Podcasts about venemaa

Oleme jätkuvalt Hruštšovi ajastus ning räägime tol ajal aset leidnud rahvarahutustest, mille ajendiks oli miilitsa ebaõiglane ja vägivaldne tegevus.

Oleme jätkuvalt Hruštšovi ajastus ning räägime tol ajal aset leidnud rahvarahutustest, mille ajendiks oli miilitsa ebaõiglane ja vägivaldne tegevus.

Seekord on tähelepanu all 1959. aastal puhkenud rahutused Temirtau metallurgiatehase ehitusel, kus halvad elutingimused, toidu- ja veevarustuse puudulikkus ning juhtkonna hoolimatus tekitasid ehitajate seas rahulolematuse.

Seekord on tähelepanu all 1959. aastal puhkenud rahutused Temirtau metallurgiatehase ehitusel, kus halvad elutingimused, toidu- ja veevarustuse puudulikkus ning juhtkonna hoolimatus tekitasid ehitajate seas rahulolematuse.

Stuudios Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Hindrek Riikoja. Kas haridus läheb allamäge või ülesmäge? Arutame Eesti Inimarengu aruande üle. Ukraina kiivrisaaga kütab kirgi. Kelle ROKi juhid on Venemaa. Teedeehitusse suunatakse 4 aastaga miljard eurot. Tarbijahinna indeksiga on mingi suur jama - see ei saa ega saa seda valmis!

Stuudios Priit Hõbemägi, Marek Strandberg ja Hindrek Riikoja. Kas haridus läheb allamäge või ülesmäge? Arutame Eesti Inimarengu aruande üle. Ukraina kiivrisaaga kütab kirgi. Kelle ROKi juhid on Venemaa. Teedeehitusse suunatakse 4 aastaga miljard eurot. Tarbijahinna indeksiga on mingi suur jama - see ei saa ega saa seda valmis!

Euroopas on käsil kriisidiplomaatia nädal. Neljapäeval kogunevad Euroopa Liidu liidrid mitteametlikule kohtumisele Alden Bieseni lossi Belgias, otsima Mario Draghi ja Enrico Letta raportite toel lahendusi, kuidas tugevdada Euroopa ühisturgu, kuidas edendada Euroopa konkurentsivõimet geopoliitiliselt keerulisel ajal, kuidas vähenda sõltuvust USAst ning samal ajal aidata Ukrainal vastu pidada neljandat aastat kestvale Venemaa agressioonisõjale.

USA tahab, et Ukraina ja Venemaa leiaksid enne suve lahenduse, kuidas lõpetada sõda. Kui suur on oht, et ameeriklased hakkavad selle nimel Ukrainat survestama ja neile sobimatuid tingimusi peale suruma, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» strateegilise kommunikatsiooni eksperdi ja riigikogu liikme Peeter Taliga. Meeleolusid Ukrainast vahendab ajakirjanik Tarvo Madsen. Saatejuht on Ulla Länts.

Saates tuleb juttu 20. sajandi esimesel poolel laialt levinud alaealiste kuritegevusest, mida põhjustasid näljahäda ja vaesus.

Saates tuleb juttu 20. sajandi esimesel poolel laialt levinud alaealiste kuritegevusest, mida põhjustasid näljahäda ja vaesus.

Pärast hetkelist energiarahu korraldas Venemaa 3. veebruari öösel Ukrainale selle talve suurima õhurünnaku, lastes välja 71 raketti ja 450 drooni. Kui suured on venelasete võimalused selliste õhurünnakutega jätkata, sellest räägime Postimehe «Sõjastuudios» sõjanduseksperdi ja riigikogu liikme Leo Kunnasega. Olukorda Ukrainas vahendab ajakirjanik Tarvo Madsen. Saatejuht on Ulla Länts.

USA operatsioonid Venezuelas ja Iraanis, Iisraeli sõda Gazas ja Venemaa rünnak Ukraina vastu on purustanud arusaamu rahvusvahelisest õigusest.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi algusaastate NSV liidus ning räägime olukorrast tolle aja kuritegelikus maailmas.

Oleme jätkuvalt 20. sajandi algusaastate NSV liidus ning räägime olukorrast tolle aja kuritegelikus maailmas.

20. sajandi alguses hakati Venemaal kurjategijaid tuvastama sõrmejälgede võrdlemise abil, mis osutus seni kasutuses olnud meetodeist parimaks.

20. sajandi alguses hakati Venemaal kurjategijaid tuvastama sõrmejälgede võrdlemise abil, mis osutus seni kasutuses olnud meetodeist parimaks.

Taas kuuleme krimijutte Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Taas kuuleme krimijutte Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Jätkame Mihhail Põljajevi raamatu "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid" tutvustamist, kus autor toob lugejani rea humoorikaid, eriskummalisi ja meeldejäävaid portreesid erinevatest värvikatest ühiskonnategelastest.

Jätkame Mihhail Põljajevi raamatu "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid" tutvustamist, kus autor toob lugejani rea humoorikaid, eriskummalisi ja meeldejäävaid portreesid erinevatest värvikatest ühiskonnategelastest.

Jätkame lugude jutustamist Mihhail Põljajevi raamutust "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid".

Jätkame lugude jutustamist Mihhail Põljajevi raamutust "Väljapaistvad veidrikud ja originaalid".

Tegime 18. detsembril üle pika aja Facebooki otsesaadet, kus said puudutatud teemad nagu David Icke esinemine meie sünnipäeva veebiseminaril, Arvamusfestival otsib programmijuhti, Aivo Peterson, Trumpi ja Venemaa rahukõnelused, 6-7, rahvatervishoiu seadus, UK sõnavabadus ja 33 arreteerimist päevas, kliimapettus ja Bill Gates, uus lühidokk keskkonnakuriteost Kohila vallas, kuidas perearst diagnoosiga puusse pani (ja Chat GPT pani täppi), kas Telegram on ära ostetud, EKRE ja Ref-i võimalik salaliit ning Eesti noorte vaimne tervis.   Käimas on ka Telegrami AASTALÕPU KAMPAANIA: telli Telegram 6-kuuks ja saad kingituseks pileti 31. jaanuaril 2026 toimuvale veebiseminarile “Teadvuse deKodeerimine: peaesineja David Icke“! (+ järelvaatamine!). TELLI SIIT!  Muidugi loosime ka sel korral kõikide live´i FB-video jagajate vahel välja kasti Lumiorava magneesiumivett. Vaata järgi: https://www.telegram.ee/eesti/fb-live-18-12-2025-david-icke-meie-sunnal-keskkonnaameti-valed-67-ekre-ja-ref-i-salaliit-kas-telegram-on-ara-ostetud  

Mihhail Põljajev oli 19. sajandi vene kirjanik ja kultuuriloolane, kes oli tuntud eelkõige populaarsete ajalooliste ja kultuurilooliste esseede poolest, milles ta kirjeldas Vene ühiskonna värvikaid isikuid.

Mihhail Põljajev oli 19. sajandi vene kirjanik ja kultuuriloolane, kes oli tuntud eelkõige populaarsete ajalooliste ja kultuurilooliste esseede poolest, milles ta kirjeldas Vene ühiskonna värvikaid isikuid.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Euroopa, Venemaa ja USA. Euroopa Liit peab otsima võimalusi julgeoleku tagamiseks ka ilma USA-ta ja seda ajal, mil trumpistid nii siin- kui ka sealpool Atlandit püüavad Euroopa demokraatiat õõnestada, märgib Tiido.

Olukorrast Ukrainas kõnelevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Kristi Raik ja Venemaa ekspert Karmo Tüür.

1913. aastal toimusid Moskvas mitmed röövimised ja tapmised, mis tekitasid linnas märkimisväärset rahutust ja kõhedust.

1913. aastal toimusid Moskvas mitmed röövimised ja tapmised, mis tekitasid linnas märkimisväärset rahutust ja kõhedust.

Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško oli tuntud selle poolest, et ta suunas uurimise sageli õigele rajale märgates just pisidetaile.

Jätkame krimijuttudega Moskva politseiülema Arkadi Koško mälestusteraamatust.

Pöördume mõni aeg tagasi jutuks olnud teema juurde, kus käsitlesime 19.-20. sajandivahetuse kuritegevust Venemaal.

Vene Korpus oli Teises maailmasõjas Sakslaste poolel võidelnud vene emigrantidest koosnev relvaüksus, mis moodustati pärast Saksamaa sissetungi Jugoslaaviasse.

Seekord on saates tähelepanu all 20. sajandi alguse kinomaailma suurim täht Vera Holodnaja.

Ajaloolane Jaan Bärenson: "Venemaa ristiusustamise aastapäeva tähistamine 1988. aastal andis õigeusu kirikule mitmeid võimalusi ja selle egiidi all said ka teised kirikud võimaluse piibli trükkimiseks ja levitamiseks." Jaan Bärensoni sõnul andis see ka Eesti "seltsimeestele" julgust ja algas avanemine kontrolli all.

Tutvustame 20. sajandi alguse estraaditähti Venemaal.

Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtt, Jaapani ajaloo esimene naispeaminister ning Venezuela-USA järjest kuumemaks muutuv vastasseis.

Seekord kuuleme Vladimir Giljarovski sulest ilmunud jutustuse sellest, kuidas müüdi maha kindralkuberneri residents Tverskaja tänaval Moskvas.

Saates tuleb juttu 19. sajandi lõpul Venemaal tegutsenud kuritegelikust grupeeringust "Ärtu poisid", kuhu kuulusid enamjaolt ühiskonna kõrgklassi kuuluvad isikud.

Seekord tuleb juttu vürstinna Eugenie Šahhovskaja-Glebova-Strešneva elust ning räägime loo sellest, kuidas Moskva kriminaalpolitsei ülem Arkadi Koško kavaldas üle varga Vaska Smõslovi.

Oleme jätkuvalt Brežnevi ajastus ning räägime filmidest, mis tol ajal ekraanidele ei jõudnud.

Jätkame eelmises saates alustatud teemaga, kus tähelepanu all olid Brežnevi ajal keelustatud filmid, mis ei vastanud ideoloogilistele nõuetele või kritiseerisid kaudselt nõukogude tegelikkust.

Seekord tuleb juttu nõukogude tsensuurist filmikunstis Leonid Brežnevi valitsemisajal.

1965. aasta 5. detsembril toimus Moskvas tähelepanuväärne poliitiline meeleavaldus, mis on teadaolevalt esimene avalik dissidentlik protest nõukogudemaal.

Salastatud linnad olid NSV Liidu riikliku julgeoleku ja sõjatööstuse tuumik, kus valitses range kontroll ja liikumispiirangud, kuid kus töötajatele pakuti ka märkimisväärseid soodustusi.

Saates räägime sanktsioonidest NSV Liidu vastu, mida Ameerika Ühendriigid kehtestasid pärast NSV Liidu sissetungi Afganistani (1979), sõjaseisukorra kehtestamise järel Poolas (1981) ning Lääne-Siberi–Lääne-Euroopa gaasitoru ehitamise ajal (1980. aastate alguses).

Lääneriigid, eelkõige Ameerika Ühendriigid, kehtestasid Nõukogude Liidule mitmeid majanduslikke ja tehnoloogilisi sanktsioone.

Kruiisireisid oli hea võimalus Lääne turistide meelitamiseks NSV Liitu, pakkudes luksuslikku keskkonda, kus külastajad olid pideva järelevalve all.

Nõukogude Liidus oli välisturism rangelt kontrollitud ning reisida said vaid valitud inimesed, näiteks partei liikmed või kultuuri- ja sporditegelased ja peamiselt sotsriikidesse.