Podcasts about viimase

Saatejuhid Mart ja Martin Helme jätkavad kohe esimeses asjana varilaevastiku teema lahkamist. Kolmapäeval toimunud infotunnis tunnistasid Michal ja Pevkur, et Eesti sõtta viimine langetatakse Kaitseväe peastaabi tasemel, mitte valitsuses või Riigikogus.  Ei häbenetud tunnistada, et valitsus kavatseb oma tegevust samamoodi jätkata. Kui tõesti konfliktikursil edasi liigutakse, siis on tulemuseks NATO-Vene sõda Läänemerel. Saate teinegi teema on pingeline. Nimelt on valitsus otsustanud hakata Eestisse tooma odavtööjõudu. Rahvast uinutatakse kvootide jutuga, tegelikult minnakse aga mööda igasugustest kvootidest. See suurendab immigratsiooni Eestisse veelgi. Ohud, mis massilise sisserändega kaasnevad puudutavad mitmeid erinevaid valdkondi. Viimase teemana käsitletakse Eestis ja Euroopas võimul olevate liberaalsete režiimide korruptsiooni, mis ei ole alati rahaline. Võimul püsivad institutsioonid töötavad vastu nii enda riigi põhiseadusele kui inimestele. Eesti trump on EKRE ja sarnaselt Ameerikale lammutame meiegi kõik selle ära.

Viimase kuu arvamuslugudele viskavad pilgu vaatleja Olga Ivanova ja saatejuht Pavel Ivanov. Samuti uurivad Ivanovid, kas leidub 150 tuhat eurot kautsjoni raha Aivo Petersoni eest.

"Vaba sõna" suvesaates räägivad EKRE poliitikud Anti Poolamets ja Mart Helme Kristen Michali valitsuse tulekust ning sellest, kuidas mõjutasid viimatised valimised Prantsusmaa ja Suurbritannia arenguid. Lisaks tuleb juttu Donald Trumpi ette pandud takistusribast.Kas valitsuse vahetusega muutub ainult portree seinal või on Michalil oma käekiri? Saates tõdetakse, et valitsuse vahetuse protseduur, õieti selle põhiseaduslike reeglite eiramine, näitas veelkod, et reformierakond isegi ei imiteeri enam põhiseaduslikkust. Mart Helme ei usu, et Michali tulekuga reformierakondlik arrogants väheneb.Kuidas senine kliimaminister lõpetaks rohehulluse? Kui tööstust toetada, siis peaks ju alustama energeetikast, ent selle lammutamine jätkub,„Süvariik oskab küll inimesi maha joosta ning panna võimule oma soosikuid nagu Michal. Ühiskonna meelsuse suunamisega saavad nad hakkama, aga mitte riigi juhtimisega. Viimase kolme aasta Kaja Kallase valitsused on olnud katastroofiline läbikukkumine, sealhulgas julgeolekus. Millised võimelüngad on juba likvideeritud? Seni täideti oluline võimelünk üksnes EKRE eestvedamisel laevatõrjerakettide muretsemisega. Eestis ei saanudki asjad liikuda, sest võimul oli silmaklappidega ideoloogiline fanaatik. Kaja Kallasel on ainult üks projekt ja see on Kaja Kallas,“ tõdeb Mart Helme.Saates võetakse vaatluse alla ka Prantsusmaa ja Suurbritannia valimised. See, kuidas Prantsusmaal loodi ebapüha liit Macroni liberaalide ja vasakpoolsete vahel, kes tegid rahvuslastele veel ühe kambaka, lükkab Rahvusliku Liikumise võimuletulekut taaskord edasi, ent vältimatut ei suuda ka  manipulatsioonid igavesti edasi lükata.Trumpi peatamiseks on USA telgitagustel jõududel veel mõned kaardid taskus, ent küsimärgi all on see, kas teda õnnestub takistada? Ka need stsenaariumid leiavad saates käsitlemist. Kui Trump võimule pääseb, siis toob see kaasa suured muudatused kogu Läänemaailmas. Esimeste hulgas hakkab murenema rohepöörasus, mis toob kindlasti kaasa mõju ka Eestile.

Genialistid annavad Tartu laululaval “Viimase kontserdi” Ansambli Genialistid ülesastumine “Viimane kontsert” on 5.

„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 243 keelt. Kas eesti keele äraõppimine on võimatu? Mida kujutab endast eesti keele eksam? Milline on ühiskonna suhtumine neisse, kes õpivad eesti keelt ja kasutavad seda teise keelena? Kuidas toetada neid, kes õpivad eesti keelt? Vestluse käigus arutlevad eesti keele kui teise keele üle keeleteadlased, kes on ühtlasi eesti keele teise keelena õppijad või õpetajad. Arutelus osalejad: Kristel Algvere (Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur, eesti keele teise keelena õpetaja), Bogáta Timár (Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur), Marcin Raiman (Tartu Ülikooli poola keele külalislektor), Aleksandr Petrov (Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelujuht: Kerttu Rozenvalde (Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool

Müstilistele ja vahel ka maistele teemadele pühendunud saates „Puuduta mind“ on seekord külas Eesti pärimusmeditsiini, idamaade meditsiini ja Mana teraapia õpetaja Alar Krautman. Viimase kümne aasta kõige tugevamaks kutseks on Krautmanil olnud just pärimusmeditsiin, mille tõuge tuli Taist. „Seal õpetajaks õppides ja erinevate maade inimestega vesteldes sain aru, et oleme Eestis omamoodi aborigeenid, kellel veel alles mälestus tärpentinisalvist ja viinasokkidest, kartuliaurust ja islandi samblikust,“ seletab õpetaja. Saadet juhivad Anu Saagim jaMaria Baydar.

Viimase nädala jooksul on välja kuulutatud päris palju asju ja sellest nüüd kõigest räägime. Aga mis kõige tähtsam - Xbox on tagasi. Lisaks räägime paarist uuest Eesti mängust ja konsoolieksklusiividest üldse - kas need on nüüd jäädavalt kadunud. Martin tegi "läbi" Animal Welli, rein on mänginud Selacot ja Rainer tegi Hellblade 2 läbi. Soovituseks on Steami Next Fest. Lingid: https://www.pcgamer.com/games/all-2024-summer-gaming-showcase-announcements/ https://www.theverge.com/2024/6/11/24175240/summer-game-fest-2024-best-trailers https://www.eurogamer.net/microsoft-reveals-three-new-xbox-console-variants https://www.eurogamer.net/metallica-headlines-fortnite-as-it-introduces-a-new-music-themed-battle-mode-and-fresh-concert https://www.eurogamer.net/life-is-strange-fans-criticise-30-upgrade-to-play-new-games-early-chapters-two-weeks-early https://www.eurogamer.net/xbox-boss-confirms-multiplatform-future-is-here-to-stay https://www.eurogamer.net/everything-announced-during-summer-game-fest-2024 https://www.eurogamer.net/everything-announced-microsofts-xbox-games-showcase-black-ops-6-direct-2024 https://www.eurogamer.net/everything-shown-ubisoft-forward-2024-1 https://store.steampowered.com/app/2394300/Monster_Run/ https://store.steampowered.com/app/2789460/Ale_Abbey/  

Viimase paari päeva jooksul on EKREst lahkunud või välja visatud hulgaliselt liikmeid. Mis erakonnas juhtus ning mis saab edasi? Sellest räägib Postimehe otsestuudios EKRE esimees Martin Helme. Saade algab kell 16.15. Saatejuht on Tarvo Madsen

Rääkisime USA-s elava Eesti ettevõtja Mike Calamusega, mis on e-valimispettuse teemaga toimunud kuu aega peale Eesti külaskäiku (mille käigus salvestasime temaga ka Telegrami Podcasti) ja sellest, et EKRE-st on viimasel ajal lahkunud mitu olulist liiget. Calamuse arvates on erakondade aeg läbi, sest onupojapoliitika, isikukultus ja kasumiahnus nullivat ausa poliitika- ja tegutsemistahte.    Europarlamenti kandideeriv Mike on taas Eestisse tulemas juuni alguses, 3. juunil kell 18 toimub Viru Hotellis temaga ka avalik kohtumine. Vaata värsket intervjuud siit: https://www.telegram.ee/eesti/intervjuu-mike-calamusega-viimase-kuu-aja-arengud-e-valimispettuse-teemal-muljed-eesti-kulaskaigust  

Sari "Aavik Salzburgis ehk Mozarti viis viiulikontserti" on jõudnud viimase, viienda kontserdini.

Jou jou. Kutsun sind vaatama uut podcasti episoodi, kus seekord üle väga pika aja (täpsemalt üle aasta) olen taas üksinda mikrofoni taga ja seekord isegi enda kodus, kuhu olen stuudio püsti seadnud. Seekordses episoodis räägin sellest, mida on tegevjuhiks olemine mulle viimase 3 aastaga õpetanud. Punktid, millest saates räägin on järgnevad: 1. Käive ei ole kasum; 2. Kui sa ei ole pildis; 3. Turundus ei ole kallis; 4. Kommunikatsiooni olulisus; 5. Toote hind ei ole määrav; 6. Loo rohkem väärtust; 7. Ebamugavused panevad kasvama; 8. Suhete hoidmise oskus; 9. Detailidele orienteerumine; 10. Julgus küsida abi; 11. Üksinda jõuad kiiremini; 12. Informeeritud meeskond; 13. Ära tee soodukaid; 14. Enda väärtustamine; Head kuulamist!

Paar nädalat tagasi külastas meie podcasti dr Helen Lasn, kes on nii Telegram.ee lugejale kui ka laiemale üldsusele saanud tuttavaks koroona-ajastul seoses oma julgete sõnavõttude ja kriitikaga koroonameetmete ja kriisi lahendamise aadressil. Neuroteaduste doktor kuulub ka ühingute MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased ning Maailma Tervisenõukogu Eesti (World Council of Health Estonia) juhatustesse. Viimase organisatsiooniga on nad kokku pannud pöördumise valitsusele, riigikogule ja õiguskantslerile seoses Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade muudatuste ja pandeemialepingu murettekitava sisuga. https://www.telegram.ee/eesti/eesti-arstid-ja-aktivistid-valitsusele-who-pandeemialepingust-soltub-iga-eestlase-saatus   Just pandeemialepingust, eeskirjade muudatustest ja nende äärmiselt invasiivsest ja demokraatiat ohustavast sisust räägimegi. Ja kuidas on võimalik, et laiatarbemeedia ja valitsusasutused juba häirekella ei löö? Vaata tervisediktatuuri lahti selgitavat saadet siit ja jaga ka teistega. World Council of Health Estonia tegemistel ja WHO lepinguga seonduval saad silma peal hoida Facebookis. https://www.facebook.com/people/WCH-Estonia/100094289482905/  WCH Estonia pöördumisega valitsuse poole ja WHO lepingu ohtudega saad tutvuda SIIN. Kui soovib pöördumist ise Riigikogu liikmetele või teistele vastutavatele isikutele saata, siis lae kogu PDF alla siit! https://www.telegram.ee/eesti/eesti-arstid-ja-aktivistid-valitsusele-who-pandeemialepingust-soltub-iga-eestlase-saatus  NB! DR Lasn osaleb ka koroonakriisi teemalises vestluspaneelis 11. novembril toimuval Telegrami konverents “Tuleviku Foorum”: https://fienta.com/et/telegrami-konverents-2023-tuleviku-foorum  PS. Kõigi selle saate FB video jagajate vahel loosime välja kasti Lumiorava magneesiumivett.

Võrkpalliteemaline taskuhäälingusaade "Kuldne geim" naaseb aastase pausi järel regulaarselt eetrisse, hakates vollesõpradele pakkuma taas põnevaid arutelusid ala köögipoolelt. "Kuldse geimi" tagasituleku episoodis ehk 143. osas on kokku saanud kuulajatele tuttavad mehed: Mihkel Uiboleht, Renee Teppan, Taavi Nõmmistu ja Karl Rinaldo. Teemadering on konkreetne, ent samas lai: meeste Cronimet Balti liigast kuni naiste võrkpalli hetkeseisu ja meeste koondisesuve tagasivaatele. 2023/24 hooaja avasaate teemad: *Miks on Renee hetkel Eestis ja kas ta jookseb peagi ühe Eesti klubi ridades väljakule? *Kõik on uus oktoobrikuus - meeste Balti liigal on uus nimitoetaja Cronimet, juht Avo Keel ja palju muudki põnevat. *Viimase hetke kalender, puuduv sotsiaalmeediakanal ja puuduvad võistkondade nimekirjad ehk millega tegeleb alaliidu turundusosakond uue liigahooaja alguses? *Eesti klubid jäävad tänavu Balti liiga kõrval rahvusvahelise väljundita. *Balti liiga uus hooaeg tõi võistkondadesse kõlavaid nimesid, ent kes võidab kolm kulda? *Kas huvitava tehnikaga leegionärist saab asja? *Pupart, Raadik, Kollo ja Juhkami - millise vanameistri roll kujuneb olulisimaks? *18-aastane Tristan Täht on teinud mõne kuuga mitu tõsist avaldust meeste klassi murdmisel. *Hooaja avamängud tõid mullusega võrreldes oluliselt rohkem publikut saali. *Naiste Balti liigas toimus tõeline võidurelvastumine. *Miks ei siirdunud mitmed koondislased pärast kodust ägedat EM-i välismaale? *Tagasivaade meeste EM-finaalturniirile - kas Eesti tase ongi täna Euroopa 20. koht? *Kas koondis tunneb tänaseni Gheorghe Cretust ja Kert Toobalist puudust?

Anett Kontaveit alustas elu viimast turniiri Wimbledonis 6:4, 6:4 võiduga itaallanna Lucrezia Stefanini üle 6. väljakul matšis, mis pidanuks juba toimuma esmaspäeval, aga peeti vihma tõttu hoopis kolmapäeval ning sedagi kaks korda katkestades. Mis muljed mängust jäid, kuidas hinnata korraldajate valikut panna see mäng kõige väiksemale väljakule ning mida põrutavat turniiril veel on juhtunud, seda arutasid kolmapäeva hilisõhtul Londonis viibivad Gunnar Leheste ja Allar Hint ning Tallinnast mänge kommenteeriv Riho Kallus. Saate meiliaadress on tennis@delfi.ee. Head kuulamist!

Saatejuht Raul Saaremets & kriitikud Valner Valme, Siim Nestor ja Tõnis Kahu.

Hiina hiigelhüpe viimase 30. aasta jooksul. Mida Lääs siis kardab? "Välismäärajas" pühapäeval kell 11 kogu tunni Eesti suursaadik Hiinas Hannes Hanso. Küsib Neeme Raud.

FK311! Rain Rannu uurib oma uues filmis AI võimalusi ja ohtusid. Meie uurime Rainilt, kuidas ta nii täpselt kõike ette nägi. Uudistenurga täidavad Lords of War, Freaky Friday 2 ja Guy Ritchie uus film. Uusi filme lisandub sel nädalal mitu. Jutuks võtame “Lapsmasina”, “Viimase reliikvia”, “Sinise kaftani”, “Raamatuklubi: uue peatüki”, “Armu uuesti” ja “Hüpnootikud”. Saatejuhid Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK311! Rain Rannu uurib oma uues filmis AI võimalusi ja ohtusid. Meie uurime Rainilt, kuidas ta nii täpselt kõike ette nägi. Uudistenurga täidavad Lords of War, Freaky Friday 2, Guy Ritchie uus film ja üht-teist muud leiame veel. Uusi filme lisandub sel nädalal 9. Jutuks võtame “Lapsmasina”, “Viimase reliikvia”, “Usalduse küsimuse”, “Sinise kaftani”, “Sparta”, “Raamatuklubi: uue peatüki”, “Armu uuesti” ja “Hüpnootikud”. Sisukord: 04:07 Kirjad 22:31 Edetabel 28:11 Uudised 39:52 Intervjuu: Rain Rannu 1:16:31 Lapsmasin (Eesti) 1:18:43 Viimane reliikvia (Eesti) 1:22:38 Usalduse küsimus (Taani) 1:25:37 Sinine kaftan (Maroko) 1:27:35 Sparta (Austria) 1:31:49 Raamatuklubi: uus peatükk 1:37:12 Armu uuesti 1:40:56 Hüpnootikud 1:46:59 Telekava

00:00 - 03:25 Intro; 03:25 - 24:30 Uued lepingud + Lamari saga; 24:30 - 38:30 NFLi Liiga konverentsi suuremad uudised; 38:30 - 01:08:00 Drafti parimad QB; 01:08:00 - 01:31:45 Viimase 10 drafti QB'ide success rate; 01:31:45 - 01:52:12 Drafti parimad DL;

Viimase nädala jooksul on osa internetikasutajad proovinud leida üles tehisintellektil põhinevate juturobotite piirid ja see on neil üle ootuste hästi õnnestunud. Tänases saates teeme juttu sellest, milline veider pilt avaneb juturobotite taga, mida robotid arvavad endast, kasutajatest ja sellest, kuidas maailmas asjad peaksid käima ning kas me peaksime muretsema, et AI-l on rusikas taskus ja ta haub inimkonnale hirmsat kättemaksu. Saate teemad: Selverist väljastatud ID-kaardid tühistakse, PPA-l polnud luba Proovime OnePlus 11 Ja proovime Samsung S23 Ultra Bing AI chat sai 5 küsimuse piirangu, sest enne hakkas tal katus sõitma Saatejuhid Hans Lõugas, Henrik Roonemaa, Glen Pilvre, Meelis Väljamäe. Tunnusmuusika Paul Oja. Digisaate, tulevikulahendused ja 5G toob sinuni Telia.

Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge. Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat. Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik. Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös. Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati. Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas. Selles saates räägime Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast'i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jalgrattaspordi uus hooaeg on käima läinud ning paari kuu pikkuselt pausilt naaseb taskuhääling „Jalgrattapalavik“. Huvitavate külaliste paeluvad jutud endiselt kättesaadavad Delfi Tasku, Soundcloudi, Spotify ja Apple Podcasti keskkonnast. Sel korral on saatejuhil Ivar Jurtšenkol külas kolmel järjestikusel aastal Eesti parimaks jalgrattatreeneriks valitud Karmen Reinpõld. Väga omapärase taustaga treener, kellel on mitme erineva eriala kõrgharidus ning sportlikke väljakutseid esitab ta mitte ainult sportlastele, vaid ka iseendale. Näiteks mullu tegi koos Liisi Alamaaga Saksamaal esimeste Eesti naistena Everestingu, kogudes ühte konkreetset tõusu sõites vähemalt 8848 tõusumeetrit. Oli jalgrattasadulas 14 tundi ja 36 minutit. Miks? Filosofeerime, mis on andekus, ja kui palju astmeid võib olla andekusel. Füüsilise andekusega saadakse maailma tipule üsna lähedale, edasi peab olema vaimselt tugev, et füüsiliselt võrdsete seas löögile pääseda, ja kõige lõpuks otsustab iseloom, kas sinust saab midagi enamat kui lihtsalt väga hea sportlane. Kuidas meil andekate ja andekusega on? Reinpõld on selles vaates pisut murelik. Ta töötab Tallinna Ülikooli kinesioloogia laboris, testides iga hooaja eel noortekoondiste liikmeid. Ja mis selgub? Viimase kuue või isegi kaheksa aasta jooksul ei ole laboris nähtud ühtegi Taaramäed ega Kangertit. See paneb küsima: „Kus tehakse valik? Kus nad välja sõelutakse? Seda, et neid Eestis ei ole, seda ma ei usu!“ Ta arutleb edasi. „Aga kui me mõtleme, millised on meie võidusõidud ja milline on profiil. Otepää ei ole selles mõttes mägine, et sealt tuleks mägede sõitja välja. Tallinna ümbrus toodab pigem eraldistardi spetsialiste, kellel on jõudu ja massi palju rohkem kui mägedes ronijal. Meie keerukus on see, et Taaramäe ja Kangerti laadsed, meeletu aeroobse potentsiaali ja tohutu töövõimega sportlased peaksid jääma treenerile silma, kes siis väga teadlikult nad oma haardesse võtaks – poputaks, hoiaks ja treeniks. Selle mõttega, et neid on võimalik eliiti viia. Aga juunioride seas ei pruugi nad veel mitte midagi teha, vähemalt Eestis. Meie kodune keskkond soosib väga tugevaid juuniore. Ja selle all ma mõtlen puhtalt profiili, mis meil Eestimaal on. Kui me viiks nad võistlema Kesk-Euroopasse, vot siis me näeks teistsugust pilti.“ Teeme juttu tänapäevastest treeningtöö põhimõtetest, arutleme, millal võiks mõni jalgrattatreener saada pärjatud Eesti aasta treeneri nimetusega ning räägime pisut lähemalt Janika Lõivu tegemistest, kellel on suur „süü“ selles, et Karmen Reinpõld jalgratturite seltskonda sisse sulandus. Head kuulamist!

Korvpallitarkade ehk podcasti „Pihtas põhjas“ saatejuhtide hooaja seitsmes kogunemine. Viimased nädalad on läinud kolmikul suurepäraselt. Kes on saanud ametikõrgendust, kes kirja esimese mängu Eesti koondises (mis sellest, et showmängus), ja kes võõrsil võidu Ventspilsi üle, mida pole ammu juhtunud. Saate peateemadeks mõistagi treeneritega seotud uudised. Kõigepealt peatreeneri vangerdus Pärnus ning lisaks Martin Müürsepa kivi alt üles leidmine. Paika saanud tandem Kullamäe-Müürsepp on koostööd teinud varemgi ja mitte ainult treeneritena. Mida arvata Eesti koondise peatreeneri Jukka Toijala lepingu pikendamisest 2026. aastani? Viimase aasta ametlike mängude võiduprotsent on Eesti koondisel olnud lahja, kõigest 25 protsenti. Kas peatreeneri ametis maksavad võidud või midagi muud? Kas spordis kehtib ütlus, et head lapsed kasvavad vitsata või peab peatreener mängijatega teatud momentidel olema vanakuri ise? Saates lahatakse PAF Eesti-Läti liiga sündmusi, kus Eesti klubidest on hetkel play-offi kursil Kalev/Cramo, Tartu Ülikool/Maks&Moorits, Viimsi/Sportland ning Rapla Avis Utilitas. Mitmed klubid on täiendanud ridu. Euroliigas on arutluse all Baskonia tegemised ning karmi käega Duško Ivanovici asumine Belgradi Crvena Zvezda peatreeneri toolile. Tähelepanu saavad ka NBA ja NBA tütarliiga G-League, mõistagi seonduvalt Henri Drelliga. Seekord loosisime saates välja koguni kaks auhinda. Peatoetaja PAF-i auhinna võitis Margus Tepaskent. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mitu võitu saab Eesti rahvusmeeskond MM-valiksarja aknas?“ Õigeks vastuseks osutus 0 võitu. Pihta läinud vastuseid laekus 23. Juba oktoobri alguses viskasime õhku küsimuse: „Kumb Eesti klubidest jõuab eurosarjas kaugemale, kas BC Kalev/Cramo või Pärnu sadam?“ Tänaseks on teemaga klaar, kuna Cramol on turniiritabelis 4 võitu, milleni Pärnu meeskonnal enam võimalik jõuda pole. Õigeid vastuseid laekus 44, fortuuna tahtel võitis FIBA Meistrite liiga ametliku mängupalli Taavi Markson. Palju õnne, võitjaga võetakse ühendust. Seekordne PAF-i auhinnamängu küsimus on ajendatud Ukraina toetuseks korraldatud heategevuslikust korvpallimängust, millega kogutud summa läheb Kiievi Avangardi korvpallihalli taastamiseks. Ürituse Ukraina poolseks eestvedajaks oli kahekordne NBA meister Slava Medvedenko, kes tuli Los Angeles Lakersiga kahel korral, 2001 ja 2002 NBA meistriks. Küsime: „Mis klubi vastu oli Lakers 2002. aasta kevadel, läänekonverentsi finaalis püstihädas? Play-off seeria läks otsustava seitsmenda mängu peale.“ Lööge kaasa, pange vastused teele, kirjapaunaks ikka pihtaspohjas@delfi.ee.

Martin Pukspuu ja Sven Truupõld on oma nõu ja jõu ühendanud vennalikuks koostööks mille tulemusena sünnivad ürgset mehelikkust ja enesearengut toetavad meesteringid. Samas on Martinil ja Svenil olnud mitmeid väljakutseid ning arenguvõimalusi pakkuvaid paarisuhteid naistega, mille essentsi jagavad nad podcastis “Seksijumalate Jutud”. Mõlemad on mõistnud eneseteadlikkuse tõstmise, eheduse ja aususe olulisust, et suurendada rahulolu iseendaga ning olla taevalikus paarisuhtes.

FK286! Kui kinno tuleb Soome-Eesti ühistöös tehtud film, siis on stuudios ka külalised nii Soomest kui Eestist. J.-P. Valkeapää uus film “Suur noos” jõuab sel nädalal kinodesse ja väga teistsuguses rollis näeb seal Pääru Oja. Mõlemad mehed on meil seekord külas. Uudistes tulevad jutuks Quentin Tarantino võimalikud tulevikuplaanid, Jonah Hilli järgmine lavastajatöö jpm. Lisaks “Suurele noosile” võtame saabuvate filmide nurgas ette ka “Pokkerinägu” ja “Hilma”. Viimase leiab Viaplayst. Saatejuhid on Lauri Kaare ja Kristjan Gold.

FK286! Kui kinno tuleb Soome-Eesti ühistöös tehtud film, siis on stuudios ka külalised nii Soomest kui Eestist. J.-P. Valkeapää uus film “Suur noos” jõuab sel nädalal kinodesse ja väga teistsuguses rollis näeb seal Pääru Oja. Mõlemad mehed on meil seekord külas. Uudistes tulevad jutuks Quentin Tarantino võimalikud tulevikuplaanid, Jonah Hilli järgmine lavastajatöö jpm. Lisaks “Suurele noosile” võtame saabuvate filmide nurgas ette ka “Pokkerinägu” ja “Hilma”. Viimase leiab Viaplayst. Sisukord: 11:56 Kinotabel 16:50 Uudised 27:17 Intervjuu: Pääru Oja ja J.-P. Valkeapää 53:15 Suur noos (Soome-Eesti) 1:00:24 Pokkerinägu 1:04:26 Hilma (Viaplay) 1:09:51 Telekava

Tänase saate teema on krüptobörs. Selle nädala algul said kodumaise krüptovääringute vahendaja Change investorid Funderbeami platvormil halva uudise üllatuseks, kui nende investeeringu väärtus korraks isegi 80 protsenti kahanes. Change'i juht Kristjan Kangro selgitab tänases saates, mis täpselt juhtus. "Investoril on alati õigus," nendib ta, ega süüdista juhtunus Funderbeami platvormi. Küll aga juhib ta tähelepanu sellele, et seal on madal likviidsus ning noteeritud ainult 5 protsenti ettevõttest.  Samuti tuleb juttu Change'i ebaõnnestunud ülevõtmistehingust ning uurime Kangrolt, kui kauaks ettevõttel ilma kapitali kaasamata veel raha jagub. Kangro selgitab, kuidas kulusid kokku hoitakse ning millal uus rahastus leitakse.  Räägime ka maailma krüptoturul toimuvast. Viimase kuu suursündmuse hulka kuulub suuruselt teise krüptoplatvormi FTX kokkukukkumine, küsime Kangrolt, kas Change'i investor saab olla 100 protsenti kindel, et nende varasid ei väärkasutata.  Äripäev on varasemalt kirjutanud Kangro miljonitesse eurodesse ulatuvatest kinnisvaratehingutest, Change'i juht selgitab nende tagamaid.  Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Ettekandele tuleb Tubina viimane, lõpetamata jäänud 11.

Korvpallipodcast „Pihtas Põhjas“ lõpetab, vähemalt selleks hooajaks. Grande finale! Viimase paari nädala sündmuste üle arutlevad ning ühtlasi annavad välja auhinna „Korvpalli Herbert 2022“ Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Saate esimene pool kuulub ettearvatult Eesti meistrivõistluste finaalseeria lahkamisele. Seeria lõppes küll Pärnu Sadama ajaloolise 3-0 võiduga, kuid olgem ausad, intriigi oli. Tartu Ülikool/Maks&Moorits ei andnud midagi kergelt. Räägime tartlaste protestist ja rahalistest karistustest, mis ühele poole tulid ja teisele poole ei tulnud. Võimas toetus tribüünidel, arusaamatu Tähtede viisik, Pärnu võiduplaan ja alati keerulise varjundiga küsimus: „Mis saab edasi“? Rahvusvahelises plokis toob Kullamäe esile uudise Lätist, kus räägitakse üsna kindlas kõneviisis, et järgmisel hooajal mängib PAF Eesti-Läti liigas kaasa Ukraina klubi. Mõistagi saavad tähelepanu Euroliiga ja NBA. Juttu tuleb Leedu meistrivõistlusest, kus Kaunase Žalgiris jäi esimest korda pärast Leedu taasiseseisvumist finaalseeriast välja ning peab mängima kõigest pronksile. Saate lõpus tehakse teatavaks „Korvpalli Herbert 2022“. Statuudi kohaselt soovitakse auhinnaga esile tõsta inimesi, kelle panus Eesti korvpalli on väga oluline, aga see jääb pahatihti varju või märkamata. Head kuulamist!

Eesti suursaadik Ukrainas kinnitab, et ehkki Ukraina armee saab kõvasti räsida, on nende inimkaotused venelastega võrreldes 1:7-le. „Viimase veidi enam kui nädala jooksul on hakanud laekuma ka raskerelvastus,“ kirjeldas ta perspektiivi. „Ja mis on huvitav, et on tulnud ka lennukid legoklotsidena, mida õnnestub käepäraste „meisterda ise“ vahenditega kokku panna. Imetlen mitte ainult ukrainlaste, vaid ka poolakate huumorimeelt – et ei nemad tea, kuhu need sadakond tanki sealt Lublini lähedalt kaduma läksid ja küllap neid saab kuskilt militaarpoodidest osta.“ Kuuse sõnul läheb aga irooniast märksa tõsisemat relvastust vaja siis, kui Ukraina peaks asuma pealetungile: soomukitest suurtükkide ning laevatõrjerakettideni. Igal juhul ei paista praegu Vene pealetung Donbassis Moskva loodetud kombel edenevat – kuid täiesti tõenäoline on, et näeme peagi veel uut põgenikelainet: eriti, kui rinne peaks liikuma lähemale suurematele linnadele nagu Dnipro või Zaporižžja. Juba praegu on Ukraina enda sees 7,5 miljonit sõjapõgenikku ja vaid väiksemosa neist jõuab üle piiri. Ning viimastel päevadel on Ukrainasse naasjaid olnud rohkem kui lahkujaid. Kuusk lisas, et ukrainlased on oma liitlastele esitatud ootuste suhtes tunnustusväärselt sirgjoonelised – nagu siis, kui nad ütlesid ära külla tulla soovinud Saksamaa presidendile Frank-Walter Steinmeierile. „Kui inimesel maja põleb ja ta küsib naabri käest veevoolikut, aga talle antakse ämber,“ tõi ta näitena. „Ämber on veel hea. Aga mõni pakub espressotassi – siis ajab ikka närvi küll!“ Saates kuulemegi Miks põgenikud üldse oma riigi piiridest väljuvad? Kuidas tõlgendada Venemaa kaitseministri Sergei Šoigu teadaannet Mariupoli langemisest? Kui kurnatud on Ukraina armee? Mille arvel üldse toimib praegu Ukraina majandus? Miks pole vilja külvamata jätmine üldse peamine kitsaskoht Euroopa varustamisel toiduga? Millist abi Ukrainasse saata – ja mida saavad nad tegelikult ise koha pealt? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Arnold on Abhaasias sündinud eestlane, kes kasvas Eesti vaimus ning asus Eestisse elama 2005. aastal, kui alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Abhaasia eestlased on üks omapärasema ajalooga eestlaste kogukondi maailmas, kuid kahjuks on Abhaasia keerulises olukorras ja sealsed eestlased veelgi keerulisemas. Viimase 30 aasta jooksul, kui meie oleme nautinud pidevat elu paranemist, on Abhaasia eestlased üle elanud sõja, kaotanud suure osa maisest varast ja sissetulekutest, kannatanud aastaid väldanud majandusblokaadi all. Kui Abhaasia eestlane saabub Eestisse, siis võib 100% kindel olla, et tema dokumentidega tekib probleeme, sest need on välja antud riigis, mida Eesti ei tunnusta. Seda kõike on omal nahal tunda saanud ka Arnold, kellest sai Eesti sünnijärgne kodanik 2012. aastal. 2007. alustas Arnold oma karjääri Swedbankis ning on nüüdseks pidanud seal mitmeid erinevaid ameteid. Selles saates räägime Lapsepõlvest Konnalinnas ja lugudest Abhaasia eestlastelt Keskharidusest Abhaasias ning edasistest valikutest Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ja vajadustest Eesti kultuuriüritustest Abhaasias Koduigatsusest Eestis ja Abhaasias Karjäärist Swedbankis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Viimase ööpäeva sündmustest Ukrainas räägime kell 7.35 Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teaduri Kalev Stoicescuga.

Kell 7.15 annab sõjaajaloolane Igor Kopõtin ülevaate viimastest sündmustest Ukrainas.

Kas Putin mängib poliitilist pokkerit või on tal tõsi taga? Mis mängu mängivad Venemaa selja taga hiinlased?  Viimase paari kuu jooksul on Ukraina ümberkõvasti sõjahüsteeriat lõkkele puhutud. Läänemaailm on mitmekihilises kriisis ja Venemaa poliitikute arvates tuleb just praegu Läänt šantažeerida ja tema ühtsust kõigutada. Putin esitas USA-le ja tegelikult tervele NATO-le ultimaatumi. Kas läänemaailma ühtsust saab lihtsalt ultimaatumite sõjatantsuga lõhestada? Kus on keti nõrgimad lülid?Saates on külas Mart Helme, Riigikogu liige, EKRE aseesimees, eelmise valitsuse siseminister ja endine diplomaat, Eesti suursaadik Venemaal 1995-1999.  Saatejuht on Erik Boltowski.

Monte Carlo ralli lõppes 47-aastase Sebastien Loebi uhke võiduga. Viimase võistluspäeva muutis põnevaks Pirelli, mille toode kindlalt juhtinud Sebastien Ogier auto all eelviimasel katsel lõhkes. Ott Tänak viimasel päeval punktikatse punktidel enam kaasa ei rääkinud, sest Hyundai otsustas tema auto laupäeva õhtul lõplikult katkestada. Tiimi ametlik põhjendus jätab ruumi spekulatsioonidele, mis räägivad, et Hyundai tahab lihtsalt ilma karistuseta Tänaku auto mootoril välja vahetada. Mida esimene etapp meile hübriidtehnoloogia töökindluse ja uue ajastu jõuvahekordade kohta rääkis? Kas kuu aega on piisav, et ka Hyundai Rootsi ralliks jalad alla saaks? Neile ja veel paljudele küsimusele püüdsime vastuseid leida koos Jaan Martinsoni ja Roland Poomiga. Saate meiliaadress on kuueskaik@delfi.ee.

Saade "Puust ja Punaseks" on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Eesti Teadusagentuur toetusel.

Juba rohkem kui kümme aastat on seksitöötajad Eestis justkui nähtamatud. Uudishimu, mida see töö 2021. aastal endast kujutab, kes seda teevad ja kuidas see inimestele mõjub, pani mind asja uurima.Viimase kahekümne aasta jooksul on nii seksiostjate kui seksimüüjate hulk Eestis vähenenud ja seksitöötajatest naiste keskmine vanus tõusnud. Organiseeritud kuritegevus on seoses prostitutsiooniga küll vähenenud, kuid imbub ikka Eestisse, muu hulgas ka näiteks Ladina-Ameerikast.Tähelepanu! Järgnevad peatükid sisaldavad kirjeldusi, mis võivad häirida. Loo kuulamisel palun arvesta sellega.Autor: Janno ZõbinIllustratsioon: Joonas SildreToimetaja: Hille SaluäärAudiolugu loevad: Piret Krumm, Indrek OjariHelikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

Kell 9.15 on külas krimikirjanik ja kriitik Katrin Pauts, kellega räägime tema viimasest romaanist "Külmkinga uurija".

Viimase aasta jooksul oleme kuulnud erinevaid ideid sellest, kuidas erakondade rahastamine süsteem muutuda võiks: ära on tahetud kaotada nii erakondade rahastamise järelevalve komisjon; arutlusele on tulnud valimiskampaania kulutustele limiidi panek, kulutuste detailsem esitamine, järelevalve suurendamine ja isegi eraisikute annetuste ära keelamine. Korruptsiooniriskide maandamine kõrvale jättes tekib neid ettepanekuid vaadates küsimus: kas me ei peaks astuma hoopis paar sammu tagasi ja endalt küsima, mis mõju on nendel pakutud sammudel meie demokraatiale ja kodanike osalusele ning panusele valitsemisesse? Näeme ju, et Eestis pole viimase 10 aasta jooksul erakonna liikmeskond märkimisväärselt tõusnud; valimisaktiivsus on stagneerunud, kui mitte langustrendis; ja usaldus erakondade suunal on märkimisväärselt madal. Kas saamegi üldse seadustelt oodata, et need kaotaksid korruptsiooniriski erakondade rahastamisest või on selleks tarvis sügavat kultuurimuutust? Arutelujuht: Johannes Tralla (ajakirjanik) Arutelus osalejad: Talgude sütitaja on Paide Teater. Grupijuhid: Alari Rammo (Vabaühenduste Liidu huvikaitsja), Steven-Hristo Evestus (Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees), Kaimar Karu (Ettevõtja, endine IT- ja väliskaubandusminister), Jaanus Tehver (Advokaadibüroo Tehver & Partnerid vandeadvokaat ja Eesti Advokatuuri esimees); Kai Klandorf (vabakonna huvikaitsja, Vabaühenduste Liidu juhataja) Arutelu korraldaja: MTÜ Korruptsioonivaba Eesti

"Infosõda on tänapäevase sõjapidamise üks vorme. Vaenulik ja vale informatsioon on osa mõjutustegevusest, millega seatakse rünnaku alla inimeste teadvus, hõlmatakse nende tähelepanu ja muudetakse hoiakuid. Oskuslik infosõda võib viia otseselt riiki ja inimeste julgeolekut ohustava tegevuseni, mis ongi selle eesmärk. Selline mõjutustegevus on viimastel aastakümnetel pidevalt laienenud nii Eesti, Euroopa kui ka USA suunal. Peamiselt lähtuvad infosõja elementidega rünnakud Venemaalt, aga ka Hiina Rahvavabariigist. Viimase nn. pehme jõud ja Kremli-meelsete tegevus murendavad lääne väärtusruumi, tekitavad umbusaldust demokraatlike riikide valitsuste vastu, pööravad tülli liitlasi. Infosõda võib pealtnäha olla süütu ja sõbralik meemide pildumine või olematu infoagentuuri valeuudise potsatus su Facebooki lehel. Sellest ei või end eksitada lasta, sest infosõjal on alati kaugele ulatuv eesmärk: kontrollida ja juhtida inimeste „südant ja meelt“ soovitud suunas. Infosõja laskemoonaks on narratiivid, müüdid, sümbolid ja rituaalid. Haaravad lood, kus faktid on segatud valega, et hajutada su tähelepanu ja tekitada umbusku riigi institutsioonide suhtes. Infosõdu peetakse ühegi lasuta, kuid paljude ohvrite hinnaga. Arutelujuht: Marica Lillemets (Eesti NATO Ühingu meedianõunik) Arutelus osalejad: Peeter Tali (NATO StratCOM COE asedirektor ja Eesti NATO Ühingu liige), Hannes Krause (Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht), Andrus Padar (küberkaitseliitlane), Vladimir Sazonov (Tartu Ülikooli kaasprofessor ja Kaitseväe Akadeemia vanemteadur) Arutelu korraldaja: "Eesti NATO Ühing koostöös Konrad Adenaueri Fondiga.

Oleme väljumas kriisist, mis pööras muu hulgas pea peale selle, kuidas me suhtleme, ostleme, pidutseme - kuid ka selle, kuidas õpime ning arstiabi kätte saame. Viimase pooleteise aasta jooksul on kõige suurem vajadus digilahenduste järele olnud haridussektoris ja meditsiinis. Millised kriisist tingitud olukorrale lahendusi pakkuvad innovaatilised ideed on Eestist alguse saanud? Toome arutellu näiteid ja kogemuslugusid, mida on digitaalsed lahendused aidanud luua hariduses ja meditsiinis. Kas siit tulevad uued Unicornid ja lahendused struktuursetele probleemidele? Või on tegu ajutise nähtusega, mis unustatakse kohe, kui "normaalsus" taastub? Arutelujuht: Märt Aro Arutelus osalejad: Kadri Haljas (Triumf Health), Kadri Tuisk (Clanbeat), Andres Mellik (Cognuse asjutaja ja juht) Arutelu korraldaja: Telia

Alates juunist saab märkida EfTENi uue elukondlikku ja ärikinnisvarasse investeeriva fondi osakuid. Viimase, Uus-Järveküla arenduse raames lubatakse investoritele isegi 15-protsendilist tootlust. Uurime fondi juhilt Kristjan Tamlalt, kui hea mõte on buumivate ehitushindade kontekstis arendusega alustada ning millised on Rae valda kerkiva elamurajooniga seotud riskid ja võimalused. Ühtlasi räägib Tamla fondi teistest investeeringutest ning avab investeeringu projekti. Nimelt saab täna küll fondi osakuid märkida, kuid need pole börsil enne järgmise aasta maid realiseeritavad. Miks nii ning kuna makstakse aktsionäridele välja esimene dividend, selgub saatest. Juttu tuleb ka fondi 1,5-protsendilisest valitsemistasust ning sellest, mida plaanitakse investoritelt kaasatava kuni 100 miljoni euroga peale hakata.  Samuti avaldab Tamla, kui suure osa vabanevast pensionirahast loodab uus fond enda kätte saada ning juttu tuleb ka fondi plaanidest üürikinnisvara turul. Saadet juhib Geeniuse investeerimisportaali vastutav toimetaja Indrek Mäe.

Viimase erakonnana avalikustas oma Tallinna linnapea kandidaadi KOV valimisteks erakond Eesti 200. Linnapeakandidaat on nende Tallinna piirkonna juht, ettevõtja ja imagoloog Marek Reinaas. Eesti 200 tahab fundamentaalselt muuta linna valitsemiskorda ning viisi, mis on viinud Edgar Savisaare soovitud linnamudeli valmimiseni.

Enelin Paas on full-stack turundaja. Viimase viie aasta jooksul on ta külastanud rohkem kui 40. erinevat riiki, pakkudes samal ajal ettevõtetele B2B ja B2C turundus- ja müügiteenuseid. Tema kliendid paiknevad lisaks Euroopale maailma eri otstes nagu näiteks Wall Street ja Sydney. Intervjuu on salvestatud Tartus Startup Day-l 2020.