Podcasts about aadu must

Torist, Tori põrgust, hobusekasvandusest, kirikust kui Eesti sõjameeste mälestuskirikust ning seltsielust räägivad ajalooprofessor Aadu Must,talitaja Tuuli Rätsep ja koguduse juhatuse liige ning Tori kultuurijuht Argo Juske.

Torist, Tori põrgust, hobusekasvandusest, kirikust kui Eesti sõjameeste mälestuskirikust ning seltsielust räägivad ajalooprofessor Aadu Must,talitaja Tuuli Rätsep ja koguduse juhatuse liige ning Tori kultuurijuht Argo Juske.

Haridusministeeriumil on plaan lubada gümnaasiumihariduseta inimesed ülikooli. Lisaks on arutletud ka teemal, et kesisemate tulemustega põhikoolinoored peaks minema kutsekooli. Eesti hariduses on kätte jõudmas ajajärk, kus on taas põhjust haridussüsteemi olemus ja võimalused kokku leppida või ka ümber sõnastada. "Reporteritunnis" arutlevad Eesti hariduse tulevikuvõimaluste üle endine haridus- ja teadusminister Toivo Maimets (fotol), riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.Saatejuht on Mirko Ojakivi.

Haridusministeeriumil on plaan lubada gümnaasiumihariduseta inimesed ülikooli. Lisaks on arutletud ka teemal, et kesisemate tulemustega põhikoolinoored peaks minema kutsekooli. Eesti hariduses on kätte jõudmas ajajärk, kus on taas põhjust haridussüsteemi olemus ja võimalused kokku leppida või ka ümber sõnastada. "Reporteritunnis" arutlevad Eesti hariduse tulevikuvõimaluste üle endine haridus- ja teadusminister Toivo Maimets (fotol), riigikogu kultuurikomisjoni esimees Aadu Must ja Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor Tanel Linnus.Saatejuht on Mirko Ojakivi.

Seekordsed külalised on Kadri Simson ja Aadu Must. Uurime jäljerada, mis on toonud isa ja tütre praegusesse punkti, ning rolli, mida mängib elu ja saatuse kujunemises põlvkondade vaheline side. Saatejuht on Sten Teppan. Kuula 5. märtsil kell 10.10. Foto: erakogu

Seekordsed külalised on Kadri Simson ja Aadu Must. Uurime jäljerada, mis on toonud isa ja tütre praegusesse punkti, ning rolli, mida mängib elu ja saatuse kujunemises põlvkondade vaheline side. Saatejuht on Sten Teppan. Kuula 5. märtsil kell 10.10. Foto: erakogu

Ajal, mil räägitakse tõejärgse ühiskonna tekkest, on põhjust taas kõnelda sellest, mis on faktid ja kust neid leida. Et pead ei tõstaks alternatiivsed faktid ja alternatiivajalugu, tuleb tavapärasest enam vaadata arhiivi poole. Eile avati Tartus uus Eesti Rahvusarhiivi hoone Noora (foto http://tlteemant.ee/), mille hoidlates ja uurmissaalis sündis "Reporteritund".Mirko Ojakivi mikrofoni ette sattusid nii riigiarhivaar Priit Pirsko kui ka arhiivinduse professor Aadu Must ja veel mitmed arhiivi köögipoolega seotud inimesed.Kuula 2. veebruaril kell 14.05.

Ajal, mil räägitakse tõejärgse ühiskonna tekkest, on põhjust taas kõnelda sellest, mis on faktid ja kust neid leida. Et pead ei tõstaks alternatiivsed faktid ja alternatiivajalugu, tuleb tavapärasest enam vaadata arhiivi poole. Eile avati Tartus uus Eesti Rahvusarhiivi hoone Noora (foto http://tlteemant.ee/), mille hoidlates ja uurmissaalis sündis "Reporteritund".Mirko Ojakivi mikrofoni ette sattusid nii riigiarhivaar Priit Pirsko kui ka arhiivinduse professor Aadu Must ja veel mitmed arhiivi köögipoolega seotud inimesed.Kuula 2. veebruaril kell 14.05.

Esimese maailmasõja alguses olid baltisakslased saavutanud vene impeeriumis priviligeeritud seisuse, nad olid väga tähtsatel ametipostidel ja olid riigitruud. Samas olid nad rahvuslike aadete poolest sakslased ja oma kodumaaks nimetasid Eestit. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib, kuidas, miks ja mis suunas baltisakslaste suhtumine muutus. Kas baltisakslased olid eestlastele omad või võõrad? Kas nad on praegu meile omad või võõrad?

Esimese maailmasõja alguses olid baltisakslased saavutanud vene impeeriumis priviligeeritud seisuse, nad olid väga tähtsatel ametipostidel ja olid riigitruud. Samas olid nad rahvuslike aadete poolest sakslased ja oma kodumaaks nimetasid Eestit. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib, kuidas, miks ja mis suunas baltisakslaste suhtumine muutus. Kas baltisakslased olid eestlastele omad või võõrad? Kas nad on praegu meile omad või võõrad?

Vene impeeriumi teenistuses ja hüvanguks töötanud meeste kõrval seisid nende abikaasad. Päris sageli juhtus, et tuntud ja edukate meeste abikaasad paistsid samuti silma. Tuntud naiste seas oli aga ka eesti päritolu kunstnik, kes sai nii Siberis kui ka Euroopas tuntuks tänu omaenda andele. Räägib professor Aadu Must.

Vene impeeriumi teenistuses ja hüvanguks töötanud meeste kõrval seisid nende abikaasad. Päris sageli juhtus, et tuntud ja edukate meeste abikaasad paistsid samuti silma. Tuntud naiste seas oli aga ka eesti päritolu kunstnik, kes sai nii Siberis kui ka Euroopas tuntuks tänu omaenda andele. Räägib professor Aadu Must.

Tartu ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust. Arstid said Vene impeeriumis tööd nö perearstidena, arstid said tööd laevastikus laevaarstina, meditsiiniteadlased läksid Venemaa avarustesse teadust tegema. Venemaal töötanud ja ilma teinud Eestist pärit või Eestis õppinud arstidest räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must.

Tartu ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust. Arstid said Vene impeeriumis tööd nö perearstidena, arstid said tööd laevastikus laevaarstina, meditsiiniteadlased läksid Venemaa avarustesse teadust tegema. Venemaal töötanud ja ilma teinud Eestist pärit või Eestis õppinud arstidest räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.

Eesti ja Liivimaa maadeuurijatest Vene impeeriumi teenistuses räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Juttu on Adam Johann von Krusensternist, Ferdinand von Wrangellist, Alexander Theodor von Middendorffist, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausenist ja mitmest teisest tuntud ja pisut vähem tuntud Eestiga seotud vene maadeuurijast.

VALIMISSTUUDIO. Valimisprogramme tutvustavad sotsid Heljo Pikhof ja Tõnu Ints ning keskerakondlased Aadu Must ja Vladimir Šokman. (Madis Ligi)

Vene riik tegi välja-saadetute laiali-paigutamisel kuriteo raskusastme alusel selget vahet. "Lääne-Siberisse saadeti karistust kandma kergemad kurjategijad ja Ida-Siberisse tähtsamad," kirjutab professor Aadu Must oma raamatus "Siber ja Eesti".

Vene riik tegi välja-saadetute laiali-paigutamisel kuriteo raskusastme alusel selget vahet. "Lääne-Siberisse saadeti karistust kandma kergemad kurjategijad ja Ida-Siberisse tähtsamad," kirjutab professor Aadu Must oma raamatus "Siber ja Eesti".

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine. Sunnitööle saadeti tapmise, röövimise, varguse eest, aga võidi saata ka näiteks liiderdamise ja kergete elukommete pärast.

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine. Sunnitööle saadeti tapmise, röövimise, varguse eest, aga võidi saata ka näiteks liiderdamise ja kergete elukommete pärast.

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati ka Siberisse välja paremat elu otsima. Siberisse tahtsid minna ka pauliinid, kelle teekond sihtpunkti poole peal katkes, seevastu seltskond eestlasi sattus Poolamaa asemel Siberisse Tobolskisse.

"Eestlaste teadvusesse jõudis Siber 18. sajandil", räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must (pildil). Esimese lainena viidi Eestis alalt Siberisse Põhjasõja ajal sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati ka Siberisse välja paremat elu otsima. Siberisse tahtsid minna ka pauliinid, kelle teekond sihtpunkti poole peal katkes, seevastu seltskond eestlasi sattus Poolamaa asemel Siberisse Tobolskisse.

Stuudiokülaliseks on Tallinna Linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Abilinnapea Eha Võrk räägib, millised plaanid on linnal Neitsitorniga ja Alar Vasemägi AS-ist Ühisteenused annab nõu, mida pidada silmas tasulisel parkimisel uusaastaööl ja aasta esimestel päevadel. Saatejuht Ulla Länts. TARTU LINNATUND: Mida arvavad aastast ja loodavad uuelt Tartu linnavolikogu fraktsioonide juhid reformikas Toomas Kapp, sots Tõnu Ints ja isamaalane Jüri Kõre ning volikogu esimees keskerakondlane Aadu Must. Saatejuht on Madis Ligi. (Ulla Länts)

Aastast teevad kokkuvõtteid Tartu kultuuri ja hariduse abilinnapea Jüri Sasi,volikogu esimees Aadu Must,Emajõe Lodjaseltsi kapten Priit Jagomägi ja sooja-ettevõtja Tiit Veeber. (Madis Ligi)

Küsimustele vastab Keskerakonna Tartu linnapeakandidaat Aadu Must. (Madis Ligi)