Podcasts about siberisse

417. köögilaud sõidab vabatahtlikult Siberisse. Just sellise raamatu andis äsja välja helilooja ja maailmarändur Peeter Vähi. Niisiis teeme Peetriga tema Siberi-matkad kaasa. Me kohtume väga põneva inimkooslusega, kus leidub šamaane, budiste, vissarjoonlasi, aga ka uskumatult nürimeelseid ja sama teravmeelseid riigialamaid. Lisaks veel mitmeid väikerahvaid. Siber on suur saladus, üritame seda muukida. Juku-Kalle on sedakorda ise kõigest abisaatejuht, sest saatejuhi suures ning mugavas tugitoolis lösutab hoopis Tiit Pruuli, samuti rahutute jalgadega reisi-inimene, kes Siberit ja muudki maailma hästi tunneb ning mõistab.

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume ka Siberisse ning võtame koos Marko Poolametsaga (Mäluinstituut) kõneks ühe õige omapärase tegelase – Vello Hindreuse, fotograafi, kellest kujunes Siberis erakordne dokumentalist ning igapäevaelu kajastaja. Sellised olmepildid on ülimalt haruldased ning kõnelevad meile rohkem kui 1000 pisarat.

Karl ja Ardo istuvad showd oodates tagaruumis ja räägivad kuiva õhu probleemidest, Riiast ja võidujooksudest.

Hendrik Relvel on külas Eesti teenekaim polaaruurija Enn Kaup, kes on rännanud polaaraladel ka huvireisijana. Saates kõneldakse polaarklubist, nabamaade erilisest kliimast ja olustikust. Saate peateemaks on põhjapoolkera polaarjoone ümbruse maad. Meenutatakse värvikamaid elamusi retkedelt Põhja-Skandinaaviasse, Põhja-Siberisse, Teravmägedele, Gröönimaale ja mujale.Kuula 25. septembril kell 14.05, kordusena reedel kell 23.03. Foto: Enn Kaup Teravmägedel, Longyearbyenis (erakogu).

Hendrik Relvel on külas Eesti teenekaim polaaruurija Enn Kaup, kes on rännanud polaaraladel ka huvireisijana. Saates kõneldakse polaarklubist, nabamaade erilisest kliimast ja olustikust. Saate peateemaks on põhjapoolkera polaarjoone ümbruse maad. Meenutatakse värvikamaid elamusi retkedelt Põhja-Skandinaaviasse, Põhja-Siberisse, Teravmägedele, Gröönimaale ja mujale.Kuula 25. septembril kell 14.05, kordusena reedel kell 23.03. Foto: Enn Kaup Teravmägedel, Longyearbyenis (erakogu).

Autobiograafiline romaan on lugu Poola päritolu poisist, kelle vanemad represseerib Nõukogude võim ja kes elab ühes Leningradi NKVD lastekodus. Ta pääseb õnnekombel blokaadiaja näljasurmast ning satub kaugele Siberisse, kus veedab kogu oma varase lapsepõlve. Pärast 9. maid 1945 otsustab poiss, et sõda on läbi ja tal on tarvis koju ema juurde jõuda. Teadmata õieti, kus ta kodulinn Piiter täpselt asub, põgeneb ta lastekodust ja rändab läbi kogu sõjajärgse Venemaa jõudes lõpuks Eestisse, kust ta viimaks koju saadetakse. (Eduard Kotšergin. Trellidega ristitud. Loeb Priit Rand.)

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama praeguses Krasnojarski krais Hani ja Mana jõgede vahelisele alale. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. aastal elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks.

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama praeguses Krasnojarski krais Hani ja Mana jõgede vahelisele alale. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. aastal elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks.

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama Krasnojarski Hani ja Mana jõgede vahelisele alale, nende keskuseks sai Haidak, kuhu ehitati 1915. a. kool ja kirik. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. a. elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks. 2010. a. seisuga oli Haida külla sisse kirjutatud 192 inimest. Siberi setude juures on pärimust kogumas käinud pärast Igor Tõnuristi ja Mare Pihot 1980. aastatel Eesti kirjandusmuuseumi teadlased Anu Korb ja Andreas Kalkun. Saatejuht on Piret Kriivan.

Siberisse rändasid üle-eelmisel sajandivahetusel välja ka setud, kes asusid elama Krasnojarski Hani ja Mana jõgede vahelisele alale, nende keskuseks sai Haidak, kuhu ehitati 1915. a. kool ja kirik. Väljarändajate täpset arvu pole teada, aga 1920. a. elas Krasnojarski ümbruskonnas 9300 eestlast, kellest 5000 pidasid end setuks. 2010. a. seisuga oli Haida külla sisse kirjutatud 192 inimest. Siberi setude juures on pärimust kogumas käinud pärast Igor Tõnuristi ja Mare Pihot 1980. aastatel Eesti kirjandusmuuseumi teadlased Anu Korb ja Andreas Kalkun. Saatejuht on Piret Kriivan.

Eestlaste teadvusse jõudis Siber 18. sajandil. 19. sajandil saadeti eestlasi Siberisse sunnitööle ja sajandi teisel poolel rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Eestlaste teadvusse jõudis Siber 18. sajandil. 19. sajandil saadeti eestlasi Siberisse sunnitööle ja sajandi teisel poolel rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Vene riik tegi välja-saadetute laiali-paigutamisel kuriteo raskusastme alusel selget vahet. "Lääne-Siberisse saadeti karistust kandma kergemad kurjategijad ja Ida-Siberisse tähtsamad," kirjutab professor Aadu Must oma raamatus "Siber ja Eesti".

Vene riik tegi välja-saadetute laiali-paigutamisel kuriteo raskusastme alusel selget vahet. "Lääne-Siberisse saadeti karistust kandma kergemad kurjategijad ja Ida-Siberisse tähtsamad," kirjutab professor Aadu Must oma raamatus "Siber ja Eesti".

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine. Sunnitööle saadeti tapmise, röövimise, varguse eest, aga võidi saata ka näiteks liiderdamise ja kergete elukommete pärast.

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine. Sunnitööle saadeti tapmise, röövimise, varguse eest, aga võidi saata ka näiteks liiderdamise ja kergete elukommete pärast.

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati ka Siberisse välja paremat elu otsima. Siberisse tahtsid minna ka pauliinid, kelle teekond sihtpunkti poole peal katkes, seevastu seltskond eestlasi sattus Poolamaa asemel Siberisse Tobolskisse.

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati ka Siberisse välja paremat elu otsima. Siberisse tahtsid minna ka pauliinid, kelle teekond sihtpunkti poole peal katkes, seevastu seltskond eestlasi sattus Poolamaa asemel Siberisse Tobolskisse.

Eestlannast Prantsuse kirjaniku Katrin Kalda romaan Jumalate aritmeetika räägib noorest eestlannast Kadri Rauast, kes on 1980. aastate lõpul koos emaga välja rännanud Prantsusmaale, kuid hakkab vanaema surma järel üha enam huvi tundma oma Eestisse jäänud suguvõsa heitliku mineviku vastu. Kadri päevikusissekannetega vahelduvad raamatus kirjad, mille on vanaemale saatnud tema Siberisse küüditatud sõbratar Liisi. See on perekonnalugu täis draamat ja siseheitlusi, värvikaid tegelasi, poeetilisi kirjeldusi ja mõrumaigulist huumorit. (Katrina Kalda. Jumalate aritmeetika. Loeb Kristi Aule.)