Tervist!

Suvitajad ja puhkajad on tihti oma perearstist pikemat aega eemal ja ei saa ootamatute tervisemurede ilmnedes või siis krooniliste tõbede ägenedes tuttavasse kabinetti pöörduda. Perearst dr Madis Tiik räägib Maalehe taskuhäälingus Tervist! et paljude murede lahendamiseks ei peagi perearstiga silmast silma kohtuma, ka retsepte saab pikendada elektrooniliselt. Sõites puhkusele või ka muidu kodukohast pikemaks ajaks eemale, pole ka vajadust endale koha peale uut perearsti soetada, küll aga tasuks enda jaoks selgeks teha kohapealsed võimalused abi saada. Suvepuhkusele minnes tuleks kindlasti varustada ennast esmaste abivahenditega, et ka näiteks päikesepõletuse või marrastuste-kriimustuste korral oleks esmane abi omast käest võtta. Krooniliste haiguste puhul peaks kriitilise pilguga üle vaatama ka ravimivarud.

Tartu Ülikooli Kliinikumis töötav anestesioloog dr Lauri Kõrgvee on oma oskused traumapatsiente aidata saanud praktilises elus nii kiirabis, EMO-s kui ka Afganistanis sõjaväehaiglas töötades. Viimast kogemust hindab ta ise väga kõrgelt, kuna tavaelus nii raskete tagajärgedega traumasid esineb harva, on sealt saadud teadmised korduvalt aidanud päästa inimelu. Olmelised traumad tekivad enamasti õnnetuste, kukkumiste, autoavariide, võibolla ka konflikti tagajärel, militaarmaailmas lisanduvad neile kuulivigastused, torkehaavad või isevalmistatud lõhkekehade ehk IED-e põhjustatud vigastused. Sõda on muutunud meie jaoks reaalsemaks ning inimeste huvi traumadega toime tulemise vastu on kasvanud. Lauri Kõrgvee arvates peaks näiteks verejooksu peatamise oskus olema elementaarne teadmine. Kui on olemas ettevalmistus, väheneb ka võimalus, et satume traumaolukorras paanikasse ega oska midagi ette võtta.

Aeg-ajalt tilkuv nina või ärritus nahal võib viidata hooajalisele allergiale. See nii kevad-, suve- kui sügiserioodil esinev vaevus võib pikaajalisel ravimata jätmisel põhjustada juba raskemaid terviseprobleeme. TÜ kliinikumi sisekliiniku ambulatoorse osakonna juhataja dr Mare Pauklin tõdeb Maalehe taskuhäälingus Tervist! et sagedasti jätavad just mehed "iseeneslikult mööduva" nohu justkui tähelepanuta, naised kipuvad aga tihtipeale iseendal diagnoositud toidutalumatuse või toiduallergia vältimiseks läbi tegema ekstreemseid dieete. Allergia, hooajaline või millestki muust põhjustatud, on aga tõsine probleem, millele lahendust tuleks otsida koos arstiga. Liiatigi on tänapäevaseid ravivõimalusi kasutades võimalik parimal juhul allergiast täielikult vabaneda.

Kas tead, millist ohtu kujutavad endast veritsushaigused naistele ja kuidas märgata sümptomeid? Novo Nordiski podcast'i külaliseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloogiakeskuse juhataja dr Mariken Ross, kes selgitab veritsushaiguste olemust ja erinevaid raskusastmeid. „Raskete menstruatsioonide tagajärjel võib tekkida oht kehvveresuse tekkeks, ka sünnitustest taastumine võib olla problemaatiline. On oluline, et naised oskaksid tähele panna veritsushaigusele viitavaid sümptomeid ja jõuaksid probleemi korral ka arsti juurde,” rõhutab dr Ross. Vestlust juhib Eve Kallaste. Sisuturundussaade!

Tartu Ülikooli Kliinikumis alustas 1. aprillil tööd uus geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, kus tegeletakse pärilike haiguste diagnostika ja raviga, moodsate geenidiagnostika võimaluste kliinilise rakendamisega ning pärilike haiguste ennetamise ja võimalikult varajase avastamisega, et tagada patsientidele parim võimalik ravitulemus. Kliiniku juhtimise tähtajalisi lisaülesandeid täidab dr Sander Pajusalu.

COVID-19 on meie kõrval olnud nüüd juba kaks aastat. Selle aja jooksul on väga paljud inimesed haigusega lähedalt kokku puutunud, selle kergemalt või raskemalt läbi põdenud, arstid ja teadlased on samal ajal tegelenud nii viiruse, selle ravi, tüsistuste kui järelmõjude uurimisega ning inimeste tervise taastamise võimalustega. Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja dr Anne Kallaste räägib sellest, kuidas edeneb kliinikumi enda uuring, millised on sagedasemad järelmõjud, kas ja kuidas arstid saavad patsientide vaevusi leevendada.

Põletuse korral tuleb koheselt tegeleda esmaabiga. Mida varem me kahjustunud kohale saame leevendavat vahendit panna, seda vähem on põletusest tingitud kahjustusi, kinnitab Burnjel põletusgeeli maaletooja Aare Järvelaid.

Mainekas teadusajairjas Nature Communications avaldatud Tartu Ülikooli teadlaste uuringu tulemused näitavad, et soolestiku mikrobioomi mõjutavad oluliselt nii inimese elustiil, tervis kui ravimite tarbimine. Eestlaste soolestiku "siseelu uurimine" on TÜ Eesti Geenivaramu teaduri dr Kertu Liis Kriguli sõnul veel üsna alguses, aga esimeset teadmised annavad lootust paremale meditsiiniteenusele tulevikus.

Töötervishoiukliinik Medihub pakub erinevaid teste oma tervisliku seisundi määramiseks. Populaarsust võitnud laktaadi mõõtmine koormustesti ajal on üks võimalustest, kuidas mõõta piimhappe kogunemist organismi ja saada rohkem aimu oma terviseseisundist. Lisaks pakutakse kliinikus esmakordselt Eestis Firstbeat monitooringut, millega saab mõõta keha stressitaset. Tegemist on sisuturundussaatega

Kas kevadväsimus on päriselt olemas ja mida me saaksime teha selle leevendamiseks? Kas on võimalik talvist energiakadu täielikult vältida ning millised vahendid meil selleks on? Kui sageli on väsimuse põhjuseks hoopis tõsisemad tervisemured ja kas inimesed võtavad väsimusseisundit ise piisavalt tõsiselt? Synlabi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp teab lahendusi ja vastuseid

Nime all "Väikesed südamekangelased" tähistati tänavu veebruaris Eestis esimest korda kaasasündinud südamerikete teadlikkuse nädalat. Eestis avastatakse igal aastal kaasasündinud südamerike 100-120-l lapsel, raviga tegeldakse Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas, Tartus toimuvad vajalikud operatsioonid ning kliinikumis asub ka kaasasündinud südamerikete kompetentsikeskus. Tervist! podcasti külaline dr Raili Ermel on üks vähestest meie arstidest, kes väga väikeste patsientide rikkega südant parandada saab. Saates räägib ta kaasasündinud südameriketest üldiselt, kompetentsikeskuse tööst ja meie arstide võimalustest väikeseid patsiente aidata.

Millest võiks koosneda meie toidulaud, kui soovime elada tervena ja oma keha eest igati hoolt kanda? Toitumisterapeut Annely Soots soovitab igapäevaselt viite toidukorda, milles oleks esindatud kõik toidugrupid. Loomse toidu armastajad võiksid lisada oma toidusedelisse köögivilju ning kõik inimesed eelistada valmistoidule omavalmistatud roogi. Ka suhkur ja rasvained on meie menüüs vajalikud, aga neid tuleks tarbida mõõdukamalt.

Talvel kukuvad paljud libedatel teedel, vigastavad end ja satuvad traumapunkti. Ehkki seda juhtub sageli, on erakorralise meditsiini osakonna igapäevatöö tegeleda kõigi tervisemuredega, millega inimesed nende poole pöörduvad. Kukkumist tuleb ka kodustes tingimustes sagedamini ette vanemaealistel inimestel, koroonapiirangute tõttu on väljakutsete ja pöördumiste arv kahanenud vaid kahel korral, kui suur osa tegevustest ära jäeti või inimeste arvu piirati. Suveperioodil satuvad aga inimesed endiselt sagedamini traumapunkti mitmete vigastuste tõttu. Neil teemadel räägivad Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO juhataja dr Annika Uue ja EMO arst dr Aime Keis.

Maks on imeline organ, millel on suur roll meie ainevahetuses, muuhulgas mürkide ja kahjulike bakterite hävitamisel meie kehas. Toitudes tervislikult, mitte kuritarvitades alkoholi ja olles teadlik maksa tervisest ka võimalike infektsioonide osas, hoolitseb inimene oma maksa hea käekäigu eest kõige paremini. Kui maks on üle koormatud ja ei tule oma tööga hästi toime, kannatab seetõttu kogu organism. Tihti ei anna maks oma probleemidest enne teada, kui need on juba suureks paisunud, seetõttu tuleks inimesel endal maksa tervist aeg-ajalt kontrollida lasta. Kuidas võime oma maksa kahjustada ja kuidas saame selle eest hoolitseda, räägib Synlabi laboriarst dr Jüri Laasik.

Taskuhäälingu Tervist! Teemaks on südame-veresoonkonna haigused, külas TÜ Kliinikumi südamekliiniku kardioloogiaosakonna juhataja dr Märt Elmet. Hoolimata sellest, et viimastel aastatel on enim kõneainet põhjustanud haigus koroonaviirus, on kadriovaskulaarsed haigused endiselt maailmas surmapõhjus nr 1. Samuti põhjustavad südamehaigused sagedamini tüsistusi ja invaliidsust. Dr Elmet valgustab saates, mida saavad inimesed ise ära teha selleks, et südame-veresoonkonna haigusi ära hoida, kui teadlikud inimesed üldse neist haigustest on, kas COVID-19 on mõjutanud ka südamehaiguste statistikat ning kuidas uue-aasta-lubadusi andes tervisele mitte kahju teha.

Tervist! Teemaks üksildus ja sotsiaalne isolatsioon, kas see võib põhjustada või süvendada teisi haigusi? Erinevad uurimused näitavad, et võib küll. Liis Seljamaa küsitleb Ida-Soome Ülikooli psühhiaatria doktoranti Siiri-Liisi Kraavi, kes veebruaris kaitseb Ida-Soome ülikoolis sel teemal doktoritööd. Saab välja tuua kaheksa suuremat terviseprobleemi, millele üksildus kas kaasa aitab või siis on selle põhjustajaks. Nii üksindus kui üksildus suurendavad mõlemad suremuse riski, kindlasti on üksildus paljude vaimsete probleemide põhjustaja, näiteks depressioon, magamishäired ja dementsus. Väga suur probleem on südame-veresoonkonna haigused, ühelt poolt üksilduse kaasa aidatud ebatervislikuma eluviisi tõttu, teisalt aga on see iseenesest samuti üks haiguse põhjusi. Üksilduse leevendamiseks saame kõik palju ära teha, tihti piisab sellest, kui tunned huvi, kuidas teisel inimesel läheb, küsid, kuulad ära. Taskuhäälingus on juttu nii üksilduse põhjustatud vaevustest, kui ka selle ära hoidmise või selle leevendamise võimalustest.

Noorte vaimne tervis on muidugi laiem teema üldiselt, taskuhäälingus Tervist! keskendume praegusele olukorrale, ehk kuidas saab hakkama laps, kui tema päevarutiin on ebakindel, kui sotsiaalsed suhted on katkenud või sõprade-sugulastega kokku saamine keeruline. Räägitakse distantsõppest ja sellest, kuidas mõjutab stressitaset lisaks lapse endaga toimuvale see, mis toimub ümberringi ja teistega. Kas lapsed ja noored saavad piisavalt ja hõlpsalt professionaalset abi, kas selle abi vajadust osatakse hinnata? Kas viimase pooleteise aasta jooksul on abivajajate arv kasvanud ja noorte enesetappude arv suurenenud? Liis Seljamaa juhitud vestlusel räägivad neist probleemidest Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhataja dr Reigo Reppo ja kliiniline psühholoog Marta Valdmann. Juttu tuleb ka toimetulekumehhanismidest ning külalised jagavad mõned praktilised soovitused, kuidas ligi hiiliva nukrameelsusega toime tulla.

Eesti Geenivaramu kutsub kõiki geenidoonoreid osalema suures isiksuseuuringus, millega selgitatakse välja isiksuse, kogemuste, geenide ja tervise seoseid. Terviseks taskuhäälingus räägib sellest Liis Seljamaale Edinburghi Ülikooli psühholoogia kaasprofessor, uuringu üks juhtivteadur Rene Mõttus. "Meie soov on kaasata ideaalis tõesti kõiki meie geenidoonoreid. Geene, mis isiksuse kujunemise protsessis kaasa löövad, on väga palju ja iga üksiku geeni mõju on väga väike. Et neid pisikesi mõjusid usaldusväärselt avastada, on meil vaja uurida paljusid inimesi". Taskuhäälingus selgitab Rene Mõttus lähemalt, kuidas teadlased isiksuseomadusi lahterdavad ja millised eesmärgid on selle uuringu läbiviijatel, pidades silmas näiteks geenide ja tervisekäitumise seoseid. Kõigile geenidoonoritele tuleb peatselt uuringus osalemiseks kirjalik kutse, küsimustele vastamist saab alustata ka, minnes leheküljele geenidoonor.ee

Kas ja mida saab aga inimene oma immuunsüsteemi heaks ise teha, kuidas seda toetada ja millised pon võimalused eeskätt looduslike preparaatide abil tervist tugevdada, räägib Maalehe taskuhäälingus proviisor, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi juhataja, farmakognoosia professor, ravimtaimede uurija dr Ain Raal. Temaga vestleb Liis Seljamaa.

Meeste tervisenäitajatele pööratakse järjest enam tähelepanu. Seda nii avalikul kui ka individuaalsel tasandil. Konsultatsiooni ja vastuvõtule minnakse järjest enam ja see on selgelt positiivne trend. Küll aga ei saa sama öelda meeste tervisenäitajate olulise paranemise kohta, sest see trend on pigem stabiilne. Tegemist on sisuturundussaatega!

Aordiklapi stenoos on südameklapihaigus, mille ravimata jätmine võib lõppeda surmaga. Ometi väldivad paljud eakad arsti juures käimist isegi pärast rindkerevalude, hingamisraskuste ja peapöörituse esinemist.

Kas me teame, kui palju energiat ühe või teise toiduga endale sisse sööme? Selgub, et toodete pakendil kirjas olev info ei vasta sugugi alati tegelikkusele.

Kuumaga veresooned laienevad ja südamel on raskem oma tööd teha. Ja kui südamel on raske, tulebki kannatada. Kui aga oleme valmistunud ehk oma südamelihast kasvõi natukenegi treeninud, jaksab süda ka kuumaga hästi verd pumbata.

Tugeva karkassita vajub ehitis kokku. Sama juhtub sinuga, kui oled oma luude eest hoolitsemise unarusse jätnud. Millistest materjalidest organism luustiku üles ehitab, mida süüa ja kuidas liikuda, et luud tugevad ja terved püsiks?

Spordibioloog Kristjan Port soovitab treenimisega mõistlikuks jääda, sest ületreenimise tagajärjeks pole mitte ainult väsimus ja kehv enesetunne, vaid see võib põhjustada apaatia ja loiduse ning soovimatuse midagi teha. Kuidas ületreenimise piirile lähenemist ära tunda ning millised on ületreenitusest ja ülekoormusest taastumise võimalused?

Kui inimene mis iganes põhjusel, olgu selleks haigus või õnnestus, jäseme kaotab, on see siis tema jaoks maailma lõpp või paistab tunneli lõpust siiski valgus? Kõigest, mis puudutab jäsemete asendamist ja toestamist, räägib proteesi- ja ortoosimeister ning füsioterapeut Karl Kallas.

Öeldakse, et vereloovutus on lihtsaim võimalus teha head. Ühe inimese annetatud üks veredoos aitab kolme abivajajat. Kas kõik inimesed peaks oma veregruppi teadma? Milline veregrupp on kõige haruldasem? Kes sobib vereloovutajaks ning kes mitte? Kõigest sellest ja paljust muustki veredoonorlusega seotust räägib saates Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekskuse juhataja Ave Lellep.

Kodukontoris ebamugaval toolil istumisest niigi piinatud selg on paljudel vatti saanud ka aiatöid tehes. Võta sisse mugav asend ja kuula, mis on seljale hea ja mis mitte, kuidas seljavalu endast eemal hoida ning millised harjutused sind tõhusalt aitavad.

Kuidas oma immuunsüsteemi tugevana hoida ja võimekamaks muuta, on üks praeguse aja huvipakkuvamaid terviseküsimusi. Kas apteekides müüdavad tilgad ja tabletid annavad immuunsüsteemile vunki juurde või mitte?

Suur suvi on käes ja väga paljudele meist on oluline ideaalne rannavorm. Kas alkohol aitab kehakaalu langetada või hoopis vastupidi - tõstab seda? Mis inimorganismis alkoholiga juhtub? Milline on madala riski piir?

Nikotiinipadjakestest saadav nikotiinilaks on sigaretist saadavast püsivam ja ühtlasem, mistõttu tekitab padjake tunduvalt tugevama sõltuvuse kui sigaretitubakas. Risk jääda nikotiinist sõltuvusse on huuletubaka ja nikotiinipadjakeste tarvitamisel 2-4 korda suurem kui tavasigarette suitsetades.

Astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on sageli esinevad haigused, mille tunnused võivad aeg-ajalt osaliselt sarnaneda. Mõlema raviks kasutatakse sissehingatavaid arstimeid, kuid haiguste tekkepõhjused, kulg ja ravipõhimõtted on täiesti erinevad.

Rästiku mürk iseenesest ei ole surmav, kuid mõnel inimesel võib tekkida selle suhtes allergia. Rästikuhammustuse puhul on igal juhul valed käitumisviisid abistajate ja kannatanu paanikasse sattumine, mürgi väljaimemine või -pigistamine ning kannatada saanud jäseme liigutamine. Millised on aga õiged võtted, millega kannatanut aidata?

Kudede uuendamiseks on meil pidevalt "ehitusmaterjalina" vaja valku. Suurema osa sellest saame söögist. Vananedes aga liigume vähem, vajame vähem energiat ja ka sööme vähem - vajalikus hulgas valkude saamine satub ohtu. Loodus hakkab sellisel juhul valke hankima lihastest. Seepärast ongi äärmiselt oluline oma lihaste eest hoolt kanda, ütleb Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port.

Platseebona tuntakse mistahes raviviisi, mis paistab tõeline, aga tegelikult seda pole. Efekt põhineb keha ja vaimu suhtel ning kõige levinuma teooria järgi tekib see tänu inimese ootustele. Kui inimene ootab, et tablett teeb midagi, siis on võimalik, et tema oma kehakeemia hakkab looma sarnast mõju. Siiani pakkus teadlastele peamurdmist peamiselt platseebo olemus, värske metaanalüüs aga selgitab nähtuse neuroloogilist poolt.

Sissekasvanud küüned, jalaseen ja soolatüükad on palju levinumad probleemid, kui meile meeldiks. Tavalistes pediküürisalongides öeldakse nende muredega klientidele tavaliselt ära, kodusest hooldusest aga pahatihti ei piisa. Kuid pole halba ilma heata – väljapääsuna on olemas meditsiiniline pediküür podoloogi juures.

"Muutusin hajameelseks ja unustasin näiteks äsja ostetud toidu poodi. Ja nii mitmel korral," kirjeldab 36aastane naine, kellel diagnoositi sünnitusjärgne kilpnäärme ületalitus.

"Ma rõhutan, et tegemist pole tavalise trombiga ehk jalaveenide trombi või ajuinsuldi riski AstraZenecaga vaktsineerimine ei suurenda," ütleb riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liige ja perearst Marje Oona. Mida aga kujutab endast selle vaktsiiniga kaasnev võimalik väga harv, tromboosina avalduv kõrvaltoime?

Üha sagedamini pöörduvad abivahendikeskustesse inimesed, kes kurdavad kaelavalu ning küsivad, millised abivahendid aitaks toime tulla pingetega ülakehas ja õlavõõtme piirkonnas ning kuidas end aidata, kui selg on valust kangeks jäänud.

Kuigi migreen hoiab maailma krooniliste haiguste edetabelis kõrget kolmandat kohta, ei tunne inimesed seda pahatihti ära ega näe ka vajadust arsti poole pöördumiseks. Mis on migreen ning mille poolest see erineb mõnest teisest peavalust? Mis inimese ajus migreenihoo ajal toimub, et pea hullult valutama hakkab? Saatekülaliseks on Astra Kliiniku neuroloog dr Katrin Gross-Paju.

Mil moel käte suremine väljendub? Mille alusel inimene võiks kahtlustama hakata, et tal on käte suremise sündroom? Kuidas seda võimalikult varakult ära tunda? Kas kätes suremist on võimalik ennetada? Kõigile neile ja veel paljudele teistele küsmustele vastavad saates Astra Kliiniku neuroloogid dr Ulvi Thomson ja dr Katrin Gross-Paju.

Raseduse katkemine, tahame me seda või mitte, on elu loomulik osa. Juba diagnoositud rasedustest katkeb ligi 15% ehk iga viies. Mis on peamised põhjused, mille tõttu rasedused kõige enam katkevad? Kui suurt rolli mängivad raseduse katkemisel geenid? Kõigest sellest ja paljust muustki räägib Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlane Triin Laisk.

Eelolevaks nädalavahetuseks ennustatakse hullu libedust. Erakorralise meditsiini osakonnad aga ägavad väga suure ülekoormuse all. Mida siis teha, kui libedal tänaval kukkuma juhtute? Kas tormata EMO-sse järjekorda pikendama või püüda esmalt ise hakkama saada? Ja kuidas ennast trauma korral kodus ise aidata?

Veebruari viimasel nädalal Käärikul peetud suusaorienteerumise maailmameistrivõistlustel oli kohal umbes 300 sportlast 17 erinevast riigist. Eestlased võitsid väga tihedas konkurentsis – esindatud oli suusaorienteerumise eliit üle kogu maailma – üheksa medalit. See on väga erakordne saavutus. Kuid erakordne on seegi, et need võistlused üldse toimusid. Just võistluseelsel nädala hakkas ju koroonapandeemia Eestis raevukalt kiiret kasvu näitama.

Kõik me teame, et väikesed lapsed pissivad mõnikord püksi, see on normaalne. Aga miks täiskasvanud inimesel vahel tilgad püksi tulevad või püksid suisa märjaks lähevad? Põhjuseid on väga erinevaid ja abigi sellest tulenevalt erinev. Selgitusi ja nõuandeid Tena pidamatusesidemeid müüva ettevõtte Essity OÜ müügijuht Gerli Palmits.

Just äsja kehtestas valitsus koroonapandeemia ohjeldamiseks täiendavad piirangud, osa neist puudutab ka sportimist. Ometi toimuvad 22.-28. veebruarini Käärikul täiskasvanute ja juunioride maailmameistrivõistlused ning noorte Euroopa meistrivõistlused suusaorienteerumises. Sellest, kuidas tagatakse, et 18 riigist tulevad sportlased koroonaviirust Eestisse sisse ei tooks ega seda siin levitaks, räägib võistluste arst Küllike Jaama.

Suure tõenäosusega ei pruugi terve inimesega ühekordse harjumatu talisupluse korral midagi halba juhtuda, sest inimkeha on imetlusväärse kohanemisvõimega. Küll aga käivitab ootamatu külm hulga reaktsioone - keha võtab seda kui tugevat stressi, asub ennast kaitsma ja hakkab võitlema. Peamine risk tekib vere äärmusliku ümberjaotumise tõttu, tekitades südamele järsult väga suure koormuse.

Mõningatel andmetel on 30-40%-l seljavaludega inimestest depressioon ning samal ajal põhjustab depressioon 50%-l seljavalusid. Ligi pool sajandit selgasid ravinud ortopeed Rein Raie tõdeb, et lihtsam on nende patsientidega, kes arsti soovitusi kuulda võtavad ja liikuma hakkavad. Aga osa inimesi kardab füüsilist aktiivsust ja valu ega usu võimlemise ravivasse jõusse.

Diabeet ehk suhkrutõbi on krooniline haigus, mis tekib, kui inimese kõhunääre ei tooda piisavas koguses insuliini või organism ei suuda seda efektiivselt kasutada. Sarnaselt ülemaailmsele suundumusele, on ka Eestis diabeedi esinemissagedus aastate lõikes kasvanud, olles praegu 3-5%. Kuna haigestumus on suur ja tõusuteel, on sellest haigusest rääkimine väga oluline. Meditsiinitarvikuid müüva firma Onemed tootejuht Aire Laumets tutvustab abivahendeid, mille korrektne kasutamine on diabeeti põdeva inimese jaoks väga oluline.

Koduseks esmaabiks on kõikide traumade korral parimad rahu ja külm ning jäseme hoidmine kehapinnast kõrgemal. Seda selleks, et vältida vigastuse hullemaks muutumist. Samas, vigastatud kohta pole sageli mõistlik täiesti liikumatult seisma jätta.

Meditsiinidoktor ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu keskendub oma teadustöödes toitumise ja seedesüsteemi uurimisele. Selles valdkonnas on temalt aegade jooksul ilmunud ka mitmeid populaarteaduslikke artikleid ja raamatuid. Üks neist on 2017. aastal välja antud „Vastuvõt ilma järjekorrata.” Raamatust leiad muu hulgas vastuse ka küsimusele, miks kuivatatud leivakuubikud suus hoidmisel magusaks muutuvad ja ajule turgutavalt mõjuvad.