Objektiiv

Tapio Puolimatka raamatu “Ühiskondlik eksperiment lastega” ainetel vestlevad Märjamaa kirikuõpetaja ja raamatu tõlkija Illimar Toomet ja Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi.

Riikliku iseseisvuse ja rahvusriikluse ideaalid, mille kehtiv põhiseadus määratleb Eesti riigi korralduse aluspõhimõtetena, on liberaalsetes ringkondades kõrvale tõrjutud või põlu alla seatud ning nendest räägitakse kui ideaalidest vaid sümboolses või sentimentaalses tähenduses.

Ajaloolane, publitsist ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi juhatuse esimees Jüri Kotšinev tutvustab oma kahte viimast raamatut “Mongolite muistsed sõdalased” ja “Liivi sõjast segaduste ajani”.

Ilma tõsiste ühiskonnateaduslike uuringuteta on raske ette kujutada ka asjatundlikku riigivalitsemist, sest üksnes uuringutele tuginedes on võimalik tuvastada ühiskondlike probleemide põhjuste süsteemi, et sellele teadmisele tuginedes kavandada ka samme nende põhjuste kõrvaldamiseks.

Markus Järvi ja Veiko Vihuri arutlevat sõnavabaduse teemal, et kuhu on tõmmatud sõnavabaduse piirid end liberaalseks demokraatiaks nimetavas režiimis ja mida tähendab sõnavabadus konservatiivse ja traditsionaalse ühiskonna ideaalide suunalt vaadatuna.

Ülo ja Varro Vooglaid arutlevad, et jaanuari alguses Saaremaal roolijoodiku poolt kolme hukkunuga põhjustatud liiklustragöödia peaks panema meid mõtlema mitte ainult karistuste karmistamisele, vaid ka sügavamatele moraalsetele ja kultuurilistele probleemidele.

Lauri Vahtre ja Markus Järvi räägivad konservatiivse maailmavaate kesksetest printsiipidest ning vaatlevad neid hiljuti käima tõmmatud kliimahüsteeria kontekstis.

Endine teleajakirjanik ja ühiskonnakriitikuna tuntud Harri Kingo jagab oma mõtteid sellest, et õiglane ja tõhusalt toimiv riik peaks olema korraldatud mitte demokraatlikult, vaid meritokraatlikult.

Markus Järvi ja Varro Vooglaid võtsid vaatluse alla president Kersti Kaljulaiu poolt nüüd juba korduvalt kõlama pandud narratiivi, nagu oleks konservatiivid ohuks põhiseaduslikule korrale.

Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni kaitseks korraldas teisipäeval, 26. novembril algusega kell 17:00 Tallinnas, Õpetajate Maja kroonisaalis Konservatiivse konverentsi, kus otsiti vastuseid kahele peamisele küsimusele: millised on konservatiivide punased jooned ning kuidas saavutada Eestis konservatiivne pööre.

Konservatiivse Konverentsi teine arutelu oli pühendatud teemale, “Kuidas saavutada konservatiivne pööre Eestis?", milles arutlesid riigikogu liige Jaak Valge, kirjandusteadlane Maarja Vaino, kodanikuaktivist Tiit Madisson ja SAPTK juhatuse liige Varro Vooglaid. Arutelu juhtis Indrek Petersoo.

Konservatiivse Konverentsi esimene arutelu oli pühendatud teemale, “Millised on konservatiivide punased jooned?”, milles arutlesid Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi, XIV Riigikogu esimess Henn Põlluaas, poliitik Malle Pärn ja ajakirjanik Ivan Makarov. Arutelu modereeris Oto Tuul.

Markus Järvi ja Veiko Vihuri lahkavad hiljutises Vikerkaares ilmunud Tõnis Saartsi artiklit, milles väidetakse, et konservatiivid on asunud ründama Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra alustalasid. Lisaks tuleb juttu konservatiivsel konverentsil kõlanud mõtetest.

Eesti Ajakirjanike Liidu auliige emeriitprofessor Ülo Vooglaid ja Varro Vooglaid arutlevad ajakirjanduse tähenduse ja selle koha üle ühiskonnas, peatudes muu hulgas ka tõsistel kitsaskohtadel.

Markus Järvi, Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri arutlevad prokuratuuri poliitilise kallutatuse teemal, vaadeldes mitmeid viimase aasta jooksul ka Objektiivis lähemat tähelepanu saanud juhtumeid ja tehes nende pinnalt üldistusi.

Varro Vooglaid ja Markus Järvi hiljuti vestlevad Vatikanis toimunud piiskoppide sinodist, peatudes katoliku kirikus valitseva kriisi teemal ning rõhutades vajadust rääkida tõsistest probleemidest ausalt ja avatult, et seeläbi probleemide ületamisele kaasa aidata.

Markus Järvi ja Varro Vooglaid arutlevad ringkonnaprokuröri Ülle Jaanholdi otsuse üle lõpetada Mary Krossi valetunnistuste andmise menetlus oportuniteediga ning teevad saate teises kokkuvõtte homoühingute rahastamise teemast.

Varro Vooglaid ja Ülo Vooglaid vestlevad kompetentsuse printsiibi olulisusest poliitikas ja selle esile tõstmise võimalustest.

Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja rahastusel hullumeelset sooideoloogiat edendava Feministeeriumi artikleid sirvides võib vaid ette kujutada, millist jama aetakse alaealistele sõsarorganisatsiooni Eesti LGBT Ühingu nõustamissessioonidel ja kuidas võib see nende noore ja hapra psüühika sassi lüüa, räägib Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi nädalakommentaaris.

Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri toonitasid seekordses vestlussaates, et Eesti LGBT Ühingu riiklik rahastamine ei pruugi üldse olla seaduslik. Miks, seda kuula saatest lähemalt.

Ronald Tõnisson ja Markus Järvi arutlevad usuvabaduse üle Eestis ning kiriku kui moraalse majaka rollist ühiskonnas.

Eesti LGBT Ühing tõlgendab maksumaksja taskust neile makstavate tegevustoetuste lõpetamist inimõiguste rikkumisena või hirmuõhkkonna loomisena. See näitab kui enesest mõistetavalt privilegeerituks see seltskond ennast peab, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Objektiivi raadiosaates rääkisid Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri Rakveres toimunud festivalist “Festheart”, Eesti LGBT Ühingu riiklikust rahastamisest, kooseluseaduse läbisurumisest viie aasta möödumisest ning märgilisest briti kohtuotsusest, millega kuulutati transsoolisust eirav kristlik inimkäsitus inimväärikusega ühildamatuks ja demokraatliku ühiskonnaga vastuolus olevaks

Seekordses saates läheme ajas tagasi, aastasse 1571, mil toimus Lepanto all üks Euroopa ajaloo kõige tähtsamaid lahinguid, mis päästis Euroopa islamiseerumise eest. Räägime nii lahingust endast kui selle tähtsusest Euroopa ajaloos ja kultuuris.

Objektiivi stuudios on Andres Raid, kellega räägime nii temast endast, Eesti meediamaastikust kui äsja hingusele saadetud Tallinna Televisioonist. Saatejuht on Markus Järvi.

Sõnad nagu “sallivus”, “ksenofoobia”, “homofoobia”, “tolerantsus” ja “demokraatia” ei olegi mõeldud selgete piiride ja määratletud sisuga mõistetena, vaid ebamääraste ja poolreligioossete tootemitena, mille otstarve on tekitada modernses metslases masside teadvust suunavate üksmeele meisterdajate poolt kontrollitud tunnete laviin ning kutsuda seeläbi üles soovitud käitumine, kommenteerib Markus Järvi Lauri Vahtre suurepärast artiklit Postimehes.

Politoloog Saartsi maalitud pilt Ida-Euroopa mässust Lääne vastu moonutab reaalsust, leiavad Järvi ja Vooglaid seekordses "Fookuses" saates.

Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri arutlevad Tallinna Ülikooli liberaalist politoloogi Tõnis Saartsi hiljuti avaldatud artikli teemadel, küsides, kas Ida-Euroopas on tõesti käivitnud mäss Lääne vastu või on olukorra seesugune kujutamine reaalsust moonutav.

Seekordses Fookuses episoodis lahkavad Varro Vooglaid ja Markus Järvi ajakirjaniku maski taha varjuva vasakpoolse propagandisti Vahur Kooritsa hiljutist artiklit Objektiivi rahastamisest, milles viimane maalib raskelt valeliku ja eksitava pildi, mis taaskord näitab, et piirid ühelt poolt ideoloogiliste ja poliitiliste aktivistide, teiselt poolt tellimustöid tegevate suhtekorraldajate ning kolmandalt poolt ajakirjanike vahel on lootusetult hägustunud.

Vilja Kiisleri ja tema mõttekaaslaste valulikud reaktsioonid Postimehe peatoimetaja Peeter Helme poolt opositsiooni suunal tehtud kriitikale reedavad vasakliberaalide kahepalgelisuse, toonitavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates “Fookuses”.

Liberaalide poolt paariariigina kujutatud Ungaris tuleks konservatiivselt ja rahvuslikult meelestatud inimestel näha head eeskuju, millest ammutada inspiratsiooni ka Eesti poliitilise elu ümberkorraldamiseks, tõdevad Markus Järvi ja Varro Vooglaid “Fookuses”.

Seekordses nädala ülevaates rääkisime teise pensionisamba reformist, Ungari iseseisva poliitika ideaalist, rasestumisvastaste vahendite kasutamise lubatavusest ja vajadusest lõpetada homoühingute riiklik rahastamine.

EKRE liikme Kenno Põltsami arvamuslugu toetus ajatule õpetusele abielu pühadusest, tõdeb Markus Järvi nädalakommentaaris.

Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu esimees Rein Veidemann ütles Objektiivile antud stuudiointervjuus, et põhimõttelist probleemi ERRi poliitilise tasakaalustatusega ta ei näe.

Olukorras, kus kolmest valitsuserakonnast kaks nimetavad end konservatiivseks, oleks täiesti mõeldamatu, et valitsus jätkaks võltskodanikuühendustena tegutsevate ja homoideoloogiat juurutavate ühingute riiklikku rahastamist. Konservatiivide seisukohast on tegemist vägagi põhimõttelise küsimusega, toonitavad Markus Järvi ja Varro Vooglaid saates “Fookuses”.

Erakonna Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder andis Objektiivile põhjalikuma stuudiointervjuu, milles keskenduti ennekõike viimasel ajal palju tähelepanu saanud teise pensionisamba reformi teemale, ent samas peatuti ka muudel küsimustel nagu küsimus sellest, kuivõrd vatab tõele meedia poolt üles kõetud kuvand, nagu olnuks valitsus veel hiljuti kohe-kohe lõhki minemas.

Toomas Sildami hiljutine intervjuu Matti Maasikaga on kõnekaks näiteks Eesti välispoliitikas juurutatud usutunnistusest, mida pole lubatud kahtluse alla seada, nendib Markus Järvi nädalakommentaaris.

Varro Vooglaid ja Markus Järvi arutlevad konservatiivse pöörde eelduste üle Eestis. Reageerimise ja liberaalide vigade säilitamise asemel tuleb konservatiividel asuda aktiivselt edendama rahva, riigi ja ühiskonna säilimise aluseks olevaid ideaale.

Ilvese ja Kaljulaidi juhtimisel on Eesti välispoliitilise arutelu ja seal väljendatavate mõtete ümber ehitatud raudne eesriie. Sama igavat ja alternatiivivaest mõttevahetust Eesti kui eeskujuliku liiduvabariigi välispoliitika suundumustest ja võimalustest võis kohata ilmselt viimati komsomoli aruteluõhtutel, Noorte Hääle toimetuses ja EKP koridorides. Meie välispoliitikast on saanud pioneeride palee.

Olukorras, kus seadusliku koosoleku takistamist Indrek Tarandi poolt ei karistata ning LGBT-aktivisti Mare Tralla liputamisele alaealiste ees vaatavad õiguskaitseorganid läbi sõrmede, on õigusriigi põhimõtted saanud Eestis ränga löögi, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates “Fookuses”.

Revolutsiooni lipukirjaks on tõstetud üksikisiku absoluutne vabadus, mille teostamise nimel tuleb maha lõhkuda kõik traditsioonilised institutsioonid, eelnevad ühiskondlikud kokkulepped, tavad ja aastasadade jooksul elu nõuete ja paratamatuste toel välja kujunenud arusaamad.

Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri vaatasid lähemalt president Kersti Kaljulaiu roosiaia kõnes väljendatud seisukohti ja tõdesid, et imala ja silmakirjaliku jutu asemel demokraatiast tuleks astuda reaalseid samme rahvale elementaarsete demokraatlike õiguste tagastamiseks.

Taasiseseisvumispäeval salvestatud saates “Fookuses” arutlevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi Eesti riikliku iseseisvuse teemal. Üldtunnustatud riikliku iseseisvuse kriteeriumite järgi on Eesti iseseisvus puudulik või puudub see sootuks.

Pilguheit möödunud Arvamusfestivalile, kus presidendi kliimaarutelu meenutas nõukogudeaegset pioneeriüritust.

Alustame kolmandat hooaega, kus esimeses saates tuleb juttu Indrek Tarandi SAPTK raha omastamisest, Rita Holmi ähvardustest tema kritiseerijate suunal ning sellest, mis on saanud Florian Hartlebi hiigelnõudest SAPTK juhtide vastu. Nende arengute valguses on ilmne, et Eesti vajab üha rohkem konservatiivset õiguskeskust kodanike põhiseaduslike vabaduste kaitseks, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi.