lietuvas Teātra informācijas centrs. Latvijas dalība programmā ir bijusi iespējama ar LR Kultūras ministrijas un Valsts kultūrkapitāla fonda finansiālu atbalstu.
Kulka-uurija Jüri Uljas: "Kultuurkapital on näidanud, et ta on meile sobilik, vajalik ja hästitoimiv asutus, Kulka oskab väga hästi inimeste tehatahtmise seostada saadavate toetustega."
Kanada-Itaalia metsosopran Emily D'Angelo avas eelmisel aastal New Yorgi Metropolitani hooaja Jeanine Tesori nüüdisooperiga "Grounded", mis kõlab järgmisel esmaspäeval ka Klassikaraadio eetris.
Professor Janika Päll: "Pedagoogilis-filoloogilise seminari vilistlasi jõudis Ukrainasse, Poola, Lätti ja Kuramaale. Just tänu sellele seminarile võib Morgensterni pidada ka eesti humanitaaria rajajaks, sest selles seminaris õppis ka eesti soost, mitte ainult baltisaksa noori. Tema õpilaseks oli näiteks F.J. Wiedemann, tema kursusi kuulas Kristjan Jaak Peterson."
Kui Arno Sillat aktiivse motospordiga lõpparve tegi, omast huvist Ellamaa vana elektrijaama taastas ja seal 2018. aastal, just oma sünnipäeval, Eesti mootorispordimuuseumi avas, siis oli kohal ka rahvusvahelise autospordi liidu juht Jean Todt. Tänavu septembris pani Arno Sillat muuseumi kinni.
Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Ma soovitaksin, kui tulete Raadi kalmistule, siis leidke üles need olulised inimesed ja nende hauakohad, keda me täna ei nimetanud."
Kultuuriloolane Enn Lillemets: " Johannes Voldemar Veski. Väike öökull hauasamba otsas Anton Starkopfi vormitud. Öökullist on saanud tarkuse sümbol. Huvitav, kas siis tarkus avaldub ainult öösiti? Mismoodi selle asjaga on – paneb ju mõtlema!"
Kultuuriloolane Enn Lillemets: "Kalmistul on nii tore liikuda, siin läheb kõik segi ja siis pane kõik ise kokku! Ja muidugi tekivad siis võrratud seosed, mis mujal ei teki!"
Tänane saade on pühendatud kahele eakaaslasele, keda mõlemat seob number 70.
Kurgja perenaine Inge Sipelga: "Sakala-toa mööbel on muuseumisse toodud Viljandist Sakala toimetusest; see on see laud, mille taga Jakobson töötas, mille taga tal tulid head mõtted ja kirjasulg veeres."
"Sport, ja üldse igasugune liikumine on kalliks muutunud – alast hoolimata," nendib jaanuaris 65-aastaseks saanud Runo Ruubel, kes tuli äsja trekisõidus taas Eesti meistriks.
Kurgja perenaine Inge Sipelga: "See maja ei ole traditsiooniline talumehe elamine. Algul plaanis Carl Robert teha põllutöökooli, hiljem tuua teisele korrusele Sakala toimetuse ja, et oleks ka hea sõpru-sugulasi vastu võtta. Maja joonised ja plaanid tegi ta ise."
Kas olete mõelnud, milline klient teie juuksuritoolis olete? Ja sellele, kui palju on enam kui 30 aasta jooksul muutunud meie suhtumine juustesse ja salongis pakutavasse?
Tõlkija Antoine Chalvin: "Ma hindan väga Kreutzwaldi kirjanikuannet. See lugu on tõesti hästi üles ehitatud ja läbi mõeldud. See, kuidas tekst on kirjutatud, see on nii peenelt tehtud." Antoine Chalvin lisab, et Kreutzwaldi eepos on palju terviklikum ja huvitavam kui "Kalevala".
Lugu julgusest hüpata tundmatusesse, kuulata oma sisetunnet ja luua maailmatasemel suursündmusi (5000 inimest). Saates räägime: kuidas elada väljaspool ootusi ja ettekirjutatud radu millise riskiga sündis Edu Akadeemia ja miks see risk end ära tasusmida tähendas korraldada esimese suure projektina Robert Kiyosaki konverents Saku Suurhallis (2500 inimest)kuidas saab koos endise elukaaslasega äri ehitadaraha säästmise ja investeerimise olulisusest19. juulil toimuvast viimasest Enesearengufestivalist Kadri Kaljumets on Edu Akadeemia kaasasutaja ja Eesti suurima enesearengufestivali Õnnelik Mina peakorraldaja. Ta on korraldanud mitmeid suuri konverentse - nende seas Robert ja Kim Kiyosakiga Wealth Forum, kus osales 2500 osalejat ja Better You, kus peaesineja oli Robin Sharma ja osales 5000 osalejat. Lisaks sellele on ta aidanud korraldada rahvusvaheliselt tunnustatud koolitaja Eric Edmeades´i koolitusi näiteks Stockholmis, Helsingis, Barcelonas, Oslos ja Torontos.Kadri on ka kahe väikse lapse ema ja ta silmad panevad särama aktiivne liikumine ja loodus.PS! 19. juulil toimub Paides viimane Enesearengufestival “Õnnelik Mina”! Piletit ostes, saad kasutada sooduskoodi “millinenaine”, mis annab -10%. Piletid: enesearengufestival.eeKADRI KALJUMETS Koduleht: eduakadeemia.eeFacebook: https://www.facebook.com/kadri.kaljumets/KATRIN HINRIKUSKoduleht: katrinhinrikus.eeInstagram: https://www.instagram.com/katrinhinrikus/Mentorluse ja konsultatsiooni osas kirjuta: katrinhinrikus@gmail.comMILLINE NAINEInstagram: https://www.instagram.com/millinenaine/Facebook: https://www.facebook.com/millinenaine/Millised Naised FB grupp: https://www.facebook.com/groups/millisednaised/Patreon: https://www.patreon.com/taitsapekkis
Päikesetõusul esietendus vabaõhumuuseumis EMTA lavakunstikooli 32.
"Hommikumaa vägevate" IX hooaja keskmes on saladused, salaseltsid, salamõrvarid ja salaagendid. Kõlab üheksa idamaist lugu isikutest ja ühendustest, kes soovisid jääda varju, ent tegutsesid sellegipoolest kindlakäeliselt oma sihi nimel, ning mõjutasid või mõjutavad seeläbi ajaloo kulgu ja poliitikat.
Lapselaps Anu Saluäär: "See, et meieni on jõudnud autentne üleskirjutus just täpselt nendest päevadest, see on üks kõige parem ajaloo õpik, mis üldse saab olla!"
Näituse "Se Ramat Om…" koostaja Ave Pill: "Need esimesed mehed olid ärkamisaegsed mehed ja nendel oli just see missioonitunne. Seni ei olnud ju teada, mis üldse on eesti keeles ilmunud, see kõik tuli kokku korjata ja teada saada."
Teie ees rullub lahti lugu Annelist, kes on käinud läbi kaotuste ning vapralt kujundanud oma elu just selliseks, et saab nüüd öelda - "Olen oma eluga rahul." RAADIO.KOLKAPLIKA.EE KOLKAPLIKA.EE
Svea Aavik: "1920. aastate lõpus oli Kihnus endal niivõrd suur maapuudus, et enam ei olnud ruumi talusid rajada ja peaaegu 70 peret oli ilma maata. Riik otsustas, et jagab maa 22 talukohaks, lisaks Manija talule, ja igaüks sai umbes kuus hektarit maad."
Seekordne saade on pühendatud Pilvi Einastole, kes just nüüd, vahetult enne pööripäeva, saanuks 87-aastaseks. Proua Pilvi on üks neist kaheksast naisest, kellest sai hooldekodus sarivägistaja ohver.
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: "Mõned kirjanikud leidsid (Nõukogude okupatsiooni ajal - toim) just lastekirjanduses selle avause, mille kaudu väljendada oma tundeid." Iseseisvuse taastamise järel oli Jaanika Palmi sõnul raske see, "et ühel hetkel ei olnud enam seda ühte kirjastust, mis andis välja lasteraamatuid."
Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm: "Laps tunneb hirmu ära ja ohkab kergendatult, et see Põhja Konn ei ootagi teda siinsamas – see annab turvatunde, et kõik on hästi!"
Raamatuteadlane Ilmar Vaaro: "Raamatukogude roll on muutunud: kui varasemalt oli rõhk suunatud raamatutele, siis mida aeg edasi, seda olulisemaks on saanud kasutaja ja tema soovid."
Lea Kõiv: "Väljas on Oleviste pastori Wanradti koostatud ja Pühavaimu pastori Koelli eesti keelde tõlgitud katekismuse fragmendid." Tiiu Reimo: "Hetkel on see meie näituse reliikviate reliikvia."
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Noor-Eesti pani maha teatud rööpad, mida mööda sõideti edasi, mõni üritas neid rööpaid puruks peksta, mõni üritas nendelt rööbastelt välja sõita ja mõni sõitiski välja."
Kadi Kähär-Peterson: "Jakobson proovis ümber pöörata seda müüti, justkui oleks ristusk ja ristisõdijad tulnud siia koos vaimuvalgusega ja enne seda oli pimedus. Seepärast ta ütleski, et proovib eesti rahva ajaloo peale vaadata teise silmaga, kui seda seni oli tehtud!"
5. veebruaril aastal 2024 leidis koer põllult surnud beebi ja viis selle oma koduõue. Kes oli beebi ema ja kus ta kinni võeti, sellest kuulete uues osas. Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus.podcast@gmail.com Muusika: zapsplat
Raamatukogunduse uurija Ilmar Vaaro: "Põhiliselt tekkisid rahvaraamatukogud maal seltside raamatukogudena, need võisid olla nii laulu- ja mänguselts, raamatukoguselts, muusikaselts, põllumeesteselts, tuletõrjeselts kui hiljem ka karskusselts."
Professor Arne Merilai: "Me oleme praktiliselt Eesti Kirjameeste Seltsi õlgade peal; selle peal, mis nemad on teinud!"
5. veebruaril aastal 2024 leidis koer põllult surnud beebi ja viis selle oma koduõue. Kes oli beebi ema ja kus ta kinni võeti, sellest kuulete uues osas. Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda: https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus.podcast@gmail.com Muusika: zapsplat
Kirjandusteadlane Marin Laak: "Kalevipoeg on tänapäeva kultuuris väga elav, tema väikeseid tükikesi on kõikjal!"
Professor Mati Laur: "Kui kõnelda varasematest eestikeelsetest väljaannetest laiemas plaanis, siis paljudel juhtudel oli tegemist lihtsalt eestikeelse abimaterjaliga valdavalt Saksamaalt tulnud kirikuõpetajatele, aga "Lühike õpetus" on mõlemale suunatud."
Keeleteadlane Kristiina Ross: "Piibli olemasolu oli garantii, et kirjakeel on tõesti olemas ja jääb püsima ja et see on midagi väga väärtuslikku". Piiblitõlge tõstis Krisiina Rossi sõnul rahva eneseteadvust.
Ain Mäesalu: " Armastus ja perekond on kiviajal olnud ilmselt tunduvalt olulisemal kohal kui näiteks tänapäeval."
Raamatuteadlane Tiiu Reimo: "Lugeja rahvas saab sündida alles siis, kui on midagi lugeda. Lugemisest saab rääkida ikkagi alates 19. sajandi keskpaigast, kui ilmuvad asjalikud eestikeelsed ilmalikud raamatud."
Akadeemik Tõnu Tannberg: "Stalini aja puhul tuleb arvestada sellega, et kõik olid huvitatud sellest, et nende sõnad saaksid kirja nii, nagu nad ütlesid. Seega on kõik ka mingite mitte väga oluliste võimuinstitutsioonide materjalid tollest perioodist usaldusväärsemad kui 1980. aastatest. Kui me võtame kooli komsomolikomitee mingi protokolli 1940. aastate lõpust ja 1980. aastatest, siis viimaseid ei ole võimalik ajaloo uurimises kasutada."
Akadeemik Tõnu Tannberg: "Süsteem oli kuratlik – see lõi raamtingimused, aga see, kuidas paljastuskampaaniad Eestis, Lätis ja Leedus toimusid, kasvas ikkagi välja kohalikest vastuoludest, omavahelistest suhetest jms. Kui Johannes Käbini asemel oleks ideoloogiasekretäriks olnud keegi teine inimene, siis oleks paljastuskampaania kindlasti toimunud, aga kindlasti oleks see, keda repressioonid tabasid, osaliselt kattuv, aga kindlasti osaliselt hoopis teistsugune."
Professor Mart Kuldkepp: "Üks asi, mis Keskülale oli alati omane juba 1905. aastast peale, sellest ajast, kui ta hakkas ennast enamlaseks nimetama, oli konspiratsioon; ta tahtis olla hall kardinal, niite tõmmata. Lenini kohta kasutab ta mõistet kaugdirigeerimine. Kuna talle oli hästi oluline teatud asju saladuses hoida, siis ongi raske öelda, mida ta õieti tahtis."
Kirjanik Aarne Ruben: "Eduard Vilde nägi, et rahvuslus saaks areneda sotsiaaldemokraatia pinnal."
Kaasprofessor Ago Pajur: "Amnestia on tuntud küll eelkõige selle poolest, et kommunistid ja vabadussõjalased lasti lahti, aga seadus iseenesest on märksa laiem."
Pembawa Renungan: dr. Robert Reverger, SpKJ Denpasar - BaliHARI RAYA NATAL Luk. 2:15-20.
Ajaloodoktor Mari-Leen Tammela: "Ametiühinguid kasutati variorganisatsioonidena just selleks, et saada oma esindus riigikogusse."
Ajaloolane Jaak Valge: "Tulevaste juunikommunistide rahvuslus oli palju nõrgem kui nende vasakpoolsete rahvuslus, kes ei läinud juunikommunistideks."
Ranno Sõnum: "Riigipöördekatse ebaõnnestus sellepärast, et kommunistid hindasid oma võimeid üle ja sõdurkond ja töölised ei läinud sellega, vastupidi kommunistide ootusele, kaasa."
Ajaloolane Toomas Hiio: "Loomulikult oli ette nähtud ka võimu ülevõtmise praktiline pool – sõjatribunalid – kõigi vaenulike klasside liikmete vangistamine, sõjaväepolitsei, politseinike, sõjaväeluure ja kõrgemate juhtide surmamõistmine ehk Nõukogude võimu kehtestamine, nii nagu me seda 1940. a ja veel enam pärast 1944. a tõepoolest nägime – see plaan oli olemas juba 1924!".
Ajalooõpetaja Jaak Juske: "Konstantin Päts, Jaan Tõnisson, Johan Laidoner – selles nimekirjas peaks kindlasti olema neljandana August Rei. Paguluses kandis ta edasi Eesti riigi õiguslikku järjepidevust ja sama oluline on tema roll riigi sünniloos- ta on üks selle riigi ülesehitajatest."
Doc, Ingólfur Árnason og Gústi from the future ræða málin í Sovétrikjunum sálugu.