Podcasts about siberis

Mart Ustav on Siberis sündinud poiss, kes astus Eestimaa pinnale esimest korda siis, kui oli saabunud aeg minna kooli. Keemiaõpingud tema klassis olid "vaimne püüdlus täiuslikkuse poole" nagu ta ütleb. Ja faktid kinnitavad seda: toonase Tartu 5. keskkooli keemiaklassist sai tuule tiibadesse viis tulevast Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikut, Mart Ustav nende seas.

Kaheksanda saate teema on Venemaa seiklejad ja maadeuurijad Siberis ja Kesk-Aasias. Ning sellega kaasnenud Vene tsaaririigi edasitung idas ja lõunas. Keskmes on maadeuurija Nikolai Prževalski (1839-88) elulugu ja seiklused Sise-Aasias.

Vanamehed viinavabriku kõrvalt imestavad sedapuhku selle üle, kuidas väljaandest nimega POLITICO sai ühtäkki paaria. Kuidas vaid üks kontsert Siberis võib maksta elutöö ja kuidas paanikatekitamine tundub olevat järjest enam ajakirjanduse põhiline turundusvõte. Kuna seintel on kõrvad, siis vaatavad vanamehed natuke sotside peakolude sisse - milliseid suurepäraseid ideid ajakirjanduskultuuri edendamiseks on valitsuse moodustamisel välja käidud ja kuidas eestlased edaspidi maailmakultuurist omaenda keeles osa hakkavad saama. Ja muidugi ka sellest, kuidas tuleb karmilt kokku hoida ja samas kõigile raha juurde anda. Rein Lang ja Väino Koorberg on eetris kohe peale kella üheseid uudiseid.

401. Juku Raadio saade rändab nii ajas kui ruumis Amuuri jõele. Köögilauas on selleks puhuks etnoloog Indrek Jääts. 1855. aastal tegi Kuressaarest pärit baltisakslane Richard Otto Maack esimese teadusekspeditsiooni kaugitta, mööda Amuuri jõge kuni ookeanini. Jääts on seda ekspeditsiooni omakorda uurinud ning avaldas oma tööna suurepärase raamatu “Maack Amuuril”. Niisiis, selles köögilauas kohtume me 19. sajandi Siberiga, toonaste pärismaalastega, nende kultuuriga ja tõekspidamistega, igapäevaelust rääkimata. Aga ka Vene-Hiina konfliktidega. Ning mis põhiline – me sukeldume tänasest paljupalju aeglasemasse elustiili, kus palju siin maailmas oli veel tõeliselt uus. Tule huvitavale raadiorännakule!

Jalgrattapalaviku podcastis tuleb sel korral päris palju juttu eksootikast. Külas on 2011. aasta Eesti grupisõidumeister Mart Ojavee, kes aastatel 2010 - 2013 kuulus Aasia profitiimi Champion System. Tallinnast võrsunud rattamees on võidu sõitnud Indias, Singapuris, Malaisias, Kataris, Hiinas, Taiwanis, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Omaanis ja kus kõik veel. Käinud ka velotuuril Siberis, kus auhinnaraha jagati kilekottidega. Treeneritel ja kohtunikel läks tuuri käigus nina iga päevaga üha punasemaks. "Maks võis neil saada päris valusa hoopi," lõõbib Ojavee aastaid hiljem. Kuigi üldiselt oli rattasõit fun, tekkis karjääri jooksul korduvalt ka lootusetuse tunnet. Eriti Kalev Chocolate Teami algusaastatel. "2004 ja 2005 oli Poola ikka täielik vormel-1. Käisime mööda Poolat "metslastega" võidu sõitmas ja tekkis lootusetuse tunne. Proovisime nii ja naa, aga löögile ei pääsenud kuidagi," kirjeldab Ojavee. Ridade vahelt annab välja lugeda, et kohalikud sõitsid toona nii lubatud kui keelatud kütusega. Eks edasi saab igaüks juba ise mõtteid mõlgutada... Meenutame ka trekisõidu MK-etappidel käimist, TSIK-i pooleli jätmist, Mäe Rattaklubisse sattumist, kahte maanteesõidu MM-i ja palju muud põnevat. Vestlust veab Ivar Jurtšenko.

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume ka Siberisse ning võtame koos Marko Poolametsaga (Mäluinstituut) kõneks ühe õige omapärase tegelase – Vello Hindreuse, fotograafi, kellest kujunes Siberis erakordne dokumentalist ning igapäevaelu kajastaja. Sellised olmepildid on ülimalt haruldased ning kõnelevad meile rohkem kui 1000 pisarat.

21. mail möödus kaks aastat Jüri Aarma lahkumisest. Selle aasta 30. mail oleks ta saanud 70-aastaseks. Kordame saadet, mis on salvestatud 2010. aasta mais. Jüri Aarma rääkis saates oma lapsepõlvest Siberis, kooliajast Pärnus ning õpingutest, töödest ja tegemistest Tallinnas.

Saatekülaline on Eerik-Niiles Kross.

"Oli vist aasta 2003 kui president Putin vastas vastuseks kliima soojenemise jutule, et jäämäed on sulanud ka ilma inimese abita, ka soojenemine on toimunud looduslikel põhjustel, mitte inimtegevuse tulemusena. Ja Putin lisas, et paar-kolm kraadi soojem keskkond on Venemaale ainult kasuks, viljakasvatus Siberis laieneb ja venemaalased saavad kasukate arvelt kokku hoida…" tutvustab Harri Tiido neljapäevast teemat.

Geriaatriadotsent, dr Helgi Kolk selgitab, kuidas avalduvad haigused vanemas eas, miks on raske ära tunda kopsupõletikku ja millal tuleks eakaid patsiente eriti jälgida. Juttu tuleb ka uuest hambaravihüvitisest ja suu korrashoiust.

Geriaatriadotsent, dr Helgi Kolk selgitab, kuidas avalduvad haigused vanemas eas, miks on raske ära tunda kopsupõletikku ja millal tuleks eakaid patsiente eriti jälgida. Juttu tuleb ka uuest hambaravihüvitisest ja suu korrashoiust.

Kordame saadet, mis on salvestatud 2010. aasta mais. Jüri Aarma rääkis saates oma lapsepõlvest Siberis, kooliajast Pärnus ning õpingutest, töödest ja tegemistest Tallinnas.

Kordame saadet, mis on salvestatud 2010. aasta mais. Jüri Aarma rääkis saates oma lapsepõlvest Siberis, kooliajast Pärnus ning õpingutest, töödest ja tegemistest Tallinnas.

Saates räägime elust Päikeselinnas, end Jeesuse reinkarnatsiooniks pidava Vissarioni ökokogukonnas Siberis: mida need inimesed seal söövad, millest elatuvad, millised on nende peresuhted. Stuudios aitab meile Päikeselinna elu avada Helle Kahro, kes on korduvalt seda paika pikemalt külastanud. Saates on ka intervjuulõigud Vissarioni krooniku Vadim Redkiniga, kes väisas Eestit möödunud aasta lõpul.

Räägime algavast muinsuskaitsekuust ning Euroopa avatud aedade ideest, mis kutsub inimesi üles väärtustama ka aiakultuuri. Külla tuleb Helle Solnask (foto erakogu) Eesti Muinsuskaitse Seltsist.Vanasõna "Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel" tagamaid avab Eesti Kirjandusmuusemi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Folklorist Andreas Kalkun tutvustab ühte Siberis salvestatud seto laulu ja räägib Siberi setode laulutraditsioonist. Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 18. aprillil kell 10.05.

Räägime algavast muinsuskaitsekuust ning Euroopa avatud aedade ideest, mis kutsub inimesi üles väärtustama ka aiakultuuri. Külla tuleb Helle Solnask (foto erakogu) Eesti Muinsuskaitse Seltsist.Vanasõna "Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel" tagamaid avab Eesti Kirjandusmuusemi folkloristika osakonna vanemteadur Piret Voolaid.Folklorist Andreas Kalkun tutvustab ühte Siberis salvestatud seto laulu ja räägib Siberi setode laulutraditsioonist. Saatejuht on Krista Taim. Kuulake 18. aprillil kell 10.05.

Jaanuarikuu viimases saates räägivad kasvatamisest ja kasvamisest ema Kristi ja tütar Kaja Kallas. Kuidas mäletab Kristi esimest kümmet eluaastat Siberis; ja kuidas "naaskel" Kaja vanemat venda kiusas, muu hulgast sellest tuleb juttu pühapäeval kell 10.10. Saadet juhib Sten Teppan.

Jaanuarikuu viimases saates räägivad kasvatamisest ja kasvamisest ema Kristi ja tütar Kaja Kallas. Kuidas mäletab Kristi esimest kümmet eluaastat Siberis; ja kuidas "naaskel" Kaja vanemat venda kiusas, muu hulgast sellest tuleb juttu pühapäeval kell 10.10. Saadet juhib Sten Teppan.

Lehitseme koos peatoimetaja Ulvar Käärtiga ajakirja Horisont märtsi-aprillinumbrit. Tutvustame põgusalt kirjutisi, milles juttu antibiootikutest, soolestiku mikrobiootast, eestlastest Siberis ja elustiku jälgede otsinguist Päikesesüsteemis, samuti intervjuud psühholoog Grete Arroga ning uut rubriiki “Eesti teadus 100”. (Toomas Jüriado.)

Filmimees Mark Soosaar on käinud hantide juures üle tosina korra, et teha pärimusfilmi „Isa, poeg ja püha Toorum“. Hendrik Relve on viibinud selle rahva juures Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus. Käidi erinevate hantide etniliste rühmade juures ja viibiti seal eri aegadel. Aga mõlemad puutusid kokku metsaperedega, kellel säilinud palju iidseid pärimusi. Saates jagatakse saadud muljeid hantide elust ja vaimsest maailmast.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 29. jaanuaril kell 14.05. Foto: Marks Soosaar hantide juures (foto: Shosso).

Filmimees Mark Soosaar on käinud hantide juures üle tosina korra, et teha pärimusfilmi „Isa, poeg ja püha Toorum“. Hendrik Relve on viibinud selle rahva juures Eesti Rahva Muuseumi ekspeditsiooni koosseisus. Käidi erinevate hantide etniliste rühmade juures ja viibiti seal eri aegadel. Aga mõlemad puutusid kokku metsaperedega, kellel säilinud palju iidseid pärimusi. Saates jagatakse saadud muljeid hantide elust ja vaimsest maailmast.Saate autor on Hendrik Relve. Kuula 29. jaanuaril kell 14.05. Foto: Marks Soosaar hantide juures (foto: Shosso).

Seekordses Ilmaparandaja saates tuleb põhjalikumalt juttu põlisrahvaste elust Lääne-Siberis ja sellest milliseid tagajärgi toob endaga kaasa nafta tootmine sealkandis. Stuudios on kõlas etnoloog ja dokumentalist Liivo Niglas, kellel hiljaaegu valmis Lääne-Siberis salvestatud dokumentaafilm nimega Armastuse maa. Saatejuht on Mirjam Matiisen. (Mirjam Matiisen.)

Ville Arike, Henry Rull ja Martin Šmutov alustavad Tartu Ülikool/Rocki euroteekonna hindamisega (0.50) ja ennustavad, kuidas läheb edasi. Samuti meenutab Ville (8.45), kuidas läks Rockil aastal 2008 Venemaale reisimisega peaaegu kõik lörri. Seejärel arutatakse, mida suudab Kaunase Žalgirisele anda uus peatreener (11.35). Uue rubriigina annab Martin küsimuste kiirtuld ja teistele järada viis korvpallikonti (16.55) ning siis arutatakse, mis on lahti lätlastega, et Kristaps Porzingis ei suuda NBA tähtede mängul publikuhääletusel alistada Kobe Bryantit (22.50). Saate lõpetavad panustamis- (27.30) ja vaatamissoovitused (31.00), mida vürtsitab väike kild Golden Stare Warriorsi senisest hooajast.

Fred Jüssi kogumik Reisikirju võtab kokku loodusmehe rännud: nii Eestis, Leedus kui ka Lapimaal, Siberis, Fääri saartel, Läänemere saartel, samuti lihtsalt mõtterännud inimloomuse radadel. (Fred Jüssi. Reisikirju. Loeb Rando Tammik.)

Vene impeeriumi teenistuses ja hüvanguks töötanud meeste kõrval seisid nende abikaasad. Päris sageli juhtus, et tuntud ja edukate meeste abikaasad paistsid samuti silma. Tuntud naiste seas oli aga ka eesti päritolu kunstnik, kes sai nii Siberis kui ka Euroopas tuntuks tänu omaenda andele. Räägib professor Aadu Must.

Vene impeeriumi teenistuses ja hüvanguks töötanud meeste kõrval seisid nende abikaasad. Päris sageli juhtus, et tuntud ja edukate meeste abikaasad paistsid samuti silma. Tuntud naiste seas oli aga ka eesti päritolu kunstnik, kes sai nii Siberis kui ka Euroopas tuntuks tänu omaenda andele. Räägib professor Aadu Must.

Tartu ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust. Arstid said Vene impeeriumis tööd nö perearstidena, arstid said tööd laevastikus laevaarstina, meditsiiniteadlased läksid Venemaa avarustesse teadust tegema. Venemaal töötanud ja ilma teinud Eestist pärit või Eestis õppinud arstidest räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must.

Tartu ülikooli asutamispäevast alates on ülikoolis õpitud arstiteadust. Arstid said Vene impeeriumis tööd nö perearstidena, arstid said tööd laevastikus laevaarstina, meditsiiniteadlased läksid Venemaa avarustesse teadust tegema. Venemaal töötanud ja ilma teinud Eestist pärit või Eestis õppinud arstidest räägib Tartu Ülikooli professor Aadu Must.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

19. sajandil läksid haritud inimesed Eestist Siberisse elama ja tööle ka teiste elualadele, mitte ainult uusi maid avastama ja vallutama. Tartu Ülikooli professor Aadu Must räägib neist baltisakslastest ja ka eestlastest , kes leidsid oma koha ülikoolides teadustööstööd tehes või kõrgetes riigiametites. Tomski ülikool Siberis on loodud Tartu Ülikooli baasil ja Ida-Siberi Peavalitsus tõmbas magnetina Tartu diplomi omanikke.

Põhjasõjas tabas rootslasi 1709. aastal ränk kaotus Ukrainas Poltaava all, mis otsustas ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Nüüd võis Peeter I suunata oma vägede pealöögi Baltikumi selle lõplikuks vallutamiseks.

Põhjasõjas tabas rootslasi 1709. aastal ränk kaotus Ukrainas Poltaava all, mis otsustas ka Eesti- ja Liivimaa saatuse. Nüüd võis Peeter I suunata oma vägede pealöögi Baltikumi selle lõplikuks vallutamiseks.

Seekord ollakse inspireeritud Arbo Tammiksaare ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmist „Kristus elab Siberis”. Külas on semiootik Mihhail Lotman. Juttu tuleb filmis portreteeritud vissarioonlaste kogukonnast kaugel Siberis ja teistest religioossetest kogukondadest. Seda mudelit kõrvutatakse katsetega ellu viia utoopiad – visioone elukorraldustest, mille printsiibid pärinevad inimlikust ratsionaalsusest. Kuidas suhestuvad utoopia ja revolutsioon? Kas tähtsam on vabadus või õnn? Räägitakse ka Dostojevski kurjast ja läbinägelikust põrandaalusest. Saatejuhid on Urve Eslas ja Mihkel Kunnus.

Seekord ollakse inspireeritud Arbo Tammiksaare ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmist „Kristus elab Siberis”. Külas on semiootik Mihhail Lotman. Juttu tuleb filmis portreteeritud vissarioonlaste kogukonnast kaugel Siberis ja teistest religioossetest kogukondadest. Seda mudelit kõrvutatakse katsetega ellu viia utoopiad – visioone elukorraldustest, mille printsiibid pärinevad inimlikust ratsionaalsusest. Kuidas suhestuvad utoopia ja revolutsioon? Kas tähtsam on vabadus või õnn? Räägitakse ka Dostojevski kurjast ja läbinägelikust põrandaalusest. Saatejuhid on Urve Eslas ja Mihkel Kunnus.

Siberi eestlaste laulude kaudu saab selgemaks eestlaste külade asutamise lugu, käekäik läbi Siberis elatud aastate. Saates kõlavad laulud on valitud nendest küladest, kus eesti keelt veel sajandi vahetusel pruugiti.

Siberi eestlaste laulude kaudu saab selgemaks eestlaste külade asutamise lugu, käekäik läbi Siberis elatud aastate. Saates kõlavad laulud on valitud nendest küladest, kus eesti keelt veel sajandi vahetusel pruugiti.

Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Eestlaste teadvusse jõudsi Siber 18. sajandil. Esimese lainena viidi siit Siberisse Põhjasõja aegu sõjavangid. Siis algas massiline sunnitööle saatmine ja 19. sajandi teises pooles rännati Siberisse välja paremat elu otsima.

Luteriusuliste rahvaste kolooniate rajamise eestvõtjateks olid luterlikud pastorid. Kolooniate elu aitasid edendada ja seal mängisid suurt rolli ka kooliõpetajad. teiste probleemide hulgas, millega tegeleda tuli, olid ka viinakurat ja kullapalavik ja pruudiprobleem. Professor Aadu Must räägib saates, kuidas noor kooliõpetaja Jüri Veem Siberis hingede eest võitles ja viina küüsist päästa aitas.

Luteriusuliste rahvaste kolooniate rajamise eestvõtjateks olid luterlikud pastorid. Kolooniate elu aitasid edendada ja seal mängisid suurt rolli ka kooliõpetajad. teiste probleemide hulgas, millega tegeleda tuli, olid ka viinakurat ja kullapalavik ja pruudiprobleem. Professor Aadu Must räägib saates, kuidas noor kooliõpetaja Jüri Veem Siberis hingede eest võitles ja viina küüsist päästa aitas.

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

Kui palju eestlasi tsaarivõimu ajal Siberisse sattus, sellest räägib Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must (pildil). Seaduslike külade kõrval rajasid eestlased Siberis ka ebaseaduslikke. Kuidas kokku toodud rahvad Siberis omavahel hakkama said? Kes ja miks pidasid Siberis maha Kitapi sõja? Mis juhtus, kui hiidlased ja saarlased taheti Siberis ühte külasse elama panna?

Raamat jutustab 1941. aastal Venemaale evakueeritud eesti lastekodulastest. Loos elustuvad sõjaaja olustik Siberis ja sõjajärgsed aastad Eestis. Raamatus on küllaga traagikat, ent tegevustik areneb hoogsalt nagu põnevusjutus, pannes lugeja unustama, et lahtirulluvatel sündmustel on tõsieluline taust. (Ene Hion. Valged varesed. Toimetab Küllo Arjakas.)

Millal ja kus kuulevad põllumehed nelja ministri ja kõrge euroülemuse sõnumeid, mida näitab marjakasvatuse uuring ning turuseis, miks hakkas väljasaadetu Siberis päevikut pidama ja tagasi koju jõudes läbielamised luulevormi valas ning kuidas pere küüditaja naise abiga küüditamisest pääses ja kus saab paarsada last maaelu maigu suhu. (Madis Ligi)