Podcasts about venemaa

Kaardimäng oli NSV Liidus väga populaarne ning selle ümber kujunes välja omaette allilm.

Saate peategelane on Fabergé esemete osavaim võltsija Mihhail Monastõrski, kelle organiseeritud võltsingud olid sedavõrd meisterlikud, et isegi tunnustatud eksperdid ei suutnud neid sageli originaalidest eristada.

Stefan Hedlund "Venemaast saab jälle Moskoovia", Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat käsitleb hüpoteesi, mis võiks kaasneda Venemaa nime kõrvaldamisega poliitilisest ja teaduslikust diskursusest. Teoses esitatakse järgmised küsimused: kas riiki, mida valitseb Moskva, tuleks nimetada Venemaaks? Kas Moskoovia poleks kohasem?

5. augustil 1977 toimus Armeenia NSV pealinnas Jerevanis üks tähelepanuväärsemaid pangarööve Nõukogude Liidu ajaloos.

Venemaa kaotused on suured nii lahinguväljal kui ka majanduses. Kas nüüd on Ukraina lõplikult võidukas pool ja kuidas võiksid sündmused edasi areneda, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega. Saatejuht on Ulla Länts.

Saates tuleb juttu 1978. aastal aset leidnud kunstivargusest Gruusias, Svaneetias asuvas prohvet Joonale pühendatud kirikus.

Keset positiivsete pealkirjade lainet Venemaa põlevatest rafineerimistehastest on alanud tõsine võitlus Donbassi legendaarse kindlusevööndi pärast, kuna Vene väed on tunginud Kostiantynivka linna. Kas ukrainlased suudavad seal vastu pidada, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Venemaa puhul räägitakse Putini režiimist, näilisest opositsioonist, häälekamaks muutuvast radikaalsest marurahvuslikust ja rajatagusest opositsioonist. Viimase puhul siis poliitikutest, kes on välismaale pagenud. Nende puhul on kohati juttu liberaalsest opositsioonist.

Spekulatsioon Nõukogude Liidus kujunes välja tingimustes, kus kaupade tootmine ja jaotamine ei lähtunud turunõudlusest, vaid riiklikust plaanimajandusest.

Maailma meedias levib veendumus, et Ukraina sõda on jõudmas lõppfaasi ja tugevamal positsioonil on Kiiev. Nõrgenenud Venemaa on aga seda ohtlikum. Analüüsime Rainer Saksaga. Lisaks Eesti diplomaatia Austraalias ja Okeaanias. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Spekulatsioon Nõukogude Liidus kujunes välja tingimustes, kus kaupade tootmine ja jaotamine ei lähtunud turunõudlusest, vaid riiklikust plaanimajandusest.

Sel nädalal ründas Ukraina korduvalt Moskvat, suutes tabada ka Kremlist 15 kilomeetri kaugusel olevat naftatehast. Kuidas õnnestus ukrainlastel läbi tungida Venemaa pealinna õhutõrjesüsteemist ja mida see venelastele edaspidi tähendab, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja riigikogu liikme Peeter Taliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus rääkisime Nõukogude Liidu ajaloo ühest suurimast korruptsioonijuhtumist Krasnodari krais.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus rääkisime Nõukogude Liidu ajaloo ühest suurimast korruptsioonijuhtumist Krasnodari krais.

Sotši-Krasnodari protsess (tuntud ka kui Medunovi afäär) oli korruptsiooniskandaal, mis leidis aset 1970. aastate lõpus, 1980. aastate alguses Krasnodari krais, kuurortlinnas Sotšis.

Sotši-Krasnodari protsess (tuntud ka kui Medunovi afäär) oli korruptsiooniskandaal, mis leidis aset 1970. aastate lõpus, 1980. aastate alguses Krasnodari krais, kuurortlinnas Sotšis.

Juri Sokolov oli Moskva esinduskaupluse Jelissejevski direktor, kes mõisteti surma korruptsiooni ja majanduskuritegude eest.

Juri Sokolov oli Moskva esinduskaupluse Jelissejevski direktor, kes mõisteti surma korruptsiooni ja majanduskuritegude eest.

Venemaa kasutas ööl vastu pühapäeva Ukrainale korraldatud rünnakutes ka tuumavõimekusega hüperhelikiirusega ballistilist keskmaaraketti Orešnik. Kui ulatuslikud on olnud viimased õhurünnakud ja mis toimub rindel, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» riigikogu liikme ja sõjanduseksperdi Leo Kunnasega. Saatejuht on Ulla Länts.

USA on Iraani sõjas takerdunud, samas Venemaa on kaotamas sõjas Ukraina vastu initsiatiivi. Euroopa peab lõpuks vastama ebameeldivatele küsimustele ja hakkama ise korraldama meie piirkonna kaitset.

Saate peategelane on 1970. aastatel NSV Liidus valeraha tegemisele spetsialiseerunud Viktor Baranov.

Saate peategelane on 1970. aastatel NSV Liidus valeraha tegemisele spetsialiseerunud Viktor Baranov.

Ukraina korraldas üleeile esmakordselt sõja vältel rohkem rünnakuid kui Venemaa, samas planeerivad venelased aktiivselt pealetungioperatsioone põhjast. Kas selle teokssaamine võiks rindejoont veelgi venitada ja mida see Ukraina jaoks tähendab, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Ukraina korraldas üleeile esmakordselt sõja vältel rohkem rünnakuid kui Venemaa, samas planeerivad venelased aktiivselt pealetungioperatsioone põhjast. Kas selle teokssaamine võiks rindejoont veelgi venitada ja mida see Ukraina jaoks tähendab, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» kindralmajoriga reservis Neeme Väliga. Saatejuht on Ulla Länts.

Tallinnas toimunud Lennart Meri konverents tõi Eestisse hulga mõjukaid riigijuhte ja välispoliitikuid. Nende seas oli ka Montenegro president Jakov Milatović — väikese Aadria mere ääres asuva riigi liider, kelle riigist võib suure tõenäosusega saada Euroopa Liidu järgmine liikmesriik. Rääkisime Milatovićiga Montenegro Euroopa Liidu teekonnast, Venemaa mõjust Balkanil, Ukraina sõjast, Euroopa julgeolekust ning Hiina rollist piirkonnas. Saatejuht on Tarvo Madsen.

Saates räägime NSV Liidu kaubanduse rahvakomissar Anastass Mikojani visiidist Ameerika Ühendriikidesse, kus Mikojan külastas erinevaid toiduainetetööstusi.

Saates räägime NSV Liidu kaubanduse rahvakomissar Anastass Mikojani visiidist Ameerika Ühendriikidesse, kus Mikojan külastas erinevaid toiduainetetööstusi.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Michael McFauli abil vaatluse all Venemaa, Hiina ja lääs. Nii Venemaa kui ka Hiina soovivad ilmakorra muutmist, nagu ka nõukariik külma sõja ajal, kuid praegu on ideoloogiline konflikt vähem intensiivne kui 40 aastat tagasi, märgib Tiido.

Seekord viivad sündmused meid 1970. aastate lõppu, mil Frunze linnas tegutses loteriipiletite võltsija Nikolai Grišanin.

Käsitleme krimilugu, mille keskmes on maailmakuulus viiuldaja David Oistrahh.

Seekord liigume ajas 1970. aastate lõppu ning räägime Moskvas ja Moskva lähistel tegutsenud vargast hüüdnimega Artist, kes kasutas maskeeringuna näärivana kostüümi.

Oleme Hruštšovi ajastus ja räägime kaubamaja Moskva direktriss Maria Koršilovast, kelle algatusel moodustati kaubamaja juurde eraldi õmblustšehhid, kus toodeti rõivaid, mille kvaliteet ja välimus olid võrreldavad lääne toodanguga ning mille järele oli suur nõudlus.

Juri Ladžin oli petis, kes kasutas oma märkimisväärset sarnasust prantsuse filminäitleja Alain Deloniga, et võita naiste usaldus ja saada neilt raha või muid hüvesid.

Vanka Hitrõi oli legendaarne kuju ning erakordselt nutikas petis ja skeemitaja, kes kasutas oskuslikult maskeeringuid, võltsdokumente ja mitmesuguseid identiteete, tegutsedes kümneid aastaid.

1950. aastatel NSV Liidus kehtinud kaardisüsteem oli riiklik toiduainete ja esmatarbekaupade jaotamise süsteem, mille abil püüti tagada nappide ressursside õiglane ja kontrollitud jagamine spetsiaalsete talongide või kaartide alusel kindlaksmääratud koguses kaupa nagu näiteks leib, liha ja suhkur.

Oleme jätkuvalt Stalini ajastus ning räägime tollal vohanud organiseeritud kuritegevusest. Sõjajärgne kaos, kollektiviseerimine, näljahädad ja massirepressioonid lõid tingimused, kus relvastatud röövlijõugud said vabalt tegutseda.

David Vseviov

Seekord tuleb juttu majanduspettustest Stalini-aegses Nõukogude Liidus.

1960. aasatel NSV Liidus muudetud kriminaalkoodeks leevendas vanglasüsteemi võrreldes Stalini ajaga.

Oleme jätkuvalt Hruštšovi ajastus ning räägime tol ajal aset leidnud rahvarahutustest, mille ajendiks oli miilitsa ebaõiglane ja vägivaldne tegevus.

Seekord on tähelepanu all 1959. aastal puhkenud rahutused Temirtau metallurgiatehase ehitusel, kus halvad elutingimused, toidu- ja veevarustuse puudulikkus ning juhtkonna hoolimatus tekitasid ehitajate seas rahulolematuse.

Saates tuleb juttu 20. sajandi esimesel poolel laialt levinud alaealiste kuritegevusest, mida põhjustasid näljahäda ja vaesus.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi algusaastate NSV liidus ning räägime olukorrast tolle aja kuritegelikus maailmas.

20. sajandi alguses hakati Venemaal kurjategijaid tuvastama sõrmejälgede võrdlemise abil, mis osutus seni kasutuses olnud meetodeist parimaks.

Taas kuuleme krimijutte Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Jätkame Mihhail Põljajevi raamatu "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid" tutvustamist, kus autor toob lugejani rea humoorikaid, eriskummalisi ja meeldejäävaid portreesid erinevatest värvikatest ühiskonnategelastest.

Jätkame lugude jutustamist Mihhail Põljajevi raamutust "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid".