Stuudios on oluline otsustaja, keda kiires tempos küsitlevad päevakajalistel teemadel Ainar Ruussaar, Timo Tarve ja Madis Kimmel.

Kuku igareedeses vestlussaates on peatselt algava kooliaasta puhul külas Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi direktor Ingar Dubolazov. Tänavu märtsist üleminekukooli juhtima asunud Dubolazov on poole aastaga endist venekeelset kooli jõudsalt uuendanud ning muutnud. Endise Haridus- ja Teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juhina on tal ka tähelepanekuid haridussüsteemi käekäigu kohta reaalajas. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Vestlussaate „Kahe vahel“ külaline on vandeadvokaat Allar Jõks, kes on olnud kohtunik ja õiguskantsler, nõustanud mitmete riikide valitsusi ja kandideerinud ka kümme aastat tagasi presidendiks. Jõks räägib presidendivalimistest, parlamendipoliitikast ja põhiseaduse tähendusest tänases Eestis. Saadet juhivad Timo Tarve ja Ainar Ruussaar.

Külas on viimaseid kuid Vabariigi Presidendi ametis olev Alar Karis. Väga mitmete käsitletud teemade seas on jutuks ka Karise ametiajal ametis olnud ja ka vahetunud Vabariigi valitsused.

Õmblusteta ühiskonnas suunavad inimesed riiki nii, nagu nad soovivad. Tartu Ülikooli ajakirjandusuuringute kaasprofessor ja parlamendi ajakirja Riigikogu Toimetised peatoimetaja Marju Himma sõnul on meil täna tegemist veidi tõmblustega ühiskonnaga.

Ühiskonna ja inimeste suhtumine metsaga seotud teemadesse on päevakajaline ja emotsionaalne. Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran kinnitab, et tema juhitav ametkond püüab inimesi senisest rohkem kaasata ja neile metsaga seotud teemasid üha rohkem selgitada. Näiteks seda, et raielank ei tähenda metsa lõppu, vaid tavaliselt ka uue metsa algust.

Ühiskonna ja inimeste suhtumine metsaga seotud teemadesse on päevakajaline ja emotsionaalne. Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse esimees Mikk Marran kinnitab, et tema juhitav ametkond püüab inimesi senisest rohkem kaasata ja neile metsaga seotud teemasid üha rohkem selgitada. Näiteks seda, et raielank ei tähenda metsa lõppu, vaid tavaliselt ka uue metsa algust.