Podcasts about instituudi

Igal maal on oma keel, mis on ainulaadses suhtes keskkonna, kliima, elutingimuste ja inimeste vajadustega. Sõnavaras, grammatikas ja rahvapärimuses on tallel tuhandete aastate kogemused, mis muutuvad aga kättesaamatuks siis, kui oma maa keel satub mõne teise keele surve alla. Paljusid keeli, sh eesti keelt ohustab täna inglise keele domineerimine, ent samamoodi on tunda ühtlustatud eesti kirjakeele survet meie kohalikele keeltele. Tartu keelt peetaksegi väljasurnuks, mulgi, seto ja võro keel on veel alles. Miks ja kuidas? Oma kogemusi jagavad Pargi Indrek, Jüvä Sullõv, Laane Triinu ja Rahmani Jan, kes on otsustanud oma lapsed üles kasvatada ja tekste luua võro keeles. Sõna saavad sekka öelda kõik osalejad, kellel on kohalike keelte tähenduse kohta midagi arvata. Meeldib või ei? Oskame või mitte? Vajame või ei? Naeratame või põlastame? Arutelus osalejad: Pargi Indrek, Jüvä Sullev, Rahmani Jan, Laane Triinu Arutelujuht: Uguri Kadri (Võro Instituudi haridusprojektide koordinaator) Arutelu korraldaja: Võro Instituut

Täna on leinapäev.

Uus ÕS ilmub 2025. aastal nii veebis kui ka paberil. Sel nädalal andsid Eesti keele Instituudi teadlased ülevaate valmiva sõnaraamatu ja EKI teatmiku hetkeseisust ja Emakeele Seltsi keeletoimkonna viimastest otsustest.

Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi uus hooaeg.

Järgmisel aastal alustatakse Euroopasulatusliku rohelise vesiniku tootmisega. Miljon tonni aastas. Võite ju küsida, et nii vähe? Sellega ei kataks ka Eesti kütustevajadust. See on algus, esimene samm. Kas vesinikust saab mingi imerohi kõigile maailma ja Eestigi energiaprobleemidele? Vaevalt. Hübriidsus ja mitmekesisus on energiatuleviku lahenduseks. See tuleb asjatundjate arvates siiski kiiremini, kui kümne ja enama aasta pärast nagu on seda ennustanud Riigikogu juures tegutstev arenguseire keskus. Saates tuleb juttu ka sellest ennustusest. Räägime Eestis sõitma hakkavatest vesinikutaksodest ja sellest, kus ja milles on tegelikud karid ja kitsaskohad vesinikumajanduse käivtumisel. Saatekülaline Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja vesinikutehnoloogia ettevõtte PorweUp asutaja ja juht Ivar Kruusenberg. Saatejuht Marek Strandberg.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös tehtud küsitlusest selgus, et Eesti 200 toetus on viimase kolme aasta madalaimal tasemel. Miks on värske valitsuserakonna reiting langenud? Kas koalitsioonis on partneritele liialt järele antud ning oma nägu kaotatud? Kas "värske veri" parlamendiridades ei ole valijate ootusi õigustatud? Saates on külaliseks Eesti 200 Riigikogu fraktsiooni aseesimees Kadri Tali. Saatejuht on Nele Kullerkupp.

Konservatiivide vestlussaates "Vaba sõna" on saatejuht Anti Poolametsal külas orientalist, usundiloolane ja Ühiskonnauuringute Instituudi juhataja Peeter Espak.Juttu tuleb vihakõneseaduse pealesurumisest ning teaduse manipuleerimisest. Sõnavabadus on paljudes kuulsates lääne ülikoolides löögi all. Kuulajad saavad teada, kuidas lääneriikides üha kasvav woke-liikumine ehk vasakäärmuslikud ärklejad üha uusi tabuteemasid välja mõtlevad. Saatejuht uurib, kuidas teaduslikkust taotleval ajal vohab üha rohkem ebateadus, mis pressib end ülikoolide seinte vahele.„Vaba sõna“ levib suvel kõigis Tre Raadio kanalites ja läheb kuni augusti lõpuni eetrisse igal kolmapäeval kell 19 ning kordusena laupäeviti kell 12. Virumaa Tre Raadios, Põhja-Eesti Tre Raadios, Rapla Tre Raadios, Pärnu Tre Raadios, Ring FM-is, Ruut FM-is. Kesk-Eesti Tre Raadios hakkab saade eetris olema neljapäeviti.

Eetris on "Jukuraadio", järjekorraga 454. saade. Seekord on on Juku-Kalle asemel tema naissoost maapealne asemik Aet Kukk, kes on Inimõiguste Instituudi tegevjuht. Saate külalised on Kristina Mänd E-riigi Akadeemiast ja Eeva Eek-Pajuste, kes on Kaitseuuringute Keskuse, Lennart Mere konverentsi tegevjuht. Räägime valimiskompassidest, inimõiguste aastakonverentsist ja alguses ka köögijuttu. Säti ise nagu õigeks pead.

Täna keskpäeval esitleti kinos Sõprus sel poolaastal esilinastuvaid uusi filme.

8.

Saatekülaline Tuuli Käämbre on Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur, keemilise bioloogia laboratooriumi juhataja.

Arutleme Venemaa ja USA ning Venemaa ja NATO vaheliste kõneluste üle. Külas on politoloog Holger Mölder, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja Eesti esindaja Põhja-Atlandi Nõukogus Jüri Luik.

Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees Vootele Hansen tõdes Postimehe otsesaates, et Maailma Arstide Liidu koostatud (aastal 1947) eetikanõuded võivad sattuda ohtu. «Teatud määral satub ohtu. Üldjuhul ei tehta meditsiinilisi toiminguid millega inimene nõus ei ole. Samas ma ei kujuta ette olukorda, kus politsei hakkab inimesi sundkorras arsti juurde viima,» sõnas ta.

Kui Hiina käitub diplomaatias hundina - kuidas sellele reageerida? Leedu tüli Hiinaga - kuidas peaks Eesti suhestuma? Katja Koort, Tallinna ülikooli lektor, Frank Jüris Välispoliitika Instituudi teadur ja Marko Mihkelson Riigikogu Väliskomisjoni juht arutavad. Saadet juhib Neeme Raud.

Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi teadlasena, Tallinna Polütehnilise Instituudi professorina, Stockholmi Ülikooli professorina ja emeriitprofessorina uuris ajaloolane Enn Tarvel (31.07.1932–22.09.2021) oma pika ajalooteadlase karjääri jooksul Eesti ajaloo teemasid muinasajast tänapäevani. Enn Tarveli erakordselt laia ampluaad, mõtteerksust, kaasahaaravat jutustamisoskust, täpset ja kujundlikku eesti keelt saab nautida Vikerraadio varamust.

Eesti on tänavu teist aastat ÜRO Julgeolekunõukogu liige – meie valitud liikmesuse periood kestab 2021 a lõpuni. Tegemist on Eesti diplomaatia suurprojektiga – ajaloolise ja unikaalse võimalusega maailmapoliitikas nii kõrgel tasemel kaasa rääkida. Arutelu eesmärk on jagada meie kogemust maailma kriisidiplomaatia keskmest: kuidas paistab maailmapoliitika ÜRO Julgeolekunõukogu laua äärest. Tutvustame olulisemaid välis- ja julgeolekupoliitika trende, sh muutusi suurriikide poliitikas, konfliktiallikaid, ning seda, kas ja mida saab Julgeolekunõukogu neis valdkondades ette võtta. Uurime, milline on Hiina, USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa ja Venemaa kui alaliste liikmete roll ning omavaheline dünaamika ÜRO Julgeolekunõukogus. Kas ja kuidas mõjutab see rahu ja julgeolekut maailmas tervikuna? Soovime jagada diplomaatide vahetuid muljeid ja pakkuda sissevaadet ÜRO toimimisse, seda ka pandeemia tingimustes. Lisaks arutame, kuidas tugevdab selline projekt Eesti julgeolekut ning milline mõju saab üldse olla väikeriigil rahvusvahelise diplomaatia tippliigas. Arutelujuht: Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor) Arutelus osalejad: Jüri Luik (Riigikogu liige), Marko Mihkelson (Riigikogu väliskomisjoni esimees), Gert Auväärt (Eesti esinduse asejuht ÜRO juures) Arutelu korraldaja: EV Välisministeerium

Kuidas saaks Eesti kõrgharidussüsteem "ajaga kaasas käia" ning koolitada tuleviku oskustega eksperte ja spetsialiste? Teema on ajendatud Euroopa Liidu Roheleppest ning Eesti kliimaeesmärkidest, mille kohaselt peame ette võtma tõsiseid samme, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Tehtavad investeeringud on paljulubavad ning toovad loodetavasti kaasa nii tööstuse kui energiatootmise rohestamise. Sellega seoses loodame luua vajalikke "tulevikutöökohti". Juba praegu näeme, et ettevõtted värbavad enda kollektiividesse roheeksperte. Küsimus seisneb aga selles, kas praegune kõrgharidussüsteem koolitab vajalike teadmistega tulevikutegijaid? Tulevikutrendid näitavad, et ühiskonnas toimuvad arengud järjest kiiremas tempos – sama kiires tempos aeguvad ka teadmised. Kuna uued "rohetuuled" ja tehnoloogia areng nõuavad ajaga kaasas käivat õpet (sh ümber- ja elukestev õpe), siis puudutab teema kõiki ühiskonnakihte. Arutelujuht: Kaisa Hansen Arutelus osalejad: Grete Arro (Tallinna Tehnikaülikooli hariduspsühholoogia ja didaktika spetsialist, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi teadur), Mario Kadastik (Tallinna Tehnikaülikooli kaasatud professor, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur ja teadusdirektor, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president), Helen Sulg (Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja juht), Sander Ots (Comodule'i tootejuht), Tiit Land (Tallinna Tehnikaülikooli rektor) Arutelu korraldaja: Tallinna Tehnikaülikool (Ettevõtlusosakond)

Juuniküüditamise mälestuseks avaldame erisaadet, mille peateemaks on Kommunismiohvrite memoriaali audiokirjeldus. See on inspireeritud vaegnägijatele mõeldud ekskursioonist Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Sergei Metlev kutsub podcasti kuulajaid virtuaalsele ekskursioonile Maarjamäel. Sergei räägib detailselt memoriaali kompleksi ülesehitusest, väljanägemisest ja laiemast tähendusest nii, et kuulajatel tekkiks terviklik pilt ilma memoriaali nägemiseta. 14. juuni on leinapäev, kuna 14. juunil 1941. aastal toimus esimene massiline küüditamine Balti riikidest GULAG-i koonduslaagritesse. Eesti kommunismiohvrite memoriaal Tallinnas Maarjamäel on pühendatud kõigile Nõukogude Liidu terrori all kannatanud Eesti inimestele. Rohkem infot: memoriaal.ee 

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume […]

JUKU RAADIO 364. köögilaud vestleb juuniküüditamisest 1941. Köögilauas ei ole võibolla kohane nutta, sestap katsume rääkida hoopis taustast: miks haarati kaasa erinevatest Eesti regioonidest nii erinev arv inimesi? Selle teadmise jaoks on leiutatud Inimõiguste Instituudi juht Vootele Hansen. Juuniküüditamise kui kurioosse ja inimeste sihipärase hävitamise meenutamise olulisusest räägib Aet Nutt (samuti Inimõiguste instituut). Korraks kandume ka Siberisse ning võtame koos Marko Poolametsaga (Mäluinstituut) kõneks ühe õige omapärase tegelase – Vello Hindreuse, fotograafi, kellest kujunes Siberis erakordne dokumentalist ning igapäevaelu kajastaja. Sellised olmepildid on ülimalt haruldased ning kõnelevad meile rohkem kui 1000 pisarat.

Seekordseks külaliseks on Pärtel Poopuu, Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudi magistrant, kes on uurib pandeemia mõju inimeste vaimsele tervisele. Lisaks nimetab ta end sinu koostööpartneriks vaimse tervise radadel (LinkedIn) ja on Prudens'i kaasasutaja.Mida need rollid endast kujutavad saad teada kuulates uut podcasti. Keskendume seekord digiväsimuse lahkamisele ning vaatame, kuidas saab end ja jälle värskeks turgutada.Antud teemad leiavad laiemat käsitlust juba 12.mail toimuval Parimate digipraktikate päeval.Ootame Sinu tagasisidet saate kohta info@pare.ee

PhD Peeter Kaasik: "Üleskutse miitingule kogunemiseks oli sõnastatud väga kavalalt: kutsuti üles mälestama Stalini ja Hitleri ohvreid. Üleskutse oli perestroika ja glasnosti mõtetega kooskõlas, räägiti ajaloost selgemas keeles." Hirvepargi miiting on Eesti Mälu Instituudi teaduri Peeter Kaasiku sõnul sümbol, mis tegi otsa (iseseisvuse taastamiseks -toim) lahti.

Eesti Mälu Instituudi teadur Olev Liivik: "Teenimatult vähe räägitakse tõeliselt suurest keskkonnaprobleemide maaletoojast Ott Koolist, kes julges üsna varsti pärast Tšernobõli katastroofi kutsuda 25. mail 1986. aastal Eesti Raadio saatesse "Mikrofoorum" esinejad rääkima fosforiidi kaevandamisest."

Eesti Mälu Instituudi vanemteadur Olev Liivik: " 1982. aastal Nõukogude Liidus heaks kiidetud toitlustusprogramm tähendas seda, et 2000. aastaks pidid piltlikult öeldes olema kõik Nõukogude Liidu põllud üle külvatud kunstväetistega ja sellega oli tegelikult Rakvere küsimus otsustatud: Rakverega ei tohtinud enam oodata ja Kabala kaevandus tuli käivitada 1989. aastal."

Brexiti läbirääkimistel on kaalul, mis saab ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhetest pärast käesoleva aasta lõppu, kuna 1. jaanuarist saab läbi Ühendkuningriigi üleminekuperiood ja sellest hetkest ei kehti neile enam ELi reeglid. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik , intervjuu on pärit saatest “Välispanoraam”, mida on täispikkuses võimalik vaadata Postimees TV-st. Koroonaviiruse eest hoidumiseks on […]

Brexiti läbirääkimistel on kaalul, mis saab ELi ja Ühendkuningriigi kaubandussuhetest pärast käesoleva aasta lõppu, kuna 1. jaanuarist saab läbi Ühendkuningriigi üleminekuperiood ja sellest hetkest ei kehti neile enam ELi reeglid. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi nooremteadur Piret Kuusik , intervjuu on pärit saatest "Välispanoraam", mida on täispikkuses võimalik vaadata Postimees TV-st. Koroonaviiruse eest hoidumiseks on intervjuu tehtud maskides.

Seekordne "Välistund" küsib, mis on Lõuna-Korea popkultuuri edu saladus ja kuivõrd aitab see Soulil mõjutada maailmapoliitikat. Stuudios on Lõuna-Korea kunstiajaloo ja popkultuuri uurija Maari Hinsberg, Hiina ekspert Leslie Leino, Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Seekordne "Välistund" küsib, mis on Lõuna-Korea popkultuuri edu saladus ja kuivõrd aitab see Soulil mõjutada maailmapoliitikat. Stuudios on Lõuna-Korea kunstiajaloo ja popkultuuri uurija Maari Hinsberg, Hiina ekspert Leslie Leino, Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik ja saatejuht Evelyn Kaldoja.

Rein Lang ja Väino Koorberg uurivad saates „Olukorrast ajakirjanduses“ sedapuhku, kust läheb piir ajakirjandusliku sisu ja reklaami vahel. Kas lugeja või vaataja saab aru, kui teda peenelt haneks tõmmatakse ja talle ajakirjanduse asemel müügimõtteid pakutakse? Kas asjalik sisuturundustekst on saatanast? Stuudios on koos meiega Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi noored meediauurijad, kes vaatasid viimase aasta jooksul […]

Rein Lang ja Väino Koorberg uurivad saates „Olukorrast ajakirjanduses“ sedapuhku, kust läheb piir ajakirjandusliku sisu ja reklaami vahel. Kas lugeja või vaataja saab aru, kui teda peenelt haneks tõmmatakse ja talle ajakirjanduse asemel müügimõtteid pakutakse? Kas asjalik sisuturundustekst on saatanast? Stuudios on koos meiega Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi noored meediauurijad, kes vaatasid viimase aasta jooksul tähelepanelikumalt Eesti telekanalite uudiste- ja publitsistikasaateid, püüdes sealt üles leida varjatud reklaami ja turundussõnumeid, ning jagavad nüüd kuulajatega oma esimesi muljeid.

Mais 2021 ootab Eestit ees juba kolmas ÜRO inimõiguste ülevaatus, kus rahvusvahelisel tasandil hinnatakse Eesti riigi panust inimõiguste tagamisele ja kaitsmisele. Riikide soovitustest ja hinnangutest koostatakse põhjalik kokkuvõte, millest peaks saama oluline inimõiguste kaitse tööriist nii riigile kui ka valitsusvälistele organisatsioonidele. Mais annab Eesti aru, kuidas eelmisel korral saadud soovitusi on viimase viie aasta jooksul rakendatud. Kas selliseid aruandeid ja ülevaatusi tehakse, et kaitsta iga Eesti inimese elu, õigusi ja heaolu, või on see lihtsalt üks rahvusvaheline kohustus? Mis on rahvusvaheliste lepingute ja kohustuste otsene kasu Eesti inimesele? Arutelul on kirjutustõlge. Viipekeel Arutelu juht: Ahto Lobjakas Osalejad: Juta Saarevet (Õiguskantsleri kantselei, puuetega inimeste õiguste valdkonna juht), Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor, Turu ülikooli rahvusvahelise poliitika dotsent, Kelly Grossthal (Eesti Inimõiguste Keskuse ekspert) Korraldaja: Eesti Inimõiguste Keskus Arutelu toimus 14. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

JUKU RAADIO 309. KÖÖGILAUD: „Sakslaste puhul pole mitte midagi, mis oleks süütu, ei elavate ega veel sündimata sakslaste puhul! Täitke seltsimees Stalini juhtnööre ning tampige fašistlik elajas oma koopas igavesti põrmuks! Murdke jõuga saksa naiste rassiuhkus! Nad on teie seaduslik sõjasaak! Tapke, vaprad, võidukad punaarmeelased!” Nii kirjutas 1943. aastal ajalehe “Pravda” juhtkiri, tõenäoliselt Ilja Ehrenburgi sule läbi. Sedapuhku räägimegi “vabastajatest” 1944-45. aastal. Sõjavägede marodööritsemine, vägistamised, tapmised, röövimised ja vargused. Sekka ka anekdootlikku dokumentaalvara vene ohvitseridest, kelle staatuseks oli vähemalt 7 käekella ühel käel. Mälu Instituudi vanemteadur Peeter Kaasik pajatab lähemalt ja ühtlasi ka internetinäitusest, mis pajatab omakorda dokumentidest, propagandast ja hallist argipäevast neil hulludel aegadel Eestis ning laiemaltki. Kaaskülalisena ka punk-kirjanik Arvi Tapver.

KÕIKIDE KRIMM: “Krimm on meie!” ei saa hüüda ainult Putini truud riigialamad, vaid palju suurem osa maailma sootsiumist. Krimmi ajalugu on rahvuslikult kirev: taurid, roomlased, kreeklased, sküüdid, gootid, tatarlased, türklased… Ja alles viimastel sajanditel ka ukrainlased, venelased ning eestlased. JUKU Raadio 308. köögilauas pildistame eilset ja tänast Krimmi koos ERR-i Moskva korrespondendi Anton Aleksejeviga, Tõnissoni Instituudi juhataja Andrus Villemiga ning rännumees Tõnu Antipoviga. Liigume mööda Krimmi poolsaart läbi sajandite, geograafia, poliitika ning inimeste ja peatume 2020. aasta maikuus. Venemaa okupeeritud Krimm on vabaõhumuuseum, mille tänaseks põhiliseks ülesandeks oleks justkui säilitada Nõukogude Liidu atmosfäär.

Jaanuaris 30 aastat tagasi asutati EKRE (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond). Ometi ei ole sellel mingit pistmist tänaste kaabude pluss Põlluaasaga. Kohe mitte mingisugust. Kentsakas ajalooline nimekaaperdamine annab aga Juku-Kalle Raidile võimaluse kokku kutsuda konsiilium, mis 30 aasta taguseid parteide tekkimisi ning saatust valgustab. Köögilauas osalevad Vootele Hansen (Inimõiguste Instituudi juht), Andres Heinapuu (esimese ja õige EKRE juhatuse kirjutaja) ning Andres Herkel (Vabaerakond).

Saatekülaline on Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik.

Saatekülaline on Eesti Välispoliitika Instituudi teadur Piret Kuusik.

Seoses teaduse rahastamise teemaga kipuvad üles kerkima korduvad küsimused: Mis kasu on teadlaste tööst? Kuidas teaduse rahastamise tõus inimeste elu paremaks muudab? Miks peetakse teaduse rahastamist investeeringuks ja kas see tasub päriselt ära? Ühisarutelus osalevad Eesti noored tippteadlased laiast erialade valikust, alates teoreetilisest füüsikast ja lõpetades muusikateadusega, et näidata, kuidas ja millise viiteajaga uusimad avastused nende erialalt eestlaste igapäevaellu jõuavad. Arutelu juht: Tuul Sepp (Eesti Noorte Teaduste Akadeemia) Osalejad: Jaan Aru (Berliini Humboldti Ülikooli järeldoktor), Katrin Tiidenberg (Tallinna Ülikooli dotsent), Ester Oras (Tartu Ülikooli vanemteadur), Marju Raju (Eesti Muusika ja Teatriakadeemia teadur), Mario Kadastik (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadusdirektor), Andra Siibak (Tartu Ülikooli professor) Korraldaja: Eesti Noorte Teaduste Akadeemia Arutelu toimus 10. augustil Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin.

Tere Ausad kuulajad, Tänases saates oleme me külas Citymed hambakliiniku omanikul doktor Meeme Mõttusel. Meeme on elanud kirevat, aktiivset ja äärmiselt mitmekülgset elu. Asutanud mitmeid erinevaid kliinikuid, teinud kõvasti sporti ja tegelenud viimased 15 aastat enda sisemaailma arendamisega. Tal on 5 last ning meiega jagab ta saates häid nõuandeid äri tegemisest, suuhügieenist, elu teadlikust loomisest sellest, mida tõeline rikkus ning õnnelikuks olemine tegelikult tema jaoks tähendab. Tegemist on tasulise saatega, kui soovid kuulata tervet episoodi ja ka kõiki teisi tasulisi külalistega saateid, siis leiad need kõik suletud Facebooki grupist: www.facebook.com/groups/ausadvestlused/ Ligipääsu saamiseks tuleb sooritada väike tasu järgnevale kontole: IBAN: GB68REVO00997013422585 BIC: REVOGB21 SAAJA: Chris Kala SUMMA: 12€ / kuus SELGITUS: Oma facebooki nimi NB! Swedbank omanikel soovitan sooritada makse läbi arvuti ja valida eraldi välismakse, muidu võib tekkida probleeme kande sooritamisel. Mõtted Meemelt: „Ma ei karda eksimusi, kaotusi või tagasilööke elus! Pigem vaatan, mida saan sellest õppida ja mida on selles positiivset!“ „Kui sul on eesmärk, siis sa suudad seda ka täita tegelikult!“ „Meil kõigil on mingisugune loomus ja oluline on lapsevanemana seda targalt märgata ja anda võimalusi erinevaid asju proovida ja katsetada ja eksida.“ „Leidke oma loomus ja olge lihtsalt head inimesed!“ „Ole flows, ole loomulik ja ole see, kes sa oled!“ „Kui ühel hetkel mõistusest tulenev vibratsioon või energia sünkroniseerub südametundega, siis see ongi see õige!“ „Põhilised probleemid, mis inimesel on, on kaks asja: üheltpoolt me koguaeg tahame ja teisalt me koguaeg mõtleme!“ „Nii kui inimesed lasevad end täiesti vabaks, nii hakkavad asjad juhtuma ja juhtuvad imelised asjad!“ „Eesmärk või suund on tihti vale siis, kui ma nagu meeletult tahan seda, et ma pean selle saavutama, ma pingutan selle nimel. Need kõik asjad on lõppenud minu elus väga halvasti!“ „See, mis tuleb suure ja raske tööga, selle sa kaotad niikuinii!“ „Kui sa mõistusega saad aru ja sa püüad, aga midagi ei ole nagu ikka see, siis tegelikult lõpeb ära see suhe. Sa ei pea võitlema oma suhte nimel. Kui see sünkroonsus puudub, siis see lõpeb niikuinii ära!“ „Sa pead koguaeg vabastama end mingitest rollidest ja olema see kes sa oled praegu! Naisega oled mees, sõpradega oled sõber ja lastega oled isa!“ „Kõigepealt planeeri omale aeg perega ja puhkus ja alles siis töö! Kõlab võib-olla ebatraditsiooniliselt eestlaste jaoks, aga siiski edu algab puhkusest!“ „Nädalas tuleks 3-4 päeva tööd teha ja maksimum 4-5 tundi päevas midagi tõsiselt teha ja ülejäänud aeg tuleb chillida ja uskuge, raha hakkab rohkem tulema. Sest sa teed sihipäraselt fookusega tööd ja keskendud, selle asemel, et Facebookis aega raisata!“ „Ainuke inimene, kes saab olla efektiivne, on puhanud inimene!“ Sa asud kuulama podcasti Ausad Mehed, mille eesmärgiks on motiveerida ja inspireerida kuulajaid olemaks rohkem ausam enda vastu ning võtmaks suuremat vastutust enda isikliku elu ees. Lisaks, kui sa tunned, et saade, mida kuulad pakub sulle väärtust, siis too meile üks uus inimene või sõber, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See kõik aitab meil enda ja külaliste sõnumit edasi levitada!! www.chriskala.com www.martinpukspuu.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala www.facebook.com/ptpukspuu/ Instagram: www.instagram.com/chriskkala/ www.instagram.com/martinpukspuu/ Jälgi ka meie külalist: https://www.facebook.com/meeme.mottus https://www.instagram.com/citymed.eu/ https://citymed.eu Head kuulamist!

Saatekülaliseks Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja Kristi Raik.

Saatekülaliseks Eesti Välispoliitika Instituudi juhataja Kristi Raik.

Saatekülaline on Eesti Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik, teemaks Ukraina ja Euroopa sanktsioonid.

Saatekülaline on Eesti Välispoliitika Instituudi juht Kristi Raik, teemaks Ukraina ja Euroopa sanktsioonid.

Populismi tõusust Euroopas räägitakse järjest enam, kuid tihtipeale jääb selle tähendus ja olemus segaseks. Käesoleval paneeldiskussioonil arutleme, mida tähendab populism ning selle tõus Euroopas? Kas populism on ainult negatiivse mõjuga või võib ta mõjuda Euroopa ja laiemalt lääne demokraatia probleemidele positiivselt? Kuhu suunas liigub Euroopa? Milline on populismi olukord Eestis? Arutelu toimumist toetab Konrad Adenauer Fond. Arutelu juht: Tõnis Saarts (Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi võrdleva poliitika dotsent) Osalejad: Mari-Liis Jakobson (Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi poliitikasotsioloogia dotsent) Ahto Lobjakas (Raadio 2 “Olukorrast riigis” saatejuht, Postimehe kolumnist) Ivo Rull (raamatu “Populismist” autor, kommunikatsiooniekspert) Korraldaja: Eesti NATO Ühing Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Demokraatia ja kodanikuvabadused on olnud viimastel aastatel globaalses languses. Autoritaarne populism ohustab demokraatiat ka läänes. USA on lahti öelnud oma rollist demokraatia edendajana maailmas. Euroopa Liit püüab küll esineda liberaalsete väärtuste kaitsjana, kuid ei suuda peatada illiberaalsete jõudude tõusu mitmes liikmesriigis. Kas demokraatia allakäik on paratamatu – nii mõeldi näiteks 1930ndatel aastatel – või saab seda peatada? Kas demokraatia langus ohustab ka rahvusvahelist õigust ja julgeolekut? Kuidas need trendid mõjutavad Eesti väärtuspõhise välispoliitika väljavaateid? Arutelu juht: Erkki Bahovski (Diplomaatia peatoimetaja) Osalejad: Mall Hellam (Avatud Eesti Fondi direktor) Andres Kasekamp (professor, Toronto ülikool) Lauri Mälksoo (professor, Tartu ülikool) Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor) Korraldaja: Eesti Välispoliitika Instituut, Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Arutelu leidis aset 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Kas sullegi tundub, et soomlasega vaidlemisest ei tule enamasti midagi välja ning oma jutule vahele rääkida ta ei lase? Ehk oled kuulnud, et põhjanaabrites tekitab hämmeldust eestlaste viis lõpetada vestlused ootamatult ja pikema ettevalmistuseta? Eestlaste ja soomlaste sarnasusse pimesi uskuda ei maksa, asja lähemalt uurides leiab meie suhtluskultuuris ka mitmeid erinevusi. Vestlusringis on inimesed, kes valdavad naabrite keelt ja tunnevad naaberrahva kultuuri. Arutelu juht: Anu Laitila (Soome Instituudi juhataja) Osalejad: Erkki Bahovski (Ajakirja Diplomaatia peatoimetaja), Krista Kiuru (Soome poliitik ja endine haridusminister), Kristi Raik (Eesti Välispoliitika Instituudi direktor) ja Janne Saarikivi (Helsingi Ülikooli professor) Arutelu on salvestatud 10. augustil 2018 Paides. Vabas õhus tehtud salvestusele lisavad värvi tuule puhumine, lehtede kahin ja vihma krabin. :)

Mööda suvist Eestit ringi sõites kuuleb nii eesti- kui ka võõrkeeli. Kuidas elavad aga meie piirkonnakeeled ja murded? Sellel teemal teeme saates juttu Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele ja kultuuri lektori Sulev Iva ja Võru Instituudi direktori Rainer Kuubaga. 

Mööda suvist Eestit ringi sõites kuuleb nii eesti- kui ka võõrkeeli. Kuidas elavad aga meie piirkonnakeeled ja murded? Sellel teemal teeme saates juttu Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele ja kultuuri lektori Sulev Iva ja Võru Instituudi direktori Rainer Kuubaga. 

Notar Priidu Pärna räägib seadusjärgsest pärimisest. Kas sündimata laps on oma isa pärija? Kas on võimalik pärandada veel sündimata lapsele? Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tutvustab vanuseteemalist uuringut. Miks peavad vanemaealised inimesed leppima lihtsama töö ja väiksema palgaga? Missugused on eelarvamused vanemaealiste töötajate suhtes? Meil on külas 80-aastane veel aktiivselt tegutsev mälumängur Peeter Erik Kubo. Tänases saates räägib ta oma värvikast lapsepõlvest ja kooliajast, elust Viljandis ja Berliinis. Arhiivilõigus meenutame Sulev Nõmmiku Kärna Ärnit. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. aprillil kell 16.05.

Notar Priidu Pärna räägib seadusjärgsest pärimisest. Kas sündimata laps on oma isa pärija? Kas on võimalik pärandada veel sündimata lapsele? Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi juhataja Iris Pettai tutvustab vanuseteemalist uuringut. Miks peavad vanemaealised inimesed leppima lihtsama töö ja väiksema palgaga? Missugused on eelarvamused vanemaealiste töötajate suhtes? Meil on külas 80-aastane veel aktiivselt tegutsev mälumängur Peeter Erik Kubo. Tänases saates räägib ta oma värvikast lapsepõlvest ja kooliajast, elust Viljandis ja Berliinis. Arhiivilõigus meenutame Sulev Nõmmiku Kärna Ärnit. Saatejuht on Ülle Karu. Kuulake 21. aprillil kell 16.05.

Arutame Lääne ja Venemaa suhteid peale Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Suurbritannias. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja riigikogu liige Eerik Niiles Kross. Saatejuht on Ahto Lobjakas.Kuulake 26. märtsil kell 14.05. Foto: Uurijad pärast närvigaasi avastamist Salisbury's kiirabiautot kontrollimas. Autor/allikas: SCANPIX

Arutame Lääne ja Venemaa suhteid peale Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Suurbritannias. Stuudios on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik ja riigikogu liige Eerik Niiles Kross. Saatejuht on Ahto Lobjakas.Kuulake 26. märtsil kell 14.05. Foto: Uurijad pärast närvigaasi avastamist Salisbury's kiirabiautot kontrollimas. Autor/allikas: SCANPIX

„Keskajal kui oli Vana-Liivimaa, oli tänase Eesti-Läti ala autonoomia, kuid riikluse mõttes see polnud eestikeelne kultuur, see oli pigem teistes keeltes. Ja nüüd, kui eesti keel ja kultuur on jõudnud kultuurrahvaste perre, siis ma jään hoidma pöialt, et ta sealt ei kaoks.“ Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Meie vestlus leidis aset Eesti Vabariigi 100. aastapäeval 24. veebruaril 2018, vaid mõni tund enne San Francisco lahe piirkonna eestlaste pidulikku koosviibimist
 Sunnyvale’is Californias. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis ning Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees.
 Tänases saates räägime: Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas e-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule ja paljust muust.

Meie kolmekümne kolmanda saate külaliseks on eesti õigusteadlane, akadeemik, Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Vaadates Eesti Vabariigi sünnipäeval meie omariikluse esimest sadat aastat, millest pool on möödunud võõrvõimu käe all, oleks raske ette kujutada sobivamat saatekülalist kui professor Mälksoo, kes on uurinud Nõukogude Liidu annektsiooni ning riikide järjepidevust Balti riikides rahvusvahelise õiguse kontekstis. Lauri Mälksoo on õppinud ning elanud nii Eestis, Saksamaal, Jaapanis kui ka Ameerika Ühendriikides. 2013.a. detsembris valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, olles praegu selle noorim akadeemik. Lisaks mitmetele teistele rollidele on ta olnud ka Eesti Välispoliitika Instituudi juhatuse esimees ning Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nõukogu esimees. Selles episoodis räägime Eesti sünnipäevast rahvusvahelise õiguse kontekstis. Eesti võimest mõista üheaegselt nii Venemaad kui lääneriike. Asümmeetrilisest infosõjast ning sõja mõistest 21. sajandil. Kübersõja definieerimisest rahvusvahelises õiguses. Eesti maailmapositsioonist rahvusvahelise õiguse valdkonnas. E-residentsuse mõjust rahvusvahelise õiguse arengule. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

"Soome vabaduse ja Eesti au eest!" Nii mõtlesid teise maailmasõja ajal Soome sõdima läinud eesti mehed. Eesti mehed võitlesid nii Soome väe kooseisus kui ka luurerühmades. Mälu Instituudi vanemteaduri Meelis Saueaugu sõnul on soomepoisid omalaadseks sümboliks ja kvaliteedimärgiks Eesti ja Soome suhetes ja militaarkoostöös eriliselt.

"Soome vabaduse ja Eesti au eest!" Nii mõtlesid teise maailmasõja ajal Soome sõdima läinud eesti mehed. Eesti mehed võitlesid nii Soome väe kooseisus kui ka luurerühmades. Mälu Instituudi vanemteaduri Meelis Saueaugu sõnul on soomepoisid omalaadseks sümboliks ja kvaliteedimärgiks Eesti ja Soome suhetes ja militaarkoostöös eriliselt.

Hiina kosmoseobservatoorium DAMPE leidis kosmilisest kiirgusest märke tumeda aine olemasolust maailmaruumis. Märke seletab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor.Inimeste sagenenud maailmarännakud ja eksootiliste taimede huvi on ühed põhjused, miks Eestisse ja mujale Põhja-Euroopasse on sugenenud metsataimede haigusi põhjustavaid seeni. Invasiivseid metsapatogeene on uurinud Eesti Maaülikooli metsapatoloog Rein Drenkhan.

Hiina kosmoseobservatoorium DAMPE leidis kosmilisest kiirgusest märke tumeda aine olemasolust maailmaruumis. Märke seletab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor.Inimeste sagenenud maailmarännakud ja eksootiliste taimede huvi on ühed põhjused, miks Eestisse ja mujale Põhja-Euroopasse on sugenenud metsataimede haigusi põhjustavaid seeni. Invasiivseid metsapatogeene on uurinud Eesti Maaülikooli metsapatoloog Rein Drenkhan.

Labor võtab käsile mereteemad, kahe hiljuti kaitstud doktoritöö ainetel.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadur Tiia Möller räägib tähtsa meretaime, meriheina (Zostera marina) levikust Läänemeres ja Eesti rannikumeres.Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadur Katri Pindsoo toob esile kolm peamist põhjust, miks Läänemere veetase Eesti rannikul muutub ja miks äärmuslik kõrgtase kipub seejuures tõusma. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 29. oktoobril kell 17.05.

Labor võtab käsile mereteemad, kahe hiljuti kaitstud doktoritöö ainetel.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadur Tiia Möller räägib tähtsa meretaime, meriheina (Zostera marina) levikust Läänemeres ja Eesti rannikumeres.Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadur Katri Pindsoo toob esile kolm peamist põhjust, miks Läänemere veetase Eesti rannikul muutub ja miks äärmuslik kõrgtase kipub seejuures tõusma. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 29. oktoobril kell 17.05.

Mihkel Maran on juba 40 aastat õpetanud infotehnoloogiat Moskva ühes juhtivas kõrgkoolis, Moskva Energeetikainstituudis. Maran sattus Moskvasse pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1971. aastal, kui läks sealsesse energeetikainstituudi aspirantuuri. Mihkel Maranit küsitleb Anton Aleksejev.

Mihkel Maran on juba 40 aastat õpetanud infotehnoloogiat Moskva ühes juhtivas kõrgkoolis, Moskva Energeetikainstituudis. Maran sattus Moskvasse pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist 1971. aastal, kui läks sealsesse energeetikainstituudi aspirantuuri. Mihkel Maranit küsitleb Anton Aleksejev.

TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.

TTÜ arvutiteadlane Tanel Tammet arutleb, kuidas tehismõistuse võidukäigu ajastul Eesti IT-haridust edendada. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor tutvustab uut erakordselt suure massiga elementaarosakest, mida CERNi põrgutis on tõenäoliselt nähtud. Tartu Ülikooli arvutiteadlane Tauno Metsalu räägib mitmemõõtmeliste andmete statistilisest analüüsist bioinformaatikas. Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk kutsub fotonäitusele Eesti loomadest, taimedest ja seentest.Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 20. märtsil kell 17.05.

Selle nädala Ilmaparandajas räägime sügisest algavast integreeritud loodusteaduste õppekavast Tallinna Ülikoolis. Mida see uus õppekava endast kujutab ja milline on haridussüsteemi tulevik, sellest räägib Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi direktor Mihkel Kangur. (Mart Valner.)

Meresüsteemide Instituudi teadlased on suvekoolis Iirimaal meie uurimislaevade kogemusi jagamas. Veepolitsei sinivalgetel patrullkaatritel on kõige enam tegemist tiheda liiklusega laevateedel. Viimsi Vabaõhumuuseum sai 30. aastaseks ja Kirovi-nimeline kalurikolhoos oleks saanud 60. aastaseks. Jätkame kaubalaeva Mohni loo tutvustamist, millelt meremehed 31 aastat tagasi Vahemerel päästsid tormi käest kindlast surmast 3 prantslast. (Hubert Veldermann)

Me tähistame 90. aasta möödumist järjepideva merehariduse algusest Eestis, mis on ühtlasi Eesti Mereakadeemia sünnipäev. Toimunud konverentsi taustal kõneleme: Eestist kui mereriigist ning Eesti ja Läänemere regiooni mereteadusest. Meresüsteemide Instituudi uurimislaev Salme tegi merepõhja lähedase kihi uuringuid tulevase Nord Streami gaasitrassi läheduses. Turu paadimessil tunti saarlaste paadimeistrite toodangu vastu suurt huvi. (Hubert Veldermann)