Podcasts about euroopa

Eestis on tuhandeid inimesi, kes paraku tarvitavad narkootikume. Kasvab kokaiini tarbimine ja levivad uued kanged sünteetilised ained, rääkimata kanepist, mida kinnitavad ka reoveeanalüüsid.

Seekordses episoodis: • Trumpi visiit Hiinasse • Kiibitootjad Micron ja Sandisk kihutavad tururallis • Euroopa staaraktsia on Rootsi ettevõtte Sivers (+1000%) • Kartulifutuurid teevad uusi rekordeid • Euroopa tahab maksustada energiaettevõtete kasvavaid kasumeid • Nike'i allakäik • Elukalliduse kriis Ühendkuningriigis Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Seekordses episoodis:• Trumpi visiit Hiinasse• Kiibitootjad Micron ja Sandisk kihutavad tururallis• Euroopa staaraktsia on Rootsi ettevõtte Sivers (+1000%)• Kartulifutuurid teevad uusi rekordeid• Euroopa tahab maksustada energiaettevõtete kasvavaid kasumeid• Nike'i allakäik• Elukalliduse kriis ÜhendkuningriigisSaate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Tänast saadet alustame sellega, kuidas kolleeg Ronald Liive ja Delfi TV eksperiment paljastas, kui palju privaatseid andmeid on meie kohta tegelikult internetiavarustest vabalt leitavad. Eksperiment on tekitanud palju vastukaja ja pannud juba riigiameteid andmetele ligipääse üle vaatama. Gemini peaks nüüd paljudes Euroopa riikides jõudma Google Home nutikõlaritesse, aga kas ka Eestis? Räägime mineviku-AI-ga ehk umbes sajanditaguste andmete põhjal õpetatud AI-juturobot Talkie-ga.Meelis testis Huawei soodsat nutikella ja Glen proovis mitmeid hea hinnaga ja trendikaid juhtmega kõrvaklappe:Saate teemad:- Ronald Liive ja Delfi TV ühine eksperiment paljastas privaatse info kättesaadavuse avalikus ruumis ja pani riigiametid tegutsema.- Millal jõuab Gemini Eestis Google Home nutikõlaritesse?- Apple'ilt mõisteti kohtus välja suur summa, sest Siri on lubatust rumalam. - Vaatame tulevikku minevikust ehk aastast 1930.- Meelis testis Huawei soodsat spordikella Watch GT6- Glen proovis valikut odavaid juhtmega kõrvaklappe, et aru saada moodsa retrotrendi põhjustest:SoundMAGIC E80Moondrop Old Fashioned 40mm On-Ear HeadphonesTRUTHEAR Crinacle Zero:BLUE2Sennheiser IE200Sennheiser CX 400 IIKZ Castor In Ear MonitorFiio Wiind SnowskyApple EarPodsKui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee.Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Maailmamajandus on kriisi lävel, puudu on kütustest ja tarneahelad on katki. Iga kriis toob välja ka riikide ja majandusrühmituste varjatud nõrkused.

Brüsselis Euroopa liidus uudistepealkirjade taga toimuv ja Pariisi pakkumine laiendada prantsuse tuumavihmavarju üle Euroopa. Saate paneb kokku Neeme Raud.

00:00 - 19:20 Kuidas meil läinud on; 19:20 - 37:00 Meie meeskondade ehitused; 37:00 - 40:29 GFLi week 1;  

Stuudios on inimesed, kes on viimasel ajal käinud Ida-Virumaal ja kohtunud elanikega, alates tavakodanikest lõpetades õpilastega. Ja nad väga hästi tunnetavad nende meeleolusid ja muresid, eelkõige stereotüüpse suhtumise osas: kas ekskursioonid piirilinna just 9. mail on ok? Kas narvakad ootavad Euroopa päeva või ootavad Ivangorodi kontserti? Saatejuht Pavel Ivanovi külalsteks on ajakirjanikud Uljana Kuzmina ja Tatjana Gassova.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Euroopa vastasseis Venemaaga. Kahetsusväärselt palju leidub Euroopas riigitegelasi, kes viitavad dialoogi vajadusele Venemaaga, nagu aitaks see sõjategevust ära hoida, märgib Tiido.

Ameerika Ühendriikide välispoliitika on teema, millest ei saa üle ega ümber – selle mõju ulatub otseselt nii Euroopasse kui ka laiemasse maailmapoliitikasse. Viimastel aastatel on üha enam räägitud muutustest USA rollis: liitlassuhted on pingestunud, otsused näivad kohati ettearvamatud ning küsimus USA positsioonist globaalse liidrina on taas päevakorras. Kas tegemist on ajutise kõikumisega või märgiga sügavamatest muutustest?Seekordses RSR Kooli erisaates võtame need küsimused lähemalt ette. Milline on olnud USA välispoliitika ajalooline muster ning kas tänased arengud erinevad sellest oluliselt? Kas Donald Trumpi juhtimisstiil oli erand või osa laiemast trendist? Kuidas ja miks on USA eri aegadel konfliktidesse sekkunud ning mida see räägib riigi väärtustest ja huvidest? Ning mida tähendavad praegused arengud Euroopa ja Eesti jaoks?Nendel teemadel arutlevad Jaagup ja Kalamees, küsib Helena. Lisaks kuuleme ka Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 11. klassi õpilaste mõtteid. Saate lõikas kokku Helari.

Arutleme selle üle, kui hästi on Euroopa viimase aja kriisidega toime tulnud.

Kõlab Euroopa eri piirkondade traditsioonilise tantsu muusika. Saatejuht on Liina Vainumetsa.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Euroopa demokraatliku elukorralduse õõnestamine. Venemaa ei piirdu sõnavahuga, aktiivselt värvatakse ühekordseid agente diversioonide läbiviimiseks, aktiivne on desinfo ökosüsteem ja jätkuvad poliitikute ning arvamusliidrite äraostmise katsed, märgib Tiido.

00:00 - 06:30 Intro; 06:30 - 21:00 Meie offseasoni kokkuvõte; 21:00 - 45:40 Uued Euroopa profiliigad ja nende ülesehitus; 45:40 - 54:00 GFLi muutused ja uuendused; 54:00 - 01:06:00 Ott Ericu uued treenerid ja meeskond; 01:06:00 - 01:17:20 Ülari meeskond; 01:17:20 - 01:23:05 Lõppsõna;  

12. aprillil ootavad Ungarit ees parlamendivalimised. Viktor Orbán on olnud peaminister kuusteist aastat järjest, kuid tulevastel valimistel on tõusnud tema tugevaks konkurendiks Tisza kandidaat Péter Magyar. Tänu Orbáni valitsuse sügavatele lahkhelidele Euroopa Liiduga on valimiste tulemused kaalukad mitte ainult Ungari, vaid ka ülejäänud Euroopa jaoks.Saates avame Ungari poliitika tausta ning arutleme Ungari võimalike tulevikuväljavaadete üle.Arutlevad Erik ja Karl, saadet juhib Orlando ja lõikab Jaagup.

Ülestõusmispühade ja kevade tähistamiseks jagavad erinevad Euroopa raadiojaamad omamaist folki. Stuudios on Liina Vainumetsa.

Euroopa Komisjoni häkiti. Kuidas ohuteavitus paremaks teha? Kas koduruuteritest saab uus tagauks sinu koju. Bolt toob koostöös NVIDIAga isesõitvad autod Euroopa teedele. Grok saab iga alasti pildi eest kopsaka trahvi. OpenAI otsib uut hingamist. Sotsmeedia "tubakatööstuse moment" on saabunud. Hinnas on toimunud nutiprilliplahvatus. Stuudios on Mait Tafenau, Indrek Vaheoja ja Andrus Raudsalu.

Amary on naine, kelle teekond on viinud teda läbi sügava sisemise transformatsiooni, et jõuda autentse elu, armastuse ja vabaduseni. Tema nimes peitub viide portugalikeelsele sõnale “amar” – armastus, ning just armastuse ja suhete teema on saanud tema elu ja missiooni keskpunktiks. Ühel hetkel sõitis ta koos oma kassiga autoga läbi Euroopa üle 40 000 kilomeetri, tehes kaks ringi ümber mandri. Amary teekond sai alguse hetkest, mil sisemine tühjus, ärevus ja rahutus muutusid nii tugevaks, et senine elu ei olnud enam võimalik. Täna jagab ta oma kogemusi ja taipamisi, et aidata inimestel murda “murtud tsükleid” – mustreid ja piiravaid uskumusi, mis hoiavad neid kinni suhetes, tervises ja elus üldiselt. Tema töö keskmes on emotsionaalne küpsus, suhete tervendamine ja sisemise väe äratamine. Amary on loonud brändi BonEssensa, mille missiooniks on tuua emotsionaalne küpsus ja vaimne sügavus praktilisse ellu. Ta aitab inimestel tervendada alateadlikke mustreid ning leida tee autentsema ja vabamana elamise poole. BonEssensa kaudu pakub ta nii 1:1 rännakuid, grupiprogramme kui ka inspireerivaid tööriistu, mille eesmärk on aidata inimestel äratada oma sisemine vägi ja murda piiravaid tsükleid. --- Tutvu võimalustega minna Amary juurde teraapiasse vestlema läbi kodulehe. https://www.bonessensa.ee ja kasuta sooduskoodi "bonchris" mis annab -10% üritustelt ja -20% üks-ühele rännakutelt. --- HEAD MÕTTED “Elu on üsna etapiline, see tähendab, et on perioode, kus sa oledki tõsisem ja siis on perioode, kus sa oled elavam ja lõbusam.” “Olin mingiks hetkeks endaga kontakti niimoodi kaotanud, et minu tass oli täiesti tühi, lausa kuivanud.” “Murtud tsüklitega sa natukene nagu tegeled aga ei lähe lõpuni juurtasandile välja.” “Keegi ei taha otseselt minevikus sorkida, aga näha seda läbi, tegeleda sellega, lahendada see ära ja siis lasta sellest lahti, on see meetod, mis toob tulemuse.” “Kui sa ignoreerid, siis muutust ei tule.” “Armastusega algab töö pihta alati iseendast.” “Kõik on alati inside-out, ehk välismaailm on meie sisemaailma peegeldus.” “Ega suhetes ei ole koguaeg trillala-trullala ning liblikad ja vikerkaared, vaid oluline on, et kommunikatsioon keerulistes olukordades oleks toetav ja armastav.” “Kui meestel on käimas printsessi ajastu, siis naistel on raudse leedi ajastu.” “Inimesed arvavad, et neil on õigus kommenteerida sinu pere valikuid ja väärtuseid. Tegelikkuses on igasuguse hinnangu ära andmine, mis näitab, kus sul endal on tegelikult leke.” “Elus tuleb aega võtta, et enda jamadele otsa vaadata ja need päriselt ära tervendada.”

Kvartaalses turuvaates võtame koos LHV portfellihaldurite Kaius Kiivramehe ja Mikk Tarasega fookusesse teema, mis on kiiresti kujunenud globaalse majanduse üheks närvipunktiks – Hormuzi väina sisulise seiskumise ja selle võimaliku mõju turgudele. Arutame, kuidas ühe kitsalt pudelikaelana toimiva piirkonna häired võivad mõjutada energiaturge, inflatsiooni, tarneahelaid ja lõpuks ka investorite otsuseid üle maailma. Räägime sellest, miks Euroopa on tänu taastuvenergia investeeringutele varasemast paremas seisus, kuidas Hiina on aastaid teadlikult ehitanud üles suuremat sõltumatust ning miks maailm liigub üha enam piirkondliku iseseisvuse, energiajulgeoleku ja füüsilise taristu investeeringute suunas. Samuti vaatame, kuhu suunda investor peaks sellises muutunud keskkonnas oma pilgu pöörama. Saadet juhib LHV privaatpanganduse investeerimisteenuste juht Argo Metsaru. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

„Ma näen, et Pärdi mõttemaailm – ja mitte ainult viimase poolsajandi tintinnabuli muusikas, mida me tajume suure harmooniataotlusena, vaid tegelikult üsna algusest peale – on pöördunud tagasi nende kategooriate poole, mis lähtuvad just nimelt sellest, mis tuleb Euroopa keskaega koos Boëthiusega; eelkõige arusaamine arvudest kui suurest universaalsest korrast ja sellesama korra väljendamisest muusikas,“ ütles saate teise poole alguses (65. minut) muusikateadlane ja dirigent Toomas Siitan. Kuivõrd 266. vestlusringi tööpealkiri oli „Boëthius ja Pärt“, siis olime esimese tunni vältel vestelnud peamiselt 6. sajandi Rooma filosoofist, kelle „De institutione musica'st“ sai järgneva tuhatkonna aasta vältel lääne muusikahariduse ja -filosoofia ja alustekst. Boëthius, kes oli kreeka-rooma ja kristliku muusikakultuuri peamine ühenduslüli, toetus omakorda Pythagorasest aluse saanud tuhandeaastasele traditsioonile. Viimane tõi teoloog Tauri Tölpti sõnul muusikasse kosmilis-holistilise vaate: „Kogu meie elu on muusika, universum on muusika, minu elu on muusika“ (45. minut). Seetõttu pidas Pythagoras tähtsaks püüdlemist harmoonilise elu poole. „Boëthius jätkab täpselt samas vaimus,“ võttis sõnajärje üle Toomas. „Tema jaoks on muusika ja üleüldise suure harmoonia vahel võrdusmärk, muusika ongi harmoonia – kooskõla selle sõna kõige abstraktsemas mõttes.“Antiigist Boëthiuse kaudu keskaega jõudnud mõtteviis ilmneb Arvo Pärti loomingus eriti selgelt alates tema 1963. aastal valminud teosest „Perpetuum mobile“, kus muusikaline kord on viidud Tooma sõnul matemaatilise äärmuseni. Helilooja püüab kõrvaldada oma muusikast igasuguse subjektiivse vaatenurga ja tabada sel viisil suurt universaalset korda. „Ma uskusin, et kõiki matemaatilisi valemeid on võimalik panna muusikasse,“ on Pärt ise selle loomeperioodi kohta öelnud. „Kui ma oleksin osanud ilma kaksteisttoontehnikata kirjutada täiesti emotsioonivaba muusikat, siis oma oleksin võib-olla leidnud mõne teise tee.“Tooma sõnul vaevab Pärti 1960. aastatel vastuolu. Ühelt poolt püüdleb ta universaalse korraprintsiibi poole, kuid ei ole samas üldse rahul selle muusikalise teostusega, selline kõlab väga dissonantselt ja lõhkuvalt. „Kõige huvitavam on veel see, et mida kaugemale ta oma korraprintsiibi taotluses läheb, seda lähemal on ta muusika täielikule kaosele. Ühel hetkel kõlab see samamoodi nagu mistahes ettevalmistamata juhuslik helikooslus,“ ütles Toomas (70. minut). 1968. aastal valminud „Credoga“ tõmbab Pärt sellele perioodile joone alla ja hakkab otsima midagi muud. Selle muu leiab ta seitsme-kaheksa aasta pärast oma tintinnabuli tehnikas, mis lähtub küll universaalsest inimülesest korrast, aga kasutab samal ajal Euroopa muusika arhetüüpe: lihtsat helilaadi ja kolmkõla. Boëthiuse terminoloogias õnnestub Pärdil seega ühendada kosmilise musica mundana matemaatiline tasand inimese sisemuusikaga – musica humana'ga. „See on muusika, mis korrastab ja tasakaalustab inimese psüühet ja on ühtlasi ka kõlaliselt kaunis,“ selgitas Toomas.„Pärt on öelnud, et tintinnabuli olemuse võtab kokku lihtne valem 1 + 1 =1,“ lisas talle Tauri (86. minut). See mõte jäi mulle kõrva ja jutuajamise lõpus palusin ma Toomal seda mõtet veelkord selgitada. „Kompositsioonitehniliselt liidab ta siin kaks häält nii, et neid ei saa lahutada. Ta nimetab seda armastuse valemiks,“ selgitas Toomas. „See ongi võib-olla saladus, mis selle asja tuuma kõige paremini puudutab“ (109. minut). Muusika on võimeline meie seesmist konstitutsiooni kas lõhkuma või harmooniliselt üles ehitama. „Pärt on öelnud, et ta tajus oma varast dissonantset muusikat lõhkuvana ja otsis üles ehitavat stiili,“ jätkas Toomas (113. minut). „Mis ei tähenda seda, et tema tintinnabuli muusikas oleks ainult harmoonia. See on kohati vägagi dissonantne, aga sellel on alati lunastav või lahendav korrus. See on lõppkokkuvõttes meie inimliku elu ilus sümbol.“Head uudistamist!Hardo Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Anname ülevaate välisminister Margus Tsahkna äsjasest visiidist Iisraeli. Võtame jutuks Iisraeli ja USA sõjalise kampaania poliitilised eesmärgid, samuti arutleme väljakäidud idee üle vajadusel USAle appi minna. Püüame vastata küsimusele milline peaks olema ja milliseid komponente sisaldama liitlaste sõjaline operatsioon Hormuzi väina avamiseks ja seal laevaliikluse taastamiseks. Prantsusmaal toimus möödunud pühapäeval kohalike valimiste esimene voor. Toimuv on oluline, sest näitab kätte suunad järgmisel aastal toimuvateks presidendivalimisteks Euroopa ühes mõjukamas riigis. Välismäärajat juhib Mart Mardisalu

Ringjoon on otsustanud mobiliseeruda ning lindistada graafikuvälise saate, et arutada uut konflikti Ameerika Ühendriikide, Iisraeli ja Iraani vahel. Erimeelsused kahe osapoole vahel ulatuvad 1979. aasta islamirevolutsiooni, aga aastakümned kuumemaid ja jahedamaid faase vastasseisus on eskaleerunud täiemahulise sõjani. Täiemahuline sõda, mida sõditakse õhus ja merel kuid mitte maal, on neelanud terve Lähis-Ida, tõmmanud endasse ka Euroopa maid ja ähvardab maailmamajandust jäädavalt muuta. Sõda on eskaleerunud üle ootuste ja kartuste, ning ainus küsimus on see, et kas USA väsib ära enne, kui Iraani valitsus murdub?Saates arutavad juhtumisi Lähis-Idas Erik, Alexander ja Jaagup.Saade on lindistatud 06.03.2025, seega võivad teatud faktid ning hinnangud olla tänaseks aegunud.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Rainer Rohtla, Coop Eesti Keskühistu juht. Raineril on varasemalt pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. Vestluses arutame, kuidas inimesed tegelikult jõuavad juhtimisrolli ja miks juhiks ei kasva mitte ainult see, kes teeb oma tööd superhästi, vaid see, kes on valmis nägema oma rollist kaugemale ja võtma enda peale ka suuremat vastutust.

Seekordses episoodis:• Iraani sõda ja naftahinnad• USA tööturu ja Euroopa sündimuse raportid• Volkswagen raputas Saksamaa majandust• Tänaste kolmekümneaastaste pensioniväljavaatedSaate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Seekordses episoodis: • Iraani sõda ja naftahinnad • USA tööturu ja Euroopa sündimuse raportid • Volkswagen raputas Saksamaa majandust • Tänaste kolmekümneaastaste pensioniväljavaated Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all uusparempoolsed. Ajakirja Economist hinnangul moodustavad uusparempoolsed praegu Euroopa kõige populaarsema poliitilise jõu, märgib Tiido.

USA tahab, et NATO piiraks oma tegevust vaid oma vastutusalaga ning soovib, et Euroopa võtaks endale suurema koorma ja rolli alliansis.

USA on kogunud Lähis-Idasse suurima sõjalise löögirusika alates 2003. aastast ja paljude ekspertide hinnangul on võimalik rünnak Iraani vastu nüüd vaid päevade küsimus. Uurime, millises valmisolekus konflikti osapooled on ja millised oleksid ameeriklaste rünnaku tagajärjed regioonile laiemalt. Ungari astub aprillis valimiskastide juurde - kas 15 aastat riigis võimul olnud Victor Orbani valitsusaeg on lõppemas? Ja räägime Eesti välispoliitilisest liinist USA ja Euroopa liitlaste muutunud suhete taustal. "Välismäärajat" juhib Mart Mardisalu.

Seekord rihime Eesti välispoliitilist kurssi, sest Riigikogus arutati Eesti välispoliitika aluseid ning äsjane Müncheni julgeolekukonverents näitas Euroopa ja USA liitlassuhete seisu. Tuleme ka meie rahvasaadikutele appi ja võtame vastu kõiki kriise reguleeriva seaduse. Veel menetleme Kris Kärnerit, tarbijahindu, tuulikuid ja muudki. Saates löövad kaasa Põim Kama, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Seekordseks saatekülaliseks on EKRE esimees  Martin Helme, kes viibis hiljuti USA's ja kohtus seal Ameerika tipp-poliitikutega.USA välisminister Rubio hiljutne kõne Euroopa poliitikutele annab Vanale maailmale lootust, aga muidugi ei taga, et „progressistid” vastupunnimata Ameerika mõistlikku kurssi hakkaksid järgima.Ka Eesti valitsuskoalitsiooni ministrid ilmselt ei taba rahvusvahelise poliitfooni muutust.Lõppev talv ehmatas kõiki elektri hinnaga. Martin Helme nimetab asju ja otsuseid, mis viiksid elektri hinna Eestis jalamaid alla. Eestist võiks saada taas elektrit eksportiv riik. Tuugenid pole lahendus. Maailma kliima ei vaja päästmist, inimesed vajavad päästmist hoopis kliimapäästjate käest!Sügise alguses hakatakse Eestis valima taas riigipead. Sahkerdamine ja sigatsemine juba käib. Arutame, kuidas nüüdsel ajal meie presidente "tehakse"?Juttu on ka Ukraina sõjast. Miks just Trump'i poliitika oleks Putini verevalamise lõpetamisel efektiivseim.Saatejuht on Erik Boltowski.

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vene naftatulud on kukkunud, USA ja Euroopa sanktsioonid purevad Moskva sissetulekuid, kuid kaua läheb et toimub Vene majanduse varing.

Euroopas on käsil kriisidiplomaatia nädal. Neljapäeval kogunevad Euroopa Liidu liidrid mitteametlikule kohtumisele Alden Bieseni lossi Belgias, otsima Mario Draghi ja Enrico Letta raportite toel lahendusi, kuidas tugevdada Euroopa ühisturgu, kuidas edendada Euroopa konkurentsivõimet geopoliitiliselt keerulisel ajal, kuidas vähenda sõltuvust USAst ning samal ajal aidata Ukrainal vastu pidada neljandat aastat kestvale Venemaa agressioonisõjale.

Uurime, kas Hiina armeejuhi tagandamine viitab varjatud võimuvõitlusele riigi kõrgemas juhtkonnas ja millised võivad olla selle mõjud. Küsime, kuidas saab Kanada hakkama Valge Maja täna viljeletava ettearvamatu ja kohati vaenuliku poliitikaga. Ning arutleme selle üle, kuidas edeneb Euroopa iseseisva kaitsevõime arendamine pingete taustal Ameerika Ühendriikidega. "Välismäärajat" juhib Mart Mardisalu.

Muusikat ja pühadetervitusi Euroopa raadiojaamade kingikotist, 2. Saate teeb Liina Vainumetsa.Eetris laupäeval, 27. detsembril kell 13:05.

Muusikat ja pühadetervitusi Euroopa raadiojaamade kingikotist. Saate tegi Liina Vainumetsa.

"Me tahtsime kirjutada ülevaate, mis on tänase Eesti aladel muusikas varasematel sajanditel toimunud, kuidas erinevad kultuuriuumid on siin haakunud ja kuidas me oleme eestlastena saanud osaks Euroopa muusikakultuurist," võtab professor Toomas Siitan kokku kümne aasta töö mahuka "Eesti muusikaloo" esimese osa kallal.

Euroopa teedel võib aina enam näha vuramas isejuhtivaid sõidukeid. Kuid selleks, et need sõidukid siinmail hästi ja turvaliselt liikleksid, tuleb neid ka testida.

Tarmo käis kiire sutsaka Jaapanis, aga jõudis näha väga palju. Tervet eetrit ta siiski täis ei räägi, sest stuudios on ka Margus Pipar, kellega võetakse läbi Eesti aasta autode finalistid (mõlema konkursi omad). Võrdluseks ka Euroopa finalistid ning püüame veidi aru saada, et kelle võidušansid on parimad.Tarmo "võitis" elus ja sai väga head kasutatud talverehvid ja Pipar avastas kogemata 14 uut Hiina autot.Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

Tarmo käis kiire sutsaka Jaapanis, aga jõudis näha väga palju. Tervet eetrit ta siiski täis ei räägi, sest stuudios on ka Margus Pipar, kellega võetakse läbi Eesti aasta autode finalistid (mõlema konkursi omad). Võrdluseks ka Euroopa finalistid ning püüame veidi aru saada, et kelle võidušansid on parimad. Tarmo "võitis" elus ja sai väga head kasutatud talverehvid ja Pipar avastas kogemata 14 uut Hiina autot.  Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

Eestlased on Euroopa ühed suuremad lihasööjad, aga nii oma tervisele kui ka keskkonnale oleks kasulikum lihasöömist vähendada.

Pühapäevases "Välismäärajas" räägime Euroopa suurriikide Saksamaa ja Prantsusmaa juhtide Friedrich Merzi ja Emmanuel Macroni ees seisvatest väljakutsetest. Ka võtame jutuks globaalse, suure spordi ja demokraatia kokkupuutepunktid või nende puudumise. Välismärajat juhib sel pühapäeval Mart Mardisalu

"Minu piiratud kogemustele tuginedes tundub, et Euroopa on muutunud laisaks, rumalaks, vanaks ja mugavaks. Uus Maailm seevastu on progressiivne, mässav ja ultrainnovatiivne. Kuuekümnendatest laineid kasvatav seksrevolutsioon on koos porno, McDonald'si, räpi ning stand-up'iga Euroopa kultuuriruumis tugevasti kanda kinnitanud. Euroopa on olnud aktiivne ameerikaliku mudeli omaksvõtja. Tänu kiirele võrguühendusele, peavoolumeedia usinale manipulatsioonile ja taskus kaasas kantavale nutiseadmele saab kogu maailm uued uudised ja soovitused kiirelt kätte, ka „käsud“ eksinutele, kuidas edasi elada. Kõikvõimas pihuarvuti võimaldab kasvõi seenemetsast vigade parandusi teha. Kõik laabub plaanipäraselt. Perfokaardid on minevik. Digitaalmaailm ja tehisintellekt on kohal," kirjutas muusik, pedagoog, helilooja Toomas Rull Euroopale pühendatud Tähenduse teejuhtide 53. numbris ("Angloameerika hobusevargad", 5.25) [1].Täna on Toomas Rull stuudios koos teise muusiku, pedagoogi ja helilooja Robert Jürjendaliga [2], et rääkida Euroopast, muusikast, angloameerika kultuurist ja hobusevargusest.Peatse kuulmiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8254619...[2] https://www.youtube.com/live/Hp7IBd-0... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saates räägime sanktsioonidest NSV Liidu vastu, mida Ameerika Ühendriigid kehtestasid pärast NSV Liidu sissetungi Afganistani (1979), sõjaseisukorra kehtestamise järel Poolas (1981) ning Lääne-Siberi–Lääne-Euroopa gaasitoru ehitamise ajal (1980. aastate alguses).

Tänases saates võtame vaatluse alla Samsungi äsjaesitletud volditavad telefonid ja kellad, mida saime ka ise katsuda. Räägime taas isesõitvatest taksodest, aga seekord hoopis Tallinna võtmes. Glen sõitis Hiina elektriautoga ja võrdleb seda Euroopa konkurentidega. Lühidalt mainime ka AI-maailma uudiseid. Selgub kuulajamängu küsimus.Saate teemad:• Samsung tutvustas uusi volditavaid telefoni ja kelli.• Tallinna teedele on ilmunud kaugjuhitavad taksod.• Kas BYD Seal on hea elektriauto?• Kuulajamängu küsimus. Vasta ja võida Mikrofon bezprzewodowy!Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee.Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe.Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja

Tänases saates võtame vaatluse alla Samsungi äsjaesitletud volditavad telefonid ja kellad, mida saime ka ise katsuda. Räägime taas isesõitvatest taksodest, aga seekord hoopis Tallinna võtmes. Glen sõitis Hiina elektriautoga ja võrdleb seda Euroopa konkurentidega. Lühidalt mainime ka AI-maailma uudiseid. Selgub kuulajamängu küsimus. Saate teemad: • Samsung tutvustas uusi volditavaid telefoni ja kelli. • Tallinna teedele on ilmunud kaugjuhitavad taksod. • Kas BYD Seal on hea elektriauto? • Kuulajamängu küsimus. Vasta ja võida Mikrofon bezprzewodowy! Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja