POPULARITY
Categories
Triinu Piirsalu: ma ei teadnud kuni tänase proovi alguseni, kellega ma seda lugu mängin Pärnu Muusikafestivali Järvi Akadeemia dirigeerimiskursused kulmineeruvad täna õhtul lõppkontserdiga.
Tunne Kelam: "Apelli saatmine ÜRO-le 1972. a ja sellele järgnevad KGB repressioonid alates 1974. aastast, mis hõlmasid kümneid inimesi, on üks paradoksaalne näide, kuidas kitsas ringkonnas alanud tegevus laienes tänu KGB jõupingutustele laiemate ringide teadvusse."
Sulev Vahtre (aastal 2006) : "Kuna ma ajalugu loen teaduseks, siis on kõigi teadustega niiviisi, et meil ei ole kaugeltki lõplikud teadmised. Seda et ajalugu üldse oleks nüüd ära uuritud ja lõpetame ära – niisugust aega ma ei näe ette."
Ajaloolane Küllo Arjakas: "Täiesti uskumatult põhjalik, erilaadne, mitmetasandiline töö, mida tehakse ühe mehega, kes on kodumaast tuhandete kilomeetrite kaugusel, kelle võimalused mingeid sündmusi mõjutada on nullilähedased! Aga nii see KGB aparaat töötas."
Professor Mart Kuldkepp: "Konflikt Mothanderi ja rindel olnud ohvitseride vahel sai Rootsi vabatahtlike väeosa lagunemise alguspunktiks."
Toomas Kiho: "Ain Kaalepi puhul on kõige tähtsam hariduspüüde ja klassikalise hariduse tähtsuse rõhutamine ning see arusaam, et inimest defineerib kultuur – tema enda kultuur eeskätt –, mis on sadade sidemetega kontaktis kõikide teiste maailma kultuuridega."
Ajaloolane Reet Naber: "Eduard Avik asus juba 1925. aastal täitma Veeteede Talituse peavalitsuse ülema kohuseid ja vedas seda merenduse vankrit kuni 1940. aastani."
Sean McMeekin „Stalini sõda. Uus Teise Maailmasõja lugu" kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat räägib meile täiesti uue loo Teisest Maailmasõjast. Auhinnatud ajaloolane Sean McMeekin näitab oma mahukas uurimuses, et sõja käivitavaks jõuks ei olnud mitte Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin, keda liitlased peaaegu pimesi toetasid.
“Kinnisvarajutud” podcasti 294. osas on meil külas ühe tarkvaraettevõtte äriarendusjuht ja hobikinnisvarainvestor Martin Kruus, kellega räägime ühest lühiajalise üüri majast, mille pärast pidid Martin ja ta elukaaslane aastaid Lääne-Harju vallaga kohtus vaidlema. Ülimalt kahetsusväärne lugu sai alguse rahulolematu naabri kaebustest ning lõpes aastaid hiljem Martini jaoks suurte väljaminekutega ning kaotusega kohtus. Kõnealusel kohtuotsusel on oht edaspidi kujuneda päris oluliseks pretsedendiks kogu lühiajalise majutuse sektoris. Tegemist on kurioosumeid täis juhtumiga, kui näiteks kiuslikult käitunud naaber, kellest kogu probleem alguse sai, müüs kohtusaaga ajal oma krundi maha ning pühkis piltlikult öeldes käed puhtaks ning jättis osapooled mõttetut vaidlust edasi pidama. Või siis see, et Martini vastaspoolel olnud ametnik tegeles naaberomavalitsuses täpselt samamoodi elamumaal lühimajutusega. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on investor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ning Uus Maa Pro partner ja kinnisvaramaakler Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Jälgi meid ka Instagramis: www.instagram.com/kinnisvarajutud/ Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud
Ajaloolane Reet Naber: "Meremeeste osa selles, et see Eesti Vabariik meil ikkagi tuli ja arenes, on ütlemata suur!"
Sel nädalal on saates külas tõlkija ja toimetaja Mari Klein ning kirjanik ja kunstiteadlane Mari Laaniste, kellega räägime leedu graafilisest romaanist "Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast". Saadet juhib Maarja Vaino.
Ajaloolane Reet Naber: "19. sajandi teises pooles said eestlased rohkem laevanduse juurde tulla, talupoegadele anti rohkem õigusi!"
Marko Pomerants: "Kindlasti oli ta veterinaaria suurkuju, kelle töö taudide tõrjumisel oli üleriigilise tähtsusega, ja keskkonnakaitses väljus tema mure raudselt Virumaa piirest!"
Loomariigis on paindlikkus territoriaalses käitumises laialt levinud.
Triin Kröönström ja Kadi Polli: "Läbi Waltheri elu ja tööde räägime me sellest, milline oli Eestimaa ja milline oli Tallinn 19. sajandi esimesel poolel."
Ajaloolane Ene Selart: "Vene-Jaapani sõda oli eesti ohvitseridele õppuseks, heas ja halvas, ja tuleristseteks kõikide järgmiste sõdade jaoks. Tuntud Eesti kindralid Ernst Põdder, Andres Larka, Jaan Soots on Vene-Jaapani sõjast läbi käinud."
Ajaloolane Ene Selart: "See Jaapani kohta käiv info Vene-Jaapani sõja ajal on oma mahu, tiheduse ja informatiivsuse poolest nii suur, et sellist aega, kus Eesti oleks niimoodi üle ujutatud Jaapaniga, ei ole hiljem enam mitte kunagi tagasi tulnud."
Arheoloog Ain Mäesalu: "Saksa arheoloog Mechthild Schulze-Dörrlamm leidis, et see Vatikanis olev Longinuse odaots sarnaneb kõige enam ühe odaotsaga, mis on leitud Saaremaalt ja mis on pärit 11. sajandi algupoolest."
Arheoloog Ain Mäesalu: "Meil ei ole mingisuguseid allikaid, mis näitaks, et meil oleks olnud pühalt maalt pärit Jeesusega seotud reliikviaid. Aga meil on palverännumärke, mis näitavad, et siit Eestist on vähemalt käidud neid vaatamas."
Ajaloolane Ene Selart: " Jüri Jürisoni reisikiri Jaapanist on üldse esimene eestlase reisikiri, mida me teame, ja mis on ajakirjanduses ilmunud. Tegemist on erakordse kirjatööga oma ajas."
Kirjanik Imbi Paju: "Me nimetasime seda raamatupeoks – küla muutus üheks päevaks tõeliseks raamatumaailmaks. See oli rahvaalgatus, mis tõusis rohujuuretasandil, – inimesed tulid kaasa!"
Kirjandusuurija Katrin Raid: "Tollased riigi poliitiliste kangide juures olevad inimesed ei olnud 1920ndate aastate alguses kultuurimeelsed. Arutati, kes üldse on kirjanikud, keda toetama peaks, kui on ainult "lendavad sead"."
Küllo Arjakas: "Väga arvukate ülekuulamiste põhjalikud protokollid näitavad, et Päts ei läinud vaatamata ahvatlevatele lubadustele või ka ähvardustele vangistuse aastatel võõrvõimuga koostööle."
Küllo Arjakas: "Kui vaadata Rahvusarhiivi jõudnud dokumente ja Vladimir Pooli kahte raamatut, siis 90% klapib. Võivad olla teatavad erinevused, mõned nüansid, aga ma ei usu, et sealt midagi leitakse, mis viitaks kas teadlikule valekäsitlusele või mingitele nii-öelda udustele oletustele."
Akadeemik Tarmo Soomere : "Kummaline oli vaadata, kuidas Elmar Salumaa tõlgitud puhtalt teoloogilistest arutlustest leiti Nõukogude vastaseid tsitaate ja Nõukogude korda õõnestavaid üleskutseid. See oli sürrealistlik pilt sellest, kui haige võib olla ühe tsensori mõtlemine!"
Akadeemik Tarmo Soomere: "Suviti, nii aastast 1976-77, hakkasin ma käima muusikaprogrammidega mööda Eestimaa kirikuid. Need said hiljem nimeks kirikudiskod."
Raul Veede: "Eesti kultuuri ja vaimse iseseisvuse seisukohalt oleks väga oluline anda nimme välja riigi toetusega paberentsüklopeedia. See, mis on entsüklopeedias, on ühe rahva, ühiskonna ja kultuuri autoportree, fotoülesvõte."
Teadusfilosoof Raul Veede: "Entsüklopedistidest saaks kirjutada monograafiad, populaarseid raamatuid, seiklusjutte, saaks teha põnevusseriaali, kus on traagikat, koomikat, armastust – mida kõike!"
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Kui Dumas`d poleks selles sarjas olnud, siis ma kujutan ette, et sari poleks võib-olla kultussarjaks tõusnud." Dumas` "Kolm musketäri" defineerivad Tiit Hennoste sõnul sarja "Seiklusjutte maalt ja merelt" tähenduse.
Tiit Hennoste: "Nad alustasid "Seiklusjuttudega maalt ja merelt", siis tuli "Suuri sõnameistrid" ja siis tuli "Maailm ja mõnda", mis hakkas rääkima reisilugusid Nõukogude inimesele, kes mitte kusagile ei pääsenud."
Reet Made: " See töö on olnud rõõmupakkuv, nii nagu ma kunagi 1958. aastal seal raadiomaja trepil seda arvasin!"
Reet Made : "Kui ma siis sellest raadiomajast välja tulin ja see suur uks minu järel pauguga kinni langes, tekkis mul hetkemõte, et siia majja tahan ma kunagi tööle tulla."
Reet Made: "Kõik olid soojalt ja südamlikult oma lugusid rääkinud- niisugune oli see "Lastetuba"." Haldi Normet-Saarna: "Nad rääkisid ju päris julgelt, sest nad teadsid, et kes ei pea lugema, see ei saagi lugeda, sest see ilmub eesti keeles." Tiit Karuks: "Olen saanud oma raamatutes palju kasutada eetris olnud ja ka eetrist välja jäänud materjale."
Rakvere ajaloolane Uno Trumm: "Rakvere on oma kirjameeste poolest ilmselt väga tuntud, Karl Robert Faehlmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald on Rakvere poisid – mõlemad siin koolis käinud. Ilmselt võiks kõigil tulla silmade ette Kristjan Raua kuulus teos "Viru vanne", kus kaks tuntud tegelast, Faehlmann ja Kreutzwald koos Johann Jakob Nocksiga, vandusid Rakvere Vallimäel usinasti Eesti asja ajada."
Jätkame krimijuttudega Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.
Ajaloolane Uno Trumm: "1882. aasta jõulude eel pandi Rakveres tööle esimene eesti raamatute laenuraamatukogu, eestikeelne biblioteek, nagu teda nimetati."
Pöördume mõni aeg tagasi jutuks olnud teema juurde, kus käsitlesime 19.-20. sajandivahetuse kuritegevust Venemaal.
Mart Kuldkepp: "See, mis toimub tõlgendustes ja kogu selle loo retseptsioonis, on palju huvitavam, ajaloolised faktid selle teema juures on kokkuvõttes ebaolulisem. Väravate küsimus on oluline, aga need väravad füüsilise objektina ei ole olulised – see on Ristikivi novelli moraal."
Professor Mart Kuldkepp: "Sigtuna hävitamise lugu põimitakse 19. sajandi teisel poolel Eesti rahvuslikku ajalookäsitlusse. Seda anti siis enam või vähem tõsimeeli edasi kui vanade eestlaste muistset kangelastegu, mis andis tunnistust nende kõrgelt arenenud võitlus- ja organiseerimisvõimest juba enne muistset vabadusvõitlust."
Ajaloolane Jaan Bärenson: "Venemaa ristiusustamise aastapäeva tähistamine 1988. aastal andis õigeusu kirikule mitmeid võimalusi ja selle egiidi all said ka teised kirikud võimaluse piibli trükkimiseks ja levitamiseks." Jaan Bärensoni sõnul andis see ka Eesti "seltsimeestele" julgust ja algas avanemine kontrolli all.
Ajaloolane Jaan Bärenson: "Avalikust ruumist, st raamatukogudest ja koolidest, piibel hävitati või pandi erifondi; raamatupoodidel ei olnud enam õigust usukirjandust müüa."
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastad 2003–2013 on aeg, kui eesti kirjanduses tõuseb mälestuslik proosa. 2013–2023 on väga selgelt netiajastu."
Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastatel 1993–2002 oli reaalsus ikkagi see, et teeme, mis me tahame, aga suure osa sellest, mis kirjandus on või saab olla, määrab ikkagi raha. Minu arvates suur osa kirjanikest ei suutnudki sellega kohaneda."