Podcasts about venemaa

20. sajandi alguses hakati Venemaal kurjategijaid tuvastama sõrmejälgede võrdlemise abil, mis osutus seni kasutuses olnud meetodeist parimaks.

Taas kuuleme krimijutte Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Jätkame Mihhail Põljajevi raamatu "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid" tutvustamist, kus autor toob lugejani rea humoorikaid, eriskummalisi ja meeldejäävaid portreesid erinevatest värvikatest ühiskonnategelastest.

Jätkame lugude jutustamist Mihhail Põljajevi raamutust "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid".

Jätkame lugude jutustamist Mihhail Põljajevi raamutust "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid".

Tegime 18. detsembril üle pika aja Facebooki otsesaadet, kus said puudutatud teemad nagu David Icke esinemine meie sünnipäeva veebiseminaril, Arvamusfestival otsib programmijuhti, Aivo Peterson, Trumpi ja Venemaa rahukõnelused, 6-7, rahvatervishoiu seadus, UK sõnavabadus ja 33 arreteerimist päevas, kliimapettus ja Bill Gates, uus lühidokk keskkonnakuriteost Kohila vallas, kuidas perearst diagnoosiga puusse pani (ja Chat GPT pani täppi), kas Telegram on ära ostetud, EKRE ja Ref-i võimalik salaliit ning Eesti noorte vaimne tervis.   Käimas on ka Telegrami AASTALÕPU KAMPAANIA: telli Telegram 6-kuuks ja saad kingituseks pileti 31. jaanuaril 2026 toimuvale veebiseminarile “Teadvuse deKodeerimine: peaesineja David Icke“! (+ järelvaatamine!). TELLI SIIT!  Muidugi loosime ka sel korral kõikide live´i FB-video jagajate vahel välja kasti Lumiorava magneesiumivett. Vaata järgi: https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-18-12-2025-david-icke-meie-sunnal-keskkonnaameti-valed-67-ekre-ja-ref-i-salaliit-kas-telegram-on-ara-ostetud  

Mihhail Põljajev oli 19. sajandi vene kirjanik ja kultuuriloolane, kes oli tuntud eelkõige populaarsete ajalooliste ja kultuurilooliste esseede poolest, milles ta kirjeldas Vene ühiskonna värvikaid isikuid.

Mihhail Põljajev oli 19. sajandi vene kirjanik ja kultuuriloolane, kes oli tuntud eelkõige populaarsete ajalooliste ja kultuurilooliste esseede poolest, milles ta kirjeldas Vene ühiskonna värvikaid isikuid.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Euroopa, Venemaa ja USA. Euroopa Liit peab otsima võimalusi julgeoleku tagamiseks ka ilma USA-ta ja seda ajal, mil trumpistid nii siin- kui ka sealpool Atlandit püüavad Euroopa demokraatiat õõnestada, märgib Tiido.

Olukorrast Ukrainas kõnelevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik ja Venemaa ekspert Karmo Tüür.

1913. aastal toimusid Moskvas mitmed röövimised ja tapmised, mis tekitasid linnas märkimisväärset rahutust ja kõhedust.

1913. aastal toimusid Moskvas mitmed röövimised ja tapmised, mis tekitasid linnas märkimisväärset rahutust ja kõhedust.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Venemaa rahvuspoliitika. Tähtsaim identiteedi alus on muidugi vene keel, mida viimase rahvaloenduse andmetel valdab 99,4 protsenti elanikest, märgib Tiido.

Mõni aeg tagasi lekitati USA poolt koostatud rahuplaan Venemaa alustatud Ukrainas toimuva sõja lõpetamiseks. Plaan on tekitanud avalikkuse seas tugeva reaktsiooni ja öeldakse lausa, et see tekst sai tõlgitud otse vene keelest. Vahepeal esitasid oma vastuplaani Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Toimunud on ka erinevad läbirääkimised ning meedias väidetakse, et rahu on käega katsutav.Mis on selle plaani sisu? Kuidas on erinevad riigid reageerinud? Mis on vahepeal juhtunud ja kuidas mõjutab kõik see rahu saavutamist?Stuudios lahkavad teemat Erik ja Rahel. Saadet juhib Karl ning lõikab Orlando. Saade salvestati 04.12.2025

Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško oli tuntud selle poolest, et ta suunas uurimise sageli õigele rajale märgates just pisidetaile.

Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško oli tuntud selle poolest, et ta suunas uurimise sageli õigele rajale märgates just pisidetaile.

Jätkame krimijuttudega Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Jätkame krimijuttudega Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Pöördume mõni aeg tagasi jutuks olnud teema juurde, kus käsitlesime 19.-20. sajandivahetuse kuritegevust Venemaal.

Pöördume mõni aeg tagasi jutuks olnud teema juurde, kus käsitlesime 19.-20. sajandivahetuse kuritegevust Venemaal.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Jessikka Aro abil vaatluse all Venemaa ja Ameerika Ühendriigid. Vene luureagentuurid toetavad USA-s jõude, kes demoniseerivad naisi, mõistavad hukka abordid ja nõuavad nende keelustamist ning see läheb eriti hästi peale kristlikele paremäärmuslastele, märgib Tiido.

Esmaspäevases "Välistunnis" arutame olukorda Ukrainas ja Venemaal.

Vene Korpus oli Teises maailmasõjas Sakslaste poolel võidelnud vene emigrantidest koosnev relvaüksus, mis moodustati pärast Saksamaa sissetungi Jugoslaaviasse.

Vene Korpus oli Teises maailmasõjas Sakslaste poolel võidelnud vene emigrantidest koosnev relvaüksus, mis moodustati pärast Saksamaa sissetungi Jugoslaaviasse.

Venemaa rünnakud energiataristule on langetanud riigi elektritootmisvõimsuse nullilähedaseks, mistõttu katkestatakse pühapäeval enamikus Ukraina piirkondades elekter kaheksaks kuni 16 tunniks. Kui hulluks on olukord muutunud ja miks Ukraina oma energiataristut kaitsta ei suuda, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» julgeolekuekspert Rainer Saksaga. Saatejuht on Ulla Länts.

Seekord on saates tähelepanu all 20. sajandi alguse kinomaailma suurim täht Vera Holodnaja.

Seekord on saates tähelepanu all 20. sajandi alguse kinomaailma suurim täht Vera Holodnaja.

Ajaloolane Jaan Bärenson: "Venemaa ristiusustamise aastapäeva tähistamine 1988. aastal andis õigeusu kirikule mitmeid võimalusi ja selle egiidi all said ka teised kirikud võimaluse piibli trükkimiseks ja levitamiseks." Jaan Bärensoni sõnul andis see ka Eesti "seltsimeestele" julgust ja algas avanemine kontrolli all.

Tutvustame 20. sajandi alguse estraaditähti Venemaal.

Tutvustame 20. sajandi alguse estraaditähti Venemaal.

Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt, Jaapani ajaloo esimene naispeaminister ning Venezuela-USA järjest kuumemaks muutuv vastasseis.

Seekord kuuleme Vladimir Giljarovski sulest ilmunud jutustuse sellest, kuidas müüdi maha kindralkuberneri residents Tverskaja tänaval Moskvas.

Saates tuleb juttu 19. sajandi lõpul Venemaal tegutsenud kuritegelikust grupeeringust "Ärtu poisid", kuhu kuulusid enamjaolt ühiskonna kõrgklassi kuuluvad isikud.

Seekord tuleb juttu vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva elust ning räägime loo sellest, kuidas Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško kavaldas üle varga Vaska Smõslovi.

Oleme jätkuvalt Brežnevi ajastus ning räägime filmidest, mis tol ajal ekraanidele ei jõudnud.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid Brežnevi ajal keelustatud filmid, mis ei vastanud ideoloogilistele nõuetele või kritiseerisid kaudselt nõukogude tegelikkust.

Seekord tuleb juttu nõukogude tsensuurist filmikunstis Leonid Brežnevi valitsemisajal.

1965. aasta 5. detsembril toimus Moskvas tähelepanuväärne poliitiline meeleavaldus, mis on teadaolevalt esimene avalik dissidentlik protest nõukogudemaal.

Salastatud linnad olid NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sõjatööstuse tuumik, kus valitses range kontroll ja liikumispiirangud, kuid kus töötajatele pakuti ka märkimisväärseid soodustusi.

Kuku "Välismääraja" teeb kokkuvõtte USA-Venemaa tippkohtumisest pühapäeval kell 11. Saate paneb kokku Neeme Raud.

Saates räägime sanktsioonidest NSV Liidu vastu, mida Ameerika Ühendriigid kehtestasid pärast NSV Liidu sissetungi Afganistani (1979), sõjaseisukorra kehtestamise järel Poolas (1981) ning Lääne-Siberi–Lääne-Euroopa gaasitoru ehitamise ajal (1980. aastate alguses).

Lääneriigid, eelkõige Ameerika Ühendriigid, kehtestasid Nõukogude Liidule mitmeid majanduslikke ja tehnoloogilisi sanktsioone.

Kruiisireisid oli hea võimalus Lääne turistide meelitamiseks NSV Liitu, pakkudes luksuslikku keskkonda, kus külastajad olid pideva järelevalve all.

Nõukogude Liidus oli välisturism rangelt kontrollitud ning reisida said vaid valitud inimesed, näiteks partei liikmed või kultuuri- ja sporditegelased ja peamiselt sotsriikidesse.

1947. aastal muutis Jossif Stalin 9. mai taas tööpäevaks, kuna pärast sõda soovis ta keskenduda riigi ülesehitamisele ega pidanud vajalikuks iga-aastast pidupäeva. Pärast Stalini surma Nõukogude Liidu etteotsa tõusnud Nikita Hruštšov jätkas seda traditsiooni.

Nõukogude haridussüsteem oli tsentraalselt juhitud ja ideoloogiliselt suunatud, eesmärgiga kasvatada riigile lojaalseid kodanikke.

Seekord tuleb juttu spetsiaalsetest esinduskauplustest Moskvas, kus müüdi Ida-Saksa, Tšehhoslovakkia, Ungari, Poola, Bulgaaria ja teiste sotsriikide toodangut, pakkudes parema kvaliteediga kaupu, võrreldes Nõukogude Liidu enda toodanguga.

1964. aastal loodi Nõukogude Liidus kaubandusvõrk nimega "Berjozka". Erinevalt tavalistest kauplustest müüsid "Berjozka" poed defitsiitseid importkaupu, elektroonikat, riideid, toiduaineid ja luksuskaupu.

1940. aastate teisel poolel hakkas NSV Liit kasutama Korea põhjapoolsest piirkonnast pärit tööjõudu peamiselt kalatööstuses Sahhalini oblastis.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all oli kuritegeliku võrgustiku juhi Yan Rokotovi vahistamine ning sellele järgnenud kohtuprotsess.