Levila kuulatavad artiklid

Send us a textPoevargused on Eestis jõhker peavalu. Turvamehena töötanud Kaius Põder räägib ausalt, kuidas ta vargaid püüdis. Või ei püüdnud. 

Send us a textEestikeelne Vikipeedia on maailmas edukas. Värvikad eestvedajad on aga lakkamatult üksteise kõri kallal.Vikipeedia on väga mõjukas koht. See on alati enim külastatavate veebilehtede esikümnes. Paljud meie teadmised pärinevad võrguentsüklopeediast.Aga kuidas eestikeelne Vikipeedia sünnib? Kes seda teevad? Ja miks tegijad pidevalt tülis on?See uuriv lugu avab telgitaguseid.

Send us a textKes on need inimesed, kes jäävad Eestis arstiabita? Kuidas endal ise hambaid ravida? Jaanika, Sanna ning nende värvikad külalised jagavad oma kogemusi.Rotiministeerium on Levila saatesari, mis uurib vaesuse eri nägusid tänapäeva Eestis.Rotiministeeriumi koridorides sibavad ringi õed Jaanika ja Sanna, kes räägivad lugusid vaesusest, mis neil tagataskust, tihti ka esitaskust võtta on. Seda toetavad uuringud ja statistika, aga ka jutuajamised tänaval kohatud inimestega, kelle hulgas on nii kodutuid kui pereemasid.Saatejuhid võtavad igas episoodis hambusse ühe südamelähedase teema. Juttu tuleb kodust, haiglast, talust, vanglast, baarist ja paljust muust. Kui sul on mõni koht, mille radadele peaksid ametnikud Jaanika ja Sanna rändama, anna meile sellest teada.Rotiministeeriumis saab nutta, naerda ja kaasa mõelda. „See on audiosnäkk neile, kel pole raha, et õhtust süüa,” ei võta autorid end keerulisest teemast hoolimata üleliia tõsiselt.

Send us a textVideoversiooni vaatamiseks külasta Levila lehte või meie Youtube'i kanalit. 2024. aasta oktoobris ilmus Levilas lugu JJ-Streeti tantsukooli tumedamast poolest. Mitukümmend inimest kirjeldasid kooli kui kohta, kus noori alandatakse ja nendega manipuleeritakse. Lood ilmusid anonüümselt. Nüüd toome teieni viie endise treeneri ja õpilase kogemuslood. Nad esinevad oma näo ja nimega. Teie ees on Ita, Diana, Sevil, Kätlin ja Karoliina. Ehkki selles videos osaleb viis inimest, on Levilani viie kuu jooksul jõudnud ligikaudu 100 sarnast kogemuslugu. Aitäh kõigile, kes oma lugu jagasid.Pakkusime intervjuud ka JJ-Streeti asutajale Joel Juhile. Ta ei soovinud meie loos osaleda.

Send us a textLevilas alustab uus audiosari Rotiministeerium, mis uurib vaesuse eri nägusid tänapäeva Eestis.Rotiministeeriumi koridorides sibavad ringi õed Jaanika ja Sanna, kes räägivad lugusid oma elust, vaesuskogemusest, mis neil tagataskust, tihti ka esitaskust võtta on. Seda toetavad uuringud ja statistika, aga ka jutuajamised tänaval kohatud inimestega, kelle hulgas on nii kodutuid kui pereemasid.Kas peaminister Kristen Michal tunneb mõnd vaest? Miks käib vaesusega kaasas häbitunne? Kas igaüks on oma õnne sepp või saadavad meid lapsepõlve mustrid? Kuidas tegeleda hobidega, kui raha ei ole? Kas nägurielul on ka mingeid eeliseid? Mida teeb riik vaesuse vähendamiseks?Rotiministeeriumis saab nutta, naerda ja kaasa mõelda. „See on audiosnäkk neile, kel pole raha, et õhtust süüa,” ei võta autorid end keerulisest teemast hoolimata üleliia tõsiselt.Esimene osa keskendub kodule. Kodule, kus oli palju ettearvamatust ja mille akende ees olid trennid. Kas see, kust me tuleme, saadab meid terve elu?

Send us a text"Heida lesima ja vaata, mis toimuma hakkab" – Jaanika ja saatekülaline Tiit räägivad, kuidas hobuserahustina tuntud ketamiin võtab tarvitajal kogu maailma graanuliteks lahti. Teemad, millest seekordses saates veel juttu tuleb:Esimene proovimine ja hilisemad kogemused – kuidas need erinevad?Ketamiini ajalugu ja varasemad kasutusaladŠamanistlik ketamiinitripp rannasKas ja kuidas kasutatakse ketamiini vaimse tervise probleemide ravis?Tarvitamise ohud ja riskidSarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega.Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad.

Send us a textAus ja ilustamata lugu sellest, kuidas Levila avastas Eesti alkoholipoliitika nõrga lüli ja selle arvel häbematult lustis.Levila alkoholipood Alkolevi oli Telliskivis lahti 13.-15. novembrini. See lugu avab telgitaguseid, räägib, kuidas me lasteõlut plaanisime, mis ämbritesse astusime ning kui palju lõpuks raha teenisime.

Send us a textKuidas turundada õlut noortele? Saku Originaali, Saku Rocki ja Tuborgit turundanud Mihkel Mõttus rääkis Alkolevi poes toimunud vestlusel suu puhtaks.Levila avas kolmeks päevaks oma alkopoe ning tegi oma õlut, et näha, kuidas paistab alkoholiäri seestpoolt.Meie rõõmuks leidus ka endine alkoholiturundaja, kes tuli meie poodi vestlema ning oli valmis tavapärasest rohkem avama napsulevi argipäeva, nii nagu see nägi välja mõned aastad tagasi.Mihkel Mõttus tegutses aastail 2012-2017 selliste õllekaubamärkide turundamisega nagu Saku Originaal, Tuborg ning Saku Rock.Vestlust juhtis Daniel Vaarik.

Send us a textSaatekülaline Maria läheneb oma sõltuvusele teadlase täpsuse ja põhjalikkusega. Ta räägib lapsepõlve kajadest, alkoholiuima peibutusest ning rikkalikust tööriistakastist, mis aitab tal joonel püsida.Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega.Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. 

Levila uue uuriva loo keskmes on Eesti suurim tänavatantsukool JJ-Street ja selle asutaja Joel Juht. Uurime, miks tuleb sealt nii palju noori, kes tunnevad, et neid on ära kasutatud.Kuigi tantsukooli maine on avalikkuses eeskujulik, astuvad meie loos üles kümned endised õpilased ja treenerid, kes klantspildi purustavad. Nad kirjeldavad JJ-Streeti kui sekti, kus peidavad end kultuslik juht ja tema jüngrid, alatud manipulatsioonid, võrkturunduse sarnased skeemid ning rahaline survestamine. Audiolugu loeb Henrik Kalmet. 

Eesti ausaim narkopodcast "Ainelised olendid" naaseb suvepuhkuselt. Uues osas räägime Meisterjaaniga maagilistest seentest, mis võivad viia koledate, eriskummaliste, aga ka ülevate kogemusteni. Juttu tuleb sellestki, kuidas psilotsübiini sisaldavaid seeni kasvatatakse ning mis on nende potentsiaal ja ohud inimeste ravimisel. See on vestlus, kus ükski lugu pole tabu.

22-aastane naine räägib oma võitlusest alkoholisõltuvusega, mis viis ta pikale võõrutusravile. Ta küsib, miks joomine Eestis nii normaalne on. 

Levila ja Eesti Kunstiakadeemia disainerite vestlus sellest, kuidas lihtsad disainiotsused koolis võivad mõjutada tervet inimese elu. Lisaks väike vahepala sellest, kuidas ära tunde Vene spiooni (ikka käekirja järgi). Lähemalt: https://www.levila.ee/raadio/disainimote

Rahustite ja unerohtude liigtarvitamine on väheräägitud, aga põletav rahvatervise probleem. Eelmisel aastal sai retsepti ligi 127 000 inimest. See on pea iga kümnes Eesti elanik. Umbes viiendik võtavad neid pidevalt või suures koguses. Oma loo räägib Kristo, kes libises pahaaimamatult rahustisõltuvusse, mida murda on kuratlikult keeruline. Kuidas probleemi lahendada? Kas suurema teadlikkusega? Rangemate piirangutega? Levila teeb keerulise teema selgemaks. Sõna saavad sõltlased, arstid, pühapäevatarvitajad ja poliitikategijad. 

Tallinna Linnahalli pooleks lõikamise idee pole nali ning arhitekt Ülar Marki arvates võiks sedasi säilitada selle, mis Linnahallis on väärtuslikku ning samal ajal liikuda linna arendamisega edasi.  Kui soovid lähemalt teada saada, siis Ülar jagab Levila lehel ka mitmeid jooniseid ja linke. 

Saatejuht Jaanika avab karmi, aga olulise teema: mis juhtub siis, kui uimastite tarvitamine vallandab psühhoosi. Külas on Triin, kes räägib avameelselt oma kogemusest ning psühhiaater Ants Kask, kes selgitab keerulise seisundi tagamaid. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega.Võib juhtuda, et mõnes sarja osas tuleb lisaks erinevatele ainetele jutuks poliitika ning elu laiemalt – nii nagu inimesed tegelikult mõtlevad ja arutlevad. 

Lisalugu sellest, kuidas kaks spordisõpra ennustusmaailma sisenesid ja rikkaks saada üritasid.Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika."Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. 

Neljas osa küsib, mida teha spordiennustuse ühiskondlike kahjudega?Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika."Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. 

Kolmas osa vaagib küsimust, kas spordiennustuseta sureks Eesti sport.Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika."Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. 

Teine osa räägib sellest, kuidas on Eestist saanud spordiennustuse paradiis.Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika."Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. 

Levila uus uuriv lugu räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata. Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika.Esimene osa keskendub inimestele, kes spordile panustavad.

Levila astus sisse kaaseagsetesse “narkokaubamajadesse” ning rääkis inimestega, kes seal shoppavad. See lugu on sellest, kuidas inimesed tänapäeva Eestis keelatud uimasteid hangivad. 

Levila alustab arvamuslugudega. Uimastitarvitajad ei ela eraldi maailmas. Kõik, mis nendega juhtub, mõjutab ülejäänud inimesi. Mart Kalvet teeb selles Levila arvamusloos kolm julget ettepanekut, mis päästaks elusid.

Kas kiired ajad nõuavad kiireid narkootikume? Spiidist ehk amfetamiinist on saanud Eesti inimeste üks lemmiknarkootikum. Saates räägime aine tumedast ajaloost, tarvitamismustritest ja ühest enam kui 80-tunnisest ärkvelolekust. 

Seekord on Jaanikal külas meelelahutaja Märt, kellega minnakse värvilistele LSD radadele. Juttu tuleb ego surmast, iseendaga psühholoogi kabinetti sattumisest, aga ka sellest, mis juhtuks maailmaga, kui USA presidendid hapet teeksid.  Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega.

See lugu räägib ühe noore inimese ootamatust sõltuvusest, hullusesse libisemisest ja napist pääsemisest.Eeter – see kergesti süttiv ning vänge lõhna ja terava maitsega vedelik – tundub vanema põlvkonna asi.  Seetõttu olin üsna jahmunud kui minuni jõudis 20ndates eluaastates Riho lugu. Noored tarvitavad küll aina rohkem uimasteid, aga pigem kanepit, ecstasy't, selliseid asju. Ja siis korraga eeter, substants, mille kõrgaeg jäi üle-eelmisse sajandisse? Kuid laseme Rihol rääkida. Kuidas ta eetriga tutvus ja mida see temaga tegi. Uskuge, see on pöörane reis.

Noor töötaja Henri paneb kogu oma energia trükikoja arendamisse. Peagi ta näeb, et ettevõte lekib: raha läheb ülemuse maja katuseks ja kõrvaläridesse."Mu ülemus oli sahkerdaja" on audiolugu, mis räägib halbadest juhtidest.Esimeses pooles vaatab saatekülaline Henri tagasi oma kunagisele töökohale ning meenutab ülemust, värvikat ärimeest, kes valmistas kolleegidele palju peavalu. Mida sellises olukorras töötajana teha?Loo teises pooles tõmbame pildi laiemaks ja räägime psühholoog Eva-Maria Kangroga Eesti juhtimiskultuurist. Mis rehade otsad juhid enamasti astuvad? Mis vahe on ehitusfirma ja reklaamibüroo juhtimisel? Kui tihti otsivad juhid professionaalset abi?  

Narkoentusiast Jaanika ületab hirmud ja kutsub külla politseiniku Rait Pikaro. Mida tehakse inimesega, kellelt leitakse gramm kanepit? Või kokaiini? Kas võimud teevad diile kuulsustega, kes on narkoga vahele jäänud?Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega.

Paljud Eesti arstid ei taha enam arstidena töötada. Üks neist, Priit Tohver, otsustab oma kolleegide käest uurida, miks nad lahkuvad. Tulemuseks on silmiavav ja põhjalik lugu Eesti arstide elust.

Eesti ettevõtte Fermi Energia magus tuumajutt levib kõikjal: lasteaed-algkoolides ja jahimeeste seltsides, väikevaldade volikogudes ja Toompeal.Levila rääkis selle loo tarvis enam kui 40 inimesega. Sellest rullub lahti pilt, mis reedab Fermi ootamatult suurt jalajälge noortetöös ja hariduses, teaduses ja meedias, kohalikus elus ja suures poliitikas. Nad on hoolikalt pununud võrgustiku, mida imetletakse, kadestatakse ja kurikavalaks peetakse.

Meie narkosarja uues episoodis räägime kokaiinist. Miks ja kuidas tänapäeval kokaiini tehakse ning kuidas see tervist mõjutab, räägib pikaaegne kokaiininina Tõnu. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega.

Keiu Virro uuris aasta aega Eesti võitlust lähisuhtevägivallaga. Ta käis kaasas politseinikega, jälgis prokuratuuri ja kohtute tööd ning vestles erinevate inimestega, kes on oma elu pühendanud vägivallaga võitlemisele.Loevad: Keiu Virro, Sander Roosimägi.Helikujundus ja salvestus: Konstantin Tsõbulevski Kui tahad rohkem uurida, leiad Levila saidilt loo juurest ka lisamaterjali.Kui oled kannatanud vägivalda:Kui tunned ohtu või sinu või su laste elu on ohus, siis helista politseisse hädaabinumbril 112.Kui vajad nõu ja tuge, siis helista ohvriabi ööpäevaringsele kriisitelefonile 116 006, välismaalt helistades vali +372 614 7393.Kui helistada ei ole võimalik või sa ei soovi oma murest telefoni teel rääkida, leiad abi ohvriabi veebilehelt www.palunabi.ee.Naiste tugikeskuste kontaktid leiad siit: Naiste tugikeskused | SotsiaalkindlustusametLasteabi kontaktid leiad siit: LasteabiSeksuaalvägivalla kriisiabikeskuste info leiad siit: https://www.palunabi.ee/et/seksuaalvagivalla-kriisiabikeskusedKui soovid vägivallast loobuda:Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliiniga saad ühendust numbril 660 6077 (E-R 10-16), sedakaudu saad kokku leppida kohtumise nõustajaga. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Nõustajatele saad kirjutada ka e-posti aadressil tugiliin@sotsiaalkindlustusamet.ee.

Mis juhtub, kui kaubanduskeskuste salvestada müügimeeste juttu ning lasta psühholoogiaguru Andero Uusbergil seda analüüsida? Levila selles saates just seda teebki. 

See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis üleöö narkokurjategija. Age lubatakse üheks õhtuks kodutallu. Mida arvab tema ümber käivast trianglist kanepitaim? Mis saab edasi?

See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis üleöö narkokurjategija. Age „pääseb” trellide tagant. Mängu astuvad kohtuvaidluse peategelased – prokurör ja kaitsja.

See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis üleöö narkokurjategija. Kuidas magada, kui tuli kambri laes mitte kunagi ei kustu? Age räägib elust Tallinna vanglas.

See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis üleöö narkokurjategija. Ühel novembrikuu hommikul läheb Age terrassile kohvi jooma ja suitsu tegema. Edasine on nagu halb unenägu.

See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis üleöö narkokurjategija. Age hakkab kanepit kasvatama. Esimene põllutäis saaki varastatakse ära.

See on uuriv audiolugu eraklikust taimetargast Age-Theresa Tammarust, kellest sai riigi silmis üleöö narkokurjategija. Sissejuhatuses sõidan autoga Tallinna vanglasse, et temaga esimest korda kohtuda.

Vestlus narkootikumide tarvitaja ja teadlase vahel.  Selles episoodis räägitakse  enimlevinud uimastitest nende mõjust, mõjude põhjustest ning ohtudes.Saate autor Jaanika P.  ei tee saladust, et ta on ka ise tarvitanud erinevaid aineid. Tal on külas psühhofarmakoloog Jaanus Harro. Ükski küsimus pole tabu. 

Vestlus narkootikumide tarvitaja ja teadlase vahel. Saate autor  Jaanika  ei tee saladust, et ta on tarvitanud erinevaid aineid. Tal on külas psühhofarmakoloog Jaanus Harro. Ükski küsimus pole tabu. 

Stuudios on tarvitajad. "Aineliste olendite" teise osa kohal lehvib kerge kanepivine ning meie räägime kanepikasutaja Piretiga sellest, mis kanepit kasutades võib hästi või halvasti minna.Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest. Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses uimastitega.

Esimesel seiklusel räägime uimastiekspert Mart Kalvetiga psühhotroopsete ainete ajaloost ning moraalinormidest, mis ajas pidevalt muutunud on. Sarja "Ainelised olendid" eesmärk on muuta psühhotroopsete ainete ümber käivaid vestlusi sisulisemaks – mitte hirmutada, vaid rääkida ainete headest ja halbadest külgedest.  Igas saates on koos saatejuhiga üks külaline, kellega tulevad jutuks nii teadmised, müüdid kui ka inimeste isiklikud kogemused ja seiklused seoses psühhotroopsete ainetega.

Kui palju püstoleid ja püsse on enesekaitseks paras? Riigi ja relvaomanike vaated lähevad lahku. Autor: Lennart RuudaAudiolugu loeb: Lennart Ruuda

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 22. osa osa kannab pealkirja „Kas inimene või loodus?” Millised on kirjanduse ja keskkonna vahelised suhted nüüdiskirjakultuuris? Mida kujutavad endast ökokriitika ja ökofeminism ning milliseid võimalusi pakuvad need kirjanduse ja ka avaramalt kliimakriisi, keskkonnamuutuste ja ühiskondlik-sotsiaalse situatsiooni mõtestamiseks. Neil teemadel räägivad TÜHI anglistika professor Julia Kuznetski ja TÜHI teadur Kadri Tüür. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 21. osa kannab pealkirja „Kas tõlkija on surnud?”. Milline on tõlkimise ja tõlgete roll kultuuris? Saates tuleb juttu kolmest avarast küsimusest: miks, mida ja kuidas tõlkida? Millega tegelevad tõlkeuuringud ja kuidas on tõlkimine Eestis ajas teisenenud? Neil teemadel räägivad TÜHI itaalia kirjanduse dotsent Ülar Ploom, kirjandusteadlane ja tõlkeuurija, ning TÜHI tõlkeuuringute dotsent Anne Lange. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla

Eesti riik korjab siin elavatelt venelastelt relvad käest. Levila andis ka oma väikese panuse.Autor: Lennart Ruuda

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 20-es osa kannab pealkirja „Mida pildid tahavad?”. Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi kunstiajaloo lektor Heie Marie Treier ja TÜHI kunstiajaloo professor Kersti Markus räägivad visuaalkultuurist: kuidas võtta vastu visuaalset informatsiooni ja milline võiks olla nüüdisaegne visuaalne kirjaoskus? Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 19.  osa kannab pealkirja „Aga mitut keelt sina kõneled?”. Missuguses seisus on võõrkeelte õppimine ja õpetamine eesti koolis? Millistest põhimõtetest lähtub nüüdisaegne võõrkeeleõpe ja kuidas on seda mõjutanud Euroopa keeleõppe raamdokumendi sõsarväljaanne? Mida see endast kujutab ja mis on selles uut? Võõrkeeleõpetusest räägivad saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent Maris Saagpakk ning inglise keele ja testimise dotsent Ene Alas. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 18. osa käsitleb kultuurimälu temaatikat. Saates „Kes on süüdi?” küsime, kuidas näha eri mälunarratiivides varjundeid ning kuidas neid mõista? Kuidas jõuda dialoogini ja kuidas otsida minevikuga lepitust? Missugune võiks ses kontekstis olla kunsti, kirjanduse, filmi potentsiaal? Neil teemadel räägivad kirjandusteadlased, TÜHI võrdleva kirjandusteaduse professor Eneken Laanes ja TÜHI vanemteadur Epp Annus. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” seitsmeteistkümnes osa kannab pealkirja „Mis saab Ida-Virumaast?” Ida-Virumaaga seostatakse kõiksuguseid majanduslikke, regionaalseid, ajaloolis-poliitilisi, sotsiaalsed ja kindlasti veel teisigi probleeme. Millised neist on tegelikud? Kuidas neisse suhtuda ja missugused võiksid olla lahendused? Milline näeb välja Ida-Virumaa väljaspoolt ja milline seespoolt vaadates? Neil teemadel arutlevad TÜHI Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent Eeva Kesküla ning TÜHI teadur Anu Printsmann. Saadet veavad Joosep Susi ja Mari Uusküla.