Kirjandussaates "Gogol" kõlavad analüüsid ja arvamused, aga ka spekulatsioonid ja ennustused. Liigutakse mööda kaanonit ja aktuaalseid hoovusi, unustamata seejuures ka marginaaliaid ning ääremärkusi. Kohtuvad kõrge ja madal, kusjuures võimalust mööda püütakse vältida surmtõsidust. Sõna saavad autorid, tõlgendajad ja tõlkijad, praktikud ja teoreetikud. Saatejuht on Kaisa Ling ja toimetaja Maia Tammjärv.
Klassikaraadio kirjandussaade „Gogol“ seab tänavu mais sammud Tallinna kirjandusfestivalile HeadRead, mis toimub 24.–28.
Kirjandusteadlane Johanna Ross tuvustab oma artiklit "Naisfiloloogi naeruväärsus ja ebamugavus hilisnõukogude Eesti kultuuris" (Keel ja Kirjandus 1-2/23).
Klassikaraadio kirjandussaate „Gogol“ seekordses osas kõneleb Carolina Pihelgas oma esimesest romaanist „Vaadates ööd“, oma loomingu proosastumisest ja vägivallast.
Luulerubriigis kõlavad Kruusa Kalju luuletused aasta alguses Loomingu Raamatukogus ilmunud kogust „Üleelamiste vanake“, mis sisaldab valdavalt ajalises järjestuses (kuigi vahel on sohki tehtud), valdavalt pere- ja argielust, valdavalt kolmerealiseid lühilaulusid.
Vestleme luuletaja Carolina Pihelgasega tema esimesest romaanist „Vaadates ööd“ (kirjastus Kaksikhammas, toim.
Lugemissoovitusi jagavad Kaisa Ling ja Maia Tammjärv.
Klassikaraadio kirjandussaate kolmas hooaeg jätkub, toimuvad kohtumised Kultuurkapitali Kirjanduse Sihtkapitali aastaauhindade nominentidega.
Kirjanik Mehis Heinsaar avab oma uue romaani „Kadunud hõim“ (kirjastus Menu, toimetanud Piret Põldver) tagamaid.
Kirjanik Mehis Heinsaar avab oma uue romaani „Kadunud hõim“ (kirjastus Menu, toimetanud Piret Põldver) tagamaid.
Müütilise ja kõheda eelhäälestuse loob luulerubriigis Hasso Krull.
"Gogoli" toimetus soovitab häid raamatuid, mida tasuks ju lugeda!
Lisaks soovitab "Gogoli" toimetus väärikat lugemisvara viimase minuti kingiostjatele.
Üks tõlkijatest, kes sonetikogumikku uute tõlgetega panustas, oli Contra, keda tõlgitav vorm sedavõrd inspireeris, et teda ennastki sonette komponeerima ajendas.
Rebekka Lotman ja Tartu Ülikooli maailmakirjanduse magistrant Laura Pääbo on koostanud maailma sonetitraditsiooni valikkogumiku "Ma nägin päiksepaistet vihmasajus" (kirjastus Varrak), kust selgub, kuidas väärikas kinnisvorm on kaheksasaja aasta jooksul muutunud ja arenenud.
Arutame tõlkijate Triinu Tamme ja Heli Allikuga, kuidas elab ilukirjanduse tõlkija Eestis aastal 2022 ja kuidas tõlkekirjandus.
Sõna saavad autorid, tõlgendajad ja tõlkijad, praktikud ja teoreetikud.