Podcasts about ahto lobjakas

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Friedrich Nietzsche on tulnud Tähenduse teejuhtides otseselt jutuks kolmel korral: 131. "Apolloni ja Dionysose vahel" [1]; 148. "Friedrich, Jordan ja moirad" [2] ja 165. "Süvapsühholoogia ristiisa" [3]. Esimeses kahes saates olid mu vestluspartnerid Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli. Kolmandas liitus nendega veel Siim Lill.Täna räägime Nietzschest Hasso Krulli [4] ja Ahto Lobjakaga [5]. Tööpealkiri pärineb Friido Toomuse 1936. aastal ilmunud raamatukesest: "Friedrich Nietzsche: Üliinimese kuulutaja" [6]: "Kaasõpilased nimetasid teda "väikeseks pastoriks". "Kui Nietzsche pühakirja salmisid loeb, siis võib ta teistele vee silmi tuua," olevat kuuldud ütlevat ühte kaasõpilast."Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • 131. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [2] • 148. Mihkel Kunnus ja Jaanus Sooväli,... [3] • 165. Mihkel Kunnus, Siim Lill, Jaanus... [4] • 57. Jaak Johanson ja Hasso Krull, "Me... [5] https://www.youtube.com/live/rwvL76SU...[6] https://www.antikvariaat.eu/friido-to... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Saksa kirjutava pressi ülevaade koos kommentaaridega, saadet rahastab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid Postimehe arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala päevakommentaari «[Lõpetame ära farsiks muutunud võitluse piirangute pärast](https://arvamus.postimees.ee/7447724/martin-ehala-lopetame-ara-farsiks-muutunud-voitluse-piirangute-parast#_ga=2.145525107.638311989.1644583724-379396081.1593671002)» üle. Lisaks tuleb juttu võrdse kohtlemise seaduse muudatustest ehk diskrimineerimise keelu laiendamise plaanist.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» räägivad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid valitsuse plaanist kaotada käibelt nn koroonapassid ehk Covidi digitõend. Lisaks tuleb juttu nn lokulööja seadusest (ametlikult rikkumisest teavitaja kaitse seadus), mis on läbinud riigikogus küll esimese lugemise, aga tänasel kujul ei toeta seda ükski partei peale Reformierakonna.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» väitlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid koroonapiirangute teemal. Valitsuse teadusnõukoja hinnangul ei tohiks ühtegi piirangut leevendada. Samas toetavad koroonapasside süsteemist lahtiütlemist kõik riigikogu fraktsioonid ja vandeadvokaat Paul Kerese sõnul on nende jätkamine põhiseadusevastane. Kas oluline muutus hoiakutes? Lisaks räägivad saatejuhid Soomes alanud kohtupidamisest Päivi Räsäneni üle, mis tõotab olla väga põhimõttelise tähtsusega protsess.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid, mida arvata Eestis Venemaa üha tõenäolisemast tungimisest Ukrainasse ja koroonaviiruse arengutest.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» küsivad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid, kas elektrihinnakriis on toonud ilmsiks, et Eesti vajab uut peaministrit. Lisaks väitlevad saatejuhid teemal, kui kaua võib piiranguid jätkata, ilma et sekkuksid kohtud.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid koroonaviirusega seotud arengutest, elektrihindadest ja nn tühistamiskultuurist.

Aastat kokku võtvas saates «Lobjakas vs. Vooglaid» väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid tänavu ühiskonda enim raputanud teemadel nii välis- kui kodumaalt.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» arutlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid koroonaviiruse uue, omikrontüve mõju üle laiemalt. Millised on seoses värske tüvega teated välismaalt ja kui tihti nõuab see mutatsioon tõhustusdoose? Lisaks tuleb jutuks Venemaa rünnakuoht Ukrainale ja see, millist tähendust omab tänases pingelises olukorras NATO ühtsus ning meie iseseisvus idanaabri piiril.

Tänases saates «Lobjakas vs. Vooglaid» küsivad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid, mida hakata peale energiahindade jõhkra tõusuga. Lisaks väitlevad saatejuhid selle üle, kas vähemuste kaitse põhimõtted vaktsineerimata inimestele ei laiene. Lisaks tuleb jutuks küsimus, kuidas suhtuda Euroopa Liidu plaani laiendada nn vihakõne keeldu.

Tänases saates käsitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid Covid-piirangute jõustamist ja vaktsineerimiskohuse tulekut Euroopas (Saksamaa, Austria ja Kreeka näitel). Veel väideldakse ka laste vaktsineerimise üle. Lisaks tuleb teemaks poliitiline korruptsioon endise haridusministri Mailis Repsi näitel.

Tänases saates väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid koroonapiirangute ja kodanikuallumatuse teemadel. Kas piirangutega on mindud liiale ja millisest hetkest on õigustatud kodanikuallumatus? Lisaks tuleb teemaks ka olukord Ameerikas. Saatejuhid küsivad, kas USA-s Kyle Rittenhouse'i asjas langetatud kohtuotsus oli õiglane.

Tänases saates väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid pandeemia teemadel – kui kaugele tohib minna inimesi vaktsineerima survestamisega; vaktsiinide tõhususe langus Covid-19 viiruse vastu ja n-ö süüdlase otsinguist kriisiolukorras.

Tänase saate esimeses osas väitlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid kliimaprobleemide ja tarbija vastutuse teemal. Lisaks tuleb jutuks migratsioonikriis Poola ja Valgevene piiril ja selle eetilised küsimused. Kolmanda teemana käsitletakse hetkeolukorda koroonarindel ja arutletakse, kas valitsus peaks üha teravamaks muutuva kriitika valguses tagasi astuma.

Tänases saates väitlevad Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid selle üle, kas on õigustatud jätkuvalt survestada inimesi vaktsineerima ja kus asub selle piir? Lisaks tuleb jutuks ÜRO kliimamuutuste konverents COP26. Kas kliimamuutuste vastu võitlemine on vastuvõetav ja taskukohane tarbijale, kes on ühtlasi ka valija?

Tänases saates väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid laste vaktsineerimispasside üle ning arutlevad meedia käitumise üle pandeemia tingimustes.

Tänases saates väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid vaktsineerimise ja valitsuse poolt kehtestatud uute piirangute teemadel. Lisaks võetakse kokku kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste tulemused.

Saates «Lobjakas vs. Vooglaid» väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid «Pandora paberite», Rail Balticu muldkeha valmisehitamise plaani ja koroonaolukorra teemadel.

Saates «Lobjakas vs. Vooglaid» väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid Saksamaa poliitika, homoabielu ning koroona teemadel.

Saates «Lobjakas vs. Vooglaid» väitlevad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid Covid-19 vaktsineerimisest, politsei võimukuritarvitamist kinnitavast kohtuotsusest ning rohepöördega seotud probleemistikust.

Saates «Lobjakas vs. Vooglaid» räägivad saatejuhid Ahto Lobjakas ja Varro Vooglaid COVIDist ja vaktsineerimisest, presidendi kõnest riigikogus ning 9/11 aastapäevast ja tänasest maailmast.