Podcasts about Riigikogu

ühapäevases raadiosaade „Räägime asjast“ räägivad asjast ikka EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme.Seekordse saate esimeses osas on saatejuhtide külaliseks Varro Vooglaid, kellega käsitletakse pommina plahvatanud teemat, mille peavoolumeedia on otsustanud täielikult maha vaikida –2023. aasta Riigikogu valimised olid võltsitud! Skandaalne ülestunnistus leidis aset Riigikogu erikomisjoni istungil, kus Vabariigi Valimisteenistus tunnistas, et kõiki e-hääli sai kustutada, vahetada, või lisada ning seda ei kontrollinud mitte keegi.Saate teine teema keskendub digi- ja justiitsminister Liisa-Ly Pakosta umbusaldamisele Riigikogus. Pakosta käitumine parlamendi ees oli allpool igasugust arvestust. Arutatakse, kuidas kavatseb valitsus Rootsi vägistajate ja mõrvarite sisse toomisega jätkata.Saade lõpetatakse traditsiooniliselt välispoliitilise teemaga. Ameerikas toimuvad Donald Trumpi vastased meeleavaldused reaktsioonina tema eduka immigratsioonipoliitika vastu. Saatejuhid räägivad, kes on nende korraldamise taga ning mis on nende eesmärk. Peavoolumeediast te seda kõike teada ei saa.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Raadiosaates "Räägime asjast" räägivad EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme seekord esmalt lõppenud nädalal Riigikogu saalis EKRE fraktsiooni eelnõudest, millega taheti langetada alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiise ning käibemaksumäära.Teise eelnõu eesmärk oli kaotada nn julgeolekumaks, millel julgeolekuga pole mingit pistmist. Kui eelnõud oleksid leidnud parlamendis toetust, oleks maksukoormuse alandamisest suur abi kõigile inimestele.Edasi paljastavad saatejuhid valitsuse kavatsusi energeetikavaldkonnas, kus ühe seadusega tahetakse taas elektrihinda kallimaks ajada, põhjendades seda võrgu stabiliseerimise vajadusega, aga rääkimata jäetakse, et nn rohepööre ongi energiavõrgu uppi ajanud. Teise seadusega hakatakse omavalitsustest teerulliga üle sõitma, et saaks tuuleparke kohalike elanike vastuseistust hoolimata püsti panna.Saate viimane osa keskendub välispoliitikale ning tänases saates räägitakse, mida kujutab endast India ja Pakistani vaheline sõda ning kuidas see mõjutab kogu maailma. Saatejuhtidel tuleb nentida, et on lihtsalt piinlik jälgida meie nn välispoliitika eksperte ja ametlikke kanaleid, kes on võimetud vaatama välispoliitikat Ukrainast kaugemale.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Iganädalases poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjast EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme, seekord on saate külaliseks Rain Epler.Esimese teemana võetakse ette peaminisiter Kristen Michali ja kaitseminister Hanno Pevkuri mõte saata eesti sõdurid Ukrainasse. Tegemist on Eesti jaoks väga ohtliku plaaniga, millega EKRE pole mitte mingil juhul nõus. Ei ühtki eesti poissi Ukrainasse!Saate teises osas liitub saatejuhtidega Riigikogu liige Rain Epler, kellega räägitakse Pürenee poolsaarel toimunud ulatuslikest elektrikatkestustest. On selge, et üleminek nn rohelisele energiale kukutab kokku energiasüsteemid ja toob kaasa tohutud lisakulud.Saate lõpetab ülevaade USA presidendi Donald Trumpi sajast võimul oldud päevast. Eesti peavoolumeedia seda ei kajasta või, kui võtabki midagi mainida, siis ikka valetades.

"Keskpäevatunni" stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Peeter Koppel. President lükkas tagasi Riigikogu poolt heaks kiidetud seaduse õigeusu kiriku Moskva sidemete keelamise kohta. Keskse süsteemi kaudu inimeste jälgimine erutab meeli – kas kõigi kohta on politsei andmebaasis pildid? Palgasurve valitsusele kasvab, vihjab juba Jürgen Ligi. Kas Eesti peaks hakkama Air Balticu osanikuks?

"Keskpäevatunni" stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Peeter Koppel. President lükkas tagasi Riigikogu poolt heaks kiidetud seaduse õigeusu kiriku Moskva sidemete keelamise kohta. Keskse süsteemi kaudu inimeste jälgimine erutab meeli – kas kõigi kohta on politsei andmebaasis pildid? Palgasurve valitsusele kasvab, vihjab juba Jürgen Ligi. Kas Eesti peaks hakkama Air Balticu osanikuks?

"Si Vis Pacem..." nr. 131 – salvestus: 23. aprill 2025Mart Helme: Ukraina sõda tundub vaid Eestist vaadates üleilmse katastroofina. Maailmas küpsevad palju suuremad konfliktid.Saates tuleb juttu Ukraina sõja lõpetamisest ja Donald Trumpi rahusobitamisest või rahusobingu tagamaadest ning üleilmsest rahvusvahelisest olukorrast. Eestis räägitakse liiga palju sõjast. Inimesed on mures. Vahel küsitake otse, et kas peaksime Eestist evakueeruma ja millal Venemaa meile kallale tungib? Mida siis teeb Eesti riik võimalikuks kriisiks valmistumisel? Kas asju saaks ka õigemini teha? Paraku näib, et Eesti valitsus tahab oma rahva "tulnukate" vastu välja vahetada.Mart Helme – Riigikogu liige, EKRE aseesimees, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, ajaloolane, ajalooteemaliste raamatute ja saadete autor, endine siseminister, endine diplomaat ja Eesti suursaadik Moskvas aastatel 1995 - 1999Saatejuht on Erik Boltowski

Igapühapäevases vestlussaates „Räägime asjast“ on seekord saatejuhtide Mart ja Martin Helme külaliseks Varro Vooglaid, kellega arutatakse veel kord koguduste ja kirikute seaduse üle.See seadus ei ole suunatud vaid Vene Õigeusu Kiriku vastu, vaid kõigi Eesti kristlaste ja kirikute vastu. Selgitatakse, miks selle seaduse vastuvõtmine oluliselt halvendab meie julgeolekuolukorda. Kas tänane valitsus on üldse võimeline tulema toime uue pronksiööga, kui politseinike on meil oluliselt vähem, slaaviimmigrante aga võrreldes 2007. aastaga oluliselt rohkem.Teises osas võtavad Mart ja Martin Helme ette selle lõppeva Riigikogu seaduseelnõud. EKRE esitles eelnõu tuuleparkide rajamise peatamiseks, kuni pole läbi viivud korralikke uuringuid.Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas sookvootide eelnõud, solvates esitluse käigus tavapäraselt kõiki, keda vähegi suutis.Samuti oli päevakorras meie erakonna eelnõu automaksu tühistamiseks ja pangamaksu kehtestamiseks.Eraldi peatuvad saatejuhid parlamendis vastu võetud seadusel, mis võimaldab Läänemerel hakata põhja laskma suvalisi laevu. On see ettevalmistus „hea“ põhjuse leidmiseks alustada sõda?Kolmanda teemana käsitletakse Donald Trumpi kaubandus- ja tollipoliitikat, mis saatejuhtide hinnangul on meelega maailma raputav, sest sellega lõpetab Ameerika president globaliseerumist, mis omakorda on Eestile hea.Eesti otsekohesemaid ja teravamaid poliitilisi vestlussaateid “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" vaatavad Riigikogu liikmed Evelin ja Anti Poolamets tagasi hiljutisele EKRE kongressile, vaagivad erakondade reitinguid, kus Isamaa on langenud EKRE kõrvale ning räägivad EKRE poolt tõstatatud teemadest ja Riigikogus esitatud arupärmistest.“Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

Konservatiivses vestlussaates räägivad Riigikogu liikmed Anti ja Evelin Poolamets läinud nädala poliitilistest sündmustest ja kuluaaridest.Juttu on nii Kersti Krachti vastastest süüdistustest, mis kokku varises kui ka rohepöördest.

Iganädalases poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjast EKRE juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme, kes võtavad ette kolm lõppeva nädala kuumemat teemat.Kolmapäeval võttis Riigikogu vastu põhiseaduse muudatuse, mille kohaselt saavad edaspidi kohalike omavalitsuste valimisel valida vaid Eesti kodanikud. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond saavutas täpselt seesuguse muudatuse, mida algusest peale nõudis. See on EKRE ja Eesti võit! Arutatakse ka, mida uus olukord juba tulevastel kohalike omavalitsuste valimistel kaasa toob ning kuidas see mõjutab erinevate parteide toetust.Teise teemana räägivad Mart ja Martin Helme Riigikogu juhatuse valimistest ja selle taustaks olnud intriigidest. Riigikogu teise aseesimehena jätkab EKRE saadik Arvo Aller. Opositsioon on pannud seljad kokku ning jätnud sotsid poliitilise tulemüüri taha.Saate viimases osas tõstatub julgeolekuolukord: maailmas on kokku vaid kolm riiki, mis on valmis viima oma väed Ukrainasse. Üks neist on Kristen Michali juhtimisel "impeerium" Eesti. Kipume sõtta ilma, et meil oleks võimekus sõdida.

Seekordset iganädalat poliitikasaadet "Räägime asjast" juhib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees Mart Helme, kellel on külas huvitavad saatekülalised: esimesena on telefonil kirjandusteadlane Maarja Vaino, seejärel Riigikogu liige Varro Vooglaid.Maarja Vaino räägib emakeelepäeva valguses eesti keele seisust ja seisundist, võõrkeelte pealetungist ja keeleoskuse vaesumisest. Õhus on küsimus, kas probleem on eestlaste allaheitlikkus, haridussüsteem või on probleemid ka suurematel keeltel.Varro Vooglaiuga räägitakse Süürias toimuvast genotsiidist kristlaste vastu.Saate viimases osas lülitub saatesse ka EKRE esimees Martin Helme, kellega räägitakse sellest, kuidas täna sõjatööstusesse läinud endised riigikaitse kõrged ametnikud kinnitavad nüüd üle, et EKREl oli jälle õigus, kui 2023. aasta alguses hoiatas nende samade inimeste otsuste kahjulike ja ohtlike tagajärgede eest, kui anti ära relvad ja laskemoon Ukrainale. 

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad EKRE poliitikud Anti Poolamets ja Evelin Poolamets sellest, milliste trikkidega valitsust vahetati ning kuidas koalitsioon jäi Riigikogu rahanduskomisjonis kimbatusse, samuti NATO-lubade taotlemisest ning kaitseminister Hanno Pevkuri Potjomkini külast.“Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

Saatejuht Pavel Ivanovi külaliseks on Riigikogu liige Eduard Odinets, kellega räägitakse hallipassiomanike hääleõiguse piiramisest, Moskva patriarhaadi alluvuses olevate ühenduste saatusest, EV kodakondsuse soovijatest ja selle saamise võimalustest.

25. veebruari "Mehed ei nuta" peateemad - Eesti korvpallikoondis jõudis EM-ile. Kõva sõna või alles "kohustuslik programm"? Millised on Eesti võimalused finaalturniiril järgmine samm astuda? - Tuuli Tomingas jõudis laskesuusatamise MMil medalikonkurentsi. Kas ühel hetkel see suur õnnestumine tuleb? - Algab suusaalade MM. Mida oodata Kristjan Ilveselt, Artti Aigrolt, murdmaasuusatajatelt? - Jalgpallihooaeg algas ja algab: FCI Levadia võitis Nõmme Kalju vastu Superkarika, eeloleval nädalavahetusel algab kodune liiga. Kas keegi saab vastu Levadiale? - Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimust pealkirjaga „Spordi tuleviku plaan: kuidas tuua medalid ja panna lapsed liikuma!“. Kas nüüd hakkavad lapsed liikuma ja medaleid tuleb?

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad Riigikogu liikmed Anti ja Evelin Poolamets taas tuulikutest, samuti OSCE ekspertmissiooni ekspertide esindajatega kohtumisest Riigikogu EKRE fraktsiooni ja Eesti konkurentsivõimest, millega on lood kehvad.

Saates räägime Donald Trumpi taastuleku järgsest maailmast. Liberalistidele üllatuseks sai võimule siiski nende vihatud vastaskandidaat. Mitte ainult USA, vaid terve läänemaailm on dramaatiliste muutuste lävel. Poliitiline kood on muutunud. Kui suur on oht, et Euroopa Liidu ja USA huvid lahknevad? Kas ka NATO laguneb? – Siis oleks Eesti jaoks oht jääda koos Läti ja Leeduga nn halli tsooni, mille julgeolekuga kaubeldakse. Kuidas seda vältida?Saatekülaliseks on Mart Helme – Riigikogu liige, EKRE aseesimees, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, ajaloolane, ajalooteemaliste raamatute ja saadete autor, endine siseminister, endine diplomaat ja Eesti suursaadik Moskvas aastatel 1995 - 1999Saatejuht on Erik Boltowski

Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägime maailmakorra muutusest peale Donald Trump'i ametisse vannutamist. Sellele väga pidulikule ja traditsioonidest kantud sündmusele oli Eestist kutsutud vaid üks inimene. Mitte president, mitte peaminister, mitte isegi Euroopa Liidu kõrge välisesindaja, vaid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees.Kas Ameerika uue/vana presidendi ajal seisab meil ees globalistliku liberalismi ennasthävitava hullumeelsuse lõpp? Eesti senine eliit näib olevat šokis. Ilmed on üllatunud – seltsimehed ei saa aru, mis toimub. Mida ameeriklased rääkisid USA poliitika muutumisest?Saates on: EKRE esimees, Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees ja rahandusminister aastatel 2019-2021 ja Riigikogu aseesimees aastatel 2021-2023 Martin Helme, saatejuht Erik Boltowski

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud Evelin ja Anti Poolamets seekord muu hulgas näiteks "homoisamaalastest", sest Rakveres linnavolikogus koalitsiooni moodustanud Isamaa poliitikud nõustuid toetama 2000 euroga LGBT festivali, samas, kui seenioride  ja mõned teised toredad üritused jäid toetuseta.Loomulikult tuleb juttu ka meeletutest plaanitavatest tuulikuparkidest, mille kohta Poolametsad korraldavad mitmel pool järjest infopäevi spetsialtside osavõtul, sest rahval on mure suur.Vaadatakse tagasi ka Riigikogu nädalale, millest jäi eredamalt meelde peaminister Kristen Michali matslikkus, kui ta ütles infotunnis küsijatele osutades "loll on raske olla ikka". “Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

Seekordses saates koristame ära lume, sätime paika Riigikogu ja riigisekretäri rolli, asume ehitama tuumajaama ning valmistume Trumpi saabumiseks. Saates löövad kaasa Külli Taro, Erik Moora ja Tõnis Leht.

Riigikogu enamus on valmis Eestis elavatelt Venemaa ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse ära võtma. Valimisõigus on seni olnud Eesti kodakondsuse püüdlemisel peamisi argumente.

Aasta viimases saates on meil külas orkestrilooja, mänedžer ja Riigikogu liige Kadri Tali. Räägime paljudel intrigeerivatel teemadel nagu tehisintellekti mõju meie igapäevaelule, muusika ja AI-maailm ning elektriautod. Vaidleme, kas Euroopa ülibürokraatlik masinavärk pidurdab innovatsiooni või hoopis kaitseb tarbijat. Võtame ka arutada, kas infoühiskond ja nutiseadmed hukutavad noorust või avavad hoopis uusi võimalusi. Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Aasta viimases saates arutlevad Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets ning Lääneranna vallavolikogu liige Eeva Helme kahel väga olulisel teemal, mis mõjutavad märkimisväärselt Eesti elu: tuuleparkide massiline rajamine maapiirkondadesse ja üleminek eestikeelsele õppele.Eestisse planeeritakse tuhandeid Tallinna teletorni kõrguseid tuulikuid. Selline massiline rajamine muudab Eesti üheks suureks elektrijaamaks, mida läbib ämblikuvõrguna kulgev kõrgepingeliinide ja ühendusteede rägastik. Eriti murettekitav on hiiglaslike tuulikute tekitatav infraheli, mille kahjulik mõju inimeste tervisele on tõestatud nii laborikatsetuste kui ka reaalsete mõõtmistega. Infraheli mõju inimorganismile on laastav ja seda ei tohiks alahinnata.Üleminek eestikeelsele haridusele on samuti tekitanud palju küsimusi. Eestikeelse hariduse sildi all on eesti lastelt võetud võimalus suuremas osas päevast eesti keelt kuulda. Muukeelsed lapsed on paigutatud ilma ettevalmistuseta eesti koolidesse koos eesti keelt kõnelevate lastega. Paljude lapsevanemate ja õpetajate hinnangul on koolid muutunud kontrollimatult segakoolideks, kus puudub tegelik üleminek eestikeelsusele, vaid toimub sulaselge venestamine.

Jõulude eelses viimases Kahe vahel saates on külas Riigikogu esimees Lauri Hussar. Kõneleme lõppenud parlamendi sügisesest istungjärgust, Riigikogu mainest ja rahvusvahelisest olukorrast. Saatejuhid on Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Eile võttis Riigikogu vastu uue rahvatervishoiu seaduse, mis hakkab asendama eelmist, pea 30 aasta tagust rahvatervise seadust. Ja kuigi kahtlemata vajas seadus kaasajastamist, tuleb sellega kaasa ka n-ö libameditsiini vastu võitlemise klausel, mille alusel on juriidilist isikut näiteks alternatiivmeditsiinist rääkiva artikli avaldamise eest võimalik trahvida kuni 80 000 euroga.   Mida tähendab selle seaduse jõustumine 1. septembrist 2025 Telegramile, teistele “alternatiivikutele” ning üldisemalt sõna- ja tegutsemisavabadusele. On see üldse põhiseadusega kooskõlas? Ja millised seadused järgmisena meie põhiõigusi ohustavad? Samuti rääkisime praegu käimasolevast tellimiskampaaniast: 

Konservatiivses vestlussaates räägivad Riigikogu liikmed Evelin ja Anti Poolamets aktuaalsetel teemadel, keskenduses käimasolevatele fosforiidiuurimistele ja sellega seotud rohepöördele. Samuti tuleb juttu ka EKRE tõusvast reitingust ning muust aktuaalsest.

Konservatiivsete naiste saate "Elust ja poliitikast" uues osas saame tuttavaks Eeva Helmega, kes kuulub Lääneranna vallavolikogusse ja on aktiivselt seisnud maakoolide säilimise eest. Koos Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolametsaga analüüsitakse USA presidendivalimisi ja Donald Trumpi presidendiks saamise mõjusid. „Peavoolumeedia pidi alla neelama kibeda kaotuse, mida nad kuidagi varjata ei suutnud,” kommenteeris Helle-Moonika Helme.Lisaks käsitletakse Riigikogus esimesele lugemisele jõudnud valitsuskoalitsiooni algatatud põhiseaduse muutmise eelnõud, millega soovitakse kinnistada halli passi omanike valimisõigus Eesti põhiseadusesse. EKRE saadikud on koos teiste Riigikogu liikmetega esitanud alternatiivse eelnõu, mis jätaks mittekodanikud kohalike omavalitsuste valijaskonnast välja ning hoiab kindlat rahvusriikliku positsiooni.„Põhiseaduse solkimine tuleb ära hoida,“ leiavad EKRE naised.

Saates räägme valimisõigusest ja nn hallidest passidest. Küsimus on: miks peaks Eestis kohalike omavalitsuste valimisel hääletama need, kellel pole 30 aastat tekkinud huvi Eesti kodakondsuse vastu? Sotside ja "kesikute" mure oma vene elektoraadi pärast on muutunud Eesti riigile ohtlikuks!USA valimisvõitluse ajal keskendus kogu maailma tähelepanu eepilisele "hea ja kurja" võitlusele. Niisugust polariseerumist ja takerdumist, kus isegi sõdivatele liitlastele abi anda ei suudetud, täheldati USA ajaloos vist esimest korda. -- Ukrainas ongi asjad hapud. President Zelenski ütles ühes intervjuus, et ca 50-60% lubatud USA abist pole Ukrainasse tänini saabunud. Suurt pausi kasutasid ära Putini vene režiimiga liitunud paariariigid Iraan ja Põhja-Korea. Neile anti aega oma "telje" loomiseks. Nüüd on tekkinud kaks vaenulikku riikide blokki, mis on maailmasõja eelduseks.Saatekülaliseks Mart Helme - Riigikogu liige, EKRE aseesimees, Riigikogu väliskomisjoni aseesimees, ajaloolane, ajalooteemaliste raamatute ja saadete autor, endine siseminister, Eesti suursaadik Moskvas aastatel 1995 - 1999Saatejuht on Erik Boltowski

Poliitilises vestlussaates "Räägime asjast", kus räägitakse asjadest nii nagu need on, kõnelevad EKRE poliitikud Martin ja Mart Helme. Seekord võetakse saate esimeses osas telefoni teel ühendust Rain Epleriga, kellega räägitakse riigieelarvest ning sellest,kuidas sealtkaudu suunatakse sadu miljoneid eurosid mittetulundusühingutele. Järgmisena käsitletakse kaitseväejuhataja Meriloo Eesti õhkimise plaani ning kuidas seda omakorda kommenteeris Riigikogu ees peaminister Kristen Michal. Saate kolmandas osas tuleb juttu Ameerika presidendi Donald Trumpi valimiste järellainetusest ning tema kabinetivalikutest.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Rahvuskonservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" on Anti Poolametsal ja Evelin Poolametsal teemaks seekord fosforiiditeemaline konverents, mida peeti äsja Riigikogu konverentsisaalis. 

Riigikogu asub kiirkorras põhiseadust muutma ning piirab valimisõigust.

Saatejuht Pavel Ivanov ja Riigikogu liige sotsiaaldemokraat Eduard Odinets arutavad Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse ära võtmise initsiatiive, räägivad vaadete vabadusest ja usaldusest. Samuti räägitakse vene keelest ja kohaliku võimu tõmbetuultest Ida-Virumaal.

Saame tuttavaks EKRE Tallinna Linnavolikogu fraktsiooni nõuniku Kadri Vilbaga, kellega räägitakse lähemalt Tallinnas toimuvast. Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolametsaga arutletakse, kui turvaline on Tallinna liikluses vedada lapsi kastirattaga. Rahandusminister Jürgen Ligile tehtud umbusaldusavalduse valguses analüüsitakse tema naisi alandavat käitumist ning tõdetakse, et räuskaja mainega ministri kaitsele on eriti innukalt asunud Reformierakonna naisliikmed. See kinnitab, et Reformierakond ei kaitse naiste huve, vaid nõrgestab sihikindlalt perede olukorda ning halvustab mitmete juhtpoliitikute suu läbi emadust ja naiselikkust.

Riigikogu liikmed Anti jas Evelin Poolamets räägivad fosforiidi kaevandamise ohtudest ning  Jürgen Ligi rünnakust parlamentarismi vastu. Viru-Nigula vallas löödi kopp maasse, et saata maagiproovid välisfirmadele uurimiseks. Riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel teatas Ligi, et tal oli viie minutiga selge, et parlament ei peaks riigieelarvet osas rohkem kaasa rääkima ning sõimas Riigikogu liikmeid. "Kuhu Ligi käitumine parlamentaarset kultuuri tüürib?", küsivad saates Riigikogu liikmed.Juttu tuleb ka tuuleparkide teemast.

Riigikogu EKRE fraktsiooni liikmed Anti ja Evelin Poolamets räägivad saate värskes osas fosforiidi kaevandamise ohtudest ning  Jürgen Ligi rünnakust parlamentarismi vastu. Viru-Nigula vallas löödi kopp maasse, et saata maagiproovid välisfirmadele uurimiseks. Riigieelarve eelnõu esimesel lugemisel teatas Ligi, et tal oli viie minutiga selge, et parlament ei peaks riigieelarvet osas rohkem kaasa rääkima ning sõimas Riigikogu liikmeid.  "Kuhu Ligi käitumine parlamentaarset kultuuri tüürib?", küsitakse saates. Juttu tuleb ka tuuleparkide teemast.“Vaba sõna” on eetris nüüd laupäeviti kell 12 Tre-raadio sagedustel 97,0 nii Lääne-Virumaal kui ka osaliselt Ida-Virumaal. Järelvaadatav on saade üleval ka Uutes Uudistes. 

EKRE volikogu aseesimees ja Valga Vallavolikogu aseesimees Lilia Müller räägib, kuidas kulgeb elu pealinnast kaugel Lõuna-Eestis ning millised on valitsuse tegevuse mõjud. Saates võetakse luubi alla siseminister Lauri Läänemetsa palju vastukaja tekitanud ütlus, et vabaturumajanduse aeg on Eestis möödas ning majandusasju tuleb hakata riiklikult korraldama. Kas valitsuse poliitika tulemusena jõuame olukorda, kus teenused on kättesaadavad vaid "eliidile"?Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets arutlevad ka Tallinnas valitseva liikluskaose üle. Rohepöörde vaimus koostatud liiklusplaneeringud, millega uued rattateed on tehtud autoliikluse arvelt ning inimesed peavad seetõttu oluliselt rohkem aega ummikutes veetma, tekitavad pealinna liikluses üha suuremaid pingeid.

EKRE Naisühenduse juht ja Jõelähtme vallavolikogu liige Kai Rimmel räägib seekordses konservatiivsete naiste saates "Elust ja poliitikast" naisühenduste tegevusest ja kutsub kõiki rahvakohtumisele, mis toimub 3. oktoobril kell 18 Viljandi Bonivatiuse Gildi saalis.Riigikogu liikmed Helle-Moonika Helme ja Evelin Poolamets arutavad olukorda riigis järgmistel teemadel: valitsus jättis õpetajad ilma lubatud palgatõusust ning pani kultuuritöötajaid piketeerima Stenbocki maja ees; valitsus ei oska raha lugeda, nõuab kõigilt kärpimistega nõustumist, kuid samal ajal ise jätkab kontrollimatut kulutamist; rahandusminister Jürgen Ligi annab eeskuju konservide söömisega kõigile, kes on majanduslikes raskustes - tekib küsimus, et kui Jürgen Ligi ei tule toime oma 7000-eurose palgaga, siis kuidas peaks seda suutma 700 eurot saav pensionär.

Eesti poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast nii nagu need on tegelikult on.Tänases saates räägitakse sellest, kuidas läheb võitluse e-valimistega, taustaks vastavasisulise eelnõu kõrvaldamine Riigikogu menetlusest, samas kui terve parlamendi töö katkes infosüsteemi rikke pärast; sellest, kuidas õiguskantsler Ülle Madise käis saadikutele räägib, et Eestis on kõik õigusloome, seadusandluse ja õigusega hästi ning kliimavõitluses ülimuslik põhiseaduse ees. Lisaks räägivad EKRE juhid valimskampaaniast USA-s, kus Donald Trumpi üritati kahe kuu jooksul teist korda tappa.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Eesti parimas poliitikasaates "Räägime asjast" kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud Martin ja Mart Helme taas Eesti poliitikast nii nagu need tegelikult on. Seekord on saatekülaliseks ka riigikogu aseesimees Arvo Aller, kes räägib oma uuest rollist lähemalt. Peatutakse ka Lihula sambaröövi juhtumil.Koduste teemade kõrval kommenteeritakse Ameerika presidendikandidaatide teledebatti ja selle kajastusi.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Riigikogu, rääkides üleminekust eestikeelse haridusele, tõstatas hoopis Eesti venestamis teema. Seda juttu on räägitud ka varem. Külalised stuudios üritavad asjast aru saada - kes näeb ohtu, kas on ka põhjusi ja kuidas üleminek sellele "kaasa aitab" ? Stuudios on meediakoolitaja Julia Rodina, Riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski ja saatejuht Pavel Ivanov.

Riigikaitselise saate "Si Vis Pacem..." uut hooaega avavas saates arutatakse poliitikat nii kodumaisest ja erakondlikust vaatepunktist lähtudes kui ka välispoliitika ning Ukraina sõja perspektiivist vaadatuna. Eesti uus valitsuse viis rahva vihma käest räästa alla. Maksuralli jätkub. Ka piiritaguseid sündmusi vaadates peame muret tundma.Saates on Martin Helme – EKRE esimees, Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees ning endine rahandusminister (aastatel 2019-2021) ja endine Riigikogu aseesimees (2021-2023). Saatejuht on Erik Boltowski. Saate salvestus: 04. september 2024 

Tänases saates arutame ajakirja Digi kaasautori Andres Kostiviga seda, mida pakuvad Apple'i uued iPadid. Kas nüüd peaks ostma M4 protsessoriga hüper-iPadi või siiski M3 protsessoriga MacBooki? Andres proovis viimast ning jagab muljeid. Riigikogu kiitis heaks Smart-ID-ga hääletamise, aga nutitelefonis me siiski niipea hääli anda ei saa. Vastame ka ühele praktilisele kuulajaküsimusele. Saate teemad: • 00:50 Peagi saame valimistel oma hääle kinnitada Smart-ID abil, aga telefonis hääletada veel ei saa • 07:36 Räägime Apple'i skandaalsest reklaamist ja uutest iPadidest • 30:26 Kas 15“ MacBook Air M3 on sülearvutite Püha Graal? • 41:27 Kuulajakiri: Sten küsib, kas Telia koduinternetiga saab kasutada ruuterit, mis ei ole pärit Teliast Kui sul on meile küsimusi või tahad jagada oma kogemusi tehnikamaailmas, siis kirjuta meile: digisaade@geenius.ee. Saadet teevad Hans Lõugas, Glen Pilvre ja Meelis Väljamäe. Külas Andres Kostiv. Tunnusmuusika: Glen Pilvre, Paul Oja.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Põim Kama. Tallinna võimumängud ja kohtadega kabetamine, sedelite märgistamine - kas seaduslik või mitte? Valitsuses vahetus minister (Kallase asemel Hartman) - aga mis oli selle põhjuseks? Riigikogu juhatus leidis viisi, kuidas opositsiooni ohjeldada, tuginedes Riigikohtu otsusele. Riigikohtu otsus usaldushääletuste ette. 1 aasta valitsust - kuidas läheb ja mida arvata? Tuumajaama üle hakati arutlema Riigikogus. Euroopa Parlamendi valimised on ukse ees ja kandidaadid teada.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. 3. veebruaril Keskpäevatunni teemadeks on: Jüri Ratas veeres Isamaase. Oli see üllatus või mitte? Igatahes ei osatud seda kindlalt ette ennustada. Ja mis saab siis nüüd edasi? Õpetajate streigi lõpp tõi kergenduse paljudele lapsevanematele. Kes võitis, kes kaotas? Aga... mis saab siis nüüd edasi? Majandusminister Riisalo tõdes, et majandus on põhjas. Mis nüüd edasi saab? Majandusministril retsepti ei olnud. ID-kaarti soovitakse tunnistada. Usaldusuuringud näitavad valitsuse ja Riigikogu maine jätkuvat langust.

Stuudios Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Heldur Meerits. Riigikogu liikmed on solvunud, et president ei kutsunud neid Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisele 24. veebruaril. Solvujate hulgas on Varro Vooglaid, Ester Karuse, Margit Sutrop ja Raimond Kaljulaid. Õpetajate streik algab esmaspäeval, mida see endaga kaasa toob? Idapiirile ehitatakse kaitseliin, mis koosneb 600 punkrist, kaitseväe juhataja Martin Herem lahkub ametist enne ametiaja lõppu. Metropoliit Jevgeni peab Eestist lahkuma Eestile ebasõbraliku käitumise pärast. Tartu Ülikoolist leiti Venemaa luuraja ja pandi trellide taha. Eesti Päevaleht lõpetab paberkujul ilmumise aprillikuust. Klaasangerja maimud hukkusid jääkülmad Saadjärves, Soomaal riputati üles nülitud hunt.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. President saatis tagasi ühe seaduseelnõu, nii et pall on Riigikogu ja siis ilmselt Riigikohtu käes. Tulemustasud ministeeriumites ja sihtasutustes on kuninglikud. Eesti lapsed jälle PISA testis ülitublid, aga õpetajad plaanivad streiki. Siseministri auto aknad purustati öösel.

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Riigikogu liikmete kuluhüvitiste üle jauramine võtab Riigikogu juhatuselt aega, aga lahendust ikka ei ole. Mis siis edasi teha? Keskerakond mureneb ka Tallinnas, Reformierakond langeb ja Isamaa tõuseb. 134 isikut kirjutasid kirja, milles kutsusid Gaza sõja osas kokkuleppele. Õpetajate palk, palgavahe ja positsioon ei ole ikka need, mida oleks vaja. Nordica ümber tiirlevad uued kummalised asjalised, kellel on endal kohtuasi kaelas. Liikuvusuuring näitas, et auto ei olegi eestlastele nii oluline, kui seni väidetud. Vanglad on ühekorraga liiga tühjad ning neid on ka liiga palju. Balticconnectori lõhkus Hiina laeva ankur. Mis edasi?

Stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Porto Franco, Hillar Tederi ja Keskerakonna kohtuprotsess sai esimese lahendi, kuid see ei pruugi nii jääda. Arutame sellel teemal. Prokuratuuri kummaline tegevus. Tallinna linna üleminek eestikeelsele õppele ehk silmamoondus Kõlvarti ja Kante moodi. Riigikogu oma kirevuses - kas õnn või õnnetus? Kalle Grünthali korteriskandaal ja tema lahkumine Riigikogust. Juku-Kalle Raidi uued seiklused. Kas Kaja Kallase maine välismaal on kukkunud samamoodi nagu sisemaal? Hiina laev ja Balticconnector. Eesti Rootsi kaablirike. Muudkui lähevad katki, no miks ometi? Laskemoona tootmine Eestis taas küsimuse all.

In this episode of The Director's Chair, Michael Fullilove speaks with Kaja Kallas, the Prime Minister of Estonia. They discuss Estonia's strong support for Ukraine in the face of Russia's invasion, the future of Russia in world affairs, and why democracies must work together to counter aggression and reinforce support for the international rules-based order. Kaja Kallas has been the Prime Minister of the Republic of Estonia since 2021. She first became a member of Estonia's parliament, the Riigikogu, in 2011, and served as a member of the European Parliament from 2014, before returning to politics in Estonia as leader of the Reform Party. She was returned as Prime Minister in March this year after general elections.See omnystudio.com/listener for privacy information.

Protesti Gruzijā. Cīņas par Bahmutu. Vēlēšanu rezultāti Igaunijā. Aktualitātes ārvalstīs vērtēja Latvijas Transatlantiskās organizācijas ģenerālsekretāre Sigita Struberga, portāla "LSM.lv" ārvalstu ziņu redaktors Ģirts Kasparāns, Nacionālo bruņoto spēku pārstāvis, majors Jānis Slaidiņš un vēsturnieks, Londonas universitātes koledžas asociētais profesors Marts Kuldkeps (Mart Kuldkepp). Gruzija globālajās krustcelēs Kopš 7. marta Gruzijas galvaspilsētā Tbilisi notiek plaši protesti. Iemesls ir likums, kuru virza valdošā partijas „Gruzijas sapnis”, un kas pēc sava rakstura ir tuvs Krievijā pieņemtajai likumdošanai par t.s. ārējiem aģentiem. Likums paredz, ka medijiem un nevalstiskajām organizācijām, kuru budžetā vismaz 20% veido ārvalstu finansējums, jāreģistrējas kā ārvalstu aģentiem. Valdošās partijas pārstāvji uzstāj, ka likums atbilst vispārpieņemtajām tiesiskajām normām, un raksturo tā pretiniekus kā spiegus, kuri tiecas pakļaut Gruziju ārēju spēku ietekmei. Šis motīvs iekļaujas plašākā partijas „Gruzijas sapnis” vēstījumā, pozicionējot kā spēku, kas pašreizējā kara situācijā pasargā Gruziju no ievilkšanas konfliktā. Tikmēr likumprojekta pretinieki pauž, ka tas ir mēģinājums uzbūvēt valstī autoritāru režīmu, kas laupa Gruzijai cerības iestāties Eiropas Savienībā. Līdzīgi šo likumdošanas iniciatīvu raksturojuši arī vairāki rietumvalstu līderi, t.sk. Eiropas Savienības Augstais komisārs ārlietu un drošības jautājumos Žuzeps Borels. Debašu laikā Gruzijas parlamentā izcēlās kautiņš starp valdošās partijas un opozīcijas pārstāvjiem. Arī protesta akcijas pie parlamenta izvērtās sadursmēs ar policiju. Kārtības sargi laida darbā asaru gāzi un ūdensmetēju, savukārt protestētāji – akmeņus un arī dažas paštaisītas degbumbas. Vairāki protestētāji aizturēti. Vakarā policijai izdevās atspiest protestētājus no parlamenta ēkas, taču paredzams, ka šodien ļaudis atkal pulcēsies. Gruzijas prezidente Salome Zurabišvili paziņojusi, ka likumprojekts neatbilst valsts pamatlikumam un viņa bloķēs tā pieņemšanu, tomēr partijas „Gruzijas sapnis” parlamentārais vairākums ir pietiekams, lai pārbalsotu prezidentes veto. Liberāļi nostiprina pozīcijas Igaunijā Pēc 5. martā notikušajām Igaunijas parlamenta Riigikogu vēlēšanām premjerministres Kajas Kallasas pozīcijas mūsu kaimiņvalsts varas virsotnē ir kļuvušas tikai stabilākas. Līdz vēlēšanām Kallasa vadīja trīs partiju koalīcijas valdību, kurā ietilpa viņas pārstāvētā Reformu partija – Igaunijas lielākais liberālais un proeiropeiskais spēks; kā arī nacionālkonservatīvā Tēvzemes savienība un kreisi centriskā Sociāldemokrātiskā partija. Valdošajai koalīcijai bija piecdesmit sešas no simts vienas Riigikogu deputātu balss. Tagad parlamenta politisko spektru nozīmīgi ir izmainījis jaunpienācējs – partija „Igaunija 200” ar tās līderi žurnālistu Lauri Husaru priekšgalā. Šis spēks, kas sevi pozicionē kā liberālu un progresīvu, dibināts 2018. gadā, taču iepriekšējās vēlēšanās 2019. gadā nepārvarēja 5% barjeru. Tagad partijai „Igaunija 200” būs 14 deputātu mandāti. Līdzšinējās koalīcijas mugurkauls – Reformu partija – palielinājusi mandātu skaitu no 34 līdz 37, sociāldemokrāti zaudējuši vienu no līdzšinējām 10 vietām, bet tēvzemieši – četras no līdzšinējām 12 vietām. Vissāpīgākie šo vēlēšanu rezultāti ir kādreizējā premjera Jiri Ratasa vadītajai Centra partijai, kas šķīrusies no veseliem 10 deputātu mandātiem, tās frakcijai parlamentā sarūkot līdz 16 vietām un noslīdot no otrās uz trešo pozīciju. Uz otro pozīciju, kaut arī zaudējot divus no līdzšinējiem 19 mandātiem, pakāpusies labēji populistiskā Konservatīvā Tautas partija jeb EKRE. Domājams, Centra partijas sniegums ir rezultāts tās kādreizējiem manevriem, veidojot ideoloģiski un politiski apšaubāmu savienību ar EKRE, lai tikai nepielaistu varai nozīmīgāko konkurentu – Reformu partiju. Sava loma ir arī tam, ka Centra partija pārstāv lielu daļu Igaunijas krievvalodīgo vēlētāju un līdz pat pagājušā gada martam tai bija sadarbības līgums ar Kremļa varas partiju „Vienotā Krievija”. Pašreizējie Igaunijas parlamenta vēlēšanu rezultāti ļauj premjerministrei Kallasai veidot jau pirms vēlēšanām iezīmēto koalīcijas modeli ar Reformu partijas, „Igaunija 200” un Sociāldemokrātiskās partijas piedalīšanos, kam būs ne vien stabilāks vairākums parlamentā, bet arī vienotāka idejiskās platforma. „Kara dūmaka” pār Bahmutu un Brjansku Kauja par Bahmutas pilsētu Ukrainas Donbasa reģionā risinās kopš pagājuša gada augusta sākuma. Krievijas bruņotie spēki visus šos mēnešus centušies salauzt ukraiņu sīksto pretestību un ieņemt Bahmutu, kas šīs karadarbības rezultātā pārtapusi gruvešu kaudzē. Pilsētā, kur pirms pagājušā gada februāra mitinājās vairāk nekā 70 000 iedzīvotāju, tagad, kā tiek lēsts, palikuši ne vairāk kā četri tūkstoši. Taču, kā ikviena sagrauta pilsēta, arī Bahmuta tagad kļuvusi par izdevīgu aizsardzības pozīciju, kur arī nelielas un viegli bruņotas vienības var sagādāt pretiniekam nopietnas grūtības. Tāpēc Krievijas puses apgalvojumi, ka Bahmuta beidzot ir ieņemta, jāvērtē visai piesardzīgi. Pienāk gan ziņas, ka Ukrainas spēki nostiprina aizsardzības līnijas rietumos no pilsētas, kas varētu nozīmēt, ka to lielākā daļa tiešām plāno atvilkties no pilsētas. Tomēr vēl pirmdien Ukrainas prezidents Volodimirs Zelenskis nāca klajā ar paziņojumu, ka apspriedē ar bruņoto spēku vadību lemts turpināt Bahmutas aizstāvēšanu un pilsētas aizstāvjiem tiks nosūtīti papildspēki. 5. martā ar videovēstījumu Bahmutas kaujas sakarā nācis klajā arī privātās militārās kompānijas „Vāgnera grupa” dibinātājs Jevgeņijs Prigožins. Viņa kompānijas algotņi, t.sk. cietumos savervētie ieslodzītie, līdz šim bijis nozīmīgs spēks kaujās par pilsētu. Prigožins kārtējo reizi sūkstījies, ka viņa vienībām nepiegādā nepieciešamo munīcijas daudzumu un nedod iespēju papildināt personālsastāvu, un izteicis pieņēmumu, ka, ja Bahmutā Krievija cietīs neveiksmi, „vāgnerieši” tiks pataisīti par galvenajiem vainīgajiem zaudētā kaujā un zaudētā karā. Tā nu Bahmutas pozīciju likteni joprojām klāj „kara dūmaka”. Tā pati „kara dūmaka”, respektīvi, drošticamas informācijas deficīts raksturīgs notikumiem Krievijas Federācijas Brjanskas apgabalā, kas robežojas ar Ukrainu un Baltkrieviju. Ir skaidrs, ka 2. martā šai teritorijā no Ukrainas puses ieradusies bruņota vienība, kas kādu laiku uzturējusies divos pierobežas ciemos, bet pēc tam ar kauju atkāpusies pāri robežai. Grupas dalībnieki, kas sevi dēvē par Krievijas Brīvprātīgo korpusa cīnītājiem, ieņemtajos ciemos ierakstījuši video, ko vēlāk publicējuši tīmeklī. Viņu pārstāvis Deniss Kapustins, kurš figurē arī ar pieņemtu uzvārdu Ņikitins, viesojoties publicista Marka Feigina videokanālā, norādīja, ka akcijas mērķis bijis demonstrēt Krievijas varas vājumu un iedrošināt Krievijas iedzīvotājus cīņai pret Kremļa režīmu. Kremlis tikmēr raksturojis notikušo kā Ukrainas diversantu grupas teroristisku iebrukumu, apgalvojot, ka, cita starpā, iebrucēji apšaudījuši civilo transportlīdzekli, nogalinot vienu pieaugušo un ievainojot desmitgadīgu zēnu. Vēlāk tika izplatītas ziņas jau par diviem nogalinātajiem. Dienu pēc notikušā ar videopaziņojumu šai sakarā nāca klajā Krievijas līderis Putins, vainojot Ukrainu teroristiskā uzbrukumā. Katrā ziņā šī ir pirmā reize, kad Krievija atzīst, ka noticis iebrukums tās teritorijā. Ukrainas puse, prezidenta padomnieka Mihailo Podoļaka personā, noraida savu līdzdalību, norādot, ka uzbrukumu veikuši „Krievijas partizāni”. Tikām starptautiskās preses publikācijās tiek norādīts, ka Deniss Kapustins/Ņikitins ir pazīstams ar saviem neonacistiskajiem uzskatiem. Sagatavoja Eduards Liniņš.  Eiropas Parlamenta granta projekta „Jaunā Eiropas nākotne” programma.* * Šī publikācija atspoguļo tikai materiāla veidošanā iesaistīto pušu viedokli. Eiropas Parlaments nav atbildīgs par tajā ietvertās informācijas jebkādu izmantošanu.