Podcasts about loodus

Hannes Bergman Thrygg, Åsa Loodus, Jakob Johansson och Björn Carlsson spelar TRIVIAL PURSUIT: FAMILY EDITION. För att lyssna på hela avsnittet och ALLA andra avsnitt klickar du HÄR! För att prenumerera på MIDNATTSMINGEL klickar du HÄR!

Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number keskendub elurikkusele, vaadeldes nii niidutaimede geneetilisi mustreid kui Tartu eraaedade liigirohkust ja andes soovitusi, kuidas meelitada aeda tolmeldajaid. Tähelepanu saavad ka erisugused parasiidid, kes samuti kuuluvad Eesti elurikkuse hulka. Lisaks saab lugeda must-toonekurg Karl II saatusest, looduskaitse usaldusmehest August Hiiemäest, seeneuurijatest, Karulast, uuest villamesilaseliigist Eestis ja lumikellukestest. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: tähelepanu saavad nii vetehunt saarmas kui kukulind kägu ning aasta puu tamme liigirikas perekond. Ajakirjast saab lugeda veel aasta mullast, Anna kihelkonnast, ehitusmaterjalide ringkasutuspangast, tuppa trügivatest hiirtest ning sellestki, kuidas muuta kodu hiirekindlaks. Lisaks vestlusringi botaanikust ja maalikunstnikust Heinrich Aasamaast. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus aasta autor Mait Sepp, kellega räägime nii artiklisarjast „Eesti kihelkonnad“ kui meie talvedest, mis on kliimamuutuste tõttu muutunud heitlikumaks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus novembri-detsembri number on valmis! Külmale keskenduvast numbrist saab lugeda nii sellest, kuhu on kadunud kärekülmad talved, miks parasvöötme putukate talvitumine on tõeline meistriklass ja mis infot annavad talilinnuloendused. Veel saab lugeda looduskaitsekoertest, polaaruurija välitöödest Teravmägedel, aasta puust – männist ning sellestki, mis seeni võib leida keldritest. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Seekordne "Ilmaparandaja" on väga teistsuguse helipildiga. Lihulas Matsalu Loodusfilmide Festivali ajal avalikult salvestatud saates on külas bioloog Urmas Tartes ja rahvamuusikud Maili Metssalu ning Karoliina Kreintaal. Saates saab kuulda loodusmotiive Eesti folkmuusikast, stiliseeritud linnulaulu ning arutelu selle üle, miks just nendel teemadel eestlased laulnud on ja kas maailm loodi päris nii nagu lauldi. Saatejuht on Mart Valner.

Ajakirja Eesti Loodus septembri-oktoobri numbri läbivaks teemaks on looduse seire. Lugeda saab nii suurkiskjate geneetilise seire vajalikkusest kui puugiseirest, samuti saab teada, mis valdkondi Eesti kiirgusseire hõlmab. Tähelepanu saavad nii rahvusloom hunt kui aasta puu harilik mänd. Lisaks kirjutatakse kirikuta kihelkonnast Ansekülast ja asjatundlikust seenesöömisest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Pelgulinna hakati äsja rajama Eesti suurimat kogukonnaaeda - 3000 ruutmeetri suurust Pelgu ühisaeda, mis on samas asukohas siiani tegutsenud Pelgu kogukonnaaia edasiarendus. Uudsest projektist ja mida aias linlased teha saavad hakata räägib saates abilinnapea Vladimir Svet. Kuulame ka Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi rubriigi "Rukkirääk" avalikku salvestust üsna samal teemal ehk linnaloodusest, kus Veljo Runnel ja Tuul Sepp räägivad oma hiljutistest elamustest linnalooduses ja miks rohelus ja elurikkus on ka linlase jaoks eluliselt oluline, mitte vaid silmailuks. Saadet juhib Rein Pärn.

Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi ja Levila koostöös valmiva taskuhäälingu „TÜHI eeter” 22. osa osa kannab pealkirja „Kas inimene või loodus?” Millised on kirjanduse ja keskkonna vahelised suhted nüüdiskirjakultuuris? Mida kujutavad endast ökokriitika ja ökofeminism ning milliseid võimalusi pakuvad need kirjanduse ja ka avaramalt kliimakriisi, keskkonnamuutuste ja ühiskondlik-sotsiaalse situatsiooni mõtestamiseks. Neil teemadel räägivad TÜHI anglistika professor Julia Kuznetski ja TÜHI teadur Kadri Tüür. Saadet juhivad Joosep Susi ja Mari Uusküla.

Ajakirja Eesti Loodus juuli-augusti numbri keskseks teemaks on vooluveekogud. Vaatluse all on nii veemajanduskavad kui meie jõgede lämmastiku ja fosfori sisaldus, vooluvett vajav ebapärlikarp ning mullune ränk põud Euroopas. Lisaks saab teada, kust algavad Eesti jõed ja kuidas kodumajapidamised reovett mõjutavad. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Teeme seekord juttu TalTechi Targa Linna heaoluskoori projektist, mis püüab mõõta inimese ja ümbritseva keskkonna seoseid, et seeläbi aidata kaasa linnaplaneerimise protsessidele. Kuidas heaolu mõõdeti ja mida näitasid tulemused, seda arutleme seekordses "Ilmaparandajas" TalTechi Tervisetehnoloogia osakonna professori Ivo Fridoliniga. Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia rubriigis "Rukkirääk" on külaliseks Loodusfestivali värske kommunikatsioonispetsialist Kristel Vilbaste. Saadet juhib Rein Pärn.

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman. 2022. aasta novembris Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal".

Ajakirja Eesti Loodus mai-juuni number keskendub looduse taastamise vajalikkusele ja võimalustele. Ülevaate saab nii looduse taastamise edulugudest Eestis kui ka ökosüsteemide taastamisest maailmas. Lisaks saab lugeda võõrliigiteadlikust aiapidamisest, rahvuslooma hundi viiest aastast, Maarja-Magdaleena kihelkonnast ja aasta orhideest valgest tolmpeast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Katre Palo. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakiri Eesti Loodus esimene number trükiti 1933. aastal – 90 aastat tagasi! Saates on külas teadusajaloolane Erki Tammiksaar, kes räägib ajakirja ilmuma hakkamisest, mis on tihedalt läbipõimunud eestikeelse Tartu ülikooli algusaastate raskustega. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus märtsi-aprilli number vaatleb värve looduses ja meie igapäevaelus. Nii saab ajakirjast lugeda värvitajust ning värvinägemisest; toiduvärvidest; virmaliste värvusest ja sellestki, miks värvuse uuringud aitavad mõista putukamaailma. Veel leiab ajakirjast intervjuu Tartu Poska Gümnaasiumi õpetaja Lauri Mälloga ning ülevaate Kolga-Jaani kihelkonnast; varakevadistest seentest – tiksikutest; silladest; pastinaagist ja punajalg-pistrikust. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Aasta esimene ajakirja Eesti Loodus number tutvustab aasta olendeid: auli, mändi, rohelist hiidkupart, lendoravat ja keldriöölast. Lugeda saab ka kerge lõimisega leetunud mullast, mis valiti 2023. aasta mullaks ning pikka usutlust dendrokronoloog Alar Läänelaiuga. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saade valmis avalikul salvestusel 8. detsembril 2022. aastal. Saates tutvustatakse Islandi looduse, ajaloo, pärimuskultuuri ja tänapäeva elu huvitavaid jooni.

Kas meie loodusmaal erineb teiste riikide loodusmaalidest? Kas II maailmasõda võib pidada veelahkmeks Eesti loodusmaalis? Kas kaasaegsed kunstnikud on innukad looduse maalijad? Vastuse neile küsimustele annab kunstiloolane Eero Epner.

Eesti Looduse näärinumber vaatleb kunsti ja looduse suhteid: ajakirjast leiab lugemist nii kunsti heast mõjust tervisele kui kunsti tekkest evolutsiooni käigus; loodusfotost kui kunstiliigist ning taimede joonistamisest; maastikumaali kujunemisest ja loodusest Eesti maalikunstis. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat [Richard Feynman](https://www.youtube.com/watch?v=egB9p5ZbrEg&t=1s). Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "[Otsatu potentsiaal](https://www.youtube.com/watch?v=j3fKviVYpYE&t=1s)". Head uudistamist! H.

“Niisiis ma loodan, et te suudate võtta loodust sellisena nagu see on – nimelt absurdsena," on öelnud 1965. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat Richard Feynman [1]. Novembri keskel Tartus salvestatud saates vestlesime Jaak Kikase ja Mihkel Kunnusega kvantfüüsikast ja looduse absurdsusest pisut pikemalt. See saade oli jätkuks 92. vestlusringile "Otsatu potentsiaal" [2].Head uudistamist!H.———————————————[1] https://youtu.be/egB9p5ZbrEg?t=1 [2] https://youtu.be/j3fKviVYpYE?t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Stuudios on Tõnu Õnnepalu, kelle uus raamat "Eesti loodus" sai alguse Klassikaraadio suvisest samanimelisest raadiosarjast.

Tähenduse teejuhtide [8. numbri](https://teejuhid.postimees.ee/7231083/hardo-pajula-taasuhendus-loodusega) teema oli looduse tagasitulek. Selle numbri mütoloogianurgas astus üles filoloog ja folklorist Ülo Valk. Tema artikkel kandis pealkirja "[Üleloomulik loodus](https://teejuhid.postimees.ee/7230590/ulo-valk-uleloomulik-loodus)" ning Ülo kirjutas, et kaugemas eesti rahvausundis puudus koht nii looduslikkusel kui üleloomulikkusel. See mõte jäi mulle meelde ja kümmekond päeva tagasi oli mul Kuku raadio Tartu stuudios võimalik Ülo Valguga sellest pikemalt rääkida. Teiseks saatekülaliseks oli Ülo kolleeg Merili Metsvahi. Head uudistamist! H.

Ajakirja Eesti Loodus 11. number keskendub mullale ja selle toimimisele. Lugeda saab mullast kui tsivilisatsiooni vundamendist; taimejuurte mõjust kliimamuutustele ja ökosüsteemide jätkusuutlikkusele; maast ja mullast meie rahvapärimuses; imetajatest, kes uuristavad mulla sisse urge; kuidas vihmausside elutegevuse märkide järgi hinnata mullaelustiku seisukorda ning intervjuud ökoloogia professor Mari Mooraga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Helistame Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja ülikooli botaanikaaia muuseumipedagoogile ja laste loodusringi juhendavale Aivo Tammele, et küsida, kui hästi linnalapsed loodust tunnevad ja mida loodusringis lastele õpetatakse.

Tähenduse teejuhtide 8. numbri [1] teema oli looduse tagasitulek. Selle numbri mütoloogianurgas astus üles filoloog ja folklorist Ülo Valk. Tema artikkel kandis pealkirja "Üleloomulik loodus" [2] ning Ülo kirjutas, et kaugemas eesti rahvausundis puudus koht nii looduslikkusel kui üleloomulikkusel. See mõte jäi mulle meelde ja kümmekond päeva tagasi oli mul Kuku Raadio Tartu stuudios võimalik Ülo Valguga sellest pikemalt rääkida. Teiseks saatekülaliseks oli Ülo kolleeg Merili Metsvahi.Head uudistamist!H.——————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7231083...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7230590... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Oktoobrikuu Eesti Loodus keskendub inimese uurimisele. Nii saab ajakirjast lugeda Eesti antropoloogia rajaja Juhan Auli elust ning tööst; Eesti ärkamisaegsest antropoloogiahuvist; inimesest ja elukäiguteooriast ning eestlaste geneetilise mitmekesisuse tagamaadest. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

8.

Ajakirja Eesti Loodus septembri number vaatleb sõja mõju loodusele: lugeda saab sõjast ja looduskaitsest; sõjategevuse jälgedest Eesti maastikel; meie kaitseväe keskkonnahoidlikkusest; Ukraina lemmikloomade abistamisest, aga ka Taani kivilinnuse rajamisest Saaremaal 800 aastat tagasi ning intervjuud taluniku ja väikeettevõtja Priit-Kalev Partsiga. Saates on külas ja ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbrist saab lugeda sügisandidest ning olenditest, kelle toiduks on inimeselegi suupärased viljad; intervjuud kirjaniku ja botaaniku Rein Sanderiga; Marju Kõivupuu artiklit aasta puust pihlakast ning taimeökoloogide ülevaadet, kust otsida ravimtaimi. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Südasuvine Eesti Loodus õpetab ära tundma meie lepatriinulasi ja suuri mageveekarpe; kirjeldab taimede ja kimalaste suhteid põllumajandusmaastikus; tutvustab aasta seent – kõrreliste tõlvtõvikut; näitab rajakaamera pilte lindude suplusnõu juurest ja uurib, kas suvel peab vähem magama; annab nõu, kuidas uurida kliima soojenemist ning mida teha, kui leiate surnud looma. Lugeda saab ka rahvuskivist, naistepunast ning intervjuud kliimateadlase Velle Tolliga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Suvehaku Eesti Loodus keskendub looduse uurimisele ja välitöödele. Ajakirja vahendusel saab teada, kus üle ilma Eesti geoloogid välitöid teevad; millised on ornitoloogide töövahendid ja kuidas pesavaatlused aitavad põllulinde; miks zooloogid otsivad kevadel sõraliste pabulaid; mis on tume elurikkus ning milline on elu isoleeritud uurimisjaamades. Pikas intervjuus tõdeb looduskaitseekspert Indrek Tammekänd, et häid liigitundjaid võiks olla palju rohkem. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus mai numbrist saab ülevaate meie suurkiskjate: ilvese, hundi ja karu seisundist ning kaitse- ja ohjamiskavast; karude arvukusest ja meelembusest; tutvustatakse aasta kala ahvenat ja aasta sammalt sulgjat õhikut, samuti haruldast väike-laukhane ja tuntud taime – hapu oblikat. Intervjuu on metsandusteemaline – Lembit Maamets arutleb, kuidas metsasõda lõpetada. Saates on külas MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Emadepäeva nädalal on minu saate külaliseks üks väga eriline ema, kes on Eesti esimese emadele suunatud hinnangutevaba, praktilise enesearengu ja ajajuhtimisega tegeleva kogukonna EMA 2.0 looja ning töö ja pereelu tasakaalu mentor Katrin Loodus. Kusjuures EMA 2.0 sündis just hetkel, mil naine oli läbimas sünget etappi oma elus esmakordselt emaks saades ja peale rasket erakorralist keisrit end kaotas. Tule kuula selle naise lugu ja mitmeid prakitlisi nippe ajajuhtimisest, sest emana ja ettevõtjana tean väga hästi, kui tempokad meie ehk emade päevad tegelikult on! Täna saates: EMA 2.0 sünnilugu Kuidas aitab kogukonna olemasolu muutuste tegemisel? Kuidas leida kooskõla iseendaga? Katrini ajajuhtimise süsteem, mille põhjal on ta loonud ka eraldi töötoa Mida ette võtta kui tundub, et aega ei ole? Miks jäävad paljud asjad tegema ja kuidas seda muuta? Katrini tegemistega saad tutvuda: www.emakaksnull.ee Facebook Instagram Vaata lähemalt ka kErDU Mastermindi:SELGUSES PEITUB JÕUD! Huvitavat kuulamist! Sinu coach, kErDU

Eestil on oma suure idanaabriga 336 kilomeetrit ühist piiri, millest 200 km on veepiir, Narva jõgi ja Peipsi järv.

Ajakirja Eesti Loodus aprilli numbri läbivaks teemaks on kevadine suurvesi: vaatluse all on nii Koiva vesikonna allikad kui kevadsuurvesi Eesti jõgedel, samuti allikad meie rahvapärimuses ja Mongoolia sood. Suurveest on juttu ka intervjuus Aivar Ruukliga. Lisaks kutsutakse üles lõokannuseid ja linnapuid märkama ning hoiatatakse uue invasiivse võõrliigi, aasia arlekiinlepatriinu eest. Saates on külas Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Maailmas on puudu mõnusad sihipäratud otsingud. Elu loomingu podcastis on külas kirjanik Valdur Mikita ja arutleme selle üle, kuidas leida enda loomupärane tarkus. Noppeid vestlusest: - Õnnelikud on inimesed, kes oskavad endale elu jooksul pakkuda mitut lapsepõlve. - Kui tunned, et Sul pole elus kohta, siis tuleb ise see maailm luua, kus Sul oleks koht. - Kui on reaalselt vaja tööle hakata, siis põgene võimalikult inetusse kohta. Parimad asjad on sündinud vahtides paneelmaja halli seina. - Kui oled nukras meeleolus, siis kõige halvem mõte on teha midagi, mis teeks Sind õnnelikuks. Palju parem mõte on katsuda seda nukrust täiega läbi elada. Emotsioonid ja vaimuseisundid pole antud niisama, igaühe külge on kinnitatud mingi väike tarkus. - Loodus on kõik, mida inimese enda sees pole. - Me peaksime teadma, millises suunas me läheme, aga me ei tohiks teada, kuhu me välja jõuame. Kaanepildi foto: Kairit Leibold (ERR) Intervjueerija: Harald Lepisk Kuula Elu Loomingu episoode: https://www.inspiratsioon.ee/elulooming

Ajakirja Eesti Loodus märtsi number keskendub karvadele ja sulgedele: lugeda saab jääkaru tõhusast karvkattest; putukate eriotstarbelistest karvadest; lindude sulgedest; karvututest imetajatest; putukatest, kelle elupaigaeelistuseks on teiste olendite karv- või sulgkate; karvastest liudseentest; kultuuri ja looduse mängudest habemega; Astangu-Mäeküla rohealast ja intervjuud arengubioloog Tambet Tõnissooga. Ajakirja tutvustab MTÜ Loodusajakiri tegevjuht Riho Kinks. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus veebruari number tutvustab Eestit kui rändrahnumaad. Lugeda saab nii hiidrahnudest kui ka olenditest, kes kasvavad kividel: sammaldest ja samblikest. Mall Hiiemäe kirjutab rändrahnudest kui vaimse kultuuri vahendajatest ning intervjuus arheoloogiaprofessor Valter Langiga räägitakse kultuskividest, arheoloogiateadusest ja hobidetektoristidest. Lisaks leiab ajakirjast arvutuskäigu, kui pikk pidi Kalevipoeg olema, et talle omistatud vägitegusid korda saata. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse toimetaja Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Romet Vaino ehk mees, kes avastab loodust, iseennast ja kõike, mis sinna vahepeale mahub. Kuidas ta tee iseendani leidis, sellest vestlemegi. Instagram: instagram.com/podcastarmastusest Facebook: facebook.com/podcastarmastusest Twitter: twitter.com/armastusest Kuula meie Spotify muusikanimekirja.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari number tutvustab aasta olendeid: lugeda saab aasta puust pihlakast, aasta loomast karust, aasta linnust metskurvitsast, aasta liblikast vareskaera-aasasilmikust ning aasta orhideest balti sõrmkäpast. Mullateadlased tutvustavad aasta mulda – tehismulda. Lisaks leiab ajakirjast Eesti Looduse 22. fotovõistluse auhinnasaajad ning parimad fotod ja pika intervjuu ornitoloog Jaanus Eltsiga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Eesti Looduse aastalõpu number keskendub sigimisele: vaatluse all on nii suurte lindude partneriprobleemid kui selgrootute keerulised elutsüklid; samblike paljunemisstrateegiad ja putukate soolised erinevused; loomaaialoomade paljunemine ja meie esiisade uskumused. Pikk usutlus on evolutsioonibioloog Tuul Sepaga. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Tänases lõbusas, aga ka praktilisi nippe täis saates vestlen oma sõbra ja klassivennaga, kes on JES kirjastuse looja ja tegevjuht ning Pihla Inspiratsioonitalu peremees. Jesper Parve on tuntud oma otsekohese kõnepruugi poolest, kuid mind huvitas eelkõige tema mõtteviis. Kuidas on tal õnnestunud ilma igasuguse eelneva kogemuseta realiseerida üks unistus teise järgi? Toitlustusärist kirjastuseni ja algkooli loomisest inspiratsioonitalu avamiseni... Jesper jagab lahkelt: oma edu võtmeid nii harjumuste kui muu kohta milline soovitus andis talle suurima tõuke takka ja kes see oli kuidas algas tema võileiva äri koos Evelin Ilvesega tutvustab äsja ilmunud ülimenuka Andres Sõbra raamatu “Treener. Otse ja ausalt” tagamaid ja kuidas "suur mees" tema elu mõjutas avaldab olulise saladuse meeste mõttemaailmast Lisaks räägime ka tõsisematel teemadel nagu näiteks, mis on surivoodil inimeste #1 kahetsus ja miks on just seetõttu oluline alustada elamist nii nagu tegelikult tahad KOHE praegu! Korraks hüppab läbi ka üllatuskülaline ning esmakordselt salvestasin saate Zoomis ka videona, mis on peagi leitav minu äsjavalminud kodulehel: kerdu.eu Tule kuula inspireerivat saadet, kuidas kõik on võimalik! Jes kirjastuse kõige uuemad raamatud leiad siit: "Treener. Otse ja ausalt" Andres Sõber "Loodus laste moodi" Mari Ojasaar ja Aaron Troy Parve Jesperi tegemistega saad olla kursis Facebookis ja Instagramis Tule jälgi ka E.L.U Podcasti Facebooki ja Instagrami