Podcasts about euroopat

Donald Trump plaanib Vladimir Putiniga Ukraina tuleviku üle kõneleda Euroopat laua taha kutsumata. USA administratsiooni esindajad tegid Müncheni julgeolekukonverentsil etteheiteid ka Euroopa ühiskonnakorralduse suhtes. Mida see Eestile tähendab, kuidas meie tegemisi mõjutab?

Värskelt USA presidendiks valitud Donald Trump on päevakorda toonud mõisted "tariifid, migratsioon ja maailmavallutamine". Millele tasuks tähelepanu pöörata ja mis võib oodata ees investoreid? Juttu tuleb ka USA ja Euroopat tabanud pankrottidelainest, andmekeskuste suurinvesteeringutest USA-sse ja fondijuhtide möödunud börsiaasta tulemustest. Lisaks hõikame välja ka ennustusmängu, millest kõik soovijad saavad osa võtta: https://docs.google.com/forms/d/1ulikIkDr_xZS9eX1rh_fyGAHJxpdo5MSwDJAl8cRRnc/viewform Saada oma ennustused hiljemalt 14.01.2025 kell 9.00-ks (hiljem tulnud vastuseid enam arvesse ei võeta) ja osaled Investor Toomase konverentsipileti loosimisel, mis viiakse läbi 15.01 Turutegijate podcastis. Konverents toimub 18.01.2025 Kultuurikatlas. Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.eeFinantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

Värskelt USA presidendiks valitud Donald Trump on päevakorda toonud mõisted "tariifid, migratsioon ja maailmavallutamine". Millele tasuks tähelepanu pöörata ja mis võib oodata ees investoreid? Juttu tuleb ka USA ja Euroopat tabanud pankrottidelainest, andmekeskuste suurinvesteeringutest USA-sse ja fondijuhtide möödunud börsiaasta tulemustest.  Lisaks hõikame välja ka ennustusmängu, millest kõik soovijad saavad osa võtta: https://docs.google.com/forms/d/1ulikIkDr_xZS9eX1rh_fyGAHJxpdo5MSwDJAl8cRRnc/viewform  Saada oma ennustused hiljemalt 14.01.2025 kell 9.00-ks (hiljem tulnud vastuseid enam arvesse ei võeta) ja osaled Investor Toomase konverentsipileti loosimisel, mis viiakse läbi 15.01 Turutegijate podcastis. Konverents toimub 18.01.2025 Kultuurikatlas.  Saate tegid LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ja makroanalüütik Triinu Tapver.  Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega. Esitatud teave on informatiivse eesmärgiga ning ei ole vaadeldav investeerimisanalüüsina ega mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. LHV ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Eelpool kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta.

OSALE LOOSIMISES SIINSAMAS YOUTUBE VIDEOS! KAHELE ÕNNELIKULE ANTAKSE ÄRA 3KG MARJU. OSALEMISEKS: - Subscribe Chris Kala youtube kanalile. - Kommenteeris mis sind saate juures kõnetas. Loosi võitjad selguvad 28.10 siinsamas ja teiega võetakse ühendust! Võitjad selguvad juba Käesoleva episoodi külaline on brändi No Bananas looja Andero Keronen - elukestev õppija, pikaajaline ettevõtja, partner oma naisele ja kolme lapse isa. Tema elu on olnud pidev eneseavastamine ja kasvamise teekond. Andero ütleb, et tema abikaasa ja lapsed on tema suurimad õpetajad. Üks olulisemaid asju, mida Andero on iseenda silmis saavutanud, on iseenda armastamine ja mõistmine, et ta on tegelikult võrratu mees. Anderol on ADHD ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire, see on andnud talle erakordse energiataseme ja suutlikkuse mõelda väljaspool kasti, kuid samal ajal nõuab pidevat distsipliini, et asjad õigel rajal hoida. No Bananas brändi vdamine ning seejuures marjade otsimine mööda Euroopat, nende kasvatamine, korjamine ja müük on olnud osa Andero elust juba pikemat aega. See pole ainult töö, vaid ka sügavam side looduse ja maitsetega. Marjade maailm ei ole vaid business, vaid ka osa loodusest -- see õpetab talle kannatlikkust ja tähelepanelikkust – omadusi, mida rakendab ta nii äris kui ka isiklikus elus. Samuti on Anderol sügav armastus korvpalli vastu. Ka spordis näeb Andero palju paralleele eluga: distsipliin, meeskonnatöö ja vajadus kohaneda igas olukorras, mis elu ette toob. Korvpalli mängimine nooruspõlves ja selle fännamine täna on andnud talle ka tugeva sideme spordikogukonnaga ja õpetanud, kui oluline on järjepidevus ja pühendumus. Andero teekond on olnud täis õppimist, arengut ja eneseületamist. Ta usub, et igas raskuses peitub väärtuslik õppetund, ning on kindel, et elu tuleb elada täie kire ja aususega. Ning see ausus algab iseendast. Ma järgin nii inimese, juhi kui ka coachina oma südant ja usun, et tõeline edu ei peitu ainult saavutustes, vaid ka sisemises rahulolus, lähisuhete tugevusest ja pühendumises sellele, mis inimest ennast tõeliselt sütitab. HEAD MÕTTED: - Inimesel on kaks elu ja teine algab siis kui saad teadlikuks sellest, et sul on üks elu. - Pain is temporary, suffering is a choice. - Ma ei koge lihtsalt elu, vaid seda elu, millele fokusseerun. - Enda peas üksinda olles, asjad pigem lisaväärtust ei saa. - Ajutised muutused toimuvad mõistuse tasandil aga püsivad toimuvad ikkagi südametasandil. - Muutused ei saa mitte kunagi tulla väljast poolt. - Ma ei tee raha nimel mitte midagi aga raha eest teen ma asju küll. - Kui otsus tuleb sügavalt enda seest, siis see on alles lõplik. Kõik muu on mõtte tasandil tehtud otsused aga need ei too tulemusi. - Ainukene asi, mis siin maailmas on kindel, on pidev muutus ja oskus kohaneda. - Väärtusta inimest selle eest, mitte mis tal on taskus, vaid selle eest, mis tal on rinnus ehk südames. - Sa ei saa elada hetkes, kui sa ei ole aktsepteerinud enda minevikku. - Me näeme teiste inimeste jäämäetippe aga me ei näe teiste sadu erinevaid ebaõnnestumisi - Impossible is nothing until it's done. - Mitte kunagi ei ole võimalik ette teada seda, mida sa varem ei ole teinud. JÄLGI ANDERO KERONEN TEGEMISI SIIT: https://ee.nobananas.eu/ https://anderokeronen.com/ https://www.linkedin.com/in/andero-keronen https://www.instagram.com/keronenandero/ CHRIS KALA PODCASTI TOETAJAD: https://www.million.ee https://www.garden.ee https://www.ruthterras.eu https://www.ruumum.com

"Alex Polari on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" atmosfäärifüüsik Marko Kaasik. Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast. Head kuulamist! H.

"Alex Polari [1] on Brasiilia legaalse ayahuasca kiriku Santo Daime [2] üks juhtivaid inimesi. Raamat ["Metsa teejuht", H.P.] kajastab Polari enda ja Santo Daime arengulugu alates 1970-ndatest aastatest. See on kaine meelega kirjutatud teos. Polari ise on pärit Brasiilia lõunaosast, mille kultuur meenutab Lõuna-Euroopat, mitte Amasooniat. Sõjaväelise diktatuuri ajal oli ta vasakpoolne vabadusvõitleja, istus kinni ja oleks peaaegu hukatud. Pärast vanglast vabanemist 1970-ndate aastate lõpus kaalus ta kolmekümneaastase noormehena korraks ka poliitikasse minemist, kuid pöördus siiski spirituaalsele teele. Esialgu tahtis ta siirduda oma vaimsete otsingute käigus Indiasse – nagu tollal tihti tavaks oli –, kuid leidis oma kutsumuse omalt maalt paar tuhat kilomeetrit põhja poolt Santo Daime kirikust," pajatas Tähenduse teejuhtide 28. numbrile antud intervjuus "Vaimne praktika ekstravertidele" [3] atmosfäärifüüsik Marko Kaasik.Saatesarja seitsmenda hooaja esimeses vestlusringis jätkasime Marko ja tema abikaasa Hellega [4] ayahuascast, Alex Polarist, Santo Daimest, hirmudest, müstilistest kogemustest, ühislaulmisest ja paljust muust huvitavast.Head kuulamist!H.—————————————[1] • Alex Polari | Ayahuasca, Spirituality... [2] https://en.m.wikipedia.org/wiki/Santo...[3] https://teejuhid.postimees.ee/7714502...[4] • 34. Helle Kaasik ja Anna Luik, "Hiiep... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Venemaa sõjalises juhtkonnas toimuv puhastus. Kes juhib Euroopat? Millised võimalikud uued välisturud on eesti ettevõtjate orbiidil? Saate paneb kokku Neeme Raud.

3.-9. juunini on toimumas Euroopa Parlamendi valimised, mil üle 400 miljonil Euroopa Liidu kodanikul on võimalik anda oma panus terve Euroopa toimimisele. Üleliiduliselt valitakse kokku 720 Euroopa Parlamendi liiget, millest 7 Eestist. Hoolimata sellest, et Eesti poolt valitud kandidaadid moodustavad ainult väikese osa kogu parlamendi koosseisust, on igal parlamendiliikmel võimalus otsustada kogu Euroopat puudutavates küsimustes. Saates tutvustatakse lähemalt Euroopa Parlamendi toimimist, antakse hinnang senise parlamendi koosseisu tööle ja arutletakse valimiste võimalike tagajärgede üle. Samuti tehakse ka ennustusi Euroopa Liidu tuleviku kohta. Saates vestlevad Annabel Lindmets, Talis Timmi ja Mari Lepp, kellega koos juhib saadet Karl Kajak. Saate lõikas kokku Torm Isok.

Tänase saate külaline Üllar Priks ehk Mürakas jutustab mõnusatest kulgemistest mööda Euroopa riike. Üllar tunnistab, et tema pere reisib autoga just põhjusel, et abikaasa kardab lendamist. Niisiis pakitakse igal aastal pikemaks ajaks asjad sõidukisse ning veeretakse Euroopa lõunapoole. Saates tuleb juttu nii aeglasest kulgemisest, mis on autoroolis kõige närvekõditavam, kuidas erinevate karakteritega koos reisida, matkaauto soetamisest ning loomulikult hiljuti ilmunud reisiraamatust „Hakuna matata, b%&ches! Ühe road trip'i anatoomia”. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord Hans Kundnani abil vaatluse all Euroopa ja eurooplased. Oma raamatuga püüab Kundnani veenda eurooplasi, et vaja on praegusest erinevat Euroopat, märgib Tiido.

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Ma usun, et see lugu on tuttav kõigile. Norras aastal 2011 toimunud terroriakt raputas korralikult kogu riiki, kogu Euroopat. Esimeses osas räägin detailselt terroriaktist. Millise sihikindluse ja stoilise rahuga Anders Breivik oma operatsiooni läbi viis. Teises osas võtan ma Breiviku isiku ette, et vähekenegi mõista, mis teda sellise laiaulatusliku teoni viis.Head kuulamist!Siin saab mulle motivatsioonisüsti anda:https://www.buymeacoffee.com/kurjategijajakaristus?fbclid=PAAabGL1LUeNVJ6uAlp-wz-8ehUzS6lpw70F3lyWb86dtM3q2HPDvOG9qWDvc_aem_AQ0Hqi-4f5_zI_1RoXQmSi44vbSx2VeH8hUJc7ZkO3OlNqD6_2JSu1SianMRFFvsBSo Instagram: @kurjategijajakaristus_podcast E-mail: kurjategijajakaristus@gmail.com Muusika: zapsplat

Euroopat ähvardab taas sadade tuhandete põgenike sissevool, mis meenutab 2015 aastat, kui Euroopasse jõudis ligi 2 miljonit inimest.

Ratastel kodu on väärt mõte, kui on soov maailma näha ning vabalt ringi liikuda - minna sinna, kuhu soovid ja peatuda siis, kui tuju tuleb.

Eesti relvastus - millistes riikides, mida Eesti on hankinud ja ostmas? Euroopa Parlamendi ajaloo suurim skandaal ja Eesti saadikute skeptilisus väite suhtes, et Euroopat rünnatakse. Saate paneb kokku Neeme Raud.

"Si Vis Pacem..." nr. 89  (14. detsember 2022)Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." on külaliseks Riigikogu liige, kolonelleitnant reservis, kirjanik Leo Kunnas (EKRE), kellega tuleb taas juttu keset Euroopat möllavast sõjast.Jõululaupäeval, 24. detsembril, saab selle uue ägedama faasi algusest kümme kuud. Ajal, kui meie pidulauda istume ja oma perede keskel rahupüha naudime, sõjas vaheaega ei tehta. Putini geopoliitiliste kapriiside rahuldamiseks tapetakse inimesi edasi ja purustatakse linnade infrastruktuure.Saatejuht on Erik Boltowski.

Buumil on külas SEB finantsturgude riskinõustaja Martin Sillasoo, kellelt uurime, kui külm talv ohustab Euroopat vene gaasi kadumise tõttu. Uudisteplokis vaagime muudatusi üleeuroopalise tähtsusega transporditaristu arendamisel ja arutleme, miks ostab Amazon 1,7 miljardi dollari eest tolmuimejate tootja. Samuti saad saadet kuulates teada, kuidas edeneb Saudi kroonprintsil tulevikulinna Neom ehitamine.

Ukrainas jätkub julm sõda, Euroopat vaevab energiakriis, Hiina ja USA suhted on muutunud Taiwani tõttu kriitiliselt teravaks. Kuhu liigub nende arengute taustal Eesti julgeoleku- ja välispoliitika?

Euroopat on halastamatult räsinud viimastel nädalatel kuumalaine, mis on purustanud paarisaja aasta kuumarekordeid, pannud riike välja kuulutama hädaolukordi ning toonud endaga põuad ja metsapõlengud. Millest on seesugused äärmuslikud temperatuurid põhjustatud ning kas inimtegevuse abil on võimalik seesugust olukorda tagasi pöörata, arutas Postimehe otsesaates keskkonnaekspert Marek Strandberg. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Tänases Meretunnis räägime 100 aastat tagasi valminud mootorpurjekast Läänemaa, mis nüüd jäädvustatud ka postmargil, ning uurime, miks Ruhnu ajaloolise purjelaeva eeskujul ehitatud Runbjärn Mustale merele suundus ja kuidas reisi esimesed päevad on möödunud. Samuti kuuleme Tallinna Sadama kavandatavast investeeringust uue kai rajamiseks Paldiski Lõunasadamasse. Kõnelevad Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Runbjärni reeder ja pootsman Eero Alamaa ja Eesti meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Esimest korda sellel hooajal liigub autoralli MM-karavan väljapoole Euroopat ja ees on ootamas MM-hooaja üks raskemaid katsumusi, Keenia ralli. Eesootava legendaarse võistluse eelvaade värskes Powerstage Podcastis nagu ikka Rauno ja Gustavi esituses. Powerstage Podcasti Keenia MM-ralli eelvaate teemad: • Millist uut rallit plaanib FIA 2023. aasta WRC kalendrisse? • Keenia ralli ajalugu • Keenia MM-ralli 2022 katsete tutvustus • Kas hea stardipositsioon on Ogierile eeliseks või mitte? • Rovanperä pole senise hooaja jooksul veel midagi valesti teinud • Martin Järveoja teeb Keenias karjääri 100. MM-ralli stardi • Kas Fourmaux peab pingele vastu? • Kas Loeb heitleb jälle esikoha eest? • Ennustused Head kuulamist!

Tallinnas käivad intensiivsed poliitilised kohtumised, mis peaks selgitama, kumma pakkumise järgmise koalitsiooni moodustamiseks võiks vastu võtta Isamaa. Muidugi tuleb tulevasel valitsusel tegeleda hulganisti sisepoliitiliste küsimustega, aga eks sel oleks ka mõju Eesti tegevusele Euroopa Liidus. Delfi „Euroopa Erisaate“ Strasbourgi stuudios olid Isamaa eurosaadik Riho Terras ja Keskerakonna euroesindaja Yana Toom, kes seletasid algatuseks, kuidas nad oma peeglist tulevast koalitsiooni näeksid. Saates tuleb juttu muidugi tervet Euroopat pinge all hoidvast Venemaa sõjast Ukrainast. Riho Terras ennustas õigesti sõja tulekut, millal see võiks nüüd lõppeda? Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kõned Putiniga on kasulikud? Veel räägivad saadikud Euroopa rohepöördest, millega neil on päris palju muresid. Saatejuht on Raimo Poom.

Räägime uutest mobiilsuslahendusest - lendavad taksod Ameerikas ja kaugjuhitavad autod Euroopas. Uskumatute parameetritega monitorid, mängude striimimine ja Google tooteuuendused. Stuudios on Mait Tafenau, Indrek Vajeoja, Andrus Raudsalu. Külas Elmo Rent kaasasutaja ja eestvedaja Enn Laansoo.

Ukraina sõda kestab. Intensiivse lahingutegevusega sõda keset Euroopat muudab paljusid mängureegleid ja tõstatab ka Eestis hulga sise- ja välispoliitilisi küsimusi, mis tuleb läbi mõelda. Näiteks mida teha Eestile ja läänemaailmale demonstratiivselt vaenulike koduvenelastega? Külas on Riigikogu liige, jurist ja ajaloolane Anti Poolamets. Saatejuht Erik BoltowskiMTÜ UKRAINA EESTLHV PANKEE377700771007665311

Seekordne "Huvitaja" saade kõneleb energeetikast ehk täpsemalt sellest, kuidas siis ikkagi saab soojus meie radiaatoritesse ning kuidas sõda Ukrainas seda mõjutab? Milline on Eesti ja Euroopa Liidu plaan energiasõltuvust Venemaast vähendada? Mis asi on LNG ja kuidas see Euroopat päästab?

Kuidas mõjutab Ukraina sõda Eestis sisepoliitikat? Vana maailmakord on liimist lahti. Alatu, julm ja intensiivne sõda käib otse keset Euroopat. Ehmatust ja peataolekut üritatakse ära kasutada euroglobalistlike projektide sunniviisil läbisurumiseks. Sõjašokki kasutatakse sõnavabaduse vastu, sest "head" kriisi ei saa ju lasta raisku minna...Saatel on külas Martin Helme, Riigikogu aseesimees ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees. Saatejuht on Erik Boltowski.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Lexus NX, Seres 3, Cupra Born, Jeep Wrangler 4xe, Seat Arona jt. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Selles saates võtame ette autod, millega oleme sõitnud ja millest pole veel rääkinud. Suurem osa neist mõistlikud ja ökonoomsed, mõni ka natuke erilisem. On bensiini, on elektrit, on Euroopat, Ameerikat, Jaapanit ja Hiinat. Natuke ka autode müümise ärevusest, sisepõlemismootori surmast ja Bolti reaktsioonitestist. Stuudios on Margus Pipar ja Tarmo Tähepõld Geeniuse uudisteportaalist.

Riigikogu liige Anti Poolamets ja saatejuht Erik Boltowski analüüsivad, kuidas George Sorose asutatud fondide rahaga Euroopat õõnestatakse. Kurikuulsa miljardäri rahaga ostetakse üles nii Euroopa kõrgeimaid kohtunikke kui ka rahvuslikku eliiti. 

Tänase saate külaline on kunstnik Agnes Veinberg, kes on juba viis aastat Lätis elanud. Agnes lõpetas Tartu ülikooli maalimise eriala ning suundus kohe pärast seda Lätti Kuldiga linna kohalikku muuseumit juhtima. Ühel hetkel sai ta aga kõne Läti endiselt ministrilt, kes oli tema maale näinud. Minister teatas, et Agnes lausa peab töölt ära tulema ja täiskohaga maalima hakkama! Noor naine lasi end veenda ning keskendus maalimisele. Kui esiti tundis ta hirmu ebastabiilsuse osas, siis nüüdseks on see kadunud. Veelgi enam, Agnes toonitab: maalida ei saa, mõeldes raha peale. Tegelikult läheb Agnesel vägagi hästi ning ta müüb teoseid ka väljapoole Euroopat. Neist suuremate hinnad algavad lausa 2000 eurost. Agnese sõnul ostetakse maalid teinekord juba nii kiiresti ära, et ta ei jõua neid üleski pildistada. Koroonaaeg kunsti õnneks mõjutanud ei ole, sest inimestel on säilinud vajadus ilu järgi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

"Istmesoojendus" räägib sel korral Euro 7 standardist, ehk järgmisest autostandardist, mis Euroopat ootamas on. Nagu juba tavapäraseks on saanud, siis sisepõlemismootori fännidele uudised just head ei kuuluta ning oodata võib olla ka väga ootamatuid süsteeme. Lisaks räägime paaril teemal, mida varasemalt juba puudutatud on - VW uus elektriauto, mida on oodata 2026 ning mis peaks kõikidel kriitikutel lõuad põrandani kukutama ja Rimaci, Porsche ja Bugatti omavahelistest mahhinatsioonidest. Proovisõiduautoks oli Jaguar F-Pace, milles on ehtinglaslikku konservatiivsust, kuid samal ajal ka terve hulk potentsiaali. Meeldis palju, kuid oli ka üht-teist, mis ei meeldinud. Lõpetuseks räägime pisut erinevatest talvistest ilmastikuoludest, jäävihmast ja sellest, kuidas see meid endi ja kaasliiklejate suhtes tundma pani.

„Täht on sündinud.” Kui ma harilikult reserveerin poliitikutega kõneldes suure osa elutervet irooniat, siis Zuzu Izmailova tõestas, et Eesti ühiskonnas suudab suunata agendat ka keegi teine peale EKRE. Eile allkirjastasid tema juhitud rohelised ning Eesti 200 ühisavalduse, kus kinnitasid, et toetavad samasooliste paaride õigust abielluda. Algatus on toonud nii kiidusõnu kui kriitikat – et kas on ikka vaja EKRE mäng üle võtta ning aidata kaasa Eesti ühiskonna lõhestamisele. „Minu eesmärk on ikka Eesti inimesed kokku tuua,” sõnas Izmailova vastuseks kriitikale. „Et lõpuks ometi oleks meie ühiskonnas rohkem sallivust.” Tema sõnul on probleemiks just asjaolu, et poliitilisel tasandil pole küsimust lahatud. „Aeg on samm edasi astuda. Näeme, et see pole enam see Eesti, mis ta oli kuus aastat tagasi või isegi aasta tagasi. Kooseluseadus on hambutu, see ei aita inimesi enam.” Saatejuht Krister Parise märkuse peale, et kerge on mõnd teemat üksikuna üles tõsta, kuid kas oleksid rohelised valmis seda kaitsma ka siis, kui peaksid hüpoteetiliselt pääsema riigikokku ning osalema koalitsioonis, sõnas Izmailova, et neil on omad punased jooned. „Kui oleme osalenud parlamendivalimistel, siis on meie jaoks olnud punane joon seal, et peaksime minema üle säästlikule metsandusele,” tõi ta näite. „Sama moodi näen, et ka see on küsimus, kus me ei saa end ära peita. Poliitiline diskursus on tänaseks muutunud, oleme end väga selgelt selles küsimuses määratlenud. See käibki kaasa ka Euroopa rohelistega, et inimeste ja vähemuste õigused on rohelises agendas väga olulisel kohal.” Saates räägime veel rohelisest lainest, mis tabanud Lääne-Euroopat, kuid Eestit veel mitte; miks peaks mõni ärimees toetama neile lühikeses perspektiivis kahjuliku poliitikat ning mis peamine: Kas rahvaküsitlusest (tuntud ka kui referendum) osa võtta või teda boikottida?

Seekordne saade võtab vaatluse alla muutused autoturul - mõned mudelid on kadumas, kuid palju huvitavat on peale tulemas. Esiteks räägime Subaru BRZ ja Toyota GT86 tandemist, mis vähemalt oma praegusel kujul koha ajalooraamatutes leiab. See on aga pigem hea uudis, kuna oodata on uut tulemist ja seda kõvasti paremal moel. Uudiseid tuleb ka Ameerikast. Hummer on tegemas tagasitulekut, kuid seda väga mitte-hummerlikul viisil. Nimelt plaanitakse elektripikapi, millel on väga omapärane katus. Pole ilmselt see, mida klassikalised Hummeri-fännid ootavad, aga huvitav nähtus sellegipoolest. Eriti kui vaadata jõu- ja kiirendusnumbreid. Genesis - Hyundai luksusbränd on pikemat aega rääkinud sellest, et tahaks sarnaselt sõsarmargile Euroopat vallutama tulla. Nüüd on ka mõned vihjed selle kohta, et see võiks toimuda. Kas see on soovmõtlemine või on Lõuna-Korea luksusbrändi tõesti varsti ka meil näha? Proovisõiduautoks oli paljukiidetud Renault Zoe. Tegemist on mõistliku elektriautoga, mis on ka väga hea sõiduulatusega. Kuid kas ainult sellest piisab, et automaailma päriselt raputada ja elektriautodele võidukäik tagada? Nipinurgas räägime sellest, kuidas oma kliimaseadet või konditsioneeri õigesti kasutada. Lisaks veel mõtiskleme, kas on ehk mingeid olukordigi, kus seda ei peaks üldse tegema? Saatejuhtideks on Jan-Matthias Mandri ja Veli Rajasaar.

Tänase Ringjoone saate peateema on inimõigused. Räägime inimõiguste universaalsusest ja ajaloost ning arutame, kas ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni annaks muuta. Täpsemalt lahkame uiguuride näitel usuvabaduse olukorda Hiinas ja Euroopat puudutavaid teemasid nagu Türgi piiril kogunenud uued pagulased ja Ungari nägemus inimõigustest. Muidugi tuli jutuks ka koroonaviirus, sest erakorraline olukord paneb otseselt vastamisi julgeoleku ja inimõigused. Stuudios on Daniel Tamm, Carlos Kleimann ja Kai Ly Kröönström. Saatejuht on Daniel Tamm ja puldis Kai Ly Kröönström. Pildi jäädvustas Carlos Kleimann.

Tänane „Järgmise peatuse“ saade on hoopis teistsugune – see pole salvestatud meie Tallinna stuudios, vaid hoopis Tenerifel, eestlaste turismibüroo Tenerife Kompassi kontoris. Vestluspartneriks on loomulikult selle looja Olavi Antons. Kuna oleme oma stuudiost tuhandete kilomeetrite kaugusel ilma tavapärase tehnikata, vabandame nõrgema helikvaliteedi pärast. Ometi usume, et korvame saate põneva ja kvaliteetse informatsiooniga – Olavi jutustab nii sellest, kuidas sai temast Tenerifel kliimapagulane (ning mis katsumused pidi ta läbi tegema, et kaugel maal turismibüroo avada) kui ka sellest, mida kaunil saarel teha ja vaadata. Näiteks tulevad jutuks parimad rannad, mis piirkonnas saab garanteeritult päikest nautida, miks pigem vältida saare pealinnas puhkamist, millal tulla, veidrad makseharjumused ning miks on see kaugtöötajate jaoks paradiis! "Tenerife on väga hästi ja veenvalt õppinud etendama Euroopat, kuigi ta seda tegelikult ei ole," lausub Olavi. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Ajaleheveergudel ja televisioonis figureeris isik, keda presenteeriti kui Euroopat vallutavat ooperitähte.

Joogisaate “Vala välja!” 24. saate teema on igihaljas ja talvest talve korduv: millised on selle külma aastaaja parimad hõõgveinid? Kas valida alkoholiga või alkoholita toode? Kas eelistada viinamarjaveini baasil tehtud glögi või marjamahlapõhist? Eesti- või välismaist? Proovime eetris vastata! Kes magusaid kuumasid veine ülemäära ei hinda, saavad seekordses saates pisut aimdust hõõgveinide ajaloost ja kuulevad nii mõnegi jabura loo, mis veinimaailmast korraks sootuks eemale triivivad. Ent hõõgveinisaade ei möödu mõistagi degusteerimiseta. Oleme palunud külla inimesed, kelle arvamust usaldame: koha mikrofonide ees võtavad Toidutare juht Manona Paris ja Nami-Nami retseptiveebi asutaja Pille Petersoo. Hõõgveinide ajalugu on aga pikk, kääruline ja aukartustäratav. Esimest korda mainiti kuumaks aetud ja vürtsidega täiendatud veini näiteks juba 2. sajandi Roomas. Pole ime, et traditsioon levis: roomlased jõudsid ju mööda tervet Euroopat ringi kolada. Inglismaa kokaraamatute esimese märke hõõgveinist leiab aga 1390. aastal. 16. sajandil räägitakse glögist juba Rootsis, kus see on saanud suurriigi traditsioonide osaks. Lõbus seltskond mekib kokku kuute glögi: kolm neist alkoholiga ja kolm ilma. Alkoholivabadest veinidest on rivis Blossa alkoholivaba glögi Rootsist, Vihula Mõisa õunaglögi Eestist ning Eestist on ka Loodusvägi metsmustika-mustasõstraglögi. Alkoholiga jookidest valame välja Blossa glögi, lisaks Loimu glögi Soomest ja Karoliina hõõgveini Eestist. Jooke kümne palli skaalal, tulemused on allpool. Põhjusi, miks just selline paremusjärjestus kujunes, kuulete lähemalt saatest. Alkoholivabad glögid: Vihula Mõisa glögi (alkovaba): 24 punkti Blossa glögi (alkovaba): 21 punkti Loodusvägi glögi (alkovaba): 21 punkti Alkoholiga glögid: Loimu glögi: 31 punkti Blossa glögi: 28 punkti Hõõgvein Karoliina: 19 punkti Küsimused, pretensioonid, pakkumised ja kommentaarid palume aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka Facebookis, lehel www.facebook.com/valavalja ja Instagramis www.instagram.com/vala_valja_podcast

ETV-s värske saatesari "Johannese lähetamine" viib ajakirjaniku Johannes Tralla mootorrattaga retkele mööda Euroopat.

ÜRO sõnul on maailmas jäänud korjata veel keskmiselt 60 saaki. Intensiivne põlluharimine, mis põhineb künnil ja agrokemikaalidel, hävitab muldi ja põllumajanduslikke ökosüsteeme; meie toidus on vähemaks jäänud toitaineid. Praegune toidutootmismudel laastab nii keskkonda kui ka inimesi. Kuid kas põllumajandus peab tingimata olema laastav? Miks mitte pigem taastav? Arutamegi, kuidas võiks taastav põllumajandus Eestile sobida. Vahest aitab ta koguni päästa me mullad Euroopat juba tabanud kriisist? Arutelu juht: Andi Hektor Osalejad: Margus Ess - agronoom; Tanel Vahter - taimeökoloog; Illar Lemetti - maaeluministeeriumi kantsler; Peeter Viil - põllumajandusteadlane; Markko Mäll - toidusüsteemide ekspert; Roosi Soosaar, põllumees Korraldaja: NutriLoop Arutelu toimus 9. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Võib vaid kujutleda, mida sisaldasid keskaegse "Haiguste ravi" köited. Mitme sajandi vältel ravib pool Euroopat end põhjaliku traktaadi "Trotula" järgi. Alles 1985. aastal tehakse kindlaks selle tegelik autor, kelleks on itaallannast ämmaemand, naistearst ja ravitseja Trota.

Külalisena on sel korral stuudios Tanel Tein, kes on võtnud südameasjaks Tartu korvpalli esindusmeeskonna kõrgemale tasemele viimise. Tein kuulub initsiatiivgruppi, kes alles hiljaaegu registreeris Rocki korvpalliklubi. Just Rocki aegasid Tein Tartu korvpalli tagasi tahaks. Siis oli korvpallimeeskonna vedajates ambitsiooni ja klubil raha. Praegu ta seda ei näe, vähemalt mitte piisaval hulgal. Lisaks veel juriidilised nüansid kui Tartu esindusklubi jääb "kinni" Tartu Ülikooli rüppe. Vaja oleks teistsugust lähenemist.

Tänase saate külalised Annika Randmann ja Frank Westholm (Seljakotiduo) armastavad haarata seljakoti selga ning minna mööda Euroopat ringi reisima. Eelmisel suvel rändasid nad Eestist Portugali poole, sel suvel aga Kreeka suunas. Saates räägivad noored, kuidas peaks poolteist kuud kestvaks reisiks ette valmistuma, mis on põnevamad kohad ja mil moel sihtkohti valida. Loomulikult vastavad nad põletavale küsimusele, kuidas reisimise jaoks raha säästa. "Sa ei pea tööl käima, et sellist reisi teha," leiab Frank.

Euroopat huvitab täna kõige rohkem Saudi kolumnisti Jamal Khashoggi jõhkra mõrva pärand Lääne suhetele Saudi-Araabiaga.

Euroopat huvitab täna kõige rohkem Saudi kolumnisti Jamal Khashoggi jõhkra mõrva pärand Lääne suhetele Saudi-Araabiaga.

Õhtulehe korvpallisaate "Viies veerandaeg" tänane külaline Riho Soonik meenutas 25 aastat tagasi EM-finaalturniiril Berliinis saadud suurt võitu Saksamaa üle, võistluse eel ja ajal toimunut ning vaagis ka koondise praegust seisu. Tollal koondise abitreenerina töötanud Soonik rääkis Õhtulehe ajakirjanikele Ville Arikesele ja Ats Kuldkepile, kui raske või kerge oli toona koondist kokku saada, mis olid edu alused ja milline kogu Euroopat arvestav taustsüsteem. Homse Eesti ja Saksamaa mängu eelõhtul toonitas saatekülaline, et tendents koondist mitte esindama tulla on süvenev, see teeb kurvaks ja on häbiväärne. Näiteks vastased Saksamaa ja Serbia on suutnud tiimi saada ka NBA staarid. Saate lõpetab Coolbeti panustamisrubriik - ikka MM-sarja teemal. Head kuulamist!

Eesti riigikaitse tugineb kahele sambale – Eesti kaitsevõimele ning NATO kollektiivkaitsele. Eesti kaitsevõime küpsuseksam „Siil“ tõi kevadel kokku enam kui 18000 meest ja naist. Kas ka teine sammas – NATO – on hea tervise juures? NATO on suutnud end Külma Sõja järgsel ajal korduvalt uuesti leiutada. 1990-ndate alul alustati partnerlussuhete arendamist, 90-ndate teisel poolel oli organisatsioon tegev Balkani sõdade lõpetamises ning võeti suund Alliansi laienemisele. 11.septembri 2001 järel sai NATO peamiseks töötandriks Afganistan. Vene agressioon Ukraina vastu ning Krimmi okupeerimine ja annekteerimine pöörasid NATO taas näoga Euroopa poole. Selle tulemuseks on NATO eelpaigutatud väed Balti riikides ja Poolas. Kas Põhja-Atlandi Allianss on hea tervise juures? Kas ta käib ajaga kaasas või on sellele jalgu jäänud? President Trump on Euroopat korduvalt USA julgeoleku kulul elamises süüdistanud ning kuid oodati tema suust kinnitust USA pühendumusest kollektiivkaitsele. Vene Föderatsiooni president Putin süüdistab NATO-t agressiivsetes plaanides ja Venemaa ümberpiiramises. Paneelarutelu annab võimaluse otsida vastuseid järgmistele küsimustele: 1. Kas NATO suudab ajaga kaasas püsida? 2. Kas eelpaigutatud väed lisavad stabiilsust või, kuna Kreml vaatab seda agressiivse sammuna, viib suhete pingestumisele? 3. Kas Euroopa liitlased suudavad end kokku võtta ja riigikaitsesse piisavalt investeerida? 4. Kas NATO kujutab endast ohtu Venemaale? Ja kas Venemaa kujutab endast ohtu NATO-le? 5. Kas NATO suudab püsida ühtsena? Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Arutelu toimumist toetas Konrad Adenaueri Fond. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Tänase saate külaline Ethel Rosenfeldt veetis mõnda aega purjekaga mööda Euroopat seilates. Kui nii mõnigi kujutab ette, et purjekal seilamine on vaid päikese käes vedelemine ja mõnusalt vette sulpsamine, siis Ethel lükkab selle arvamuse ümber. Laeval on alati mingit tööd teha, kinnitab ta. Samuti jutustab ta, kuidas väike seltskond inimesi on sunnitud omavahel hästi läbi saama, mis tüdimus tuleb peale 24 inimese pesu pestes ning kuidas ta alati merehaigeks jääb.

Euroopa Liidu riikides elab nii palju vene emakeelega inimesi, et vabalt võib rääkida sellisest nähtusest nagu venekeelne Euroopa. Millised on venekeelse Euroopa väärtused ja identiteet? Kas Narva sobib venekeelse Euroopa näidiseks ja kas eestlased peaksid venekeelset Euroopat pelgama?

Euroopa Liidu riikides elab nii palju vene emakeelega inimesi, et vabalt võib rääkida sellisest nähtusest nagu venekeelne Euroopa. Millised on venekeelse Euroopa väärtused ja identiteet? Kas Narva sobib venekeelse Euroopa näidiseks ja kas eestlased peaksid venekeelset Euroopat pelgama?

Linnatunnis räägime koertest, kes võidavad näitustel medaleid ja reisivad mööda Euroopat. Uurime, kuidas läheb Haabersti ristmiku ehitus ja mõtiskleme Tallinna tegemiste üle tänavuse Tallinna Vapimärgi saaja Tiina Mägiga. Saatejuht on Ulla Länts.

Sel nädalal on Maailma Terviseorganisatsiooni eestvõttel käimas Euroopa immuniseerimisnädal, millega pööratakse tähelepanu vaktsiinide olulisusele rahvatervises ning iga inimese vastutusele, muutmaks Euroopat haiguskindlamaks.

Sel nädalal on Maailma Terviseorganisatsiooni eestvõttel käimas Euroopa immuniseerimisnädal, millega pööratakse tähelepanu vaktsiinide olulisusele rahvatervises ning iga inimese vastutusele, muutmaks Euroopat haiguskindlamaks.

Esimese maailmasõja käigus purunes kullastandard, millele oli põhinenud finantsmaailm. Kuidas mõjutas see Euroopat ja Eestit, missugused rahatähed olid Eestis käibel 1918. aastal, mis oli nende väärtus, kui palju oli eestlasel Saksa okupatsiooni ajal raha ja kui palju okupatsioon Eestile maksma läks?

Esimese maailmasõja käigus purunes kullastandard, millele oli põhinenud finantsmaailm. Kuidas mõjutas see Euroopat ja Eestit, missugused rahatähed olid Eestis käibel 1918. aastal, mis oli nende väärtus, kui palju oli eestlasel Saksa okupatsiooni ajal raha ja kui palju okupatsioon Eestile maksma läks?

Tänases saates räägime mööda Euroopat reisimisest ning külalisteks on Ailer Tamsalu, Indrek Plavutski ja Heleri Saarvelt. Ailer, Indrek ja Heleri sõitsid sel suvel Euroopa teise otsa - läbisid selle jooksul 17 riiki, sõitsid 9400 kilomeetrit, kõndisid 290 kilomeetrit ja nägid lugematul hulgal erinevaid kohti. Muuhulgas räägivad nad sellest, kui pikalt on vaja taolist reisi ette planeerida, kui palju maksab Euroopa teise otsa sõitmine ja palju muud praktilist. Samuti mõtiskletakse, millised on need kõige ägedamad kohad, mida Euroopas näha.

Tänase saate külaliseks on raamatu "Mine ja kaota ennast" autor Egert Rohtla, kes käis mööda Euroopat uitamas. Egert alustab oma teekonda, endal taskus kõigest mõnikümmend eurot. Ta hääletab, kõnnib, ööbib suvalistes kohtades ning näitab sellega reisimise karmi poolt. Saates (ja loomulikult ka raamatus) pajatab ta oma pöörastest seiklustest Euroopa teedel, tutvumisest paadipõgenikega, Hispaania kodutute varjupaigast ja paljustki muust.

Nii moekunstis kui ka tehnikaspordis on tihti edu ja läbikukkumise vahe millimeetrite küsimus. Pole siis imestada, et saates „Nael Kummi“ külas käinud rõivadisainer Ülle Suurhans-Pohjanheimo suvised pühapäevad mööduvad teleri ees F1 võidukihutamistele kaasa elades. Eesti moekunstniku huvi kuningliku vormelisarja vastu sütitas soomlasest abikaasa – on ju Rosbergi, Häkkineni ja Räikköneni kodumaal tegu vaata et rahvusspordiga. Alates 1992. aastast F1-võistlusi jälginud Pohjanheimo on ka ise perekonna autosse pakkinud ning poolteist nädalat mööda Euroopat ringi reisinud ainult selleks, et näha Portugalis maailma parimaid piloote mõõtu võtmas. Kõige eredamaid mälestusi on naisele pakkunud Michael Schumacheri ja Mika Häkkineni kirglikud duellid. Möödunud sajandist tänapäeva naastes ei saanud ka „Nael Kummi“ oma tänases osas mööda selle nädala tähtsaimast teemast ehk disainikriitikast. Kui enamik eestlasi teritab kleitide kallal hambaid reede õhtul teleri ees, siis meie teeme esimesed hindamised ära juba praegu. Saate lindistamise ajaks olid enda uue hooaja masinad avalikustanud kolm F1-meeskonda: Williams, Sauber ning Renault. Mõistagi on autode välimuse puhul olulisim nende aerodünaamika, ent mida arvab moedisainer Pohjanheimo masinate esteetilistest väärtustest? (17.11)

Tänase saate külalise Birgit Pohlaku hobiks on reisida mööda Euroopat – ja seda eelkõige võimalikult odavalt. Birgit annab nõu, kuidas leida soodsaid lennupileteid, kas maismaatransport ikka on alati odavam kui lendamine ning kuidas oma pagasit võimalikult kergena hoida. Samuti räägib Birgit, kas hostelis tasub ööbida ainult odava hinna pärast või on seal muidki plusskülgi.

Tänase saate külaline Evelin Kaur võttis ühel hetkel ette elumuutva otsuse: kolida Tšiilisse ja otsida seal töö. Kahjuks ei läinud kõik asjad plaanikohaselt. Selgus, et Tšiilis toimib töökoha leidmisel surnud ring: välismaalasele ei anta tööd, sest tal pole tööviisat ning tööviisat, sest tal pole tööd. Evelin tuli Tšiilist tööd leidmata tagasi pärast kolme kuud. Ometi ei kahetse ta otsust sinna minna - enda sõnul õpetas seda talle nii mõndagi elu kohta. Samuti annab Evelin nüüd tagasi vaadates mõned nõuanded selle kohta, kuidas alustada väljaspool Euroopat töö otsimist ja kuidas oleks lihtsam seda leida.

Türgi on viimastel kuudel olnud riik, mis pakub kõneainet paljudest välpoliitlistest arengutest rääkides. Olgu see siis Euroopat tabanud põgenikekriis, Süüria kodusõda või Venemaa.Mis iseloomustab praegu Türgi välispoliitikat ja milline on riigi sisepoliitiline olukord, räägivad Hille Hanso ja Heiki Suurkask. Saatejuht on Peeter Kaldre. Kuula 1. märtsil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Türgi on viimastel kuudel olnud riik, mis pakub kõneainet paljudest välpoliitlistest arengutest rääkides. Olgu see siis Euroopat tabanud põgenikekriis, Süüria kodusõda või Venemaa.Mis iseloomustab praegu Türgi välispoliitikat ja milline on riigi sisepoliitiline olukord, räägivad Hille Hanso ja Heiki Suurkask. Saatejuht on Peeter Kaldre. Kuula 1. märtsil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Hooaja esimene Opositsioonitund võtab luubi alla korruptsiooni-kahtlused Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõpruskonnas ja Tallinna sadamas. Juttu tuleb ka sellest, miks sotsiaaldemokraadid otsusasid praeguse võimuliidu kasuks ning kuidas peaks Eesti reageerima Euroopat kimbutavale pagulaskriisile. Räägime ka kuluhüvitistest.Stuudios on Keskerakonna aseesimees Kadri Simson, EKRE esimees Mart Helme ja Vabaerakonna parlamendifraktsiooni liige Artur Talvik.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 24. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Hooaja esimene Opositsioonitund võtab luubi alla korruptsiooni-kahtlused Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõpruskonnas ja Tallinna sadamas. Juttu tuleb ka sellest, miks sotsiaaldemokraadid otsusasid praeguse võimuliidu kasuks ning kuidas peaks Eesti reageerima Euroopat kimbutavale pagulaskriisile. Räägime ka kuluhüvitistest.Stuudios on Keskerakonna aseesimees Kadri Simson, EKRE esimees Mart Helme ja Vabaerakonna parlamendifraktsiooni liige Artur Talvik.Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 24. septembril kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Kuidas mõista Saksa- ja Prantsusmaa riigijuhte, kes soovivad sadade tuhandete pagulaste kohustuslikku jagamist kõikide euroliidu riikide vahel; kes heidavad Ida-Euroopa riikidele ette kaastunde defitsiiti ja solidaarsustunde puudumist. Kas Ida-Euroopa on tagurlik?Otsestuudios diskuteerivad liberaal Siim Kallas ja konservatiiv Lauri Vahtre. Saatejuht on Arp Müller.

Kuidas mõista Saksa- ja Prantsusmaa riigijuhte, kes soovivad sadade tuhandete pagulaste kohustuslikku jagamist kõikide euroliidu riikide vahel; kes heidavad Ida-Euroopa riikidele ette kaastunde defitsiiti ja solidaarsustunde puudumist. Kas Ida-Euroopa on tagurlik?Otsestuudios diskuteerivad liberaal Siim Kallas ja konservatiiv Lauri Vahtre. Saatejuht on Arp Müller.

Reisirada viib teid sellel korral reisile mööda Euroopat muuseumide kaudu, mille põhiliseks iseloomujooneks on innovatsioon ja loomingulisus. Heidame pilgu Türgi Nobeli preemia laureaadi Orhan Pamuk Istanbuli süütuse muuseumi, vaatame, kuidas tunda end ära koomiksite kangelastes, millise viisil peatab Baksi muuseum migratsiooni ja miks väikesed muuseumid on aina olulisemad. (Thea Karin.)

Siirdume seekord UNESCO looduspärandi nimekirjas olevale draakonilahele Ha Long Bay, kus punaste ribipurjedega paadid meenutuvad vana Indo-Hiinat. Läheme Hanois tänavalaste restorani KOTO, räägime t-särgimüüja Ha´ga ja vaatame, kui palju Euroopat toob oma ellu rikas ärimees. (Thea Karin.)