Podcasts about jaak valge

Teemad: Maksudest kõrvalehiilimine Huvikoolide õpetajatele rangemad nõudmised Tallinn lõpetab aiajäätmete tasuta kogumise Jaak Valge paugutamine stardipüstoliga

EKREs kuhjunud sisepinged viisid osa erakonnaliikmete lahkumiseni või parteist väljaviskamiseni. Selle asemel, et ühineda mõne teise rahvuskonservatiivse erakonnaga, otsustati luua uus erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK). Kuidas paigutub uus konservatiivne erakond Eesti poliitilisele maastikule ja miks peaks rahvuskonservatiivne valija just neid pooldama? Saatejuht on Martin Mölder.

Mart Helme ja Siim Pohlak kõnelevad valitsuse eluvõõrast ja majandust kahjustavast maksupoliitikast. Jaak Valge teeb ülevaate eestlust hävitavast sisserändest. Martin Helme jagab muljeid Ungaris toimunud konservatiivide konverentsilt. Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Poliitikud Mart Helme, Martin Helme ja Jaak Valge räägivad, kuidas riik hämab statistikaga, et varjata kontrolli alt väljunud sisserännet ja näidata eestlaste olukorda tegelikust paremana. Samuti tuleb juttu liberaalsete erakondade eestlust lammutavatest valimisprogrammidest ning peavoolumeedia infooperatsioonidest valimistulemuse mõjutamiseks.

Konservatiivide vestlussaates Vaba Sõna seekordses osas vestleb saatejuht Anti Poolametsaga tema kolleeg Riigikogust, ajaloolane Jaak Valge. Juttu tehakse Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisest ja nende keeleõppest.Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadio sagedusel igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Samuti nüüd ka laupäeviti kell 12. Saade on järelkuulatav aadressil viru.treraadio.ee

Riigikogu liige ja ajaloolane Jaak Valge räägib majandusjulgeolekust ja ohust eesti etnosele seoses pagulastega. Saatejuht on Erik Boltowski. 

Uute Uudiste poliitilises vestlussaates „Vaba Sõna“ on seekord Anti Poolametsa külaliseks tema kolleeg Riigikogust samuti ajaloolane Jaak Valge. Teemaks mõistagi Ukraina sõda ja selle ajaloolised taustad.Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadios igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Saade on järelkuulatav aadressil viru.treraadio.ee. Kordussaade on eetris laupäeviti kell 12.

Poliitikud Martin Helme, Mart Helme kõnelevad elektrihinna hullumeelsest kallinemisest ja sellest, kuidas valitsus saab hinda langetada. Saatekülaline, ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Valge annab ülevaate presidendi otsevalimiste seadustamise uuest katsest ning Eesti kõrghariduse probleemidest. Saate välispoliitikablokis kõneldakse lääneriikide ja Venemaa läbirääkimistest ja küsitakse, kas sündimas on uus Müncheni kokkulepe.

Valgevene piiril lahvatanud migratsioonikriis on teravdanud siin piirkonnas taas hirme sisserändajate ees. Näiteks ajaloolane ja EKRE liige Jaak Valge kirjutas oma artiklis, et eks süüdi on EL-i lõtv sisserändepoliitika. Äsja ilmus meil Päevalehe veebis ka usutlus Taani kirjaniku Lars Hedegaardiga, kes ütleb, et moslemite jaoks pole naised enamat sünnitusmasinatest. Eesti Pagulasabi juht Eero Janson tuli just Pakistanist, kus nägi afgaanide põgenikelaagrites tohutut kasutamata inimpotentsiaali: tuhandeid kõrgelt haritud afgaane, kes kohe kindlasti Talibani võimu alla naasta ei saa, aga keda Euroopa Liit ka vastu võtta ei taha. Tema sõnul on aga üks hullemaid nähtusi põgenike käsitemine mitte inimeste, vaid massina – nagu praegu Valgevene piiril. „Mulle tundub, et uus pööre on lisatud sellisele dehumaniseerivale ja varjupaigavastasele hoiakule läbi selle, et me käsitleme neid inimesi hübriidohuna,“ tõi ta näite. Kommenteerides Päevalehe artikleid, tõstab ta esile Jaak Valge puhul, et kaugelt kõige suurem osa 37-st miljonist välispäritolu elanikest Euroopa Liidus pärineb hoopiski Austraaliast. „Varjupaigarändega on tulnud Euroopa Liitu neli protsenti inimestest!“ paneb ta asju proportsiooni. „See on ju pisku!“ Hedegaardi puhul toob ta aga kiire paralleeli: „ma olen vist samu pealkirju näinud siin selle kohta, et Eestis on ka erakondi, kes näevad naisi sünnitusmasinatena. Võib-olla me ei olegi nii erinevad,“ lisab ta poolirooniliselt. Saates veel Milline olnuks korrektne käitumine Euroopa Liidu piirile saabunud migrantidega? Mis võiks olla nende reaalne šanss saada varjupaika? (vihjena: väga kõrge) Kas eitava vastuse saanud rändajate kiire tagasisaatmine aitaks populistide retoorikat tõrjuda? Miks just on moslemite osas suusad Euroopas nii risti läinud? Kus on tegelikult kõige haavatavamad inimesed ja kuidas neid toetada? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

1990ndatel jäi tegemata desovietiseerimine ja liiga palju endise režiimi töötajaid jäi Eesti vabariigis oma ametitesse edasi. Nende huvides ei ole õhu puhtaks löömine, leiab ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Valge. Tema hinnangul on nõukogude režiimi kaasajooksikuid hakatud viimasel ajal leebemalt kohtlema. Jaak Valge ja saatejuht Andres Raid vestlevad kollaborantidest, okupatsiooni mõistest, õiguslikust järjepidevusest, võimupööretest ja muust.

Ajaloolane Jaak Valge kõneleb Eesti parlamentaarsest kultuurist enne Teist maailmasõda ja tõmbab paralleele tänapäevaga. Juttu tuleb sellest, milliseid võtteid kasutasid omaaegse Riigikogu opositsionäärid valitsuse töö takistamiseks ning kas tänapäeval oleks Pätsi korraldatud riigipööre võimalik.

Abielu. Referendum. Raske on esmapilgul midagi lõhestavamat anno 2021 leida. EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendiliige ning ajaloolane Jaak Valge usub vastupidi, rahvahääletuse tervendavasse mõjusse. Praeguse abielureferendumi osas märkis Valge, et tegemist on omamoodi kompromissiga, kus ühel kaalukausil võis olla ka kooseluseaduse kehtivus. Samale viitas hiljutises intervjuus ka hiljutine haridusminister Mailis Reps, kes märkis, et referendumi asemel võinuks tulla ka päris tõsised vähemuste piirangud. Jaak Valge möönis võimalust, et laual oli kooseluseaduse tühistamine, ehkki märkis, et tema seda vähemuste õiguste ahistamiseks ei peaks. „Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas toimunud tervelt seitse abieluteemalist referendumit,” toob ta välja, et Eesti pole mingi uunikum. „Mõned ühe tulemusega, teised teisega, aga teema on igal pool õhus.” Pärast Teist maailmasõda heitsid kaks Briti peaministrit, Winston Churchill ja Clement Attlee referendumitele kui sellistele ette, et tegemist on põhimõtteliselt diktaatorite tööriistaga. Valge tõrjub paralleeli tänapäeva Eestiga öeldes, et ei saa võrrelda rahvahääletuse korraldamist diktatuuri tingimustes ja demokraatias. „Ma tõesti ei tea maailmas ühtegi riiki, kus referendumiga oleks mindud üle demokraatialt diktatuurile,” sõnas ta. Valge toob näiteks ka Eestis 30-ndatel läbiviidud referendumeid, kus olid väga rängad poliitilised vastasseisud ning raske majanduslik olukord. „Kui mõelda, et see referendumi kampaania suunas kõik legaalsele rajale, siis võib väita, et referendumid mitte ei lõhestanud, vaid ühendasid ja võib-olla isegi välistasid kodusõja ohu.” Mis puutub praegu võib-olla ees ootavasse referendumisse, siis Valge ei nõustu väitega, justkui oleks tegemist üksnes küsitlusega, kas praegust olukorda kinnistada. „Kui inimesed selle kinnistamisega ei nõustu, saab ka suunda muuta.” Valge hinnangul poleks probleemi, kui kasvõi iga kolme aasta tagant samu küsimusi uuesti küsitaks. Saatejuhi tähelepaneku peale, et rahvale antakse nii ju vaid ette mustvalgeid küsimusi, kus pole erinevalt esindusdemokraatiast vastata, et „jah, aga...” leiab Valge, et eks siis olegi loogiline, et küsimuse püstitab valitsuskoalitsioon. „Kui lähtuda praktikas, on ka riigikogus kompromissid haruharvad. Ning see ei tähenda, et ei saa pärast rahvahääletuse tulemust kompromissi välja pakkuda.” Kuula Krister Parise Delfi erisaadet siit!

Ajaloolane ja Riigikogu liige Jaak Valge räägib ajakirjanik Andres Raidiga lõimumisest ja Eesti rahvastiku tulevikust ning selgitab, miks ei tohi Eesti riik minna massiimmigratsiooni teed.

Sel nädalal möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust. Ajaloo ohvriterohkemast relvakonfliktist ja Venemaa saatusest räägivad riigikaitsesaates „Si Vis Pacem“ ajaloolane Anti Poolamets ja ajaloolane Jaak Valge.

Riigikaitsesaates "Si Vis Pacem" kõnelevad ajaloolased Anti Poolamets (EKRE) ja Jaak Valge (EKRE) Eesti iseseisvumisest 102 aastat tagasi.Saatejuht on Erik Boltowski.

Konservatiivse Konverentsi teine arutelu oli pühendatud teemale, “Kuidas saavutada konservatiivne pööre Eestis?", milles arutlesid riigikogu liige Jaak Valge, kirjandusteadlane Maarja Vaino, kodanikuaktivist Tiit Madisson ja SAPTK juhatuse liige Varro Vooglaid. Arutelu juhtis Indrek Petersoo.

Riigikaitse ja -julgeolekusaate “Si Vis Pacem…” külalisteks on riigikogulased Jaak Valge ja Anti Poolamets, kes lahkavad NATO probleeme ning analüüsivad rändekriisi mõju Euroopas.Miks Prantsusmaa president Macron nimetas NATO-t ajusurmas olevaks? Miks Eestile ning ka Lätile ja Leedule ja Poolale on kriisiolukorraks hädasti vaja ka plaani B ja võibolla isegi plaane C ja D…? Saates räägitakse sellestki, miks Türgi ei toeta NATO Balti riikide ja Poola kaitseplaane. Samuti räägitakse Euroopa Liidu migratsiooniprobleemidest ja globaliseerumisest. Euroopa Kontrollkoja raport rahvusvahelise kaitse saanud põgenike kohustusliku ümberjagamiskava tulemustest ei vasta sugugi poliitilistele ootustele. Puudutatakse ka tänast Eesti julgeolekuolukorda, võrreldes seda 1939. aastaga sügisega.Saatejuht on Erik Boltowski.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme. Küsimusi küsis publik.Lugege, vaadake, kuulake salvestuse 2. osa, kus ajaloolased vastasid publiku küsimustele. Ülevaate tegi ERRi multimeedik Allan Rajavee.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme. Küsimusi küsis publik.Lugege, vaadake, kuulake salvestuse 2. osa, kus ajaloolased vastasid publiku küsimustele. Ülevaate tegi ERRi multimeedik Allan Rajavee.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme. Küsimusi küsis publik.Lugege, vaadake, kuulake salvestuse 2. osa, kus ajaloolased vastasid publiku küsimustele. Ülevaate tegi ERRi multimeedik Allan Rajavee.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme. Küsimusi küsis publik.Lugege, vaadake, kuulake salvestuse 2. osa, kus ajaloolased vastasid publiku küsimustele. Ülevaate tegi ERRi multimeedik Allan Rajavee.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio menusaade "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme.Saated jõuavad eetrisse 19. ja 26. novembril kell 11.20.Lugege, kuulake ja vaadake ERRi multimeedikute tehtud ülevaadet SIIT.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio menusaade "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme.Saated jõuavad eetrisse 19. ja 26. novembril kell 11.20.Lugege, kuulake ja vaadake ERRi multimeedikute tehtud ülevaadet SIIT.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio menusaade "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme.Saated jõuavad eetrisse 19. ja 26. novembril kell 11.20.Lugege, kuulake ja vaadake ERRi multimeedikute tehtud ülevaadet SIIT.

7. novembril 2017 tähistas Vikerraadio menusaade "Müstiline Venemaa" oma 20. sünnipäeva. Kuna samal ajal möödus 100 aastat Suurest Oktoobrirevolutsioonist, siis avaliku salvestuse vestlusringis arutasid oktoobripöörde üle saatesarja autor David Vseviov, ajaloolased Toomas Hiio ja Jaak Valge, vestlust juhtis Peeter Helme.Saated jõuavad eetrisse 19. ja 26. novembril kell 11.20.Lugege, kuulake ja vaadake ERRi multimeedikute tehtud ülevaadet SIIT.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab igal nädalal varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb. Sel korral saadab Urmas varjuna ajaloolast Jaak Valget. Kuula 2. oktoobril kell 10.10.

Kirjanik ja ajakirjanik Urmas Vadi saadab igal nädalal varjuna üht inimest tema tööpäeval. Käib temaga kaasas, mikrofon käes, salvestab vestlusi, mõtteid, helisid ja proovib ka ise abiks olla, aga ka mõista, mida see inimene teeb ja miks ta seda teeb. Sel korral saadab Urmas varjuna ajaloolast Jaak Valget. Kuula 2. oktoobril kell 10.10.

Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge (pildil) räägib Konstantin Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest ehk siis eeskätt majandustegevusest ida suunal. Kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides?

Tartu Ülikooli dotsent Jaak Valge (pildil) räägib Konstantin Pätsi majandustegevuse küsimusi tekitanud poolest ehk siis eeskätt majandustegevusest ida suunal. Kas ja kui palju sai Konstantin Päts riigijuhina Nõukogude Liidu ettevõtetelt tulu, kas Konstantin Päts tegi mõne otsuse Nõukogude Liidu huvides?

Seekordne külaline on Jaak Valge, kes räägib Emilie Varese ja Johannes Vares-Barbaruse armastuskirjadest.

 Seekordne külaline on Jaak Valge, kes räägib Emilie Varese ja Johannes Vares-Barbaruse armastuskirjadest.

Maarja Vaino, Jaak Valge, Peeter Helme, Urmas Vadi

Maarja Vaino, Jaak Valge, Peeter Helme, Urmas Vadi