Podcasts about praegu

Kristi on energiline, rõõmsameelne ning ettevõtlik naine, kes lisaks turundusassistendi ametile täidab oma elus veel mitmeid tähtsaid rolle. Ta on elukaaslane ja tütre ema ning sõsar kahele vanemale õele ning nooremale vennale. Lisaks kõigele eelnevale on Kristi erialalt personalijuht. Praegu rakendab ta oma oskusi kodulehe loomise ja haldamise ning sotsiaalmeedia turunduse vallas virtuaalse assistendina.Kristi on õppinud Mainori Kõrgkoolis personalijuhtimise erialal ja töötas neli aastat sekretär-personalispetsialistina ühes põllumajandusettevõttes. Kristi on juba 15 aastat virtuaalselt abistanud põhitööde kõrvalt ka ühte koolitusasutust, kus ta enamasti tegeleb kodulehe ehituse ja haldamisega, facebooki reklaamide koostamise ja postitustega, osalejate registreerimise ning paljude muude jooksvate ülesannetega. Kristi saab aidata ettevõtjaid mitmete erinevate töödega aga nende seast peamised on sotsiaalmeedia plaani koostamine, sotsiaalmeedia haldamine, tasulise Facebooki reklaami loomine, WordPress kodulehe loomine ja haldamine, erinevate visuaalide kujundamine ja turundusideede genereerimine. Kristile meeldib pidevalt oma teadmisi täiendada ja seetõttu osaleb ta tihti erinevatel koolitustel. Ta on edukalt läbinud Virtuaalse assistendi kuuenädalase mentorprogrammi, Sotsiaalmeedia spetsialisti meistriklassi, osalenud Kodulehe tegemise väljakutsetel ja erinevatel ettevõtlust toetavatel koolitustel. Kristi on varajane ärkaja, mis annab võimaluse lugeda segamatult erinevaid enesearengu raamatuid. Palgatöötajast ettevõtjaks kasvaski ta tänu teadmisele, et saab ka teistmoodi elatist teenida ja oma unistused ellu viia. Kristi hobideks on iluaiandus ja tervisesport. Külmal perioodil, kui veel aias midagi teha ei saa, juhendab ta intervalltreeningut, suveperioodil leiab Kristi aias nokitsemast. Talle meeldib luua ilu ja korda enda ümber. Lisainfo Kristi Moorits kohta siit: www.digiturundusassistent.ee HEAD MÕTTED: “Sattusin virtuaalassistendi koolitusele loosi tahtel.” “Elus asjad ei juhtu juhuslikult ja mõned asjad on meile määratud.” “Igapäevarutiini tuleks tuua ennast täiendavaid tegevusi.” “Ära võitle vastu muudatustele.” “Soovitus on ennast Mitte ühele kindlale platvormile üles ehitada.” “Reaalsus on see, et 10/2 virtuaalassistenti hakkavad peale koolitust ka päriselt tegutsema.” “Ettevõtjana ikkagi pead arvestama, et raha väga niisama ei ilmu. Kui sa ikka klienti ei teeninda, ega siis ei tule ka raha.” “Enda tööajad tuleb paika panna, sa ei pea olema 24/7 kättesaadav enda kliendile.” “Virtuaalassistendid tahavad kindlasti inimesi aidata.” “Virtuaalassistendina hindan väga seda, et kliendiga tekiks ka kindel touch ehk kattuvus, mis loob pinnase ühiseks kasvuks.” “Kui klient ei taha kasvada, siis ei saa sa vastutada tema arengu eest ja tema ettevõtet arendama hakata.” “Ka palgatöötaja on ettevõttes alguses täiesti võõras inimene, samuti ka virtuaalassistendi korral aga see ei ole takistus.” CHRIS KALA PODCASTI TOETAJAD: https://www.million.ee https://www.garden.ee https://www.ruthterras.eu https://www.ruumum.com https://www.upcreatelife.com https://www.www.krusenberg.ee

Inimene seab endale sihid ja väärtused. Eesti keel on eesti rahvale (eeskätt venestamise aegadel) olnud üks kõige olulisemaid väärtusi, rahvuse püsimise aluseid – sedalaadi mõtte ütleb meie laupäevane külaline, keeleteadlane ja Eduard Ahrensi keeleauhinna esimene laureaat Tõnu Tender.

Saate külaliseks on Pille Sõrmus, enesearengu mentor, energiaterapeut, konstellöör, meditatsiooniõpetaja, Human Designi konsultant, koolitaja. Ta on olnud nii nagu paljud, juba lapsest peale veidi introvertsem ja enda sees armastanud vaadelda ja filosofeerida. Tänaseks teab, et kõige olulisem ongi hea suhe endaga ja endast aru saada. Sellele toetub kõik muu elus. Pille on töötanud hariduse valdkonnas üle 20 aasta. Õpetaja, koolitaja, haridusjuht. Rajanud ka eralasteaia ja -kooli. Kõige huvitavam on olnud see osa, mis puudutab inimeseks olemist, inimese psüühikat, käitumisi, suhteid. Praegu töötab ta inimestega individuaalselt ja väikestes gruppides. On mentoriks, coachiks, aitab neil nende elu sõlmpunkte lahti harutada ja suuremat pilti näha. Pille teenuste hulka kuuluvad meditatsioon, konstellatsioonid, energeetiline teraapia, human designi konsultatsioon. Pille kohta leiad lisa informatsiooni siit: Pille kohta saad lugeda
https://pillesormus.eu/about/ Pille teenuste kohta saad lugeda:
https://pillesormus.eu/teenused/ Pille e-pood asub:
https://pillesormus.eu/pood/ Aja Pille juurde saad broneerida:
https://pillesormus.eu/broneeri-aeg/ HEAD MÕTTED: “Endaga on võimalik töötada kasutada selleks erinevaid viise, kõik need tööriistad saavad inimese sees kokku.” “Konstellatsioonist tekib inimestel teadmine.” “Konstellatsioonid töötavad inimestega mitmel tasandil.” “Oma vanemate vastu võtmine tähendab ka iseendale jah ütlemist.” “Sa ei saa enne elada, kui sa ei ole lubanud endal surra.” “Maailm ei koosne ainult ühest Praktikast.” “Väga palju suhtlemise probleeme tekib sellest, et me suhtleme mitte teadlikult. Me ei ole kohal.” “Kõik, mis füüsilises kehas ilmneb, on ammu meie energiakehas olemas.” “Intuitsioon aruneb kiiresti kui tulla teadlikult kohale.” “Me õpime ennast tundma läbi enda suguvõsa.” “Tundeid ei saa mõelda ega mõistusega seletada, neid peab läbi tundma.” “Samastumine on üks olulisemaid takistusi, see varem või hiljem lõpeb kannatusega.” “Saad kõik, millest loobud.” CHRIS KALA PODCASTI TOETAJAD: www.million.ee www.garden.ee www.ruthterras.eu www.ruumum.com

Jaanus Hannes on polaarmeredel ekspeditsioonilaevu juhtinud juba rohkem kui 10 aastat. Teise tüürimehena alustades läks ta avastama enda jaoks tundmatut piirkonda ja arvas, et mõneks ajaks. Praegu ei oska ta oletada, miks võiks polaaraladelt lahkuda. Meretunnis räägib Jaanus Hannes nii oma tööst, laevadest, tuultest ja jääst kui ka fotograafiahuvist. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

"Praeguses ajas on oluline, et ilu ja headus lõpuks võidaks. Et inimesel, kes teatrisse tuleb, oleks lahkudes natuke kergem või helgem või hingepidet saanu tunne," ütleb teatrimehena sisuka tee läbi käinud Margus Kasterpalu.

Seekordse episoodi külaliseks on tantra õpetaja Virge Kuivjõgi. Ta Õppis hingamisterapeudiks Algallika Protsessi ja Hingamistöö 3- aastasel koolitusel ja Inspiraktiva hingamisterapeutide koolis 2 aastat (2007-2012). Hingamiskursuseid on ta teinud 15 aastat. On samuti korraldanud reise Indiasse, kus põimis kokku hingamispraktikad ja kultuurikogemused. 2010 puutus ta kokku tantraga ja alates 2012 muutusid tema tantra õpingud regulaarseks ning viisid ka tantrasündmuste korraldamiseni Eestis. 2018 lõpetasin Lin Holmquisti tantra terapeutide koolituse ja läbis Deva Vihba Püha Tantratantsu õpetaja õppe. Tantristlike kursuste loomine, juhendamine ja hoidmine on olnud loomulik jätk Virge kahele eelnevale teekonnale. Praegu teeb ta regulaarselt kolme tantrapraktikate kursust: “Tantristlikud hingamispraktikad”, “Puudutuse kunst” ja “Tervendav nauding” ja ainult naistele mõeldud “Veenuse tantsu” kursuseid Tallinnas ja Tartus. On kohal huvilistele kui nad valivad liikuda enda sisse ja kohtuda sügavamate isiksuse kihtidega, et vabastada stress või valu ja (taas)leida rahu ning armastus. Juhatab teed naudingu abil, mis on erakordselt tõhus ja ilus vahend, et ekstaatiliselt vabastada ebamugavus ja avaneda pehmelt armastuse voole. Tutvu Virge tegemistega siin: FB https://www.facebook.com/Tantralinn/events IG https://www.instagram.com/tantralinn/ HEAD MÕTTED: “Tantra ja seksuaalsus on omavahel vägagi seotud.” “Tihtipeale ei osata enda erinevaid aistinguid vastu võtta.” “Emotsionaalne voolavus tähendab seda, et inimene ei jää kinni, vaid lubab.” “Kaldal ujuma ei õpi.” “Kui miski praktikas ei tööta, siis see on lihtsalt jutt.” “Kui sa jõuad armatsemises kohta, kus analüüsimist ja mõistust enam ei sekku, siis see ongi sügavam.” “Tantras on inimestel kehad varem või hiljem multiorgastilised.” “Mehed saavad tihtipeale naudingut kogeda rohkem kui nad näevad, et nende kaaslane kogeb naudingut.”

Aet Sillaste on ajurveeda praktik ja elustiili järgija juba üle kümne aasta ja peab oma valikut südameteeks, sest just ajurveeda on teda ennast aidanud läbi elu madalseisudest ja kitsaskohtadest ning pannud maailma nägema hoopis teise pilguga. Aet on õppinud ajurveedat nii Indias kui Eestis. Ta on omal nahal läbi teinud päris mitmel korral ajurveedalikke panchakarma kehapuhastusi, mis on tema elu ja tervist oluliselt täisväärtuslikumaks muutnud ning hoidnud teda noore ja särava naisena. Praegu tegutseb Aet nii Eestis kui Indias. Eestis pakub ta tervise-ja toitumiskonsultatsiooni ning online kooolitusi, õpetab ja pakub ajurveeda massaaži ning korraldab ajurveeda retriite. Indiasse aga viib aet Eestasi ajurveeda kliinikutese autentset panchakarma puhastust kogema, et oma terviseprobleemidel lahendus leida. Oma igapäevaelus püüab Aet järgida võimalikult paljusid ajurveedalikke soovitusi ning nende järgi elada, ajurveeda on elamine kooskõlas loodusrütmidega ja seda teadlikult tehes toetab ka loodus meie valikuid ja tervist ning eesmärkideni jõudmine muutub palju lihtsamaks. Aet on hariduselt loomaarst, töötanud pikki aastaid ravimimüüjana, mis on andnud ka tema ajurveeda pagasisse hulgalislt teadmisi ning avardanud võimekust inimese toimimisest paremini aru saada. Oma arvukatel reisidel on Aet kohtunud erinevate inimeste ning õppinud sügavalt austama ja aktsepteerima iga inimese elukogemust ja saadud haavu. Ta on reisinud palju Euroopas ja Aasias, elanud poool aastat Ameerikas, käinud ära Baikali ääres. Kuid ikka ja jälle kutsub teda enda juurde ajurveeda sünnimaa India, kus ta veetis sellel talvel suisa 4 kuud. Enamasti ajurveedat õppides või kogedes. Indiat peab Aet mõnes mõttes ka oma teiseks koduks, sest seal tunneb ta tohutud toetust. Saates mainitud retseptikogumiku leiad siit: https://www.heatuju.ee/product-page/2-tk-toitvad-ja-v%C3%BCrtsikad-lihavabad-toidud-ja-j%C3%B5uluroad Kehapuhastus ajurveeda keskuses India kohta leiad infot siit: https://www.heatuju.ee/events/kehapuhastus-ajurveeda-keskuses-indias-3 Ajurveedalike naudingute retriit naistele Indias kohta leiad infot siit: https://www.heatuju.ee/events/ajurveedalike-naudingute-retriit-naistele-indias Oma aja Aet Sillaste ajurveeda konsultatsioonile saad broneerida siin: https://www.heatuju.ee/ajurveeda-tervisekonsultatsioon Head mõtted saatest: “Kui sa jõuad tänulikkuseni, oskad seda märkama hakata, siis see viib selleni, et hakkad tunnetama armastuse energiat.” “Vahel me kardame tänulikkust näidata ja märgata, sest see tundub veidi nagu läila värk.” “On tegemisi, mida teed puhtalt sissetuelku pärast ja on tegemisi, mida teed hingest ja enda isiklikust huvist - see on väga okei.” “See, mis kell sa magama lähed ja mis kell üles ärkad on väga oluline tegelikult.” “Ajurveeda on teadus elust ehk inimese toimimine manuaal.” “Ajurveeda vaatest lähtuvalt ei ole nii, et üks toit on hästi hea ja teine halb. Ei, pigem on nii, et üks toit võib olla ühele inimesele nektar ja teisele mürk.” “Elus on oluline iseendasse pehme ja armastav suhtumine.” “Ajurveeda suund on võimalikult naturaalne ja looduslähedale suhtumine ning tarbimine.” “Sinu päev sõltub sellest, kuidas alustad enda hommikut. See, kuidas sa hommikut saad alustatud, mõjutab seda, kuidas kulgeb sinu õhtu.” “Puhastused toimivad ka emotsionaalse tasandil.”

Ebapiisav liikumine ning sellega kaasnev vaimse ja füüsilise heaolu vähenemine avaldavad aina enam survet tervishoiule, ühiskonnale ja riigi kaitsevõimele. Andmed näitavad, et vähem kui pool Eesti lastest ja noortest liigub piisavalt. Samuti veedetakse ekraanide ees soovitatust enam aega. Praegu on iga kolmas esimese klassi laps ülekaaluline ja iga neljas kutsealune ei saa astuda ajateenistusse, kuna nendel ei ole piisavalt tugev tervis. Programmi „Liikuma kutsuv kool“ eesmärk on kujundada põhikoolis päev ümber nii, et lastel oleks võimalik täita selle jooksul suur osa päevasest liikumisnormist. Algatus on kaasa toonud häid tulemusi: noored liiguvad sagedamini ja tunnevad rohkem koolirõõmu. Kuulajaid kutsutakse kaasa mõtlema, kuidas toetada laste ja noorte liikumisaktiivsust ning kuidas saaksid Tartu linna head algatused olla teistele eeskujuks. Arutelus osalejad: Veljo Lamp (Tartu LV spordivaldkonna juht), Gert Prants (Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse liige), Dr. Maie Tali (Tartu Ülikooli füsiaatria ja taastusravi assistent), Hasso Paap (Tartu Ülikooli liikumisõpetuse nooremteadur, endine kehalise kasvatuse õpetaja), Katrin Mägi (Tartu Ülikooli liikumisharrastuse teadur, programmi „Liikuma kutsuv kool“ arendaja ja koolitaja, lapsevanem) Arutelujuht: Professor Jarek Mäestu (Tartu Ülikooli liikumise ja spordibioloogia professor) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

Henn Põlluaas on Riigikogu endise esimehena ja praeguse väliskomisjoni aseesimehena liigagi sageli näinud, kuidas Eesti ministrid võtavad enne euroliidu kõrgetasemelisi kohtumisi sisse hoiaku, et „Eesti toetab Euroopa Liidu seisukohti“. „Seda isegi siis, kui need seisukohad meile ei sobi ja Eesti rahvuslike huvidega ei kattu. Eestil puudub praegu Euroopa Liidu poliitika ja julgus eristuda. Aga me peame seisma enda eest Euroopa Liidus samamoodi nagu teised liikmesriigid,“ ütleb Põlluaas.„Järgnevatel aastatel selgub, kas Euroopa Liit on võrdsete ja suveräänsete rahvusriikide liit või kujundatakse sellest föderaalriiki. Praegu liigub võim üha enam Brüsseli suunas, aga seal ei arvestata enam liikmesriikide, eriti väikeste, rahvuslike, kultuuriliste, majanduslike või klimaatiliste eripäradega. Kui tahame püsima jääda, tuleb esikohale seada terve mõistus. ”Saatejuht Mart Helme. 

Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan võtta põhikoolijärgne haridus, nii gümnaasiumi- kui kutseharidus riigi korraldada, lahendab ühe suure probleemi: omavalitsustel poleks siis enam selles vallas sõnaõigust. Praegu veel on ja mitmes vallas peetakse vapraid võitlusi kogukonna südameks oleva väikegümnaasiumi nimel.

Külaline on Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastapreemia saanud Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Tiina Põldmaa.

Praegu on riigikogus Reformierakond mäekõrguselt domineerivas positsioonis ning avalikkus nende suhtes kriitiline. Eesti 200 on valijate usalduse kaotanud ning pingeid ja rahulolematust tekib nii seoses valitsuse kui ka opositsiooni tegevusega aina juurde. Kuidas sellest välja tulla, sellest räägime Postimehe otsestuudios riigikogu liikme Juku-Kalle Raidiga (Eesti 200). Saatejuht on Martin Mölder.

Reispass.

Alanud aasta peaks olema Ukrainas käiva sõja jaoks otsustav. Praegu ei oska keegi öelda, kummale poole vaekauss langeb.

"Uuringud näitavad, et soov arstiks õppida kahaneb kõikjal maailmas," ütleb Põhja-Eesti Regionaalhaigla uus ülemarst dr. Kristo Erikson. Töö on raske ja vea hind ränk. Ka arsti—patsiendi silmast silma vestlus kestab kõikjal lühemalt kui varem. Ajal on hind!

Evert Rööpson on Omniva sorteerimise juht

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on coach, koolitaja ja superviisor Liisa Raudsepp, kes igapäevaselt toimetab konsultatsiooniettevõttes Tripod. Mind tõmbas Liisaga vestlema, sest ta uuris oma värskelt kaitstud magistritöös, kuivõrd tulemuslik on coaching, millest see õigupoolest sõltub ja kuidas mõtestavad seda temaatikat enda jaoks Eesti personalijuhid ja coachid. Mind on ammu intrigeerinud, kuidas hinnata coachingu tulemuslikkust; kui see teema ka Sind kõnetab, siis kuula ikka ja saame koos selgust juurde! “Praegu on tõesti nö coachingu buum, see teema on popp ja tavaarusaamine on, et igaüks võiks kindlasti seda kogeda; parem juba, kui ta seda ka õpib; veel parem, kui ta seda ise igapäevaselt rakendab! Me elame sellisel ajal praegu ja ma kindlasti ei taha öelda, et selles poleks oma tõetera sees; vastupidi, coaching on ka uuringute kohaselt väga potentsiaalikas lähenemine. Põhjus on lihtne, ta arvestab eeskätt inimese sisemise motivatsiooni teguritega – autonoomia kasvatamine, pädevuse tõstmine, kuuluvustunde kinnitamine jne. Coachingu põhitulemus ju väga sageli ongi enesehinnangu ja enesekindluse kasv, nii nagu näitas ka näiteks viimane ICF Estonia uuring. Ehk kõige olulisem tulemus, mida inimesed coachingust saavad – ja nad kindlasti saavad palju muud head ka –, on ikkagi enesehinnangu ja enesekindluse tõus, kuigi nad algselt võib-olla läksid coachingusse otsima midagi muud.” – Liisa Raudsepp Kuulake ikka ...

Portfellihalduse eesmärk on kapitali järjekindel kasvatamine mõõduka riskiga läbi erinevate majandustsüklite. Tulemuslikkus on see, mis loeb ning selle saavutamiseks on vaja varasid aktiivselt ka juhtida. Külas on LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees, kellega räägime, kuidas tänases keskkonnas tulemuslik investor olla. Teeme juttu intressidest, alanud LHV võlakirjade pakkumise kontekstis mõistagi ka võlakirjainvesteeringutest ning sellest, sellest kus näeb portfellihaldur häid investeerimisvõimalusi. Saadet juhtis LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil turutegijad@lhv.ee.Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil www.lhv.ee ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Portfellihalduse eesmärk on kapitali järjekindel kasvatamine mõõduka riskiga läbi erinevate majandustsüklite. Tulemuslikkus on see, mis loeb ning selle saavutamiseks on vaja varasid aktiivselt ka juhtida. Külas on LHV portfellihaldur Kaius Kiivramees, kellega räägime, kuidas tänases keskkonnas tulemuslik investor olla. Teeme juttu intressidest, alanud LHV võlakirjade pakkumise kontekstis mõistagi ka võlakirjainvesteeringutest ning sellest, sellest kus näeb portfellihaldur häid investeerimisvõimalusi. Saadet juhtis LHV investorkogukonna juht Nelli Janson. Kirjuta meile aadressil https://lhv.ee. Finantsteenuseid pakub AS LHV Pank. Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil https://gate.sc/?url=http%3A%2F%2Fwww.lhv.ee&token=362984-1-1672234110067 ja küsi nõu meie asjatundjalt. Podcastis esitatud seisukohad on informatiivsed ja ei ole mõeldud soovitusena müüa või osta mainitud väärtpabereid. AS LHV Pank ei vastuta teabe põhjal tehtud otsuste eest. Investeerimine on seotud võimaluste ja riskidega, väärtpaberite turuväärtus võib nii kasvada kui ka kahaneda. Välisturgudel võivad tootlust mõjutada valuutakursside kõikumised. Võimalike kajastatud väärtpaberite ja finantsindeksite eelmiste või tulevaste perioodide tootlus ei tähenda lubadust ega viidet järgmiste perioodide tootluse kohta. Investeerimisotsuste tegemisel kasuta ametlikku informatsiooni väärtpaberi kohta, tutvudes iseseisvalt riskide ja tingimustega.

Ajal, mil lahingud Ukrainas meenutavad üha enam kurnamissõda, on taas puhkenud spekulatsioonid võimalike rahuläbirääkimiste üle.

Parvlaeva Regula tabas 8. juunil Virtsu sadamast väljumisel tehniline rike ning laev oli sunnitud sadamasse tagasi pöörduma. TS Laevade juhatuse liige Guldar Kivro selgitab, mis Regulal juhtus ja millal laev taas tööle võiks hakata. Eesti Teaduste akadeemia president ja Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi professor Tarmo Soomere räägib uuest tehnoloogiast, mis võimaldab laevalainete salvestuse põhjal laeva kohta infot saada. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

Keelehnoloog Tanel Alumäe: "Praegu räägitakse tehisarust rohkem, sest meieni on jõudnud väga-väga suured keelemudelid, mis on hoopis teistsugused tehisarud, inimesesarnasemad. Nende mudelitega saab vestelda, nad oskavad teksti lugeda, nad oskavad teksti genereeerida, nad ilmutavad inimlikke omadusi."

Poliitikud Mart Helme ja Martin Helme kõnelevad suurest meeleavaldusest traditsioonilise abielu ja perekonna kaitseks, teerullipoliitikast Nursipalus, ministrite valetamisest ning peaminister Kaja Kallase õõvastavast retoorikast.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja levinumates taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Praegu on väga õige aeg idudesse investeerida, aga fonde on varasemast keerulisem kokku saada ning turgudel toimuv on jätnud sügava jälje ka idufirmade väärtusesse, räägivad tänase Restardi külalised. Andrus Oks ja Stanislav Ivanov on Tera Venturesi partnerid, kellel on idufirmadesse investeerimise ja nendega lõpuni mineku alal väga pikk kogemus. Nad räägivad Restardis, mis toimub VC-turul nende vaatest, kuidas peaksid täna käituma idufirmad raha kaasamise ja kulutamisega ning kuidas nad usuvad, et generative AI muudab kogu sektorit väga põhjalikult. Saatejuhid on Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka. Tunnusmuusika Paul Oja.

Seekordse saate teemad on loogilised - kuidas venekeelne meedia võttis vastu uue koalitsiooni sünni, millised uuendused meeldivad ja millused eriti mitte. Samuti räägime ka Kapo aastaraamatu esitlemisel öeldud mõttest, et "viiendat kolonni" Eestis ei tasu otsida. Stuudios on venekeelse AK toimetaja Uljana Kuzmina, Delovõje vedomosti ajakirjanik Jevgeni Tavgen ja saatejuht Pavel Ivanov.

Kas Keskerakonnas tõsiselt käärib ja kas tõesti on kaks tiiba, mille erinevus jookseb mööda rahvuse piiri? Mida näitab skandaal teatripäeval Narvas, kus läks sõnavõtuks Puustusmaa ja Lossi vahel? Mida teha Venemaa kodanike hääleõigusega KOV'i valimistel? Stuudios diskuteerivad Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev, Duo7 ajakirjanik Dmitri Kukushkin ja saatejuht Pavel Ivanov.

Märtsikuu episoodis on meil külas Liisa Aavik! Liisale on südamelähedane psühholoogia ning keskkonnateemad ning nende ühendamisel jõudis ta rohemüksamiseni. Praegu on Liisa muude põnevate tegemiste hulgas rohemüksamise ning jäätmeteta eluviisi koolitaja ning just seepärast temaga rohemüksamisest juttu tegimegi! Lihtsalt öeldes seisneb rohemüksamine selles, et meie igapäevaste valikute tegemise keskkond (näiteks kohvikus, poes, mõnes avalikus ruumis jne) on disainitud selliselt, et meil oleks lihtne käituda keskkonnasõbralikult. Kuidas selliseid keskkondi disainida? Milline on hea müks? Miks on Schipoli lennujaama pissuaarides kärbsekleepsud ? Nendele ning ka paljudele teistele küsimustele rohemüksamise kohta saad vastused meie värskes episoodis.

Tänase saate külaline Liis Ingram nimetab reisimist oma eluviisiks ja tõdeb, et on nakatunud reisipisikusse. Reisides kohtus ta ka oma tulevase abikaasaga, kellega abielluti Lõuna-Aafrika Vabariigis. Liisi austraallasest abikaasa töö on huvitav – nimelt tegutseb ta Hollywoodi filmide tootmise juures ja saab seetõttu paljudes erinevates paikades elada. Abiellumine Lõuna-Aafrika Vabariigis oli põnev ning palju oli seal ka spontaansust. Näiteks kirjeldab Liis, kuidas joosti viimasel hetkel kleidi järele, osteti ristmikul kerjuselt pulmalilled ning osasid külalisi nägi Liis esimest korda pulmahommikul. Praegu on Liisil ja tema abikaasal pisike laps, kellega lennatakse tihti Londoni vahet. Lõpetuseks on juttu ka sellest, mis on niisuguse elu suurimad väljakutsed. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Aasta 2023 pole alanud IT-tööturule hästi. USA tehnoloogiafirmades on koondatud kümneid tuhandeid inimesi ning puutumata pole jäänud ka Eesti ettevõtted. Räägime tänases Algorütmis, milline on IT-tööturg hetkel Eestis, kes meil on inimesi koondanud ja kes palkavad ning milliseid inimesi millistel tingimustel praegu otsitakse. Meil on külas Käthe-Riin Tull ja Reet Kaurit Talenthubist. Algorütmi veavad Priit Liivak Nortalist, Martin Kapp Pipedrive'ist ja Tiit Paananen Veriffist.

Rahvuskonservatiivse tutvustavas saates "Harri Kingo ja sõbrad" on seekord saatejuhil külas Tiia Arenberg.Tiia Arenberg on lõpetanud Tallinna Pedagoogilisest Seminari sotsiaalpedagoogina ning Sisekaitseakadeemia Päästekolledži  päästekorraldajana. Kümme viimast aastat on ta töötanud Häirekeskuses päästekorraldajana. Varem töötas ta administraatori, tegevusjuhendaja ja kriminaalhooldusametnikuna.Praegu on ta keskendunud peamiselt perele. Ta elab koos oma kolme lapsega, kellest üks on erivajadusega, mistõttu on talle eriti südamelähedased ühiskonna kõige haavatavamate ehk puuetega inimeste probleemid.

Audio salvestus koosolekult

Martin Pukspuu ja Sven Truupõld on oma nõu ja jõu ühendanud vennalikuks koostööks mille tulemusena sünnivad ürgset mehelikkust ja enesearengut toetavad meesteringid. Samas on Martinil ja Svenil olnud mitmeid väljakutseid ning arenguvõimalusi pakkuvaid paarisuhteid naistega, mille essentsi jagavad nad podcastis “Seksijumalate Jutud”. Mõlemad on mõistnud eneseteadlikkuse tõstmise, eheduse ja aususe olulisust, et suurendada rahulolu iseendaga ning olla taevalikus paarisuhtes.

Kauaaegse filmi- ja telemehe Olle Mirme leiab tänavune sügis hoopis uuest ametist: ta juhib Balti Filmi- ja Meediakoolis telemooduli magistriõpet. Ehk on just see põhjuseks, et ta filmide ja telesarjade kõrval nüüd rohkem päevakajalisi saateid vaatab?

"Praegu käib evakuatsioon Ida-Ukrainast. Kõige hirmsamad lahingud, kõige hirmsam sõda toimub nüüd seal."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski

Keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk: "Uues olukorras, mis algas 24. veebruaril, on eriti tähtis, et me täidaksime oma põhiseadust." Ilmar Tomusk peab silmas muuhulgas ka seda, et põhiseaduse järgi on igal ühel Eesti riigis õigus saada eestikeelset haridust.

"Tahan olla materjali valides maadeavastaja, uue tuule sissetooja," ütleb Vanemuise teatris selle hooaja alguses oma teise ooperilavastuse lavale toonud Robert Annus. Praegu teeb ta juba sõnalavastuse proove.

Jaanika Merilo on teinud Ukrainas muljetavaldavat karjääri – ta on olnud Dnipro endine linnapea, erinevate ministrite nõunik ning valitud mõjukuselt 42. naiseks Ukrainas. Praegu on ta Ukraina digiministri nõunik. Jaanika tunnistab, et uute digiharjumuste juurutamine ei ole olnud kerge. Seda enam, et ei ole võimalik nõuda midagi, mida ei osata. Kuigi alguses oli digiriigi loomine keeruline ning vastu töötati nii tavainimeste tasemel kui ka kõrgemalt, siis on tagasiside olnud positiivne. Jaanika toob näiteks 80-ndates vanapaari, kes tuli teda tänama digilahenduste eest! Mis puutub kõrgemalt poolt digiriigile vastu töötamisse, siis selle taga on korruptsioon. E-riik kaotab ju korruptsiooni ning mõned tähtsad ninad on sellele vägagi vastu. Saates jutustab Jaanika suure karjääri tegemisest Ukrainas, kuidas suhtutakse tema Eesti tausta, miks on IT kujunenud kolmandaks majanduse eksportartikliks ning millist Ukrainat soovib ta tulevikus näha. Jaanikal ilmus hiljuti ka raamat „Minu Ukraina“.

Triin Tallo on üliäge naine, kes aitab Täitsa Pekkis Saateid ettevalmistada ja teeb külaliste kohta taustauuringuid. Ta on  Lõuna-Eestist pärit ja  tema puhul on vahva näha, kuidas teemad, mis mõnele inimesele tulevad päeva korda alles täiskasvanueas, olid tal arutlusel juba põhi- ja keskkoolis. Näiteks andestamine, sisemine rahu, oma tee leidmine. Tema teekond on viinud Tartust Saaremaale, vahepeal Hispaania ja Ameerika ning lõpuks jõudnud pealinna. Triin on käinud pika tee koolikiusamisest, madalast enesehinnangust, toitumisharjumustega maadeldes. Mida aeg edasi, seda rohkem on ta leidnud tee enda sisemusse ja liigub lapsepõlve unistuse täitumise poole. Praegu praktiseerib oma teadmisi ja oskusi igapäevaselt sotsiaalvaldkonnas töötades ja enda inimlike võimeid arendades. #natosuperspySaates rääkisime:- podcastist- koolikiusamisest- emotsioonidest- leinast- rahu leidmisest- Eminem - KimTriin Tallo: FB: https://www.facebook.com/eluvoidudFB: https://www.facebook.com/triin.tallo.9/ Täitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis