Podcasts about eesti geenivaramu

Mainekas teadusajairjas Nature Communications avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste uuringu tulemused näitavad, et soolestiku mikrobioomi mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ravimite tarbimine. Eestlaste soolestiku "siseelu uurimine" on TÜ Eesti Geenivaramu teaduri dr Kertu Liis Kriguli sõnul veel üsna alguses, aga esimeset teadmised annavad lootust paremale meditsiiniteenusele tulevikus.

Eesti Geenivaramu kutsub kõiki geenidoonoreid osalema suures isiksuseuuringus, millega selgitatakse välja isiksuse, kogemuste, geenide ja tervise seoseid. Terviseks taskuhäälingus räägib sellest Liis Seljamaale Edinburghi Ülikooli psühholoogia kaasprofessor, uuringu üks juhtivteadur Rene Mõttus. "Meie soov on kaasata ideaalis tõesti kõiki meie geenidoonoreid. Geene, mis isiksuse kujunemise protsessis kaasa löövad, on väga palju ja iga üksiku geeni mõju on väga väike. Et neid pisikesi mõjusid usaldusväärselt avastada, on meil vaja uurida paljusid inimesi". Taskuhäälingus selgitab Rene Mõttus lähemalt, kuidas teadlased isiksuseomadusi lahterdavad ja millised eesmärgid on selle uuringu läbiviijatel, pidades silmas näiteks geenide ja tervisekäitumise seoseid. Kõigile geenidoonoritele tuleb peatselt uuringus osalemiseks kirjalik kutse, küsimustele vastamist saab alustata ka, minnes leheküljele geenidoonor.ee

Saatekülaline on Eesti Geenivaramu juhtivteadur ja 2015 presidendi noore teadlase preemia saaja Lili Milani, kellega räägime 21.

Saatekülaline on Eesti Geenivaramu juhtivteadur ja 2015 presidendi noore teadlase preemia saaja Lili Milani, kellega räägime 21.

Tulevikus on meil võimalus enda geenide põhjal ennustada täpselt, millised haigused võivad meil tekkida. Kui saame ennetada seda, mis võttis meie esivanemate elu, saame ise elada pikemat ja kvaliteetsemat elu. Selles Elu loomingu podcastis käisin külas Eesti Geenivaramu asedirektoril ja geeniteadlasel Tõnu Eskol ja uurisin, kuidas geenid meie elu ja tervist mõjutavad. Räägime personaalmeditsiinist, geeniuuringutest, iseloomu ja inimese kujunemisest ning saame paremini aru, kuidas geenid töötavad. Teema on suur ja ei tohiks jätta kedagi külmaks, seepärast ei raatsinud midagi välja jätta ning tuli tavapärasest pikem vestlus - 2 tundi. Esimesed 1,5 tundi räägime geenidest, viimased 30 minutit on lugu sellest, kuidas Tõnu geeniteaduse valdkonda jõudis ning mida on vaja, et geeniteadlasena edukas olla. Raamatu soovitused ja 10 fakti, mida peaksid teadma geenidest: http://www.inspiratsioon.ee/tonu-esko-geneetiline-saatus-voi-voimalus/

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb ajakirjanik Eesti Geenivaramu hoidlas pilti.Kuula 11. detsembril kell 17.05. Teadussaade Labor teeb aastalõpul vahe sisse. Kohtume uuesti 8. jaanuaril!

Mida teha, kui mõnes teaduslikus geeniuuringus selgub juhuslikult, et ühel geenidoonoril on suurenenud risk mõne haiguse suhtes? Kas teatada doonorile, et teda aidata? Kuidas täpselt teatada? Neil teemadel arutleb saates Liis Leitsalu Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramust.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Iisraeli ajaloolase Yuval Noah Harari raamatut "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu".Pildil teeb ajakirjanik Eesti Geenivaramu hoidlas pilti.Kuula 11. detsembril kell 17.05. Teadussaade Labor teeb aastalõpul vahe sisse. Kohtume uuesti 8. jaanuaril!

Kuulus väejuht Hannibal valis Alpide ületuseks raskema raja kui enamik ajaloolasi seni arvanud, väidab tuhandetest hobustest ja kümnetest elevantidest mägedesse maha jäänud võimalike asitõendite, loomasõnnikus sisaldunud bakterite fossiilide põhjal Tartu Ülikooli geoloog Peeter Somelar.Kosmoseobservatoorium Gaia sai kaardile miljard tähte, vahendab Tartu Observatooriumi astronoom Indrek Kolka.Mida tähendab või ei tähenda uskuda teadust, mõtiskleb teadlase kommentaaris Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu statistikateadlane Krista Fischer.

Kuulus väejuht Hannibal valis Alpide ületuseks raskema raja kui enamik ajaloolasi seni arvanud, väidab tuhandetest hobustest ja kümnetest elevantidest mägedesse maha jäänud võimalike asitõendite, loomasõnnikus sisaldunud bakterite fossiilide põhjal Tartu Ülikooli geoloog Peeter Somelar.Kosmoseobservatoorium Gaia sai kaardile miljard tähte, vahendab Tartu Observatooriumi astronoom Indrek Kolka.Mida tähendab või ei tähenda uskuda teadust, mõtiskleb teadlase kommentaaris Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu statistikateadlane Krista Fischer.

Astronoomid on avastanud, et meie galaktika Linnutee asub hiigelsuures galaktiate superparves, millele nad andsid nimeks Laniakea. Avastust ajakirjas Nature kommenteerinud Tartu Observatooriumi astronoom Elmo Tempel teeb seda ka Labori saates. Eesti Geenivaramu statistiku Krista Fischeriga teeme aga juttu uuringust, mis aitab tulevikus paremini jaole saada vananemisega seotud terviseprobleemidele nii meestel kui ka naistel.

Astronoomid on avastanud, et meie galaktika Linnutee asub hiigelsuures galaktiate superparves, millele nad andsid nimeks Laniakea. Avastust ajakirjas Nature kommenteerinud Tartu Observatooriumi astronoom Elmo Tempel teeb seda ka Labori saates. Eesti Geenivaramu statistiku Krista Fischeriga teeme aga juttu uuringust, mis aitab tulevikus paremini jaole saada vananemisega seotud terviseprobleemidele nii meestel kui ka naistel.