Podcast appearances and mentions of ida euroopa

Rumeenia keelpillikvartett Arcadia on spetsialiseerunud peamiselt Ida-Euroopa muusikale ja on üks piirkonna tähelepanuväärsemaid kammeransambleid. Rumeenia rahvusvahelisel uue muusika nädalal kõlab kvarteti esituses teiste seas Eesti helilooja Helena Tulve looming.

Suur ülevaatenäitus Viljandis, Valgas ja Tartus kannab nime "Varjatud maailmade avardumine.

Komeedina Eesti poliitikataevasse tõusnud Rain Epler, endine keskkonnaminister ja praegune Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, kandideerib Euroopa Parlamendi valimistel, et seista meie kõigi ühise tuleviku eest.Enne Riigikokku valituks osutumist tegi Epler edukalt karjääri kindlustusmaailmas. Epler on töötanud juhtivatel kohtadel erinevates rahvusvahelistes kindlustusettevõtetes. Muu hulgas elas ta mitu aastat Rumeenias ja oli USA kindlustuskorporatsiooni Ida-Euroopa regiooni IT-juht. Epleril on varasemast suured koostöökogemused mitmete Euroopa riikide esindajatega.Saatejuht Mart Helme.

Stuudiokülaline on Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor Olaf Mertelsmann.

"Si Vis Pacem..." nr. 113 – salvestus: 13. märts 2024Kas on võimalik võita sõda, kui selleks puudub tahe?Seekordses saates räägime Ukraina sõjast. Püüame vene brutaalse hävitussõja taustadest anda laiema rahvusvahelise panoraami. – Räägime Euroopa ja Ameerika abiprojektide kinnijooksutamisest, mõnede poliitikute vaprast usinusest sõtta tormata, et ise korjata poliitilisi dividende. Räägime USA presidendivalimiste tüüpilisest, iga nelja aasta tagant korduvast vastasseisust, mille halvavad mõjud ulatuvad kogu läänemaailma kaitsekoostööni ja praegu ka sõdiva Ukrainani, kus otsustatakse Ida-Euroopa saatus. Kas NATO pealiitlane USA kaotab seeläbi oma tõsiseltvõetavust?Saate lõpus jõuame aga kodukamarale: kuidas riiki kaitsta, kui vene putinistid oma hulluses ründaksid Eestit? Meenutame lühidalt K. Pätsi ja J. Laidoneri riigipööret 12. märtsil 1934, millest äsja möödus 90 aastat ja mis peavoolumeedias täielikult maha vaikiti. Kerkis küsimus, miks nii õpetlikku ja Eesti saatust muutvat ajaloosündmust nii sihilikult "unustatakse"? Ehk on sel seoseid tänapäevaga?...Saatel on külas Ants Frosch – Riigikogu saadik, erudiplomaat, Eesti välisluure – tollase nimega Teabeameti – looja ja esimene juht.Saatejuht on Erik Boltowski

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all Ida-Euroopa needus. See idaneedus on tõesti huvitav nähtus, Kesk- ja Ida-Euroopas püüab iga rahvas leida kedagi, kes oleks temast veel ida pool, märgib Tiido.

Pentagoni hinnangul oleks USA alaliste sõjaväebaaside rajamine Balti riikidesse mõistlik samm. Kas meie poliitikute ja diplomaatide pikaaegne töö suure eesmärgi nimel hakkab tõesti teoks saama? Kell 7.35 on stuudios endine kaitseminister Sven Mikser.

Baltikumi suurim erakapitalifond Baltcap on nomineeritud parimale Kesk- ja Ida-Euroopa tehingule ning parima piirkondliku väljaostufondi tiitlile. Arutame, kuidas mõjutab tänane muutunud julgeolekuolukord investeerimiskliimat regioonis ning milliste võimaluste poole tasub vaadata. Juttu tuleb ka sellest, et laenuraha muutub peagi kallimaks ning nii saavad omakapitali investeeringute tegijad ja aktsiate/osaluste poole vaatajad paremaid tingimusi. Kuidas praegu ühelt poolt raha kaasata ning mida peaks teiselt poolt jälgima investeerides, selgitab Baltcapi juhtivpartner Martin Kõdar. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe. 

Uus iPhone, uus ülikiire lauaarvuti, uus kuvar, uued iPadid. Tänases Digisaates lahkame Apple'i kevadise tootetutvustuse uudiseid ja küsime, kas midagi sellest, mida nad välja kuulutasid, kannatab ka osta. Saate teemad: iPhone SE 2022 Mac Studio Apple Studio Display iPad Air M1 Roheline iPhone Facebook otsustas lubada Ida-Euroopa riikides vene sõdurite aadressil vihakõne edastada Meelis võtab kokku Mobile World Congressi 2022 uudised: kas 150W laadimine on tõesti normaalne asi? Glen teeb kokkuvõtte robottolmuimejate testist Saates Henrik Roonemaa, Hans Lõugas, Meelis Väljamäe, Glen Pilvre. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

ERSO esines 24.

ERSO esines eile Varssavi Rahvusliku Filharmoonia kontserdisaalis Kesk-ja Ida-Euroopa muusikafestivalil "Eufonie".

Pandeemia lainetusest gastronoomiavaldkonnas rääkisime ka eelmises Gurmaani numbris, kus sai kirjutatud sellest, kuidas maailmas on hulk tippkokki ja -sommeljeesid, kes koroona läbipõdemisel kaotasid oma senised maitse- ja lõhnatajud. Täna aga tuleme kodule märksa lähemale ja räägime Eesti tippsommeljee Kadri Krooniga, kuidas tema ühel päeval kõige mõnusa asemel „rääsunud lehmaluda” aroome tundis. Kadri Kroon on Eesti veiniseltskonna üks käilakuju, on olnud nii Eesti Sommeljede Assotsiatsiooni kui ka Sommeljeede Erakooli loomise juures, lükanud käima ja vedanud eest mitmeid Eesti restorane ning kohvikuid, kirjutanud hulga veini- ja toiduteemalisi raamatuid ning loendamatu arvu artikleid paljudes väljaannetes. Lisaks sellele toimetab veinikoolitajana ja on lihtsalt saba ning sarvedega veinis, toidus, maitsetes ja aroomides sees. Aga alguse sai Kadri veinisuhe, räägime siis professionaalsest suhtest, 90ndate keskel, kui ülikoolis etümoloogiat õppinud neiu asus kirjutama magistritööd. Töö teemaks valis Kadri veinialased terminid eesti keeles. Minnes Tartu Ülikooli raamatukogusse, leidis ta eest vaid kaks, rõhutan kaks, Eesti meedias avaldatud artiklit veinist. Parema raamatusaagi sai tulevane sommeljee aga Helsingist ja Pariisist. Magistritöö sai valmis ja kaitstud, kuid vein oli võlunud nii palju, et keelekorrektori või teadlase tee asendus sellega, mida pidi Kadri ka praegu sammub. „Mehega just äsja arvutasime, et olen kogu oma karjääri jooksul olnud seotud või juhtinud kahtekümmet projekti, mõni suurem, mõni väiksem. Ma olen alati olnud otsija, uurija ja pigem on mind tõmmanud käima erilised kohad ja erilised veinid. Hetkel näiteks pakub mulle väga huvi Inglismaal toimuv ja täpsemalt siis rahulikud veinid. Kui Inglismaa vahuveinid on ka rahvusvaheliselt palju tunnustust saanud, siis paljud punased, mis on äärmiselt vinged, on jäänud tagaplaanile. Samamoodi huvitab mind hetkel Kreeka vein ja mis sellega toimub. Kõik ütlevad, et Kreeka vein on jube. Ma vaidlen vastu. Sealt kandist nagu ka Ida-Euroopa riikidest tuleb väga vinget kraami,” räägib Kadri. Oma lemmikviinamarjaks peab sommeljee „Pinot Noiri”. Põhjendus on lihtne: see mari lubab valmistada hellemaid, kergemaid veine. „Mulle meeldivad pigem sellised naiselikumad veinid, milles on õrnust, selgust ja kust tuleb – nagu naistest endist – neid sügavamaid nüansse otsida, need pole nii esiplaanil,” räägib Kadri. Magistritöö, mis võttis vaatluse alla eesti keelse veiniterminoloogia, on siiani laiemale ringile avaldamata. Kindlasti tuleks seda teha, sest siiani ei ole veinitermineid piisavalt eestindatud või saavutatud ekspertideülest kokkulepet, mis mida tähendab. Julgustame Kadrit seda 25 aasta vanust teadustööd revideerima ja avaldama. Küsimuste ja ettepanekutega kirjutage meile aadressile vala@delfi.ee. Jälgige meie tegevusi ka sotsiaalmeedias: Facebookis ja Instagramis.

Triini köögis on taas koondunud Päevapokaali armastusväärne duo ning jutud köiguvad seinast seina nagu joobnud päkapikk fantaasiamängus. Madis saabus tagasi säravast Ida-Euroopa riigist, klaasides on klassikaline Andes ning ladinapärane sangrialaadne toode. Pokaliseerime sel korral poliitikast (UGH), rahast ja selle puudusest, Onlyfansist (siiralt, mulle kuluks suhkruvanem ära!), Madise reisist ja Triini ärevustest (sest mis osa see oleks, kui Triini vaimne tervis korragi mainimise alla ei tule!).

Triini köögis on taas koondunud Päevapokaali armastusväärne duo ning jutud köiguvad seinast seina nagu joobnud päkapikk fantaasiamängus. Madis saabus tagasi säravast Ida-Euroopa riigist, klaasides on klassikaline Andes ning ladinapärane sangrialaadne toode. Pokaliseerime sel korral poliitikast (UGH), rahast ja selle puudusest, Onlyfansist (siiralt, mulle kuluks suhkruvanem ära!), Madise reisist ja Triini ärevustest (sest mis osa see oleks, kui Triini vaimne tervis korragi mainimise alla ei tule!).

Hetkel on Eestis töötavatest teadlastest on umbes kümnendik välisteadlased ning rahvusvahelisi doktoriõppe üliõpilasi pea kolmandik. Kas need suhtarvud on Eesti riigi jaoks parajad ning kas Eesti on paik, kus ihaldatakse teadust teha või on tegu teise-kolmanda ringi valikuga? Arutluse alla tuleb ühelt poolt see, mis põhjustel peaks Eesti riik välisteadlasi tööle soovima, mis ohud või võimalused siin eksisteerivad. Teisalt võiks arutelu anda aimu, mis on grantide või perekondlike põhjuste kõrval faktorid, mis kutsuvad välisteadlast Eestis teaduse tegemise kasuks otsustama, mis aga loobuma. Arutelujuht: Katrin Pihor Arutelus osalejad: Prof. Steffen Manfred Noe (Eesti Maaülikooli metsandusliku modelleerimise ja suurandmete professor), Akad. Maarja Kruusmaa (Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor ja biorobootika professor), Harry Kattai (Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik), Prof. Olaf Mertelsmann (Tartu Ülikooli Ida-Euroopa ajaloo professor), Regina-Nino Mion (Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduste ja visuaalkultuuri instituudi teadur)

Saates vestleme õpetaja Anne Burghardtiga, kes valiti Luterliku Maailmaliidu peasekretäriks - ta on selles ametis esimene naine ning esimene Ida-Euroopa piirkonna esindaja. Rapla kirikumuusika festivali tutvustab kunstiline juht Pille Lill.

Endine välisminister, suursaadik Moskvas ning praegune Euroopa parlamendi liige Marina Kaljurand leiab, et Tšehhil pole ühtse Euroopa toetuse küsimiseks piisavalt poliitilist kapitali. „Küsimus on selles, kuidas riik suudab veenda, et tal on õigus,“ märkis ta kahtlustuse kohta, et Vrbětices korraldasid laskemoonalao plahvatuse kaks GRU agenti. „Selles osas ei ole tšehhid kindlasti hästi hakkama saanud. Kui veel eelmisel nädalal näis pilt olevat selge, et GRO osales plahvatuses, neid on nähtud, siis nädalavahetusel läks asi päris segaseks, kui president Miloš Zeman hakkas rääkima hoopis muud.“ Nimelt tegi Zeman pöördumise, kus ütles, et tegelikult on uurimises kaks versiooni – nii sabotaaž kui ka õnnetusjuhtum. Tšehhi valitsus eesotsas peaminister Andrej Babišiga lükkas aga presidendi väited ümber, öeldes, et keskendutakse üksnes GRU versioonile. Kaljuranna sõnul pole muu maailma jaoks väga tähtis, et Zeman tunneb Venemaa suhtes sümpaatiat. „Ta on riigipea. Ta on riigi president ning tema sõna kuulatakse.“ Nõnda ongi praegu saatnud solidaarsusest Tšehhiga Vene diplomaate välja vaid Balti riigid, Slovakkia ja Rumeenia. See on suur vahe olukorraga, kus samad agendid mürgitasid Salisburys ärahüpanud agendi Sergei Skripali ning tema naise – ja valdav enamus EL-i liikmesriike (peale 5 riigi) vastas Vene diplomaatide väljasaatmisega. „Nüüd Venemaa vaatab, mis on lubatud Ida-Euroopa riigis, millel on Vene-sõbralik president,“ sõnas ta. „Vaatab ja itsitab, kuidas Euroopa Liidus püütakse ühtsust saavutada – tulevad avaldused siit ja sealt, aga ühtset hukkamõistu pole.“ Kaljurand märkis, et omalt poolt Tšehhile solidaarsust näidanud Eesti peaks nüüd ka omalt poolt püüdma lääneriike veenda vastusammudega ühinema. Saates veel Mida üldse annab diplomaatide väljasaatmine peale sümboolse hukkamõistu? Kui tõenäoliselt on väljasaadetavate näol tegu spioonidega? Miks Kaljurand ise Kremli soovituse peale 2007. aastal koju ei sõitnud? Tšehhi sündmustest sõltumatult on saatnud lähiajal Vene diplomaate välja ka Poola, Bulgaaria, USA. Neist viimane kehtestas ka sanktsioonid. Millised neist eriti haiget teevad? Mille eest on üldse õige sanktsioone kehtestada – kui eri kaalukaussidel asuvad Krimm ning Navalnõi? Mida teha Türgiga, kelle ärrituseks on sarnaselt USA presidendile Joe Bidenile ka meie riigipea Arnold Rüütel nimetanud armeenlaste tapatalgusid 1915. aastal genotsiidiks? Kas peaksime toetama teise presidendi Toomas Hendrik Ilvese ettepanekut keelata Vene kodanikel (peale erandjuhtumite) sisenemine Euroopa Liitu? Kuulake Krister Parise erisaadet Marina Kaljurannaga siit!

Lähenevad kohalikud valimised ning vastavalt koalitsioonileppele tuleb ühes nendega ka „referendum”. Sisuks: kas võtta samasoolistelt paaridelt igaveseks ajaks õigus abielluda. Muidugi mõistavad kõik, et põhiseaduse muutmiseks ilmselt ei lähe, kuid anda võimalus enamusele otsustada, kellel on õigus perekonda luua ning kellel mitte, annab siiski üsna markantse viisi sotsiaalse vaenu väljaelamiseks. Mis tunne aga on, kui inimesed, kes sinus mitte midagi ei tea, hakkavad su saatuse üle otsustama? Kas me peaksime „referendumit” pigem eirama? Eesti LGBT ühingu esindaja Kristiina Raud märkis jutuajamises Krister Parisega, et ehkki tahaks anda ühtse ja lihtsa vastuse, on teema märksa komplitseeritum. „Kui isegi rahvahääletuse küsimus pole selge, on väga raske öelda, mis oleks see kõige õigem käitumisviis,” sõnas ta. „Ei saa öelda, et ärge minge valima, sest paralleelselt toimuvad ju kohalike omavalitsuste valimised ning valima peab.” „Aga mõelge sellele, mis perekondi päriselt kaitseb. Kas see, kui me lahendame probleemi, mida pole tegelikult olemas? Abielu on meil ju defineeritud perekonnaseaduses, mitte midagi ei muutu.” Aga haiget teeb see ikka. „Jube kehv tunne on,” kirjeldas Raud. „Asjad, mida räägitakse LGBT inimestest – et geid ja lesbid või transsoolised inimesed on järsku kuidagi kurjast ja nende õigusi tuleb piirata, siis seda on valus kuulata.” Saates veel: EKRE tuli esimest korda riigikokku „tuld kooseluseadusele” retoorikaga. Vaenukõne, eriti sallitud kujul, nakkab. Mida on uus poliitiline reaalsus igapäevaelus kaasa toonud? Oleme näinud seda ka kõike äärmustes, ka EL-is. Näiteks kuidas Poolas ehitati Andrzej Duda valimiskampaania üles sellele, et vaenata seksuaalvähemusi („hullem kui kommunismiideoloogia,” sõnas president). Nii on seal loodud ka „LGBT-vabad tsoonid”. Kuidas LGBT kogukond end Poolas tunneb? Mõnikord tundub, nagu olekski väärtusküsimustes vastakuti „tagurlik” Ida-Euroopa ja vanem Euroopa. Kuivõrd selline natuke klišeelik lähenemine peab paika seksuaalvähemuste puhul? Kuidas toimib reaalelus kooseluseadus, millel puuduvad rakendusaktid? Kui palju on tuge olnud selles, et kohtud tegelikult jõustavad kohti, kus inimesed kaitseta jäävad? Mis on praegu õiguslikus mõttes kõige suuremad kitsaskohad? Pärimisõigus? Laste kasvatamine ja hooldusõigus? Äkki hoopis lahutused? Kuulake Krister Parise intervjuud Kristiina Rauga siit. * ”LGBT diktatuur läheneb” – väljend parempoolse nädalakirja Do Rzeczy aastataguselt esikaanelt

Selles "Valeinfo: paljastatud" epsioodis käis Hiina mõjutustegevusest rääkimas Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Frank Jüris. Tema sulest ilmus 17. septembril artikkel, mis juhib tähelepanu Hiina Kommunistliku Partei rahvusvaheliste suhete osakonna tegevusele. Nimelt on rakukene aktiivne just Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, luues suhteid kohalikke erakondadega. Kuidas kommunistliku partei välissuhete osakond Eesti poliitikute lävib ning milline on nende läbikäimiste mõju? Sellest juba pikemalt saates.

Võtame koos europarlamendi saadiku Urmas Paetiga luubi alla Euroopa Liidu ja liikmesriikide vastused koroonakriisile. Kui Euroopa riigid hakkavad tegema lühikese etteteatamisajaga isetegevust, on liidul keeruline pidurit tõmmata. Meie julgeoleku seisukohalt on oluline Poola ning selle valmisolek Baltimaadega kriisis koostööd teha. Koroonapandeemia mõjul võib veelgi enam süveneda poliitiline lõhe Lõuna- ja Ida-Euroopa vahel.

Võtame koos europarlamendi saadiku Urmas Paetiga luubi alla Euroopa Liidu ja liikmesriikide vastused koroonakriisile. Kui Euroopa riigid hakkavad tegema lühikese etteteatamisajaga isetegevust, on liidul keeruline pidurit tõmmata. Meie julgeoleku seisukohalt on oluline Poola ning selle valmisolek Baltimaadega kriisis koostööd teha. Koroonapandeemia mõjul võib veelgi enam süveneda poliitiline lõhe Lõuna- ja Ida-Euroopa vahel.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" võõrustab oma 35. saates Eesti tugevaimat naisvollepaari Liisa Soomets - Heleene Hollas. Tänasel saatel on ka konkreetne uudisväärtus, sest Soomets ja Hollas on otsustanud pärast edukat suve esmakordselt sarnaselt Kusti Nõlvakule ja Mart Tiisaarele aastaringselt tõsiselt rannavõrkpallile keskenduda. 22-aastased Soomets ja Hollas tüürisid kevadel Eesti rannavollekoondise OM-kvalifikatsiooniturniiril teise ringi, võitsid suvel kõik kohalikud karikaetapid ning triumfeerisid Pärnus toimunud Ida-Euroopa karikaetapil ja Lätis Cesises peetud Ergos Cupil. Otsustavates mängudes alistati seejuures maailma esisaja mängijad. Kui eelnevatel talvedel ei treeninud meie viimaste aastate parim naisduo üldse rannavõrkpalli ning veel möödunud suvelgi võisteldi koos oluliselt rohkem kui treeniti, siis sellest sügisest on sporditegemine tõsiselt ette võetud. Nädala sees treenivad Soomets ja Hollas Tallinnas Teras Beachil Indrek Verro näpunäidete järgi ja nädalavahetuseti omandatakse uusi teadmisi Nõo rannahallis Karl Jaani abiga.

Politoloog Saartsi maalitud pilt Ida-Euroopa mässust Lääne vastu moonutab reaalsust, leiavad Järvi ja Vooglaid seekordses "Fookuses" saates.

Ida-Euroopa riikide iseseisvumine 30 aastat tagasi oli dramaatiline hetk ka kunsti ja kultuuri jaoks: väärtused vahetusid; Eesti Kultuurkapital toetas kaasaegse kunsti ostu; uutel jõulistel meediatel polnud klassikalistega mingit sidet. See oli aeg, kui Eha Komissarovit peeti kõige vihatumaks, aga ka kõige mõjukamaks ja kirglikumaks kunstikuraatoriks terves Eestis.

Ida-Euroopa riikide iseseisvumine 30 aastat tagasi oli dramaatiline hetk ka kunsti ja kultuuri jaoks: väärtused vahetusid; Eesti Kultuurkapital toetas kaasaegse kunsti ostu; uutel jõulistel meediatel polnud klassikalistega mingit sidet. See oli aeg, kui Eha Komissarovit peeti kõige vihatumaks, aga ka kõige mõjukamaks ja kirglikumaks kunstikuraatoriks terves Eestis.

Selle nädala raamat on Timo Laine: “Tankid ja tarakanid. Pealtnägijana lagunevas Nõukogude impeeriumis” kirjastuselt Varrak. Timo Laine õppis 90-ndatel aastatel Tartu ülikoolis ja just sealt said alguse soome üliõpilase reisid Ida-Euroopa riikidesse ning Nõukogude Liitu. Oma mälestustes jutustab Timo Laine paljudest kummalistest nähtustest ja värvikatest kohtumistest, mille kaudu avaneb nüüdseks kadunud sotsialismimaailma argipäev. Tutvustab Küllo Arjakas.

Kas Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 hakkavad Eesti põllumehed saama ELi eelarvest samal tasemel otsetoetuseid nagu nn vanade liikmesriikide farmerid? Kui kaua kestab Eesti ja teistegi Ida-Euroopa riikide põllumeeste ebavõrdne kohtlemine? Mis saab üldse Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast ja põllumajandustoetustest BREXITi järgses Euroopas?

Kas Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil 2021-2027 hakkavad Eesti põllumehed saama ELi eelarvest samal tasemel otsetoetuseid nagu nn vanade liikmesriikide farmerid? Kui kaua kestab Eesti ja teistegi Ida-Euroopa riikide põllumeeste ebavõrdne kohtlemine? Mis saab üldse Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast ja põllumajandustoetustest BREXITi järgses Euroopas?

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

Mis on väärtuspõhine välispoliitika? On see sõnakõlks? Milliseid väärtusi Eesti jagab, kas liberaalseid ja pigem Lääne-Euroopa väärtusi või konservatiivseid Ida-Euroopa väärtusi? Neid küsimusi esitatakse järjest sagedamini. Esmaspäevases "Reporteritunnis" vastavad nendele küsimustele portaali „Objektiiv“ toimetaja Markus Järvi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris. Saatejuht on Indek Kiisler. Kuulake kell 14.05.Foto: Markus Järvi (Objektiiv.ee), Krister Paris (erakogu).

Mis on väärtuspõhine välispoliitika? On see sõnakõlks? Milliseid väärtusi Eesti jagab, kas liberaalseid ja pigem Lääne-Euroopa väärtusi või konservatiivseid Ida-Euroopa väärtusi? Neid küsimusi esitatakse järjest sagedamini. Esmaspäevases "Reporteritunnis" vastavad nendele küsimustele portaali „Objektiiv“ toimetaja Markus Järvi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetaja Krister Paris. Saatejuht on Indek Kiisler. Kuulake kell 14.05.Foto: Markus Järvi (Objektiiv.ee), Krister Paris (erakogu).

Timothy Snyder "MUST MULD" tõlkinud Olavi Teppan. Kirjastuselt Varrak. Ida-Euroopa allikmaterjalidel ja ellujäänud juutide unustatud tunnistustel põhinev „Must muld“ näitab meile holokausti seega mitte üksnes ajaloona, vaid ka hoiatusena. Tutvustab Küllo Arjakas.

Telliskivi seltsi ja sealse kinnisvara arendaja pikk vaidlus Kalasadama liivaranna avalikku kasutusse jätmise asjus lõppes rahumeelse kokkuleppega. Asumiselts ja selle üks eestvedajaid Teele Pehk (foto: Liina Lelov) suutsid oma eesmärke kaitsta!Aasta missiooniinimene 2015 ja aasta varem Kesk- ja Ida-Euroopa saja uuendusmeelse inimese hulka valitud Teele Pehk tunnistab, et lõputud vaidlused detailplaneeringu ümber olid seltsile aeganõudvad ja närvesöövad, aga tulemus on Kalaranna elanikele vaeva väärt.Kuula 19. märtsil kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Telliskivi seltsi ja sealse kinnisvara arendaja pikk vaidlus Kalasadama liivaranna avalikku kasutusse jätmise asjus lõppes rahumeelse kokkuleppega. Asumiselts ja selle üks eestvedajaid Teele Pehk (foto: Liina Lelov) suutsid oma eesmärke kaitsta!Aasta missiooniinimene 2015 ja aasta varem Kesk- ja Ida-Euroopa saja uuendusmeelse inimese hulka valitud Teele Pehk tunnistab, et lõputud vaidlused detailplaneeringu ümber olid seltsile aeganõudvad ja närvesöövad, aga tulemus on Kalaranna elanikele vaeva väärt.Kuula 19. märtsil kell 12.05. Saatejuht on Kaja Kärner.

Kuidas mõista Saksa- ja Prantsusmaa riigijuhte, kes soovivad sadade tuhandete pagulaste kohustuslikku jagamist kõikide euroliidu riikide vahel; kes heidavad Ida-Euroopa riikidele ette kaastunde defitsiiti ja solidaarsustunde puudumist. Kas Ida-Euroopa on tagurlik?Otsestuudios diskuteerivad liberaal Siim Kallas ja konservatiiv Lauri Vahtre. Saatejuht on Arp Müller.

Kuidas mõista Saksa- ja Prantsusmaa riigijuhte, kes soovivad sadade tuhandete pagulaste kohustuslikku jagamist kõikide euroliidu riikide vahel; kes heidavad Ida-Euroopa riikidele ette kaastunde defitsiiti ja solidaarsustunde puudumist. Kas Ida-Euroopa on tagurlik?Otsestuudios diskuteerivad liberaal Siim Kallas ja konservatiiv Lauri Vahtre. Saatejuht on Arp Müller.

Seekord tuleb juttu uutest automudelitest, kaasaegsest lisa- ja turvavarustusest ning elektriautodest Whatcar.ee peatoimetaja Tõnu Trammiga. Vestleme ka Hiina ning Kesk- ja Ida-Euroopa kaubandusmessil Ningbos hiljuti Eestit esindanud ettevõtjatega.Saatejuht on Meelis Süld. Kuula 19. juunil kell 10.05.

Tuntuks sai see Bill Gatesi, Dagobert Ducki ja Dollari kaudu, moodsad riigid asendavad selle marihuana, bitcoini ja crackiga. Nii ütleb satiiri ja huumori-entsüklopeedia Stupidedia selle olulise asja kohta, mis kriitlise pilgu all võib muutuda ka pilapildiks. Reisirada selgitab, miks on Leedu üks põnevamatest Ida-Euroopa maadest ja kuidas Eestis valminud vahanukud avavad maailma. (Thea Karin.)

Tartu Ülikooli uus füüsikamaja olla Ida-Euroopa uhkeim, aga kui uhke on teadus, mida seal sees tegema hakatakse? Füüsika instituudi direktor Jaak Kikas annab ülevaate sellest, millega Tartu füüsikud seni silma on paistnud. Üllatavast loendustulemusest, mille järgi on maailmas järvi umbes kolm korda vähem kui seni arvatud, kõneleb Tiit Kutser Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudist.

Tartu Ülikooli uus füüsikamaja olla Ida-Euroopa uhkeim, aga kui uhke on teadus, mida seal sees tegema hakatakse? Füüsika instituudi direktor Jaak Kikas annab ülevaate sellest, millega Tartu füüsikud seni silma on paistnud. Üllatavast loendustulemusest, mille järgi on maailmas järvi umbes kolm korda vähem kui seni arvatud, kõneleb Tiit Kutser Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudist.

Norman Daviese põhjalik käsitlus keskendub peamistele poliitilistele lõhedele, kultuurivooludele, ühiskonnaelule ja majandusele. Kronoloogiline rõhuasetus on kesk- ja uusajal, kus võib näha tegutsemas äratuntavat Euroopa kogukonda ning geograafiline haare püüab hõlmata Atlandist kuni Uuraliteni ulatuva Euroopa kõiki osi. Silmapaistev osa raamatust on pühendatud ka Ida-Euroopa ajaloole. Viimastes peatükkides käsitletakse kaht maailmasõda. Viimane peatükk sõjajärgsest Euroopast viib narratiivi välja 1989.?1991. aastani ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. (Norman Davies. Euroopa ajalugu. Toimetab Küllo Arjakas.)

Raamatuga Raudne eesriie annab tuntud ajakirjanik Anne Applebaum ülevaate sellest, kuidas kommunistid tulid pärast Teist maailmasõda Ida-Euroopas võimule ja allutasid sealsed rahvad oma hirmuvalitsusele. Autor on kasutanud hiljuti avatud Ida-Euroopa arhiivide materjale, teinud sadu intervjuusid ja tõlkeid eri inimeste mälestustest, kuidas miljonid inimesed püüdsid nende elu põhjalikult muutnud olukorraga toime tulla. (Anne Applebaum. Raudne eesriie. Toimetab Küllo Arjakas.)

Neljapäeval juubelikonverentsi pidanud E-riigi Akadeemia on kümne tegutsemisaasta jooksul panustanud e-Eesti, aga ka paljude teiste maailma riikide arengusse rohkem kui arvata oskame. Millised on e-riigi Akadeemia edasised plaanid Eestis, millised on e-riigi ohud ja valud ning kuidas on erinevad koolitusprojektid sujunud SRÜ, Ida-Euroopa, Balkani-ja Aasia, aga ka Aafrika riikides? Stuudios on e-riigi Akadeemia juhatuse liige Ivar Tallo, Linnar Viik ja Hannes Astok. Saatejuht on Kärt Anvelt. (Kärt Anvelt.)

On külas looduskaitsja ja lendorava uurija Uudo Timm, kellele annab Vabariigi President tänavu teenetemärgi. Lisaks tutvustas Euroopa keskkonnaorganisatsioonide ühendus ülevaadet Ida-Euroopa riikides eurorahade eest kavandatavatest projektidest, ning neist tuleb juttu Rohelise Liikumise ekspert Peep Mardistega. Juttu juhib Rein Pärn. (Rein Pärn)