Podcasts about boliivia

Saates jutustatakse Boliivia kõrgplatoodest ehk altiplanodest, soolajärvedest ja maailma suurimast soolatasandikust nimega Salar de Uyun.

Saate algupoolel antakse ülevaade Boliivia riigist, seejärel tutvustatakse Andides asuvat Torotoro rahvusparki ning kahte sealset looduseimet: Boliiivia tähelepanuväärsemaid koopaid ning paljude ürgsisalike jälgedega kaetud ala.

Ivo Tšetõrkin, Madis Kahro, Anneli Lorents

Pärast Valgevene piraatlusakti Ryanairi lennuki kallal juhtis Venemaa välisministeerium tähelepanu, et väga sarnasel kombel püüdsid lääneriigid saada enda kätte vilepuhuja Edward Snowdenit. Venelased polnud ainukesed, kes tõstatasid küsimuse lääne topeltstandarditest. Riigikogu väliskomisjoni liige Oudekki Loone tõstis esile, et Snowdeni kinninabimiseks veensid Ameerika Ühendriigid Prantsusmaad, Hispaaniat, Portugali ning Itaaliat sulgema oma õhuruumi Boliivia presidendi Evo Moralese lennukile, mis oli startinud Venemaalt. Viini maanduma sunnitud lennuk otsiti läbi (Snowdenit pardal polnud). „See oli riigipea lend, mis on eriti kõrge diplomaatilise puutumatusega,“ rõhutas Loone. „Kui Snowden oleks kinni võetud, oleks ta viidud Ühendriikidesse, kus temaga kes teab mis juhtunuks. Guantanamot me kõik teame.“ „Erisaates“ Krister Parisega meenutas Loone veel mitmeid juhtumeid, kus lennutransporti on poliitilistel põhjustel takistatud – ehk jutt „pretsedenditust“ käitumisest Valgevene poolt on selgelt üle pingutatud. Kas on aga sellele vaatamata õigustatud ning piisavad praegused Euroopa Liidu sanktsioonid Valgevene vastu? Kas nad suudavad tuua kaasa muutusi? „Kas see oli hea relv ristisõdijatele?“ küsis Loone vastu. „Mis puutub režiimimuutust või valitsuse muutust Valgevenes, siis see on valgevenelaste enda asi. Kui me väljastpoolt seda teeme, siis see on okupatsioon.“ Loone oli kriitiline ka Valgevene lendude piiramise suunal: „Me just nägime, kuidas üks lennuk tiirutas ning tal ei õnnestunud Hispaaniasse minna. Selle tulemus on, et Euroopa ja Valgevene inimesed suhtlevad vähem. See on signaal valgevenelastele, et „me ei taha teiega rääkida, rääkige venelastega““. Lähemalt kuulete saates, kus veel: Kui kaitstud on üldse inimesed võõral territooriumil? Praegu teame ennekõike Vene operatsioone, olgu Skripalid või inimröövid Ukrainast või tšetšeeni likvideerimine Berliinis jne. Aga teisalt tuleb kohe meelde ka Öcalani nabimine Keenias või Eichmanni röövimine Argentinas. Aga miks mitte ka bin Ladeni tapmine Pakistanis või Soleimani tapmine Iraagis. Miks laseme oma valitsustel nõnda karistamatult toimida? Või meid näiteks sõtta valetada nagu Iraagis? Kui me räägime väärtuspõhisest poliitikast, siis klassikaline dilemma, et kas tohime ohverdada majandushuve väärtuste nimel - on see üldse õige küsimus? Kuula „Erisaadet“ pikemalt siit!

Ivo Tšetõrkin

Ivo Tšetõrkin

Tänase saate külaline Mario Matvei tuli 34aastaselt töölt ära ja ostis üheotsapileti Argentina pealinna Buenos Airesesse. Ta nimetab seda parimaks otsuseks oma elus. Mario jutustab oma põnevamatest (aga ka ehmatavamatest) seiklustest Lõuna-Ameerikas, mille hulka kuulusid jalgrattaga Boliivia üliohtlikul Surmateel sõitmine, psühhotroopse aine Ayahuasca proovimine Peruus (ja kuidas see tema elu muutis), noaga mängiva mehega kohtumine Kolumbias ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Järjena Austraalia teemalisele avalikule salvestusele saab siin saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid Boliivia ja Lõuna-Ameerika kohta.

Järjena Austraalia teemalisele avalikule salvestusele saab siin saates kuulata publiku küsimusi ja Hendrik Relve vastuseid Boliivia ja Lõuna-Ameerika kohta.

30. jaanuaril toimunud saate avaliku salvestuse teemadeks olid Boliivia kui riigi eripärad, Andide loodus ja indiaanikultuur.

30. jaanuaril toimunud saate avaliku salvestuse teemadeks olid Boliivia kui riigi eripärad, Andide loodus ja indiaanikultuur.

Boliivia reisisaadete tänases osas rännatakse ringi maailma suurimal soolatasandikul nimega Salar de Uyunis ja läbitakse kurikuulus Surmatee.

Boliivia reisisaadete tänases osas rännatakse ringi maailma suurimal soolatasandikul nimega Salar de Uyunis ja läbitakse kurikuulus Surmatee.

Boliivia on ametlikult kaks pealinna. Esimene neist on kõigist maailma pealinnadest kõige kõrgemal mägedes asuv La Paz. Seal, merepinnast 3640 m kõrgusel asuvad Boliivia parlamendihoone ja presidendipalee.

Boliivia on ametlikult kaks pealinna. Esimene neist on kõigist maailma pealinnadest kõige kõrgemal mägedes asuv La Paz. Seal, merepinnast 3640 m kõrgusel asuvad Boliivia parlamendihoone ja presidendipalee.

Saates kirjeldatakse retke Umajalanta koopasse, mida peetakse Boliivia üheks kõige sügavamaks. Juttu on ka hiidsisalike kivistunud jälgedest, mida Torotoro ümbruses leidub eriti ohtralt.

Saates kirjeldatakse retke Umajalanta koopasse, mida peetakse Boliivia üheks kõige sügavamaks. Juttu on ka hiidsisalike kivistunud jälgedest, mida Torotoro ümbruses leidub eriti ohtralt.

Saates kõneldakse esimestest Boliivia linna- ja maaelu muljetest Qochabamba orus. Avatakse huvitavaid seoseid kokalehtede ja Boliivia presidendi Evo Moralese vahel.

Saates kõneldakse esimestest Boliivia linna- ja maaelu muljetest Qochabamba orus. Avatakse huvitavaid seoseid kokalehtede ja Boliivia presidendi Evo Moralese vahel.

Boliivia Andides elavate põlisrahvaste ajalugu on olnud pikk ja põnev. Nende tänaseni püsinud uskumustel on sügavad ajaloolised juured.

Boliivia Andides elavate põlisrahvaste ajalugu on olnud pikk ja põnev. Nende tänaseni püsinud uskumustel on sügavad ajaloolised juured.

Boliivia rännusaadete avaloos on juttu Boliivia eripäradest ja põhjustest, miks sinna tasub reisida. Tutvustatakse marsruuti, mida mööda Boliivias sai liigutud.

Boliivia rännusaadete avaloos on juttu Boliivia eripäradest ja põhjustest, miks sinna tasub reisida. Tutvustatakse marsruuti, mida mööda Boliivias sai liigutud.