Podcasts about eesti keele instituudi

Tänavu 17. korda toimunud e-etteütluse võtavad kokku etteütluse meeskonnaliikmed, Eesti Keele Instituudi vanemkeelekorraldaja Maire Raadik, Tallinna Ülikooli kirjandusõpetuse ja eesti kirjanduse nooremlektor Joosep Susi, Tallinna Ülikooli emakeeledidaktika lektor Merilin Aruvee ja Vikerraadio toimetaja Piret Kriivan.

Õigesti ja õieti. Peale ja pärast. Järgi ja järele. Õudsed ja õudsad. Paljud meist ei tervita keelemuudatusi just suurima heameelega – eestlasi on vähe ning emakeel on meie identiteedi vankumatu alus. Võib-olla seetõttu näib selle muutmine ja areng eriti vägivaldsena. Kuidas keelemuutused tegelikult toimuvad, kes nende üle otsustab ja kas tehisintellekt ChatGPT võtab varsti kõigilt töö ära – sellest käis saates „Eesti eso“ rääkimas Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Daniel Vaarik ning Eesti Keele Instituudi juht Arvi Tavast vestlevad sellest, kuidas keeruline jutt ja võimul olemine omavahel seotud on. Daniel meenutab, kuidas ta ükskord riigiametnikuna ajakirjanikule jama ajas ning küsime, kelle tekste tehisintellekt lugema peaks, et head eesti keelt rääkima õppida.

Peeter Päll: "Teatmik on üks osa Eesti Keele Instituudi keeleinfosüsteemist, mis on jagatud kaheks: üks osa on sellest Teatmik ja teine osa on Sõnaveeb."

Alanud on komalugude korje, kuhu on praeguseks saadetud juba üle 50 loo. Kell 9.15 tuleb külla Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast, et ettevõtmisest lähemalt rääkida.

Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll: "Et need 2 sõna tekitasid sellise tormi, on ainult kasulik ja kui selle tagajärjel muutub suhtumine keelesse natukene paindlikumaks, siis on see väga kena!"

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?

Nii Soomes kui ka Eestis ei ole perekonnanimeuurija Fred Pussi sõnul saja levinuma perekonnanime hulgas mitte ühtegi soomestatud või eestistatud nime. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja, Eesti Keele Instituudi leksikograaf Fred Puss räägib teises saates Soome perekonnanimedest nii soomestamisest kui ka eestistamisest. Missuguseid nimesid ja millal omakeelseteks tehti?

Kuidas maad on endale nimed saanud ja kuidas maad on endale nimed saanud eesti keeles, räägib Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll (fotol).

Kuidas maad on endale nimed saanud ja kuidas maad on endale nimed saanud eesti keeles, räägib Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll (fotol).

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi uus keeleportaal, kuhu koondatakse kogu keeleinfo: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud.

Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi uus keeleportaal, kuhu koondatakse kogu keeleinfo: uued sõnad ja väljendid, seletused, näitelaused, naabersõnad, päritoluinfo, sõnade käänamine ja pööramine, vene vasted, sõnamängud.

Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. märtsil kell 15.05.

Maa, ema, isa ja keel on iidvanad sõnad. Millal hakati rääkima maakeelest, emakeelest ja millal eesti keelest, sellest räägib Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender. Läheneva emakeelepäeva eel räägime Kristjan Jaak Petersonist, kes küsis „kas siis selle maa keel laulutuules ei või igavikku omale otsida” ja Johann Voldemar Jannsenist, kes Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 4. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johan Wiedemanni auhinna laureaat on tänavu Eesti Keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa (foto: Eesti Keele Instituut), kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.Marja Kallasmaa: " Kohanimede panemisega on inimene loonud keelelise silla enda (oma kogukonna) ja maastiku vahel, on teinud maastiku endale tuttavaks ja omaseks." Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 5. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johan Wiedemanni auhinna laureaat on tänavu Eesti Keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa (foto: Eesti Keele Instituut), kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.Marja Kallasmaa: " Kohanimede panemisega on inimene loonud keelelise silla enda (oma kogukonna) ja maastiku vahel, on teinud maastiku endale tuttavaks ja omaseks." Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 5. märtsil kell 15.05.

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene. Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene. Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

Sel nädalal räägime "Vasaras" isiku-, koha- ja ärinimedest. Stuudios on Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula reedel kell 14.05.

Sel nädalal räägime "Vasaras" isiku-, koha- ja ärinimedest. Stuudios on Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll. Saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Kuula reedel kell 14.05.

10 kõige olulisemat eestikeelset sõna, mis tähistavad inimest, on inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema. Missuguses kontekstis need sõnad esinevad ehk missugused sõnad ümbritsevad põhisõna ja mida ütleb see keelekasutajate hoiakute, arusaamade, keelekasutajate omavaheliste suhete kohta?Saate esineb Eesti Keele Instituudi teadlane Liisi Piits, kes kevadel kaitses doktoritöö pealkirjaga "Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles".Kuula 8. novembril kell 15.05. Satejuht on Piret Kriivan.

10 kõige olulisemat eestikeelset sõna, mis tähistavad inimest, on inimene, mees, naine, poiss, tüdruk, laps, poeg, tütar, isa ja ema. Missuguses kontekstis need sõnad esinevad ehk missugused sõnad ümbritsevad põhisõna ja mida ütleb see keelekasutajate hoiakute, arusaamade, keelekasutajate omavaheliste suhete kohta?Saate esineb Eesti Keele Instituudi teadlane Liisi Piits, kes kevadel kaitses doktoritöö pealkirjaga "Sagedamate inimest tähistavate sõnade kollokatsioonid eesti keeles".Kuula 8. novembril kell 15.05. Satejuht on Piret Kriivan.

Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Suvel tegi Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm instituudile ettepaneku liituda ülikooliga. Septembrist on instituudis ametis uus direktor keeleteadlane Tõnu Tender (foto: Andres Treial).

Eesti Keele Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, mille põhieesmärk on aidata kaasa eesti keele säilimisele läbi aegade. Suvel tegi Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm instituudile ettepaneku liituda ülikooliga. Septembrist on instituudis ametis uus direktor keeleteadlane Tõnu Tender (foto: Andres Treial).

Eesti Keele Instituudi teadur Rene Altrov (pildil) uuris oma doktoritöös, kuidas tajuvad välismaalased meie kõnes olevat rõõmu, viha, kurbust või neutraalsust. Kuidas saavad meist aru lätlased, soomlased ja venelased? Kuidas keeleteadlane kõneemotsioone uurib? Kas ja kui palju sõltub emotsiooni väljendamine ja vastuvõtmine vanusest,soost või haridusest? Mida peaksid eestlased sellest uurmistööst enda jaoks järeldama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 22. märtsil kell 15.05.

Eesti Keele Instituudi teadur Rene Altrov (pildil) uuris oma doktoritöös, kuidas tajuvad välismaalased meie kõnes olevat rõõmu, viha, kurbust või neutraalsust. Kuidas saavad meist aru lätlased, soomlased ja venelased? Kuidas keeleteadlane kõneemotsioone uurib? Kas ja kui palju sõltub emotsiooni väljendamine ja vastuvõtmine vanusest,soost või haridusest? Mida peaksid eestlased sellest uurmistööst enda jaoks järeldama? Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 22. märtsil kell 15.05.

Selle nädala tegijaks on emakeel. Kui lihtsaks peaksime me oma keele muutma, millest on tingitud viimased keelereeglid, kuhu Eesti keel teel on? Sellest räägime Emakeele seltsi keeletoimkonna liikme, Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Pälliga. Saatejuht on Meelis Atonen. (Meelis Atonen.)