Kukkuv õun

Tartu ülikooli afektipsühholoogia professor Andero Uusberg kõneleb katsetest, mida ta on koos oma kolleegidega teinud tehisaruga. Just-just – psühholoogilistest katsetest. Ja üllatav on see, kui sarnaselt inimesega tehisaru reageerib. Aga kas see on mõtlemine? Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna kiirbi peaarst Raul Adlas räägib sellest, mida kujutab endast kiirabitehnoloogia. Saame teada kiirabi ajaloost ja ka tulevikust. Millisel puhul üldse on põhjust kiirabi kutsuda ja kas üldse on olemas kiirabi valeväljakutseid? Kas üksinduses ja ärevuses on põhjust kiirabi poole pöörduda? Saatejuht Marek Strandberg

René Mõttus, Edinburgh'i ja Tartu ülikooli psühholoogiaprofessor selgitab, millest tuleneb inimese rahulolu ja räägib sellest, et on möödapääsmatu luua teaduspõhised hindamisvahendid, et inimesed saaksid teada, milline on nende isiksus ja kuidas saaks seda vajadusel peenhäälestada. Enamgi: täna on olemas arusaam sellest, kuidas tõepoolest end hinnates leida parimad tegevused, mis inimesele sobivad nagu vältida neid, mida tehes justkui liiv hammasrataste vahel krigiseb. Saatejuht Marek Strandberg.

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2024-07-23

2024. aasta koolieksamite puhul võttis Haridus- ja Noorteamet kasutusse suure hulga meelevaldseid tehisintellektseid «otsustajaid» ja nendelt saadud väidete alusel tühistati nii mõndki eksamitulemused. See asjaolu on enam kui häiriv. Saatekülalise Priit Hõbemägiga arutleme selle üle, kus on tehisaru rakendamise piirid ja milline on see võimalik ohutu ulatus. Saatejuht Marek Strandberg.

Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Kiviajal ei ehitatud siinkandis linnu, nii nagu tegid kütid-korilased tänase Lõuna Türgi aladel. Küll aga olid siingi oma kogunemiskohad ja need võisid olla muistsete matmispaikade juures. Need ehk olidki iidsed kogunemiskohad ja ärikeskused. Tartu Ülikooli arheoloogia kaasprofessor Mari Tõrv räägib sellest, milline oli kiviaegne ja hilisem eluolu ning kui tavaline oli toona ka surm. Saame teada, mida inimesed toona teha võisid ja oskasid. Tuleb välja, et teame toonaste inimeste kohta üsna paljutki. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli teadus Ivar Zekker uurib, kuidas toime tulla aina kasvavate ravimjääkidaga, mis inimestest looduskeskkonda jõuavad. Aastaks 2030 peavad reoveepuhastid neid juba eemaldama hakkama. Millised on tehnoloogiad, mis seda teha aitaksid ja kui palju neist ainetest õnnestuks kinni püüda? Kas haiglad ja hoolekandeasutused vajaksid eraldi reoveepuhastid – sealt tuleb ju enamus ravimijääkidest? Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Geoloogiateenistuse fosforiidivarude ja -kaevandamisega tegeleva projekti juht Lauri Joosu räägib, mida saadakse teada järgmise aasta lõpuks 6 miljoni krooni eest, mille Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on eraldanud fosforiidiuuringuteks. Uurime ka, kas midagi peale fosforiidi on ka me maapõues ja ka seda, milline on olukord maasoojuse kasutussevõtuga. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli professorid Maris Laan ja Margus Punab räägivad oma avastusest, mille nad tegid, kui ledsid geeni, mis põhjustab meste viljatust. Räägime ka viljatusest laiemalt ja selle võimalikest põhjusest. Arutame ka selle üle, miks väikse sündimusega maailmas on rahvaarv kasvav ja kuidas võiksid arvult hääbuvad kultuurid ja rahvad oma sündimust kasvatada. See lahendus polegi teab-mis keeruline. Saatejuht Marek Strandberg.

Vabariigi president andis äsja noore IT teadlase preemia Tartu Ülikooli rakendusliku keeleteaduse suunajuhile Liisa Rätsepale. Saates teemegi juttu sellest, kaugele on Eesti keele tehnoloogia arenenud ja mida uut seal tehakse. Saatejuht Marek Strandberg.

Saates osalevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse tegevjuht Erle Rikmann (endine Sotsiaal- ja Välisministeeriumi teadusnõunik), Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora ja ETAGi poolt teadusmobiilsuse valdkonnajuht Allan Padar. Saates tuleb juttu sellest, millised on üldse teadlaste ja lihtalt kõrgelt haritud inimeste Eestisse tuleku võimalused ja kes siis siia tulnud on. Saatejuht Marek Strandberg.

Euroopa Inimõiguste Kohus rahuldas Švetsi naiste kaebuse oma riigi vastu, mis ei olevat piisavalt teinud, et sammu pidada kliimamuutuste vähendamise vallas. Uurimegi saates seda, kas heast kliimast on saanud nüüd siis uus inimõigus nagu ka seda, kas kliimapoliitka ja julgeolekupoliitika on ikka eri asjad või mitte. Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kertu Birgit Anton kõneleb ka sellest, miks Euroopa Inimeõiguste Kohus ei rahuldanud lähedasel alusel Portugali noorte ja Prantsusmaa ühe endise linnapea kaebusi. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post räägib sellest, miks atmosfääri ülakihtides õhuvoolud oma suunda muudavad ja mida see allpool kaasa toob. Tuleb juttu ka sellest, miks poolel teel kosmosesse kõrgilm ka maapinna mõttes põrgulikult kuumaks läheb. Ega atmosfäär ei erine maailmamerest – seegi lainetab ning sealgi murduvad lained. Teeme juttu ka osooniaukudest ja saame teada, kui haruldased need on. Saatejuht Marek Strandberg.

Abeli preemia on Norras välja antav Nobeli preemia analoog matemaatikuile. Tõsi, seda antakse välja alles 2003. aastast. Michel Talagrand sai selle oma tööde eest, mis puudutavad mõõdu kontsentreerimist ja juhuslikes protsessides korra nägemist. "Kukkuvas õunas" püüame nii selles teemas kui muudeski matemaatikat puudutavates asjade segusele jõuda Tartu Ülikooli tõenäosusteooria professori Jüri Lemberiga. Igatahes arutame ka selle üle, et kas matemaatika on pigem kunst või teadus ja loomulikult: milleks matemaatikat üldse vaja on? Saatejuht Marek Strandberg.

Kuuleme ikka, kuidas majandus on kehvas seisus ja oleks vaja midagi välja mõelda. Aga see on juba välja mõeldud: nii masinad, kui vajadus nende järele. Tegemist on sõjadroonide turuga, mis on pasiunud nii suureks, et muudki tooda. Aga on üks «AGA» – keegi peab selle vuhinal käima tõmbama. Vabariigi noore inseneri preemia saaja, Threod Systemsi tehnoloogiajuht Margus Sammelssar arvab, et selleks käimatõmbajaks saaks olla ka Eesti riik, sest meilgi on neid droone vaja. Meiegi sõda hakkab välja nägema, kui see meid tabama peaks, samasugune kui näeme täna Ukrainas. Rätsepatööna droone tootes või ka väikeses koguses neid tehes, et ole jaksu investeerida masstootmise võtetesse. Saates kuulete ka, kuidas Margusest sai drooniehitaja ja millist vatti saavad ka eesti droonid Ukraina taevas ning kuidas need seal toime tulevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Sellest ja paljust muust tuleb juttu Eesti juurte tippkeskuse juhi ja Tartu Ülikooli arheogenoomika professori Kristiina Tambetsiga. Meie ajaloos on üksjagu ebaselget: miks siin asustus on kadunud ja kuidas ning millistel põhjustel üldse siia kanti rännati? Ja loomulikult: kui paneme kokku kõikvõimalikud teadmised eestlasete kohta, siis mis välja tuleb? Saatejuht Marek Strandberg.

Tallinna Tehnikaülikooli keemiaprofessor Riina Aav juhib strateegilise mineraalse ja süsiniku-põhise ressursi ringmajanduse tippkeskust. See on üks kümnest tippkeskusest, mis 2024 aastast järgmiseks 7-ks aastaks on saanud riiklik rahastuse. Riina Aav toob näite, et juba täna osatakse teha lahustivabu keemilisi reaktsioone, milliste jäätmete hulk on tõepoolest minimaalne. Need on mehhanokeemilised protsessid, millega materjalide loomine saab olla nii ökonoomsem nagu ka keskkonnasõbralikum, kui paljudel täna tööstuslikus kasutuses olevatel protsessidel. Ringmajandamine keemiatööstuses nõuab nii uusi protsesse, kui oskust ka materjale ja aineid valmistades neid ka komponentideks lagundamise võtete loomist. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline, jätkusuutliku rohevesiniku ja energiatehnoloogia tippkeskuse juht akadeemik ja Tartu Ülikooli keemiaprofessor Enn Lust, on seda meelt, et samavõrd kui transpordis on vesinikku vaja ka keemiatööstuse ümberkorraldamiseks. Vesinik on kütus, milles iga massiühiku kohta on energiat kolm koda rohkem, kui bensiinis või naftas ja lisaks ei tekita vesiniku põlemine süsihappegaasi. Selles tippkeskuses osalevad ka molekulaarbioloogid ja nende roll on üsnagi üllatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Eesti Tehisintellekti tippkeskuse juht masinõppe kaasprofessor Meelis Kull ei oska öelda, milliseks tehisaru tulevikus muutub ja seetõttu on selle tippkeskuse 13 töörühma plaanid ka mõnevõrra ettevaatlikud ja iga hetk ollakse muutusteks valmis. Tehisaru kasutamist turvaasjus ja meditsiinis peab Kull ülioluliseks. Ta on veidi skeptiline aga selles osas, kui palju saab sedalaadi roboteid kasutada inimeste õpetamisel: «Õpetamine on kõige tõhusam, kui see toimub inimeselt inimesele.» Saatejuht Marek Strandberg.

Taru Ülikooli psühholoogiaprofessor Andero Uusberg räägib enda juhitavast «Heaoluteaduste tippkeskusest». Selgub, et heaolu on nii mõõdetav, kui hinnatav nagu ka mõjutatav ja suunatav. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli geoinformaatika professor Evelyn Uuemaa, kes juhib Kestliku maakasutuse tippkeskust on seda meelt, et meie enda ökosüsteemis tuleb siin toimuvat ja ennekõike süsinikuvoogusid kirjeldada nii täpselt kui vähegi võimalik. See puudutab nii metsa kui põllumaad aga mõistagi ka otsuseid ja inimese käitumist ennastki. Saates tulebki juttu sellest, mida see tippkeskus tegema hakkab ja millist kasu igaükski sellest ammutada saab. Saatejuht Marek Strandberg.

Akadeemia liikmeks valitud Mare Kõiva kõneleb oma kujunemisloost ja sellest, kuidas Elva kool tast selle tegi, kes ta täna on. Rahvaluuleuurijana räägib ta sellest, mil moel rahvalaulud ja rahvaluule ja isegi loitsud on pidevas muutumises. See on keele tugevuse tunnuseks. Ka Marel on oma loitsud ja neist ta räägib ka. Saatejuht Marek Strandberg.

Nime poolest on see tippkeskus, mil nimeks «Fundamentaalne universum», ainuke kümnest, mis tegelebki päris alusteaduse asjadega. Miks selline keskus? Põhjus lihtne: me olime nägijad ja saime kuuljateks – õppisime kuulma ja ära tundma gravitatsioonilaineid ja see võime areneb meil, inimkonnal siis, aina edasi. Ja siit ongi loota vastuseid küsimustele: - mis on tumeaine ja tumeenergia - kas gravitatsioon võib olla kvantnähtus - kust on pärit hiigelsuured mustad augud, mida universumis on nagu seeni pärast vihma Ja nüüd sest uuest tööstusharust, milleks on just alusfüüsikaga seotud uuringud: selle valdkonna professuure tekib Ameerika ja Briti ülikoolidesse mühinal aga Eestis pole selliseid ühtki. Saatejuht Marek Strandberg.

Maaülikooli professori ja saatekülalise Ülo Niinemetsa juhitav tippkeskus asub kompama ja laiendama põllumajanduse piire. Tema meelest päris lendu minna ei saakski, sest kogu toidu tehisoludes kasvatamine ei pruugi õnnestuda. Samas on vaja end välja rebida Euroopa taimekasvatuse kammistaist, mis seotud liialt ühekülgse arusaamaga insenergeneetikast. Juba täna toimunud muutused kliimas on sellised, et Eestiski on kasvatatavaks muutunud maguskartul. Need muutused aga jätkuvad ning Agroökoloogia ja uute tuleviku toidukultuuride tippkeskus on üks viis, kuidas meid nendeks muutusteks ette valmistada. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja uue tippkeskuse juht Reedik Mägi räägib sellest, millega hakkab tegelema see tippkeskus. Saame teada, kuidas hakkab tehisaru meid tulevikus aitama ja millised uued võimalused üldse avanevad ka Eesti tervishoius, kui see tippkeskus teoks saab. Uurime ka seda, mida see tippkeskus tegema ei hakka. Saatejuht Marek Strandberg.

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline, sel aastal Teaduse Akadeemia liikmeks valitud materjaliteadlane Maarja Grossberg-Kuusk, räägib oma teadlaseks kujunemise loost ja kodusest õhkkonnast, mis seda toetas. Muu hulgas kritiseerib ta Eesti teadusmahukaid arengukavasid, mis on tema meelest liialt hüplikud. Suunad vahetuvad ühtäkki ja pidevalt leitakse põhjusi neid muuta. Saatejuht Marek Strandberg.

Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis nüüd muuseumieksemplar, oleks olnud lootust ka kõrgele kohale Austraalias? Saate teada, mis Austraalias haiseb nii, et kole kohe. Sellest maailma ühest karmimaks peetud võidusõidust ja humanitaarist inseneriks saamise teest räägib Solaride inseneeriasuuna endine juht Mart Erik Kermes. Saatejuht Marek Strandberg.

Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud geeni tuvastas ja selle ka kloonis. Koroonapandeemia ja Hiinast alguse saanud viirus ründas esmajoones eakaid, need kelle immuunsüsteem on väsinud, vananenud ja ei tööta hästi. Õnn oli ka teatud mõttes selles, et koroonapandeemia epitsentris suutis immunoloog Peterson jälgida, aru saada ja lõpuks ka paremini mõista, mis toimub inimese immuunsüsteemiga, kui teda ründab sedavõrd salakaval viirus. Saates räägime nii sellest kui ka sellest, mis edasi saab. Nii Pärt Petersoni mõtete ja töödega, kui maailma teadusega, mis immunoloogait puudutab. Saatekülalise Pärt Petersoniga räägib Marek Strandberg.