Podcasts about abhaasia

Suure väljarändelainega 19. sajandi teises pooles pidid Abhaasiasse sattunud eestlased toime tulema uute elutingimustega: palju niiskema kliima ning senitundmatute metsloomadega, ka tuli õppida, kuidas kasvatada maisi ja puuvilju. Abhaasia eestlaste kohanemisest uue kodumaa loodusega räägib etnoloog ja folklorist, Eesti rahva muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson.

Arnold on Abhaasias sündinud eestlane, kes kasvas Eesti vaimus ning asus Eestisse elama 2005. aastal, kui alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Abhaasia eestlased on üks omapärasema ajalooga eestlaste kogukondi maailmas, kuid kahjuks on Abhaasia keerulises olukorras ja sealsed eestlased veelgi keerulisemas. Viimase 30 aasta jooksul, kui meie oleme nautinud pidevat elu paranemist, on Abhaasia eestlased üle elanud sõja, kaotanud suure osa maisest varast ja sissetulekutest, kannatanud aastaid väldanud majandusblokaadi all. Kui Abhaasia eestlane saabub Eestisse, siis võib 100% kindel olla, et tema dokumentidega tekib probleeme, sest need on välja antud riigis, mida Eesti ei tunnusta. Seda kõike on omal nahal tunda saanud ka Arnold, kellest sai Eesti sünnijärgne kodanik 2012. aastal. 2007. alustas Arnold oma karjääri Swedbankis ning on nüüdseks pidanud seal mitmeid erinevaid ameteid. Selles saates räägime Lapsepõlvest Konnalinnas ja lugudest Abhaasia eestlastelt Keskharidusest Abhaasias ning edasistest valikutest Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ja vajadustest Eesti kultuuriüritustest Abhaasias Koduigatsusest Eestis ja Abhaasias Karjäärist Swedbankis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Sulevi ja Salme küla eestlased tähistasid mullu augustis oma külade 135. sünnipäeva (foto Arnold Rutto erakogu). Missugune oli elu Abhaasia eesti külades siis, kui Eesti sai iseseisvaks ja pidas sõda vabaduse eest?

Sulevi ja Salme küla eestlased tähistasid mullu augustis oma külade 135. sünnipäeva (foto Arnold Rutto erakogu). Missugune oli elu Abhaasia eesti külades siis, kui Eesti sai iseseisvaks ja pidas sõda vabaduse eest?

2.02.1920. aastast oli eestlastel võõrsil Tartu rahulepingu järgi aega 1 aasta kodakondustaotluse esitamiseks. Kellele ja millal said oma taotluse esitada Abhaasia eestlased? Kas Abhaasia eestlastel on õigus sünnijärgsele kodakondsusele?

2.02.1920. aastast oli eestlastel võõrsil Tartu rahulepingu järgi aega 1 aasta kodakondustaotluse esitamiseks. Kellele ja millal said oma taotluse esitada Abhaasia eestlased? Kas Abhaasia eestlastel on õigus sünnijärgsele kodakondsusele?

Teemad: Parteide reitingud, andmekaitseseaduse rakendusseaduse läbikukkumine, tuleva aasta riigieelarve vastu võetud, Abhaasia eestlaste kodakondsus, Reformierkaonna sisevalimised

Teemad: Parteide reitingud, andmekaitseseaduse rakendusseaduse läbikukkumine, tuleva aasta riigieelarve vastu võetud, Abhaasia eestlaste kodakondsus, Reformierkaonna sisevalimised

Teemad: Parteide reitingud, andmekaitseseaduse rakendusseaduse läbikukkumine, tuleva aasta riigieelarve vastu võetud, Abhaasia eestlaste kodakondsus, Reformierkaonna sisevalimised

Teemad: Parteide reitingud, andmekaitseseaduse rakendusseaduse läbikukkumine, tuleva aasta riigieelarve vastu võetud, Abhaasia eestlaste kodakondsus, Reformierkaonna sisevalimised

Gruusia - Eesti päritolu näitlejatar Natali Lohk on meile tuttav nii lavalt kui ekraanilt. Eestisse tuli ta vanematega 1993.aastal, kui algas Abhaasia sõda. Pärast Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamist sai Natalist varsti Rakvere teatri näitleja. Elu on huvitav ja tööd on palju ning ka kodulinn Rakvere on armas.

Gruusia - Eesti päritolu näitlejatar Natali Lohk on meile tuttav nii lavalt kui ekraanilt. Eestisse tuli ta vanematega 1993.aastal, kui algas Abhaasia sõda. Pärast Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamist sai Natalist varsti Rakvere teatri näitleja. Elu on huvitav ja tööd on palju ning ka kodulinn Rakvere on armas.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib kolmandas saates Abhaasia eestlastest sellest, mis toimus Abhaasias 1992. aastal ja mida oli valida sõja jalgu jäänud eestlastel.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib kolmandas saates Abhaasia eestlastest sellest, mis toimus Abhaasias 1992. aastal ja mida oli valida sõja jalgu jäänud eestlastel.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Elu seati sisse ka teistes Kaukaasia külades ja linnadeski. Etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitikast Kaukaasias, mis on mõjutanud kohalike rahvaste kõrval ka eestlaste käekäiku, Abhaasia eestlaste sidemetest Eestiga läbi ajaloo ja otsustest, mis tuli teha 1992. aastal Abhaasia sõja ajal.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Elu seati sisse ka teistes Kaukaasia külades ja linnadeski. Etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitikast Kaukaasias, mis on mõjutanud kohalike rahvaste kõrval ka eestlaste käekäiku, Abhaasia eestlaste sidemetest Eestiga läbi ajaloo ja otsustest, mis tuli teha 1992. aastal Abhaasia sõja ajal.