Delfi Erisaade

Üle 90 protsendi brittidest olid seni elanud terve oma elu kuninganna Elizabeth II valitsemisajal. Neist paljude jaoks viib ajastu lõpp maapinna mõneks ajaks jalge alt. Ajakirjanikud Indrek Lepik ja Herman Kelomees arutavad, millised on kuningas Charles III lootused säilitada monarhia senine staatus. Muljeid Londonist jagab sealne Eesti suursaadik Viljar Lubi.

Saaremaa Gümnaasiumi direktor Ivo Visak võrdleb oma sektorit IT-valdkonnaga. „Haridusturul toimuv on kõige klassikalisem kapitalistlik konkurents - õpetajate nimel," märgib ta. Vahe IT-inimestega on aga teenistuses. Kas õpetajate streik on õhus? Mis aitaks hoida noori pedagooge selle ameti juures? Intervjueerib Karoliina Vasli.

Valitsusvahetus tõi kaasa ka vangerdused riigikogus - näiteks isamaalase Urmas Reinsalu asendusliikmena pääses parlamenti Parempoolsete esindaja Siim Kiisler, kes teeb erisaates maha nii koalitsiooni kui opositsiooni kursi laristamise suunas. „Vormilt rahvuslik, sisult sotsialistlik. Ja sotsialism pole kunagi edu toonud,“ märgib ta rahakraanide ulatusliku avamise kohta. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Uue valitsuskabineti ministrid on teada, Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on oma valikud teinud. Delfi Erisaates arutame, mida nendest valikutest saab välja lugeda. Kuigi sellel valitsusel on tööaega enne riigikogu valimisi jäänud kalendri järgi umbkaudu üheksa kuud, ei ole oodata mingeid rahulikke aegu. Sellele viitavad mitmed valikud, mida erakonnad on teinud nii portfellides kui ka ministrite isikutes. Kes on need ministrid, kes tõotavad tulevärki avalikkusele ja peavalu peaministrierakonnale, analüüsivad Urmas Jaagant Eesti Ekspressist, Raimo Poom Eesti Päevalehest ja Hindrek Riikoja Maalehest.

Esmaspäeva hommikul avaldasid uut valitsust kokku panevad Reformierakond, Isamaa ja sotsid eile õhtul Viljandis kokku lepitud ministrikohtade jaotuse. Kelle ja kuidas läks? Järgmise sammuna tuleb parteidel leida ka inimesed, kes hakkavad saadud kohtadel ministritena tööle. Delfi „Erisaate“ stuudios on Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi uudistetoimetaja Karoliina Vasli ja Eesti Päevaehe ajakirjanik Raimo Poom, et arutada, kes liiguvad valitsusest ära ja kes võiksid sinna saada. Mõned valitsusse minejad paistavad juba selged, kuid mis kohad nad võtavad? Kas erakondadel tasuks tuua ka uusi inimesi valitsusse väljastpoolt riigikogu arvestades, et valimisteni on jäänud vaid mõned kuud. Lähemalt kuula saatest.

„Viirus ei maga. Võib täiesti juhtuda, et kuu aja pärast on meil korraga 300 inimest haiglas,“ nendib teadusnõukoja liige, viroloog Margus Varjak. Saates räägib ta muu hulgas tüvest omikron-5 ja sellestki, mis toimub vaktsiiniarenduses. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Abordidebattide üks levinumaid postulaate - justkui raseduse katkestamine on suuremalt jaolt raske ja traumeeriv otsus - õigusteadlase Liiri Oja silmis ei päde. „Emotsionaalselt ja psühholoogiliselt võib otsus tulla hästi kergelt ja pigem olla kergendus,“ märkis ta Delfi erisaates.

Lääne-Tallinna keskhaigla juht Arkadi Popov ütleb, et vähemusvalitsuse otsus Tallinna haigla rahastuskraani kinnikeeramise kohta tuli šokina. Tema sõnutsi ei vasta tema endagi juhitavas asutuses töökeskkond kaasaegsetele tingimustele. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Hispaania pealinnas otsustatut aitavad mõtestada endine NATO küberkaitsekoostöö keskuse juht Merle Maigre, kaitseministeeriumi NATO ja Euroopa Liidu osakonna juhataja Madis Roll ning välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Saatejuht on Delfi reporter Herman Kelomees.

Teemat kommenteerisid välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna peadirektor Kyllike Sillaste-Elling ning rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik. Teises saatelõigus olid Delfi külalisteks endine välisminister ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu ning sotsiaaldemokraatide esimees ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Lauri Läänemets. Saadet juhtis Delfi reporter Herman Kelomees.

Kui koroonakriisi hakul üürihinnad langesid, siis nüüdseks on olukord sootuks teine. Nõudlus ületab pakkumise ja hinnad on kõrgel. Kinnisvarateemadel räägib erisaates Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. Saadet juhib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Kui Euroopa Liit toetab Putini agressiooni all kannatavat Ukrainat otse nii majanduslikult kui sõjaliselt, ja annab lootust riigile liidu liikmeks saamise jaoks. Kuid vähem tähtsad pole olnud riburada Brüsselist tulnud otsused piirata sanktsioonidega Putini võimet Ukraina vastast sõda pidada. Eesti suursaadik EL-is, Aivo Orav on kõige lähemalt näinud sanktsioonipakettide kokku leppimist 27 EL-i riigi vahel ja räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas need on sündinud ja mis on neist tähtsamad. Ta nendib, et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyeni sammud on taganud, et riigid said Putini rünnaku järel kiiresti sanktsioonide kehtestamisega alustada ja jätkata nende peale kruvimisega isegi siis, kui tekkis juba teatud väsimus. Orav ütleb tulevikku vaadates, et ei näe isegi sõja lõppemise korral, et keegi tahaks EL-is enam Vene gaasi ja nafta ostmise juurde tagasi minna. „See rong on läinud.“ Saatejuht on Raimo Poom.

Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) ja Isamaa koalitsiooniläbirääkimistel on kõige enam tähelepanu pälvinud Isamaa. Mille eest seisavad aga potentsiaalse uue võimuliidu moodustamisel sotsid, rääkis Delfi „Erisaates“ erakonna aseesimees Riina Sikkut.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus räägib erisaates, kuidas tootmiskulude kasv mõjutab otseselt ka tarbijate rahakotti. Toidujulgeolekule on ohuks aga seegi, et sõltume aina enam impordist. Saadet juhib Karoliina Vasli.

Delfi Erisaates arutlevad Reformierakonna, Isamaa ja sotside eelseisvate koalitsiooniläbirääkimiste teemal Eesti Ekspressi poliitikaajakirjanik Urmas Jaagant, Delfi reporter Karoliina Vasli ja Delfi tegevtoimetaja Tarmo Paju.

Juba homme toimub Tartus Pride, mis ühtlasi nii meeleavaldus kui kogukonnaüritus. Erisaates räägib üks peakorraldajatest Anette Mäletjärv, mis on LGBT+ inimeste jaoks hetkel murekohad ühiskonnas. Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

"See on vale," ütles selle peale Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Saates mõõdetakse kahe koalitsioonivariandi temperatuur: kas sünnib Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Isamaa võimuliit või otsustab viimane naasta võimule koos Keskerakonna ja EKRE-ga? Saadet juhib Delfi ajakirjanik Herman Kelomees.

Tallinnas käivad intensiivsed poliitilised kohtumised, mis peaks selgitama, kumma pakkumise järgmise koalitsiooni moodustamiseks võiks vastu võtta Isamaa. Muidugi tuleb tulevasel valitsusel tegeleda hulganisti sisepoliitiliste küsimustega, aga eks sel oleks ka mõju Eesti tegevusele Euroopa Liidus. Delfi „Euroopa Erisaate“ Strasbourgi stuudios olid Isamaa eurosaadik Riho Terras ja Keskerakonna euroesindaja Yana Toom, kes seletasid algatuseks, kuidas nad oma peeglist tulevast koalitsiooni näeksid. Saates tuleb juttu muidugi tervet Euroopat pinge all hoidvast Venemaa sõjast Ukrainast. Riho Terras ennustas õigesti sõja tulekut, millal see võiks nüüd lõppeda? Kas Prantsusmaa president Emmanuel Macroni kõned Putiniga on kasulikud? Veel räägivad saadikud Euroopa rohepöördest, millega neil on päris palju muresid. Saatejuht on Raimo Poom.

Isamaa, millest on saanud reedel kulmineerunud valitsuskriisi lahenduse võtmeerakond, koguneb täna hilisel pärastlõunal langetama otsust: kas võetakse vastu Keskerakonna pakkumine EKREIKE restauratsiooniks või Reformerakonna pakkumine teha koalitsioon koos nende ja sotsidega. Isamaa liider Helir-Valdor Seeder hoidis oma kaarte nädalavahetusel väga endale, nii keskerakonnas kui Reformierakonnas kahtlustati, et teisel võib olla mingi diil. Delfi „Eriaate“ stuudios võtsid seisu ette Urmas Jaagant Eesti Ekspressist ja Herman Kelomees Delfist. Juttu tüüris Raimo Poom.

Euroopas oli enne Kremli agressiooni algust Ukraina vastu kokkulepitud tööjaotus. NATO tegeles kaitse- ehk sõjaga seotud valmisolekuga. Euroopa Liit oli raskekaallaseks maailmas aga muudes valdkondades – majanduses, keskkonnaküsimustes või inimõiguste vallas. Kuid kolm kuud sõda on toonud suure muutuse. Ukraina sõjalist abistamist hakkas Euroopa poolt vedama hoopis Euroopa Liit, samuti tekkisid EL-is tõsised arutelud, kas ei peaks ka omalt poolt liikmesriikide julgeolekusse panustama. Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm seletab Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ kuidas vanad dogmad on tõesti kõrvale jäetud. Saatejuht on Raimo Poom.

Veel mõned kuud tagasi võis Tallinna lennujaamas turvakontrollist kärmelt läbi jalutada, ent praeguseks on pilt teine. Lennujaama juhatuse liige Eero Pärgmäe sõnab, et hetkel tegeletakse aktiivselt uute töötajate värbamisega, sest abikäsi on kiiresti vaja. Selgub aga, et inimestel on lennujaamas töötamise osas teatud eelarvamus. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Kuigi Reformierakond on teinud Isamaale ja sotsidele ettepaneku astuda koalitsioonikõnelustesse, ei maksa veel maha kanda võimalust, et Keskerakond toob ise tagasi eelmise valitsuse. Erisaadet juhib Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.

Endiselt vältab valitsuskriis, mis keerleb peretoetuste ümber ja on valitsuserakonnad paisanud selles küsimuses vastaspooltele. Pärast eilset esimest lugemist valitsus veel ei lagunenud, kuid mis saab edasi, arutasid Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant.

Kolme kuu eest alanud Putini režiimi sõjaline agressioon Ukraina vastu on pannud Euroopa Liidu astuma ja välja töötama täiesti enneolematuid samme. Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“, kuidas Brüsselis kulub suur osa ajast sellele, et koondada aina suuremaid summasid Ukraina riigi toimimas hoidmiseks, sõjapõgenikele, relvaabi tagamisele. Samal ajal valmistutakse tulevaseks riigi ülesehitamiseks, milleks on plaan konfiskeerida praegu Euroopas külmutatud Vene riigi, oligarhide ja kurjategijate varad. Kuid olukord nõuab veel enneolematumaid samme – EL avas Ukraina kaupadele tolli- ja tariifide vabalt oma ühisturu, mida pole kunagi varem ühelegi riigile tehtud. Selle taga on muuhulgas tõdemus, et Ukraina vili on vaja EL-i kaudu liikuma saada, sest sellest sõltub päris otseselt vaesema maailma päästmine. Saatejuht on Raimo Poom.

Palju räägitud lastetoetuste tõstmise eelnõu jõuab riigikogu suurde saali esmaspäeval ja keskfraktsiooni juht Jaanus Karilaid ütleb, et tema partei sammugi tagasi ei astu. Ta rõhutab, et kriisi ajal tuleb rohkem kasutada laenuraha. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Tänases erisaates räägib meremuuseumi teadur Ivar Treffner sellest, mis võiks olla Hiiumaa ja Vormsi randu vallutanud masuudireostuse allikas ja kas sellised reostused on ka tulevikus paratamatus.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Heidi Alasepp nendib, et eelmine koroonalaine oli väga suur õppetund, millest riiklikul tasandil järeldusi teha. Ta rõhutab, et elanikkonnale edastavad sõnumid peavad olema selged ja lihtsad. Kuidas aga ergutada vaktsineerimist? Intervjueerib Delfi toimetaja Karoliina Vasli.

Putini verine kallaletung Ukraina vastu nõudis esmalt riigilt mobiliseerimist ja sõjalisele vastupanule keskendumist. Kuid samas paotas Kremli agressioonist tekkinud šokilaine kohe sõja alguses aastaid hermeetiliselt suletud olnud Euroopa Liidu ukse ja Kiievis tabati see ära. Paljud mäletavad dramaatilisi kaadreid, kus pommitamise all olnud Kiievis Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas neli päeva peale sõja algust pimendatud, barrikadeeritud ruumis Ukraina taotluse saada Euroopa Liidu kandidaatriigiks. EL-i liidrid andsid kohe peale seda Euroopa Komisjonile ülesande hakata hindama Ukraina sobivust liidu kandidaatriigiks saamiseks. Eestlasest euroliidu suursaadikul Kiievis, Matti Maasikal, on selle protsessiga nüüd palju tööd – ta räägib Delfi erisaates „Ukraina Euroopasse“ selgelt lahti, kuidas suudab keerulises olukorras olev Ukraina tegeleda samaaegselt Euroopa Liidu poole liikumisega. Saatejuht on Raimo Poom.

Riigihalduse minister ja Keskerakonna valitsusdelegatsiooni juht Jaak Aab leiab, et kompromiss lastetoetuste küsimuses on võimalik, aga ootaks ka Reformierakonnalt konkreetsemat ettepanekut. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Balkani poolsaare energiasõltumatuse sümbol, uus LNG terminal, on vaid üks Erdogani solvumise põhjuseid.

Läti poliitikud on näidanud rohelist tuld, et Riias Võidu pargis asuv nõukogudeaegne monument minema viidaks. Politoloog Veiko Spolitis räägib, et poollõõpimisi arutatavad lätlased, et metalli võiks kasutada kuulide tegemiseks, mis saata abi korras ukrainlastele. Erisaates räägib ta, miks tänavu taas vanad haavad lahti kisti. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Keskerakond alustas neljapäeva lastetoetuste reformi eelnõu äkilise sisseandmisega riigikogus, millele korjati opositsioonierakondade toetusallkirjad. Reformierakonda tabas koalitsioonipartneri soolo riigikogus üllatusena ja peaminister Kaja Kallas ei jätnud valitsuse pressikonverentsil välja näitamast, et koostöö Keskerakonnaga paistab otsas olevat. Kallas esitas pressikonverentsil avaliku väljakutse riigikogu kuluaarides taaskord sahinate järgi valitsuspööret plaanivatele Keskerakonnale, EKRE-le ja Isamaale, et nad võtaks siis umbusaldusega valitsuse maha. Samuti rääkis Kallas, et valitsuse lagunemise korral oleks ta valmis proovima uut liitu Isamaa ja sotsidega. Mida see kõik tähendab analüüsivad Delfi „Erisaate“ stuudios Eesti Ekspressi ja Delfi ajakirjanikud Urmas Jaagant ja Herman Kelomees. Saatejuht on Raimo Poom.

Ukraina vastupanu Putini agressioonile kestab juba üle kahe kuu. Mida vapramalt nad võitlevad, seda rohkem räägitakse, et Ukraina peaks selgelt kuuluma Euroopasse. Kui küsimus Euroopa Liiduga liitumisest vajab lahenduseks ikka aastaid, siis sõja aja esimese otsuse liita Ukraina olulisest küljest lõplikult läänenaabritega tegi eestlasest eurovolinik Kadri Simson. Kaks nädalat peale Venemaa lausrünnaku algust teatas ta, et kogu Ukraina elektrivõrk liidetakse Euroopa omaga. Kuidas kahe aasta töö kahe nädalaga ära tehti? Kui riskantne see otsus oli? Kas nüüd on Ukraina okupeeritud tuumajaam ka Euroopa mure? Simson rääkis Delfi uues saatesarjas „Ukraina Eurooasse“ lahti enneolematu käigu tausta. Saatejuht on Raimo Poom.

Mõneti pahaendeliste toonidega saabunud 9. mai kulges Eestis üldjoontes rahulikult - kartlikult eeldatud provokatsioone ja kokkupõrkeid ei toimunud. Julgeolekuanalüütik Rainer Saks arvab, et mõneti võis siinkohal rolli mängida kohalike putinistide meelsust mõjutav venelaste üldine sõjaline ebaedu Ukrainas. Kuid tänavuse praktika toel võib leida rahulikule ühiskondlikule foonile ka muid - ja meeldivamaid - põhjendusi.

Eesti eurosaadikud arutavad, miks pole lennanud EL-is Kaja Kallase plaan Vene energiamaksed osaliselt erifondi suunata. Oli plaan väheambitsioonikas? Või hoopis osadele liiga kange?

Venemaa sõda Ukraina vastu käib juba rohkem kui kaks kuud. Esialgu oli EL kiire ja otsustav Putini režiimi pitsitamise alustamisega. EKRE eurosaadik Jaak Madison märkis, et ta oli lausa meeldivalt üllatunud. Kuid mida aeg edasi, seda aeglasemalt asjad lähevad. „Naftaembargo peaks täna juba kehtima ja me peaks rääkima gaasiembargost!“ põrutas sotside ridadest europarlamenti kuuluv Marina Kaljurand. Reformierakonna saadik Andrus Ansip aga kaitseb Saksamaad terava kriitika eest ja rääkis, kuidas seal on kiiresti Vene kütuste tarbimist sanktsioonidetagi vähendatud. Delfi „Euroopa Erisaate“ stuudios olid kolm Eesti eurosaadikut ja saatejuht Raimo Poom.

Kätte on jõudnud maikuu, kuid kevad on end ilmutanud üsna pika vinnaga. Millal lõpuks soojaks läheb või kas peame olema hoopis valmis libedateks teedeks, räägib Delfi „Erisaates“ sünoptik Taimi Paljak.

Lõppev nädal tõi energiarindel ärevaid uudiseid. Venemaa andis Poolale ning Bulgaariale, mis on kutsunud Euroopa Liitu üles Vene gaasist loobuma, maitsta nende enda soovitud rohtu, ning katkestas gaasitarned. Energiapoliitik ekspert Andres Mäe, kelle igapäevatöö ongi jälgida kõike torujuhtmete ja tankerite ümber toimuvat kirjeldab Venemaa käitumist ühe sõnaga „šantaaž“. Venemaa on toonud tarnete katkestamisele ettekäändeks nende kahe riigi keeldumise tasuda gaasi eest rublades (peale Ungari keelduvad ka teised Euroopa Liidu riigid). Ning Mäe sõnul pole see nõue kuidagi ka Gazpromi huvides. „Üks kaalutlus, mis selliseid käike ajendab, on Vene võimude soov, et vähemalt üks pank ehk siis Gazprombank oleks sanktsioonide alt vaba,“ märkis ekspert. Lisaks tekivad seal nüansid, mis võimaldavad tekitada Euroopa kompaniidele piisavalt ebameeldivusi, et panna neid survestama sanktsioone tühistama – lähemalt saates. Surve torujuhtme osas Mäe sõnul on aga Venemaa surveavaldusi näha ka läbi Saksa (ennekõike AfD – toim) poliitikute. „On alanud mingi väga kummaline protsess: on alanud väga tugev poliitiline lobby, et Nord Stream 2 ikkagi käiku lasta. Minu hinnangul viitab ka sealses parlamendis alanud lobby, et tõenäoliselt on kusagil Kremlis langetatud otsus sulgeda lõplikult Ukraina vastu algatatud sõja käigus selle riigi kaudu käiv maagaasi transiit.“ See omakorda võib Mäe hinnangul viidata Kremli soovile laiendada pommitamist. Iseasi, kas tal selleks suutlikust on. Ootab ränk talv Igal juhul annavad Venemaa sammud maigu, mida oodata sügisel. Kuidas Eesti hakkama saab? Äsja lepiti küll kokku Soomega ühise LNG ujuvterminali rajamises, aga kas sinna üldse tarneid jagub? Kus me oleme novembris-detsembris? „Kui ma peaksin oma hinnangu ausalt välja ütlema, siis poleks see kuigi roosiline,“ nendib ekspert. Peamiste põhjustena nimetab ta mahamagatud aastaid ning siiamaani sõlmimata siduvaid lepinguid – mistõttu võib vabalt juhtuda, et näiteks Klaipeda LNG terminalist tulevast gaasist võib Eesti halbade asjaolude kokkulangemisel oma suu puhtaks pühkida. Saates veel Miks saab Vene gaasisektor tegutseda rahumeeli edasi ka olukorras, kus ta sanktsioonide tõttu lääne tehnoloogiat kasutada ei saa? Kuidas mõjutab Kremli otsuseid suur turg Hiinas? Kuidas erinevalt gaasist suudaks naftaembargo mängu kardinaalselt muuta – ning kuidas Eesti praegu moraalselt väga küsitava tankerite teenindusega praegu Vene ekspordile rõõmuga kaasa aitab. Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Praegu on RusDelfi ajakirjanik Roman Starapopov ja fotograaf Rauno Volmar Harkivis, mis on pidevate rünnakute all. Starapopov ütleb, et plahvatuste järgi on võimalik aru saada, kaugel vaenlane asub.

Viimaste aastatega on gümnaasiumi sisseastumiskatsed läbinud mitu muudatust: järjest enam koole huvitub ühiskatsete korraldamisest, lisaks tõi koroonapandeemia endaga kaasa testide kolimise veebiavarustesse. Kuidas muudatustega kohanetud on ja mida toob tulevik, sellest räägib saates haridus- ja noorteameti testide ja hindamise osakonnajuhataja Aimi Püüa. Saatejuht Lauri Toomsalu

Ukraina sõja valguses on 9. mai ja võimalike provokatsioonide teema eriti terav. PPA tegevusest ning ennekõike ka osade avalike koosolekute keelustamisest räägib erisaates Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder. Intervjueerib Karoliina Vasli.

Inimõiguste kaitse ja demokraatia edendamisega tegelev Euroopa Nõukogu reageeris Venemaa agressioonile Ukraina vastu esialgu ehk kõige kiiremini ja otsustavalt. Ei saa olla kohta sellises organisatsioonis Putini agressorrežiimile ja Venemaa heideti pikema jututa ning kiiresti Euroopa Nõukogust välja. Kuid sabad jäid nö ukse vahele – mis saab edasi Vene kodanike kohtuasjadest Euroopa inimõiguste kohtus; kas Vene kodanikest ametnikud saavad edasi töötada Euroopa Nõukogu struktuurides? Eesti suursaadik Strasbourgis asuva Euroopa Nõukogu juures, Rasmus Lumi, rääkis Delfi „Erisaates“, mis küsimused vajavad lahendamist nüüd. Samuti sellest, kuidas Euroopa Nõukogu saab Ukrainat aidata ja sõja laiemate mõjudega tegeleda. Saatejuht on Raimo Poom.