Nädala raamat

Selle nädala raamat räägib meile täiesti uue loo Teisest Maailmasõjast. Auhinnatud ajaloolane Sean McMeekin näitab oma mahukas uurimuses, et sõja käivitavaks jõuks ei olnud mitte Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin, keda liitlased peaaegu pimesi toetasid.

Nõukogude aeg ei olnud kohati üldse ilus aeg. Nii selgitab lugejale läbi nelja erineva loo Vladimir Pool, kes dokumentidele tuginedes kõneleb nii Vares-Barbaruse salapärasest surmast, EKP 8. pleenumist ning ajastu hammasrataste vahele jäänud inimestest ja saatustest.

Peapiiskop Eduard Prottlich (1890–1942) oli roomakatoliku kiriku vaimulik, Eesti apostellik administraator ja peapiiskop. Ta oli paljude eestlaste hingehoidja ning saatusekaaslane. Tema lugu on heaks hingekosutuseks ja järelemõtlemiseks, kui habras on meie maine elu ja kui lihtne on vabadust kaotada.

Jenni Haukio oli kaksteist aastat Soome esileedi, kes seisis Sauli Niinistö kõrval nii välisreisidel kui ka pidulikel üritustel. Millised olid tema kohustused? Milline oli avalikkusele nähtamatu osa tema elust?

Ain Raal ja Kristel Vilbaste "Meie mürgiseimad taimed" kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selle nädala raamat tutvustab meile kõige eluohtlikumat osa meie taimeriigist. Saame teada, millised on 21 Eesti mürgiseimat taime, kus on nende kasvukohad ja milliste tunnuste abil neid aegsasti ära tunda.

Selle nädala raamat on Briti ajakirjaniku Daniel Finkelsteini põnevikuna mõjuv lugu 20. sajandi genotsiidist, totalitarismist ja tema vanemate imelisest pääsemisest. Raamat on pälvinud ajalehe The Times aasta raamatu tiitli.

Kiibid on nagu uus nafta. Neid läheb vaja aina rohkem ning kiibitehnoloogia arengust sõltub tervete riikide majanduslik võim. Suurest võitlusest meie aja kõige olulisema tehnoloogia nimel annab ülevaate selle nädala raamat, Chris Milleri "Kiibisõda", Kava Kirjastuselt.

Igal nädalal Tarkade Klubi proovile pannud raadiosaade Mnemoturniir jõuab nüüd meie ette hoopis nädala raamatuna. Kaante vahele on jõudnud parimad küsimused aastatest 2003-2023.

Putukad ümbritsevad meid tohutu liigirohkusega. Neid võib kohata igal pool – majas, aias ja looduses. Heiko Bellmanni rikkalikult illustreeritud raamat aitab meil kiiresti putukamaailma tegelastega tuttavaks saada.

On öeldud, et Venemaa käitumist ei saa mõistusega võtta. See ei vasta tõele. Kui teada tegureid, mis mõjutavad Venemaa juhtkonna otsuseid ja seega ka tegevust, võib aru saada isegi tema pealtnäha irratsionaalsest käitumisest. Naabrite tuleviku jaoks on selle tegevusloogika mõistmine elulise tähtsusega.

Venemaa ajaloo teise osa peategelaseks on Ivan IV, kes sai päranduseks suuri ümberkorraldusi vajava riigi. Ta oli vastuoluline isiksus, kelles on nähtud nii suurt reformaatorit kui ka despooti.

Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis tabas korraga paljusid riike.

Selle nädala raamat toob teieni tuntud priimabaleriini ja balletipedagoogi Tiiu Randviiru mälestusi nii kooliajast, tantsijakarjäärist kui ka silmapaistvatest õpilastest. Mälestusi aitas kirja panna Arne Mikk.

Kui Briti sõjalaev Wager saadeti 1740. aastal püüdma Hispaania aardelaeva, ei teadnud keegi, et eluga pääseb sellelt reisilt vaid paarkümmend meest ja kogu tõde selgub alles kohtus. David Grann „Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast" kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg.

Aleksei Navalnõi alustas "Patrioodi" kirjutamist 2020-ndal aastal pärast mürgitamist. See raamat on tema elu lugu, alates nooruspõlvest Nõukogude Liidus ja poliitilisest ärkamisest, kuni viimaste vanglas veedetud aastateni. Siin selgitab ta sedagi, miks ta pärast atentaati Venemaale tagasi tuli.

Uimastid on mänginud meie ajaloos üllatavalt suurt rolli. Oma uues raamatus vaatleb Norman Ohler lähemalt, milline oli LSD ja teiste uimastite seos teaduse, uimastipoliitika ja hedonistliku narkokultuuriga nii Euroopas kui USA-s.

Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Kas kolmesaja kuuekümne kaheksa karikatuuriga saab kümne aasta ajalugu kokku võtta? Jah ja ei. Selle nädala raamatusse on neid igatahes just nii palju kogutud. Rohkem ei mahtunud ja vähem ei saanud. Enamik kümne aasta poliitilisi tähtsündmusi on nende kaante vahel ära märgitud.

Selle nädala raamat toob meie ette maailma ajaloo suurejoonelisel ja samas väga intiimsel moel, vaadeldes suurkujusid ning suursündmusi perest ja suguvõsast lähtuvalt.

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Kenkō „Jõudeaja võrsetest", mis toob meieni kaugel 14. sajandil Jaapanis kirja pandud arutlusi, mõistulugusid ja tarkuseteri.

36-aastaselt hukkamisele saadetud Maria Mandl oli üks kurikuulusamaid natsirežiimi tegelasi. Auschwitz-Birkenau naistelaagri peavalvurina vastutas ta tuhandete mõrvade eest. Kuidas sai toredast Austria maatüdrukust kalgi südamega mõrtsukas?

Antonio Damasio "Asjade kummastav kord. Elu, tunded ja kultuuride sünd" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat „Asjade kummastav kord“ on teedrajav uurimus homöostaasist, inimese füsioloogia parameetrite hoidmisest vahemikus, mis teeb võimalikuks mitte ainult elu säilimise, vaid ka õitsengu.

Millised olid Stalini-järgse ajastu vangilaagrid? Anatoli Martšenko oli esimene teisitimõtleja, kes oma vanglakogemused kirja pani ja avaldas. Tema raamat teadvustas kogu maailmale, et Stalini surm ei tähendanud Gulagi lõppu.

Selle nädala raamatust saame teada, millised olid Rooma keisrid tegelikult? Cambridge'i ülikooli emeriitprofessor Mary Beard vaatleb lähemalt Rooma valitsejate argipäeva, võimuga kaasnenud korruptsiooni, tõestisündinud lugusid ja suuri väljamõeldisi.

Simon Shuster „Šõumees“ Kava kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Kuidas sai Ukraina rahva naerutajast sõjakangelane ja vastupanu sümbol? Kuidas muutis stress tema iseloomu? Mida tõid kaasa pingelised suhted relvajõudude ülemjuhatajaga? Kõigest sellest jutustab meile selle nädala raamat „Šõumees“, mis on Simon Shusteri suur ülevaade Volodõmõr Zelenskõi tööst Ukraina presidendina.

Saksamaa on 150 aastat olnud Mandri-Euroopa keskne võim. Üle kolme kümnendi tagasi sündis uus Saksa riik. Kui hästi me uut Saksamaad tegelikult mõistame ja kuidas mõistavad selle inimesed nüüd iseennast?

Hendrik Relve "Retked põlisrahvaste omailmadesse. Lugusid maailma rahvastest, pärimustest, suhetest loodusega", kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Üle poole sajandi ilmas ringi rännanud Hendrik Relvet on alati paelunud põlisrahvad ja rikkumata loodus. Kuidas neil õnnestub elada ilma loodust rikkumata? Millised kombed ja traditsioonid seda toetavad?

Miks ühest juhist sai diktaator, teisest aga demokraatia tugisammas? Oli selle taga juhus või poliitiline kokkulepe? Ian Kershaw uus raamat annab ülevaate kaheteiskümne riigijuhi teest võimule.

Imbi Paju „Kadrioru aednik“ on rännak nii väikestele kui suurtele lugejatele Eesti rohelisse ajalukku. Läbi väikese Käbi silmade avaneb vaade 1960. aastatesse, kui Eestis valitses võõras võim, ent jutustuste kaudu elas edasi armastus rohelise maailma vastu. See on lugu sellestki, kuidas väike maa areneb riigiks. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Selle nädala raamat viib meid tagasi aegadesse, kui toimus rannarootslaste evakueerimine Eestist. Põgenikke aitas Rootsi teenistuses olev SS-ohvitser Ludwig Lienhard. Paar aastat hiljem pidi Lienhard ise põgenema Rootsist Argentiinasse.

Selle nädala raamatus jutustab endine meremees ja nüüdne ettevõtja Juri Saharov oma seiklustest merel ja maal. Kui uskuda oma jõudu, ei suuda sind takistada ei KGB, vaenulik keskkond ega allilma killerid.

Gyles Brandreth, "Elizabeth. Intiimne portree". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Tänu sõprusele Edinburghi hertsogiga sai Gyles Brandreth viiekümne aasta jooksul sageli kohtuda Elizabeth II-ga. Aastate jooksul tehtud märkmed vestlustest kuninganna, tema pere ja sõpradega annavad meile nüüd põneva ülevaate sellest erakordsest elust.

Tiit Lääne, “Pariis 1924”. Kirjastus ”Stopper. Pariis võõrustas äsja lõppenud olümpiamänge juba kolmandat korda. Viimati tehti seda enne tänavust täpselt 100 aastat tagasi. Kuidas need mängud siis välja nägid, kes olid toonased sporditähed ja kuidas läks Eesti sportlastel, saab lugeda trükivärskest olümpiaraamatust ”Pariis 1924”. Sajanditagused sündmused koostas kaante vahele Tiit Lääne. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Mart Kuldkepp, "Põhjamaine Eesti. Rahvusriigi sünd". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Eesti sai iseseisevaks Esimese maailmasõja segastel aastatel. Londoni Ülikooli Kolledži professor Mart Kuldkepp pakub oma raamatus välja värske vaate Eesti rahvusriikluse sünnile ning toob meieni palju uut ajaloolist informatsiooni.

Peter Zeihan „Maailma lõpp on alles algus. Globaliseerumise kokkukukkumise kaardistamine“. Tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja. Postimehe kirjastuselt. Raamatut tutvustab Marek Strandberg.

Dr Sergey Saadi, "Veresuhkru ohtlikud saladused". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Rein Pärn. Üheks kaasaja suurimaks terviseprobleemiks on insuliiniresistentsus. See on paljude krooniliste haiguste aluseks. Kuidas muuta oma elustiili ja peatada haiguste nõiaring?

Stefanie Babst, ”Terav pilk”. Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Kuidas toimib NATO? Kuidas peaks toimima NATO? Kauaaegne alliansi strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimisest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele.

Brock Yates, "Enzo Ferrari. Mees ja masin". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Timo Tarve. Kas Enzo Ferrari oli hea tippjuht, keda ajakirjandus jumaldas? Või halastamatu despoot, kes võis oma töötajad ja piloodid hulluks ajada? Brock Yates loob oma raamatus tõetruu portree mehest, kes vaatamata suurtele vastuoludele oli paljude iidol.

Carlo Rovelli, ”Helgoland”, Postimehe kirjastuselt. Raamatut tutvustavad Marek Strandberg ja Enn Kasak. Kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Appi tuleb Carlo Rovelli ja Helgolandi saar, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Füüsika teekonnal kultuuriloolises kastmes saame lõpuks küsida „Mis toimub?“.

Robert M. Sapolsky, "Käitumine. Inimeste bioloogia meie parimatel ja halvimatel hetkedel" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat uurib vägivalla, agressiivsuse ja võistlemise bioloogiat – käitumisi ja impulsse nende taga, indiviidide, gruppide ja riikide tegusid ning seda, millal ja mille põhjal neid peetakse headeks või halbadeks. Mida on bioloogial meile õpetada koostöö, kuuluvuse, leppimise, empaatia ja altruismi kohta?

Karl Adami, "Eesti metsalinnud. Laululinnud". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Karl Adami uus linnuraamat annab meile värske pildi meie metsade laulurahvast. Raamatusse on kogutud neljakümne kuue laululinnu kirjeldused, tähelepanekud nende suhetest ja pereelust ning autori suurepärased loodusfotod.

Enn Tarvel, "Valge kotka tiiva all. Poola võim eestlaste maal 16.–17. sajandil". Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Eestis on valitsenud lisaks vanale heale ”Rootsi ajale” ka mitte nii hea ”Poola aeg”. Kuidas kehtestus Poola võim Liivimaal ja Lõuna-Eestis? Kuidas elas maa- ja linnarahvas Poola võimu all? Milliseid sõdu me maal siis peeti? Poola ülemvõim jättis Eesti arengulukku väga sügava jälje, mille paremaks mõistmiseks on raamat suurepärane teejuht.