Podcast appearances and mentions of lauri vahtre

Uskumatu, kuid tõsi: vanamehed Rein Lang ja Väino Koorberg räägivad täna, kuivõrd imeliselt multikultuurset ja internatsionaal-emotsionaalset elamust pakkus neile Eurovisioni lauluvõistlus. Räägime avameelselt, kuidas me elasime kaasa seda suursündmust kajastama lähetatud ajakirjanikulaadsete toodete pettumustele ja juubeldamisele, ning arutleme, millisena näeme lauluvõistluse tulevikku Eesti avalikõiguslikus eetris. Kui poleks hokit, jalgpalli ja laskesuusatamist, võiks habemega naist ETV ekraanil kogu aeg näidata, arvavad eksperdid, ning isegi Lauri Vahtre kipub nendega nõustuma. Aga plaanime rääkida ka meedia ja suhtekorralduse suurpealetungist ning reklaamituru viimaste aastate arengutest. Ning loomulikult ei saa mööda pardijahi teemast, sest valimiste eel lennutatakse avalikku ruumi rohkelt sulelisi skandaale, mille ainus eesmärk on endale tähelepanu tõmmata.

Eesti rahvapärasest ajaarvamisest, muinsustest, mida käega katsuda ei saa. Juttu on aasta sisemisest jaotusest ja kalendrikuude nimetamisest. Millest milleni arvestasid aega muistsed eestlased ja millal sai eestlastele omaseks kalendrikuid kasutada? Räägib ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Lauri Vahtre ja Markus Järvi räägivad konservatiivse maailmavaate kesksetest printsiipidest ning vaatlevad neid hiljuti käima tõmmatud kliimahüsteeria kontekstis.

Sõnad nagu “sallivus”, “ksenofoobia”, “homofoobia”, “tolerantsus” ja “demokraatia” ei olegi mõeldud selgete piiride ja määratletud sisuga mõistetena, vaid ebamääraste ja poolreligioossete tootemitena, mille otstarve on tekitada modernses metslases masside teadvust suunavate üksmeele meisterdajate poolt kontrollitud tunnete laviin ning kutsuda seeläbi üles soovitud käitumine, kommenteerib Markus Järvi Lauri Vahtre suurepärast artiklit Postimehes.

"EV100 raamatusari" kirjastuselt Post Factum. Soovid teada, millised muudatused on toimunud Eestis viimase 100 aasta jooksul? Majanduses, põllumajanduses, looduskaitses või hoopis emakeeles? Või Eesti kodudes? Seda kõike saad teada siis, kui loed EV100 raamatusarja. Oma valdkonna spetsialistide poolt kirjutatud põhjalikud kokkuvõtted: Kalev Kuke Eesti majanduse 100 aastat, Tiit Rosenbergi Eesti põllumajanduse 100 aastat, Karl Pajusalu Eesti keele 100 aastat, Juhani Püttsepa Eesti looduskaitse 100 aastat ning Lauri Vahtre ja Anu Kannikese Eesti eluolu viivad sind rännakule läbi 100 aasta. Tutvustab Timo Tarve.

Saksa okupatsiooni aega 1918. aastal on rahva suus nimetatud ka mustaks suveks. Kui must oli 1918. aasta Eestis, räägib saates ajaloodoktor Lauri Vahtre. Miks arvas baltisakslasest pastor, et eestlased võivad andestada sakslastele 700 aastat, aga mitte seda seitset kuud 1918. aastal?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 31. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Saksa okupatsiooni aega 1918. aastal on rahva suus nimetatud ka mustaks suveks. Kui must oli 1918. aasta Eestis, räägib saates ajaloodoktor Lauri Vahtre. Miks arvas baltisakslasest pastor, et eestlased võivad andestada sakslastele 700 aastat, aga mitte seda seitset kuud 1918. aastal?Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 31. märtsil kell 13.05. "Eesti lugu" on ka Facebookis.

Konstantin Pätsi valitsemisaega 1934-1940 ja selle aja lõpuaastaid on nimetatud mitmeti. Kui ilus või kole oli see " ilus Eesti aeg" või "helge Pätsu aeg"? Miks rahvusriigi üks olulisemaid rajajaid ja selle ülesehitajaid otsustas 1939. ja 1940. aastal, et tuleb suurvõimule järele anda?Räägib Laidoneri muuseumi teadur ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Konstantin Pätsi valitsemisaega 1934-1940 ja selle aja lõpuaastaid on nimetatud mitmeti. Kui ilus või kole oli see " ilus Eesti aeg" või "helge Pätsu aeg"? Miks rahvusriigi üks olulisemaid rajajaid ja selle ülesehitajaid otsustas 1939. ja 1940. aastal, et tuleb suurvõimule järele anda?Räägib Laidoneri muuseumi teadur ajaloodoktor Lauri Vahtre.

Põgenikekriis Euroopas ei näita vaibumise märke. Järjest rohkem räägitakse sellest, et probleemi lahendus ei ole mitte riikidevaheline kauplemine, kes kui palju põgenikke vastu võtab, vaid tegelda tuleb kriisi põhjustega ehk siis olukorra normaliseerimisega piirkondades, kust pagulaste põhimass on pärit. Kuidas seda aga teha? Selle üle arutlevad saates Tartu Ülikooli politoloog Maili Vilson, ajaloolased Lauri Vahtre ja Heiki Suurkask ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 6. oktoobril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Põgenikekriis Euroopas ei näita vaibumise märke. Järjest rohkem räägitakse sellest, et probleemi lahendus ei ole mitte riikidevaheline kauplemine, kes kui palju põgenikke vastu võtab, vaid tegelda tuleb kriisi põhjustega ehk siis olukorra normaliseerimisega piirkondades, kust pagulaste põhimass on pärit. Kuidas seda aga teha? Selle üle arutlevad saates Tartu Ülikooli politoloog Maili Vilson, ajaloolased Lauri Vahtre ja Heiki Suurkask ning saatejuht Peeter Kaldre.Kuula 6. oktoobril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kuidas mõista Saksa- ja Prantsusmaa riigijuhte, kes soovivad sadade tuhandete pagulaste kohustuslikku jagamist kõikide euroliidu riikide vahel; kes heidavad Ida-Euroopa riikidele ette kaastunde defitsiiti ja solidaarsustunde puudumist. Kas Ida-Euroopa on tagurlik?Otsestuudios diskuteerivad liberaal Siim Kallas ja konservatiiv Lauri Vahtre. Saatejuht on Arp Müller.

Kuidas mõista Saksa- ja Prantsusmaa riigijuhte, kes soovivad sadade tuhandete pagulaste kohustuslikku jagamist kõikide euroliidu riikide vahel; kes heidavad Ida-Euroopa riikidele ette kaastunde defitsiiti ja solidaarsustunde puudumist. Kas Ida-Euroopa on tagurlik?Otsestuudios diskuteerivad liberaal Siim Kallas ja konservatiiv Lauri Vahtre. Saatejuht on Arp Müller.

Eesti esimene gümnaasiumile suunatud e-õpik. Õppematerjal käsitleb Eesti ajalugu kuni 19. sajandi lõpuni. Eesti ajaloo õpik avab õpilase ja ajaloo huvilise jaoks Eesti kaugemat minevikku läbi põnevate seoste ning lugemis-, kuulamis- ja vaatamisviidete. (Mart Laar, Lauri Vahtre. Eesti ajalugu. Toimetab Küllo Arjakas.)

Sissevaade. Lauri Vahtre

Sissevaade. Lauri Vahtre

Ajalugu ja müüdid. Lauri Vahtre

Ajalugu ja müüdid. Lauri Vahtre