Podcasts about euroopa

USA tahab, et NATO piiraks oma tegevust vaid oma vastutusalaga ning soovib, et Euroopa võtaks endale suurema koorma ja rolli alliansis.

USA on kogunud Lähis-Idasse suurima sõjalise löögirusika alates 2003. aastast ja paljude ekspertide hinnangul on võimalik rünnak Iraani vastu nüüd vaid päevade küsimus. Uurime, millises valmisolekus konflikti osapooled on ja millised oleksid ameeriklaste rünnaku tagajärjed regioonile laiemalt. Ungari astub aprillis valimiskastide juurde - kas 15 aastat riigis võimul olnud Victor Orbani valitsusaeg on lõppemas? Ja räägime Eesti välispoliitilisest liinist USA ja Euroopa liitlaste muutunud suhete taustal. "Välismäärajat" juhib Mart Mardisalu.

Seekord rihime Eesti välispoliitilist kurssi, sest Riigikogus arutati Eesti välispoliitika aluseid ning äsjane Müncheni julgeolekukonverents näitas Euroopa ja USA liitlassuhete seisu. Tuleme ka meie rahvasaadikutele appi ja võtame vastu kõiki kriise reguleeriva seaduse. Veel menetleme Kris Kärnerit, tarbijahindu, tuulikuid ja muudki. Saates löövad kaasa Põim Kama, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Seekordseks saatekülaliseks on EKRE esimees  Martin Helme, kes viibis hiljuti USA's ja kohtus seal Ameerika tipp-poliitikutega.USA välisminister Rubio hiljutne kõne Euroopa poliitikutele annab Vanale maailmale lootust, aga muidugi ei taga, et „progressistid” vastupunnimata Ameerika mõistlikku kurssi hakkaksid järgima.Ka Eesti valitsuskoalitsiooni ministrid ilmselt ei taba rahvusvahelise poliitfooni muutust.Lõppev talv ehmatas kõiki elektri hinnaga. Martin Helme nimetab asju ja otsuseid, mis viiksid elektri hinna Eestis jalamaid alla. Eestist võiks saada taas elektrit eksportiv riik. Tuugenid pole lahendus. Maailma kliima ei vaja päästmist, inimesed vajavad päästmist hoopis kliimapäästjate käest!Sügise alguses hakatakse Eestis valima taas riigipead. Sahkerdamine ja sigatsemine juba käib. Arutame, kuidas nüüdsel ajal meie presidente "tehakse"?Juttu on ka Ukraina sõjast. Miks just Trump'i poliitika oleks Putini verevalamise lõpetamisel efektiivseim.Saatejuht on Erik Boltowski.

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Vene naftatulud on kukkunud, USA ja Euroopa sanktsioonid purevad Moskva sissetulekuid, kuid kaua läheb et toimub Vene majanduse varing.

Euroopas on käsil kriisidiplomaatia nädal. Neljapäeval kogunevad Euroopa Liidu liidrid mitteametlikule kohtumisele Alden Bieseni lossi Belgias, otsima Mario Draghi ja Enrico Letta raportite toel lahendusi, kuidas tugevdada Euroopa ühisturgu, kuidas edendada Euroopa konkurentsivõimet geopoliitiliselt keerulisel ajal, kuidas vähenda sõltuvust USAst ning samal ajal aidata Ukrainal vastu pidada neljandat aastat kestvale Venemaa agressioonisõjale.

Uurime, kas Hiina armeejuhi tagandamine viitab varjatud võimuvõitlusele riigi kõrgemas juhtkonnas ja millised võivad olla selle mõjud. Küsime, kuidas saab Kanada hakkama Valge Maja täna viljeletava ettearvamatu ja kohati vaenuliku poliitikaga. Ning arutleme selle üle, kuidas edeneb Euroopa iseseisva kaitsevõime arendamine pingete taustal Ameerika Ühendriikidega. "Välismäärajat" juhib Mart Mardisalu.

USA president jätkab visalt nõudmist, et Gröönimaa peab kuuluma ühendriikidele. Mida see tähendab Euroopa julgeolekule ja mida gröönlased ise asjast arvavad?

Poliitikaguru uurib, kas valitsus ja Riigikogu läksid hasartmängumaksu seaduse putitamisega pisut liiga hasarti? Millise kursi võtab hiljutine Euroopa roheline pealinn Tallinna uue linnavalitsuse ajal? Ja kuidas panna meie rahvaarv taas hoogsalt kasvama? Küsimusi ja vastuseid püüavad kokku viia Põim Kama, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Muusikat ja pühadetervitusi Euroopa raadiojaamade kingikotist, 2. Saate teeb Liina Vainumetsa.Eetris laupäeval, 27. detsembril kell 13:05.

Igapühapäevases poliitilises raadiosaates "Räägime asjast" räägivad asjadest nii, nagu need on EKRE tipp-poliitikud Mart ja Martin Helme,Pühadeaegse saate esimene teema on palvushommikud, millest on usinalt osa võtnud seekordne saatekülaline Helle-Moonika Helme, kes juhatas ühte palvushommikusööki ka Riigikogu konverentsisaalis.Teiseks tuleb juttu Euroopa riikide konservatiive ühendavad patriootide grupi kokkusaamine Brüsselis enne Euroopa Liidu ülemkogu, millest võttis soa ka Martin Helme.Lõpuks räägitakse sellest, kuidas Vene piirivalvurid jalutasid rahumeeli meie territooriumile ja näitasid, kuidas käib nende "põlvili surumine" tegelikult.

Muusikat ja pühadetervitusi Euroopa raadiojaamade kingikotist. Saate tegi Liina Vainumetsa.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Euroopa, Venemaa ja USA. Euroopa Liit peab otsima võimalusi julgeoleku tagamiseks ka ilma USA-ta ja seda ajal, mil trumpistid nii siin- kui ka sealpool Atlandit püüavad Euroopa demokraatiat õõnestada, märgib Tiido.

Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov sõnas Postimehe aastalõpusaates, et Eesti ja Euroopa seisavad pöördelisel hetkel, kus kaalul on mitte ainult Ukraina sõja lõpp, vaid kogu Euroopa julgeoleku tulevik. Aastalõpusaates võtsime Vsevioviga kokku välis- ja julgeolekupoliitika aasta, oleviku ning tuleviku. Jonatan Vseviovi intervjueeris ajakirjanik Tarvo Madsen.

Populaarsemas poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjadest nii nagu need on EKRE juhtpoliitikud Mart ja Martin Helme.Seekord on jututeemadeks Rein Veidemanni lahtilaskmine ERR-i nõukogu esimehe kohalt meelsuse eest ja Kasahstanis töötanud Eesti suursaadiku lahkuma sundimine, sest ta oli andndu "vale" nõu president Karisele. Need seigad räägiva meile liberaalsest "demokraatiast".Teisena räägitakse riigieelarvest ja sellega seonduvast.  Välisteemadest peatutakse pikemalt USA uuel julgeolakustrateegial, mis põhimõtteliselt defineerib ümber USA ja Euroopa suhted.Vestlussaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud). 

Soome president Alexander Stubb tõdes Postimehele antud eksklusiivintervjuus, et suhted USA ja Euroopa vahel on muutumas ning Euroopale on tegemist ajastuga, mis defineerib Euroopa rolli maailmaareenil. Eestlastel soovitab Stubb keerulisel ajastul siiski rahulikuks jääda. Postimees kohtus president Stubbiga teisipäeval, 9. detsembril tema ajutises residentsis Helsingis Munkkiniemis. Saatejuht Tarvo Madsen.

Esmaspäeval, 8. detsembril kohtub Ukraina president Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Saksamaa valitsuse juhtidega, et teha kokkuvõte USA juhitud läbirääkimistest. Kas rahuleping tulebki Ukraina alade loovutamise hinnaga või saab Euroopa sellesse protsessi kuidagi sekkuda, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Järgmises meeleolukas episoodis uurime, kuidas on Lennuakadeemia vilistlane jõudnud Brüsseli Eurocontroli tubadesse, kus samal kohal on varem istunud ainult Lennuakadeemia rektor Koit Kaskel.Mikrofoni taga on Enel Rand, kes koordineerib tegevust Eurocontroli ja Transpordiameti, MKM-i, ning teiste Eesti lennundusettevõtjate vahel, et käsitleda küsimusi, mis on Eurocontroli töölaudadel tulnud. Arutame peamisi probleeme hetkel Euroopa lennundus, peatume marsruuditasudel, Euroopa lennukoridori suurendamisest ning kui hästi võetakse Eesti riigi sõna Brüsseli koridorides kuulda.

Võtame vaatluse alla Euroopa julgeoleku ja küsime, millised tagajärjed võivad olla kogu rahvusvahelisele olukorrale, kui peaks teoks saama kurikuulus rahuplaan Ukrainale, mille mustand on nüüd ilmunud.

Eesti otsekohesemas raadiosaates "Räägime asjast" räägivad asjast ikka EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme. Seekord on jututeemadeks nii sotsiaalminister Karmen Jolleri silmiavav umbusaldamine kui ka praegu lahtirulluv draama, mis seotud USA rahukokkulepe pakkumisega ja mis meie meedia ning sõjapooldajad on tagajalgadele ajanud.Vestlussaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

"Me tahtsime kirjutada ülevaate, mis on tänase Eesti aladel muusikas varasematel sajanditel toimunud, kuidas erinevad kultuuriuumid on siin haakunud ja kuidas me oleme eestlastena saanud osaks Euroopa muusikakultuurist," võtab professor Toomas Siitan kokku kümne aasta töö mahuka "Eesti muusikaloo" esimese osa kallal.

Euroopa teedel võib aina enam näha vuramas isejuhtivaid sõidukeid. Kuid selleks, et need sõidukid siinmail hästi ja turvaliselt liikleksid, tuleb neid ka testida.

Seekordses saates otsime Isamaale linnapeaks sobivat apoliitilist poliitikut ja seame ritta Reinsalu ning Kõlvarti munitsipaalabielu plussid ja miinused. Tugevdame ka raporti abil riigikaitset, hoiame kinni Istanbuli konventsioonist ja kontrollime Euroopa kliimapoliitika tervist. Saates löövad kaasa Liisa Past, Tarmo Jüristo ja Tõnis Leht.

Tarmo käis kiire sutsaka Jaapanis, aga jõudis näha väga palju. Tervet eetrit ta siiski täis ei räägi, sest stuudios on ka Margus Pipar, kellega võetakse läbi Eesti aasta autode finalistid (mõlema konkursi omad). Võrdluseks ka Euroopa finalistid ning püüame veidi aru saada, et kelle võidušansid on parimad. Tarmo "võitis" elus ja sai väga head kasutatud talverehvid ja Pipar avastas kogemata 14 uut Hiina autot.  Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Margus Pipar Geeniuse uudisteportaalist.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord David Marshi abil vaatluse all Euroopa probleemid. Praegu on küsimus selles, kas Euroopa suudab säilitada niinimetatud Euroopa elulaadi põhiosad: multikultuursuse, demokraatia, jõukuse, haridustaseme, tööstusliku arengu ja sotsiaalkaitse, märgib Tiido.

Mitmekesisus ja ühtsus – on see võimalik meie multikultuurses ühiskonnas? Kuidas seda saavutada? Milline on tuleviku ühtne Euroopa ja Eesti? Kes on meil edukalt lõimunud ja kes mitte? Kuidas saavutada kuuluvustunde? Stuudios arutlevad Marianna Makarova Integratsiooni sihtasutusest, Olga Sõtnik ÜRO pagulasprogrammist ja saatejuht Pavel Ivanov.

Eestlased on Euroopa ühed suuremad lihasööjad, aga nii oma tervisele kui ka keskkonnale oleks kasulikum lihasöömist vähendada.

Pühapäevases "Välismäärajas" räägime Euroopa suurriikide Saksamaa ja Prantsusmaa juhtide Friedrich Merzi ja Emmanuel Macroni ees seisvatest väljakutsetest. Ka võtame jutuks globaalse, suure spordi ja demokraatia kokkupuutepunktid või nende puudumise. Välismärajat juhib sel pühapäeval Mart Mardisalu

Räägime droonimüürist, külmutatud Vene varade kasutuselevõtu võimalustest ja sellest, kui tugevaks saab hinnata Euroopa vastust meid üha enam terroriseerivale Venemaale.

"Minu piiratud kogemustele tuginedes tundub, et Euroopa on muutunud laisaks, rumalaks, vanaks ja mugavaks. Uus Maailm seevastu on progressiivne, mässav ja ultrainnovatiivne. Kuuekümnendatest laineid kasvatav seksrevolutsioon on koos porno, McDonald'si, räpi ning stand-up'iga Euroopa kultuuriruumis tugevasti kanda kinnitanud. Euroopa on olnud aktiivne ameerikaliku mudeli omaksvõtja. Tänu kiirele võrguühendusele, peavoolumeedia usinale manipulatsioonile ja taskus kaasas kantavale nutiseadmele saab kogu maailm uued uudised ja soovitused kiirelt kätte, ka „käsud“ eksinutele, kuidas edasi elada. Kõikvõimas pihuarvuti võimaldab kasvõi seenemetsast vigade parandusi teha. Kõik laabub plaanipäraselt. Perfokaardid on minevik. Digitaalmaailm ja tehisintellekt on kohal," kirjutas muusik, pedagoog, helilooja Toomas Rull Euroopale pühendatud Tähenduse teejuhtide 53. numbris ("Angloameerika hobusevargad", 5.25) [1].Täna on Toomas Rull stuudios koos teise muusiku, pedagoogi ja helilooja Robert Jürjendaliga [2], et rääkida Euroopast, muusikast, angloameerika kultuurist ja hobusevargusest.Peatse kuulmiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8254619...[2] https://www.youtube.com/live/Hp7IBd-0... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Euroopa keeltepäeval teeme kokkuvõtte Vikerraadio kodulehel toimunud mängust, räägime ka, kui hästi keeltel läheb ning lauludki kõlavad täna väga erinevates keeltes.

USA tagasihoidlik reaktsioon Venemaa droonidele Poolas on muutnud Euroopa liidrid murelikuks. NATO vastusammude jõulisus on samuti endiselt küsimärgi all.

Millega ja kellega tahavad tartlaste hääli püüda sotsid, mida on plaanis ümber teha Turu tänava liikluses, milline on Euroopa kultuuripealinna aasta kokkuvõte ja mis on uut Tartu Rattamaratonil?

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Prantsusmaa kaitsestrateegia. Dokument kuulutab selgelt, et Euroopa peab oma kaitse enese kätesse võtma, ja näiteks luureandmete vahetamisel on kirjas koostöö tihendamine Euroopa liitlastega, kuid USA-d mainitud ei ole, märgib Tiido.

Selles episoodis võtame luubi alla järgmised teemad:• USA töötururaport viitab sellele, et intressikärpeid tuleb enne aasta lõppu juurde• Tesla motivatsioonipakett teeks Muskist triljonäri?• Raketid USA börsil• Euroopa majandusime – IirimaaSaate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Saates räägime sanktsioonidest NSV Liidu vastu, mida Ameerika Ühendriigid kehtestasid pärast NSV Liidu sissetungi Afganistani (1979), sõjaseisukorra kehtestamise järel Poolas (1981) ning Lääne-Siberi–Lääne-Euroopa gaasitoru ehitamise ajal (1980. aastate alguses).

Tänases saates võtame vaatluse alla Samsungi äsjaesitletud volditavad telefonid ja kellad, mida saime ka ise katsuda. Räägime taas isesõitvatest taksodest, aga seekord hoopis Tallinna võtmes. Glen sõitis Hiina elektriautoga ja võrdleb seda Euroopa konkurentidega. Lühidalt mainime ka AI-maailma uudiseid. Selgub kuulajamängu küsimus. Saate teemad: • Samsung tutvustas uusi volditavaid telefoni ja kelli. • Tallinna teedele on ilmunud kaugjuhitavad taksod. • Kas BYD Seal on hea elektriauto? • Kuulajamängu küsimus. Vasta ja võida Mikrofon bezprzewodowy! Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja

Suvine hommik Pariisis. Mida arvab Prantsusmaa Donald Trumpi tviitidest president Macroni kohta? Hoiatus-streik Louvre´s. Euroopa aastanäituseks nimetatud David Hockeney suurväljapanek.

Nädalal, kui tähistasime Euroopa päeva, on Välismääraja keskmes Euroopa teemad: uus kantsler Saksamaal, Euroopa diplomaatia maailmas.

Pühapäevane Välismääraja heidab pilgu olulisematele sündmustele, mis maailmas kõneainet annavad. Räägime Hiina - USA suhetest nii president Trumpi käivitatud tollisõja kui USA vahendatud Ukraina rahukõneluste taustal. Eestisse saabub visiidile Armeenia peaminister Nikol Pashinian - kuidas läheb sellel näoga Euroopa ja Lääne poole pöördunud Lõuna-Kaukaasia riigil.

Kevade tähistamiseks jagavad 12 Euroopa raadiojaama omamaist folki. Klassikaraadio saatis Euroopa raadiojaamadele Maimu Jõgeda pala "Pööriöö päike".

Müncheni julgeolekukonvernets. Euroopa rohepööre - kas aeglustumas? Eesti välisluure aastaraamat. Välismääraja paneb kokku Neeme Raud.

Aasta viimases saates on meil külas orkestrilooja, mänedžer ja Riigikogu liige Kadri Tali. Räägime paljudel intrigeerivatel teemadel nagu tehisintellekti mõju meie igapäevaelule, muusika ja AI-maailm ning elektriautod. Vaidleme, kas Euroopa ülibürokraatlik masinavärk pidurdab innovatsiooni või hoopis kaitseb tarbijat. Võtame ka arutada, kas infoühiskond ja nutiseadmed hukutavad noorust või avavad hoopis uusi võimalusi. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Seekord on külas Sander Kuusemets, kes räägib meile, mis imeloom on Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur ja kuidas Tartu Ülikooli HPC Center sellega suhestub. Rääkisime muidugi ka serveritest, tuumadest ja tarkvarast, millega tagatakse jälgitavus läbi erinevate teenuste.Teemaks tuli ka Euroopa võimsaim superarvuti LUMI ja võimalused selle ressursi kasutamiseks.-----Jaga meile enda jaoks olulisimat mõtet episoodist meie Discord kanalis: https://discord.gg/8X5JTkDxccEpisoodi veavad Priit Liivak ja Martin KappAlgorütmi toetavad Patchstack https://patchstack.comNortal https://nortal.com/Veriff https://www.veriff.com/