Podcasts about seltsi

Eesti Meestelaulu Seltsi 35.

"Raamat, mille käsitlusobjektiks on õhtumaa vaimu evolutsioon, püstitab erakordseid nõudmisi nii lugejale kui ka autorile, kuna see nõuab meilt sageli radikaalselt teistsuguste vaatepunktide omaksvõtmist. Selline raamat vajab mõningast intellektuaalset paindlikkust – vastuvõtlikku metafüüsilist kujutlusvõimet, suutlikkust näha maailma läbi teiste ajastute meeste ja naiste silmade. Mingis mõttes nõuab see alustamist tühjalt lehelt, asjade vaatamist ilma juba olemasolevate arusaamade toeta – või koormata," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passiooni" sissejuhatuses. "Tähenduse teejuhtide" 212. saates tulebki juttu Richard Tarnase raamatust, mis ilmus Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas selle suve lõpus.

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein raamatus "Kliima: uus lugu", mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas. "Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu ja Madis Vasseriga, mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation"; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment"; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)"; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)"; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth"; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report". Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad. Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas". Kahju tõesti. Head uudistamist! H.

Arutelus osalejad: Karin Roth (Eesti kassikasvatajate seltsi ESTICAT esindaja ja kassikasvataja), Harles Kaup (Põllumajandus- ja Toiduameti Põhja regiooni loomatervise juhtivspetsialist), Geit Karurahu (Eesti Loomakaitse Seltsi kommunikatsiooni- ja turundusjuht), Tiia Ariko (Eesti Kennelliidu juhatuse liige, koerte treener ja käitumisspetsialist) Arutelujuht: Julija Abram (Eesti Väikeloomaarstide Seltsi president) Arutelu korraldaja: Pet City Eestis on 235 000 koera ja 290 000 kassi. Lemmikloomi nähakse ühe enam pereliikmetena. Koos kasvava loomaarmastusega on õitsele puhkenud ka nendega äritsemine, mis vilistab loomade heaolule. Loomi toodetakse halbades oludes farmides, kus nad on tihti tervisehädadega ja probleemsed. Kuidas teha vahet ebeetilise millerdaja ja ausa kasvataja vahel ja mida saame teha, et seda räpast praktikat piirata?

"Niisuguse arusaama juures ei saa me enam karistamatult langetada metsi ja kuivendada soid, rajada jõgedele paise ja killustada ökosüsteeme maanteedega, rajada kaevandusi ja puurida gaasikaeve. Kogid [Põhja-Kolumbias elav indiaanihõim, H.] ütlevad, et niimoodi tegutsemine kahjustab tervet looduse keha, samamoodi nagu see, kui raiuda inimesel maha mõni jäse või eemaldada mõni elund. Kõigi heaolu sõltub igaühe heaolust. Me ei saa langetada üht metsa siin ja istutada teist metsa seal, öeldes endale süsihappegaasi netokoguse arvutuse abil rahustuseks, et me ei ole mingit kahju tekitanud. Kuidas me teame, et me ei eemaldanud mõnd elundit? Kuidas me teame, et me ei ole hävitanud seda, mida kogid kutsuvad esuana'ks – otsustavaks sõlmeks loodust toestavas mustas ühendusniidis. Kuidas me teame, et me ei hävitanud püha puud, mida kogid kutsuvad "liigi isaks", millest kogu liik sõltub?" kirjutab Charles Eisenstein [1] raamatus "Kliima: uus lugu" [2], mis ilmus poolteist aastat tagasi nii Swedbanki kui Edmund Burke'i Seltsi raamatusarjas."Süsinikutriangel on suitsukate põhiprobleemi varjamiseks," loen ma oma märkmetest Tähenduse teejuhtide 202. vestlusringist Indrek Vainu [3] ja Madis Vasseriga [4], mille üheks lähtekohaks oligi Eisensteini eespool nimetatud raamat. Мa kirjutasin sellest jutuajamisest välja terve pinutäie enda jaoks uusi nimesid ja teoseid. Eelkõige jäid kõrva: 1) Jem Bendell "Deep Adaptation" [5]; 2) William Catton "Overshoot: The Ecological Basis of Revolutionary Change"; [6] 3) Michael Huesemann "Techno-Fix: Why Technology Won't Save Us or the Environment" [7]; 4) Derrick Jensen, "Bright Green Lies: How the Environmental Movement Lost Its Way and What We Can Do About It (Politics of the Living)" [8]; 5) A. J. Friedemann "When Trucks Stop Running: Energy and the Future of Transportation (SpringerBriefs in Energy)" [9]; 6) Ugo Bardi "Before the Collapse: A Guide to the Other Side of Growth" [10]; 7) John Michael Greer "Collapse Now and Avoid the Rush: The Best of The Archdruid Report" [11].Vestluse lõpus tsiteerisin ma kokkuvõtteks enda suurt lemmikut USA süvaökoloogi David Abramit [12]: "Kui me aga tõesti tunneme, et maailm sõltub meist ja meie tähelepanust, meie tänusõnadest ja kiidulaulust, siis omandab see juba teistsuguse tähenduse. Sellisel juhul on meil raske jõele tamm ehitada või metsad maha raiuda, sest me mõistame, et me peame tegutsema ja kõnelema nii, et me saavutaksime meid ümbritseva maailmaga parema kooskõla. See on väga erinev meelelaad ja selle meelelaadi süvakihid on tõepoolest poeetilised. Nendest saab vaid laulda ja luuletada. Ma ei räägi siin aga luuleraamatutest, riiulinurgale unustatud antoloogiatest, vaid elavast poeesiast. Me peame endale tunnistama oma animaalset kehalikkust, me ei ole kehatud vaimud, vaid kahe jala ja kahe käega füüsilised olendid. See tõsiasi peaks kajastuma ka meie kõnes. Me peaks hoiduma teoreetilisest ja abstraktsest žargoonist – keelest, mis on kaotanud igasuguse kontakti maaga, nii et selle juurtelt on langenud viimasedki liiva- ja mullaterad.Kahjuks on selle mandri ülikoolides asjad liikunud just vastupidises suunas" [13].Kahju tõesti.Head uudistamist!H.—————————————[1] https://youtu.be/rqkWaHpeIFI?si=TbI9f...[2] https://www.apollo.ee/en/kliima.html Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Eesti Muusikateaduse Selts korraldab homme Tartu päeva.

Eeloleval nädalavahetusel toimub VIII Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmine.

18.

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi Ansambel esitleb festivali Eesti Muusika Päevad õhtusel kontserdil Eesti Raadio 1.

24. märtsil möödus 30 aastat Saaremaa Merispordi Seltsi taasasutamisest. Seltsi tegemistest räägivad Priit Kuusk, Meelis Saarlaid, Andres Toom, Kristiina Klaos ja Viktor Umb. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Meie tänane kohtumine toimub Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning meie külaliseks on füüsika- ja keemiaõpetaja Riina Murulaid. Kodukool tutvustab Riinat kui kultuurihuvilist, innustunud loodusainete õpetajat, kes teeb füüsika ja keemia huvitavaks ja eluliseks. Riina on julge katsetaja, kes on omandanud palju kogemusi välismaal reisides ja õppides. Tänases saates saame Riinaga lähemalt tuttavaks ning kuna Riina pärjati 2014. aastal Eesti Füüsika Seltsi aastapreemiaga julge, ennastsalgava ja eduka tegevuse eest Eesti füüsikahariduse edendamisel, siis palumegi Riinalt näpunäiteid, kuidas elavdada huvi füüsika vastu. Saade salvestatud 1. oktoobril 2021 Head kuulamist! 00:00 Sissejuhatus 00:54 Kuidas ja miks sai Riinast just loodusainete õpetaja? 04:12 Kus ja kui kaua on Riina õpetajana töötanud? 06:03 Erinevused maa ja linna, tava ja erakooli õpilaste vahel. 07:49 Kuivõrd teadlikult on Riina koolivahetusi teinud? 10:05 Soovitused, kuidas uuel õpetajal koolitulek kergemaks teha. 14:35 Milline peaks üks ideaalne füüsikatund olema? 19:27 Mis on füüsika raudvara? 21:27 Kas valem peab peas olema? 22:34 Riina salarelv, kuidas panna õpilasi füüsikat armastama. 24:32 Kuidas elab meie koolifüüsika? 26:13 Millistele küsimustele otsid koos õpilastega vastuseid? 28:37 Miks me tunneme füüsika ees nii suurt hirmu? 32:55 Millised on praktilised tööd füüsikas? 36:48 Kui paljud lapsed pöörduvad oma probleemülesannetega õpetaja juurde? 39:45 Andekad ja abivajavad õpilased. 47:24 Kui palju muretseb Riina õpetajate järelkasvu pärast? 49:47 Riina vaheaasta ja õpiku kirjutamine. 59: 31 Füüsika ainekava maht. 1:02:47 Füüsika ja keemia õpetamine inglise keeles, miks ja kuidas? 1:08:29 Mis on CERN ja miks Riina seal käib? 01:15:11 Riina sõnum haridusministeeriumile. "Õpime koos" Kuula saateid: YouTube: https://bit.ly/327qt5V Spotify: https://spoti.fi/3bzOQfO Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY Google Podcasts: https://bit.ly/2WJS4ri Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Anna taskuhäälingule hoogu juurde ja hakka püsitoetajaks: https://www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014 Saates “Õpime koos” esitatud seisukohad ei pruugi ühtida Tartu Veeriku Kooli ega Tartu Forseliuse Kooli seisukohtadega.

393. Jukuraadio keskendub Tallinna selgeltnägijatele, vaimude väljakutsujatele ning meediumidele. Köögilaua külaliseks on selle ala spetsialist ja Kiek in de Köki muuseumi juht Toomas Abiline. 1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega. Peamiselt saksa ja vene liikmeskonnaga Psüühiliste Uuringute Seltsile lisaks alustas 1932. a. tegevust Eesti Metapsüühiline Selts. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks psüühiliste nähtuste, magnetismi, telepaatia, selgeltnägemise ja ekstaaside uurimine ning sellel alal seansside korraldamine. Seltsil oli ligi 100 liiget, kelle hulgas oli arste, heliloojaid, insenere, sõjaväelasi jt. Seltsi koosolekuid külastasid ka poliitikud, isegi valitsuse liikmed. Selgeltnägijad aitasid leida kadunud abikaasasid, aga keskendusid ka poliitikale. Kuuleme, kuidas nähti Leninit, Stalinit ja Hitlerit ning milline võiks välja näha Eesti 2000. aastal.

393. Jukuraadio keskendub Tallinna selgeltnägijatele, vaimude väljakutsujatele ning meediumidele. Köögilaua külaliseks on selle ala spetsialist ja Kiek in de Köki muuseumi juht Toomas Abiline. 1930. aastate alguses oli Tallinnas paranormaalsete nähtuse uurimine moes. Eesti Vabariigi pealinna on sel perioodil nimetatud lausa Põhja-Euroopa okultistide peakorteriks, siin tegutsesid vastavad seltsid ja ühingud, kogunesid ringid ja sõpruskonnad, kes harrastasid spiritismi, toimusid seansid selgeltnägijate ja meediumidega. Peamiselt saksa ja vene liikmeskonnaga Psüühiliste Uuringute Seltsile lisaks alustas 1932. a. tegevust Eesti Metapsüühiline Selts. Põhikirja järgi oli seltsi eesmärgiks psüühiliste nähtuste, magnetismi, telepaatia, selgeltnägemise ja ekstaaside uurimine ning sellel alal seansside korraldamine. Seltsil oli ligi 100 liiget, kelle hulgas oli arste, heliloojaid, insenere, sõjaväelasi jt. Seltsi koosolekuid külastasid ka poliitikud, isegi valitsuse liikmed. Selgeltnägijad aitasid leida kadunud abikaasasid, aga keskendusid ka poliitikale. Kuuleme, kuidas nähti Leninit, Stalinit ja Hitlerit ning milline võiks välja näha Eesti 2000. aastal.

Saatekülalised Vano Allsalu ja Kaie Metsla. Saatejuht Hardo Pajula. Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel ["Maailm peas"](https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas), mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda" osalt ilmselt seetõttu et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke ["Rüblikute ristiretk"](https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk). Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine" "Sisyphos" "Müürideta aed" "Olovernes" "Tõde ja õigus" "Gaia" "Öö maa peal" ja muidugi ["Pimeduse süda"](https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda). Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta. Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini. Head uudistamist! H.

Saatekülalised Vano Allsalu ja Kaie Metsla. Saatejuht Hardo Pajula. Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel ["Maailm peas"](https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas), mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda" osalt ilmselt seetõttu et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke ["Rüblikute ristiretk"](https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk). Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine" "Sisyphos" "Müürideta aed" "Olovernes" "Tõde ja õigus" "Gaia" "Öö maa peal" ja muidugi ["Pimeduse süda"](https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda). Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta. Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini. Head uudistamist! H.

Ungarist saab viimasel ajal peavoolu kaudu lugeda, kuidas sealne rahvas vaevleb diktatuuri küüsis ja viimnegi ajakirjandusvabadus on jõhkralt maha surutud. Paraku ei vasta see tõele, kuid kelle huvides käib see sõnasõda ja hõimurahva selline äge mahategemine? Kuidas asjad seal tegelikult käivad ja mis seal üldse toimub? Stuudios on ajakirjanik ja tõlkija, Eesti-Ungari seltsi liige Tõnu Kalvet.

Selle vestluse idee tekkis Vano Allsalu näitusel "Maailm peas" [1], mis avati Tartu Kunstimuuseumis 15. oktoobril ja mida võib vaadata jaanuari lõpuni. "Vano Allsalu loominguga kohtusin paari aasta eest tema ateljees. Oli palav suvepäev, vihmaootusest veidi mahenenud valgusega, mis võimaldab olulist tähele panna. Osad teosed olid seintel, ülejäänud seinte najal, Allsalu tõi neid üksteise järel nähtavale, näis nagu tõmbaks ta ühest maalist välja järjest uusi maale. Ma vaatasin ja panin mõttes pealkirju. Autori enda pealkirjadega ei langenud neist kokku ükski, kokkupuutepunkt oli milleski muus, mu enda meeleseisundites," kirjutab näituse kataloogis Tiit Aleksejev. Minu pilgu haaras näitusel kohe maal "Laste ristisõda", osalt ilmselt seetõttu, et mul ilmus kunagi Postimehes laastuke "Rüblikute ristiretk" [2]. Hiljem leidsin palju teisi kokkupuutepunkte: "Europe röövimine", "Sisyphos", "Müürideta aed", "Olovernes", "Tõde ja õigus", "Gaia", "Öö maa peal" ja muidugi "Pimeduse süda" [3].Tänane vestlus algaski "Laste ristisõjast" ja kandus lõpuks Edvard Munchini. Temalt pärineb ka saate pealkiri. "Ja ma tundsin, kuidas suur lõputu karje läbi looduse käis," luges Vano saate lõpuminutitel ette Munchi kommentaari oma kuulsaima teose kohta.Teiseks saatekülaliseks oli Edmund Burke'i Seltsi teine liige Kaie Metsla, kes hoidis vestluses üleval Salvador Dali liini.Head uudistamist!H.——————————————[1] https://www.eaa.ee/vano-allsalu-maailm-peas[2] https://arvamus.postimees.ee/962082/hardo-pajula-rublikute-ristiretk[3] https://leht.postimees.ee/1038460/hardo-pajula-pimeduse-suda See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Meretunni jutud on seekord seotud Saaremaaga. Räägime parvlaevade juhtimissüsteemidest ja juhtimisest, Saaremaa Vabatahtliku Merepääste Seltsi tegemistest ja eelseisvatest Kuressaare merepäevadest. Kõnelevad TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro, Saaremaa Vabatahtliku Merepäästeseltsi juhatuse esimees Maidu Lempu ja Kuressaare Kultuurivara juhataja Tiiu Tammoja. Saatejuht on Vallo Kelmsaar

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval - 2020 aastal - leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini - seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. Raamatu koostaja, Jaani poeg Eerik-Niiles on lisanud täpseid kirjeldusi nii toonastest laetud ning keerdu väänatud oludest, aga muudestki asjaoludest, mis ära trükitud kirjad sootuks uuel moel elama panevad. Nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal rahvusliku meele pärast vangi pandud Kross oli enda tahtmata kirja-kirjanik veel ammu enne, kui temast trükitud kirjanik sai. Just seetõttu ehk saigi.

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval – 2020 aastal – leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini – seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. […]

Jaan Kross, «Kallid krantsid». Koostanud Eerik-Niiles Kross. Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastuselt, 2021. Tutvustab Marek Strandberg. Jaan Krossi sajandal sünnipäeval - 2020 aastal - leitakse üles pea kogu ta kirjavahetus lähedastega, mis peetud ta vangilaagri ja asumise aastatel. Seni peeti seda kadunuks. Õigemini - seni polnud sellest aimugi. Just neist saab pea 1000 leheküljelise raamatu selgroog. Raamatu koostaja, Jaani poeg Eerik-Niiles on lisanud täpseid kirjeldusi nii toonastest laetud ning keerdu väänatud oludest, aga muudestki asjaoludest, mis ära trükitud kirjad sootuks uuel moel elama panevad. Nii Saksa kui Nõukogude okupatsiooni ajal rahvusliku meele pärast vangi pandud Kross oli enda tahtmata kirja-kirjanik veel ammu enne, kui temast trükitud kirjanik sai. Just seetõttu ehk saigi.

Tallinki uue laeva MyStar ehitamine on jõudnud nii kaugele, et peagi seisab ees kiilupanek. Laevaehitusest koroonapiirangute tingimustes räägib Meretunnis Tallinki peakapten Tarvi-Carlos Tuulik ja Muhu Merepääste Seltsi juht Madis Rehepapp kõneleb tänavustest väljakutsetest. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Tallinki uue laeva MyStar ehitamine on jõudnud nii kaugele, et peagi seisab ees kiilupanek. Laevaehitusest koroonapiirangute tingimustes räägib Meretunnis Tallinki peakapten Tarvi-Carlos Tuulik ja Muhu Merepääste Seltsi juht Madis Rehepapp kõneleb tänavustest väljakutsetest. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Aastaid Rootsis arstina töötanud Marina Tuutma ütleb, et viiruse kõrgpunkt oli paari nädala eest ning praeguseks on numbrid stabiilsed, ent lõdvaks end lasta ei saa. Ta murrab ka mitmed müüdid ning selgitab, miks valis Rootsi just sellise lähenemise, mis teiste riikide seas silma torkab. Tõsi, sel on ka oma kitsaskohti, samas ka palju plusse.

Veljo Tormise Kultuuriselts kuulutas välja kujunduskonkursi, mille eesmärgiks on luua peatselt valmivale Veljo Tormise Virtuaalkeskusele tänapäevane visuaalne identiteet.

Veljo Tormise Kultuuriselts kuulutas välja kujunduskonkursi, mille eesmärgiks on luua peatselt valmivale Veljo Tormise Virtuaalkeskusele tänapäevane visuaalne identiteet.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik “Kolõma jutud” kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas paar kuud tagasi. See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Ajaloolane, publitsist ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi juhatuse esimees Jüri Kotšinev tutvustab oma kahte viimast raamatut “Mongolite muistsed sõdalased” ja “Liivi sõjast segaduste ajani”.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik "Kolõma jutud" kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke'i Seltsi sarjas paar kuud tagasi.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Jelena Skulskaja ja Ivar Tröner. Saade Varlam Šalamovist, kes oli vene kirjanik. Tema isiklikel üleelamistel põhinev proosakogumik “Kolõma jutud” kirjeldab kohutavat peatükki Stalini aja Nõukogude Liidu ajaloos: kulla kaevandamist Kaug-Põhjas GULAG-i sunnitöölaagri vangide poolt. Raamat “Kolõma jutud” ilmus Edmund Burke’i Seltsi sarjas paar kuud tagasi.

Täna õhtul toimub Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi selle aasta viimane loeng, kus tutvustatakse USA ida- ja lääneranniku süntesaatoreid.

Täna õhtul toimub Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi selle aasta viimane loeng, kus tutvustatakse USA ida- ja lääneranniku süntesaatoreid.

Kristjan Puusild on Analüütilise Psühholoogia Seltsi liige. Saade psühholoogiast ja teistest teemadest. Saatejuht Rico VeskiväliApple Podcasts https://podcasts.apple.com/ee/podcast/ring-podcast/id1474644225Spotify https://open.spotify.com/show/7oP5JvlvgCimSxxjRB0j8IFacebook https://www.facebook.com/ringpodcastInstagram https://www.instagram.com/ringpodcast/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Ursula Peterson on Eesti Analüütilise Psühholoogia Seltsi juhatuse esimees. Saade unenägudest.Saatejuht Rico VeskiväliApple Podcasts https://podcasts.apple.com/ee/podcast/ring-podcast/id1474644225Spotify https://open.spotify.com/show/7oP5JvlvgCimSxxjRB0j8IFacebook https://www.facebook.com/ringpodcastInstagram https://www.instagram.com/ringpodcast/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Monika Luik on Eesti Analüütilise Psühholoogia Seltsi liige. Saade Carl Jungist.Saatejuht Rico Veskiväli.Apple Podcasts https://podcasts.apple.com/ee/podcast/ring-podcast/id1474644225Spotify https://open.spotify.com/show/7oP5JvlvgCimSxxjRB0j8IFacebook https://www.facebook.com/ringpodcastInstagram https://www.instagram.com/ringpodcast/ See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi töötoas ehitab iga osaleja süntesaatori.

Eesti Elektroonilise Muusika Seltsa alustab homme kevadhooaega.

Trenn, toidulisandid.

Trenn, toidulisandid.

Deekord on Urmas Vadi õppejõu, giidi ja Tartu Läti Seltsi esinaise Ilze Salnaja-Värvi töövari.

Deekord on Urmas Vadi õppejõu, giidi ja Tartu Läti Seltsi esinaise Ilze Salnaja-Värvi töövari.

Muuseumiharidusest, selle interaktiivsetest õppemeetoditest ja infopäevast räägivad Eesti Kunstimuuseumi haridustöö kuraator Piret Sepp ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi aseesimees Pille Rohtla.

Muuseumiharidusest, selle interaktiivsetest õppemeetoditest ja infopäevast räägivad Eesti Kunstimuuseumi haridustöö kuraator Piret Sepp ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi aseesimees Pille Rohtla.

Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulae 18. märtsil kell 15.05.

Kas eestlastel on huvi õppida soome keelt, kas soome keelt on Eestis võimalik õppida nii palju, kui soovijaid on, ja kas Eesti ühiskonnal on vaja soome keele oskajaid? Kas Eesti riigil on olemas võõrkeelepoliitika ja missugune koht on selles poliitikas soome keelel? Saates on õpetajad Karola Velberg ja Piret Meresma Soome Keele Õpetajate Seltsi juhatusest. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulae 18. märtsil kell 15.05.

Seekord võtame soojenduseks üles nädala pärast toimuva Arvamusfestivali ühe arutelu teema ja räägime arsti-patsiendi suhetest. Saatekülaline on Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi juhatuse liige Mihkel Viru, kes avab kuulajale tulevaste arstide ootusi meditsiinisüsteemi kohta ning räägib patsiendikesksusest oma õpingutes. Saadet juhib Kadri Tammepuu.

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused üleanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat ka riigieksamikirjandite parandaja.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 14. mail kell 15.05.

Gümnaasiumi eesti keele lõpueksam on tehtud, õpetajad on tööde parandamisega poole peal. Missugused on tänavuste koolilõpetajate lemmikteemad ja missugused üleanded tuli koolilõpetajatel lahendada? Kas riigieksam võib lähiajal veelgi uueneda? Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi eesti keele riigieksami töörühma juht, GAG-i ja Reaalkooli õpetaja Anu Kell, kes on olnud viimased kümmekond aastat ka riigieksamikirjandite parandaja.Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 14. mail kell 15.05.

Kas emakeeleõpetus on liiga õigekeelsuskeskne, nii et pärsib eneseväljendusoskuse arendamist? Mida peab eesti keele õpetaja õpilasele selgeks õpetama, missugused on õpetaja võimalused seda teha ja missugune on õpilase roll selles protsessis?Mida arvavad õpilased õigekeelsusnormidest ja keelelistest vabadustest?Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu (foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht).Kuula 26. märtsil kell 15.05.

Kas emakeeleõpetus on liiga õigekeelsuskeskne, nii et pärsib eneseväljendusoskuse arendamist? Mida peab eesti keele õpetaja õpilasele selgeks õpetama, missugused on õpetaja võimalused seda teha ja missugune on õpilase roll selles protsessis?Mida arvavad õpilased õigekeelsusnormidest ja keelelistest vabadustest?Saates on Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse esimees Kaja Sarapuu (foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht).Kuula 26. märtsil kell 15.05.

Võtame jutuks selle, kui palju esineb meie avalikus ruumis uusi ja vanu mõtteid ning kuhu on tänapäeval kadunud komme viidata allikatele ja pidada meeles tsitaatide autoreid. Stuudios on Edmund Burke'i Seltsi juhatuse liige Hardo Pajula, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula 3. veebruaril kell 14.05.

Eestlased osalesid 1941. aasta suvest 45.aasta kevadeni Teises maailmasõjas Saksamaa poolel nii vabatahtlikena kui ka mobiliseeritutena. Missuguse riigi territooriumil Saksamaa poolel sõdinud eestlased sõja viimasel aastal olid, missuguse riigi territrooriumil vangi langesid ja kuidas see mõjutas nende käekäiku?Saates räägib Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige Hanno Ojalo.

Eestlased osalesid 1941. aasta suvest 45.aasta kevadeni Teises maailmasõjas Saksamaa poolel nii vabatahtlikena kui ka mobiliseeritutena. Missuguse riigi territooriumil Saksamaa poolel sõdinud eestlased sõja viimasel aastal olid, missuguse riigi territrooriumil vangi langesid ja kuidas see mõjutas nende käekäiku?Saates räägib Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi liige Hanno Ojalo.

Stuudiokülalisks on SA Tallinn 2011 juhatuse liige Jaanus Mutli ja juttu tuleb sellest, kuidas on kultuuripealinna aasta seni kulgenud. Veel tutvustab Tallinna Munitsipaalperearstikeskuse juht Eve Karmo peatselt avatavat uut keskust ja Kadrioru pargi juhataja Ain Järve räägib, kuidas on Kadriorg talve üle elanud. Saatejuht Ulla Länts. TARTU LINNATUND: Kevadveed, heakorratalgud, Supilinna päevad ning Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi rahvusvaheline rakuke. Saatejuht on Madis Ligi. (Ulla Länts)

Eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte Villem Reiman (1861-1917) oli ühiskonnategelane, ajaloolane ja kirikuõpetaja, kes süstis eestlastesse iseseisvuseelsel ajal eneseteadvust ja tegevusjulgust, õhutas karskust ja eetilisust. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi rajajaid, karskusliikumise juht.

Eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte Villem Reiman (1861-1917) oli ühiskonnategelane, ajaloolane ja kirikuõpetaja, kes süstis eestlastesse iseseisvuseelsel ajal eneseteadvust ja tegevusjulgust, õhutas karskust ja eetilisust. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi rajajaid, karskusliikumise juht.