Podcasts about kaukaasia

Pühapäevane Välismääraja heidab pilgu olulisematele sündmustele, mis maailmas kõneainet annavad. Räägime Hiina - USA suhetest nii president Trumpi käivitatud tollisõja kui USA vahendatud Ukraina rahukõneluste taustal. Eestisse saabub visiidile Armeenia peaminister Nikol Pashinian - kuidas läheb sellel näoga Euroopa ja Lääne poole pöördunud Lõuna-Kaukaasia riigil.

"Hommikumaa vägevate" VIII hooaeg on mässajate ja ülestõusude päralt. Üheksanda saate teemaks on Gruusia käänuline ja vaevaline ajalugu.

1966. aastal valmib Nõukogude Liidu üks armastatumaid komöödiafilme "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused", režissööriks Leonid Gaidai.

1966. aastal valmib Nõukogude Liidu üks armastatumaid komöödiafilme "Kaukaasia vang ehk Šuriku uued seiklused", režissööriks Leonid Gaidai.

Väikselt suvepuhkuselt naasnud „Kolmas poolaeg” ei saa ju ometi kuidagi üle ega ümber vaadata Paide Linnameeskonna vägevast euroteekonnast, kus on seljatatud järjest Kaukaasia tipud: esmalt langes Gruusia suurklubi Tbilisi Dinamo, seejärel Armeenia hiid Ararat-Armenia. Selleks puhuks kutsusime stuudiosse külla Paide Linnameeskonna presidendi Veiko Veskimäe. Veskimäe rääkis alustuseks, kuidas ta tunneb euroedu üle siirast rõõmu, aga see tuleb ka tema unetundide arvelt. Kui muidu on tema jaoks hea uni väga oluline ja ta proovib öösel magada vähemalt seitse tundi, siis viimase kuu jooksul on unetunnid napimaks jäänud. Saates rääkisime nii Gruusia kui Armeenia reisidest, eesootavast Anderlechti mängust, aga ka paljudest olmeteemadest. Mille eest sai Paide hooajaeelsel litsentseerimisel hoiatada (järgmisel korral ootab ees lausa trahv)? Mitu mängijat proovitakse augustikuu jooksul välismaale müüa? Kui kaugel on Paide Paidesse kolimisest, oma staadionist ja hallist? Mõistagi räägime pikemalt Veskimäest endast, aga ka näiteks Karel Voolaidi ja Ragnar Klavani personaalküsimusest. Kas Klavanit ootab ees veel üks hooaeg või siiski mitte? Head kuulamist!

Jukuraadio 413. köögilaud kogunes Tbilisis, Eesti saatkonnas Gruusias. Laudkondlasteks käisid meie suursaadik Riina Kaljurand ja ennast "kliimapagulaseks" nimetav Vahur Lokk, kes elab kuuendat aastat Gruusias. Pole mõtet arvata, et jutt tiirles vaid hinkalide ja šaslõki ümber. Tegelikult vaatasime üle, kuidas Gruusia positsioon Vene-Ukraina sõjasse on kujunenud (valitsus üliettevaatlik, rahvas täiesti ukrainameelne), uurisime üldse Kaukaasia regiooni suhteid Venega. No ja muidugi saab pajatatud Gruusia kireva elu eripäradest. Nii et nalja saab ka. Ja mõnes mõttes on see köögilaua-saade väikeseks liikumisaabitsaks neile, kes tahavad lähiajal Gruusiasse sõita!

Saates käsitletakse kolme Kaukaasia riigi-Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaani suhestumist Vene-Ukraina sõtta. Arutame, millised on olnud nimetatud riikide reaktsioonid ja mis asjaoludel need on kujunenud. Igal regiooni riigil on praeguses olukorras omad hirmud, aga nähakse ka võimalusi nii majanduses kui ka rahvusvahelises poliitikas. Saatekülalised EV suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand ning EV esinduse juht Aserbaidžaanis Andrei Valentinov. Saatejuht Hannes Hanso.

Arnold on Abhaasias sündinud eestlane, kes kasvas Eesti vaimus ning asus Eestisse elama 2005. aastal, kui alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Abhaasia eestlased on üks omapärasema ajalooga eestlaste kogukondi maailmas, kuid kahjuks on Abhaasia keerulises olukorras ja sealsed eestlased veelgi keerulisemas. Viimase 30 aasta jooksul, kui meie oleme nautinud pidevat elu paranemist, on Abhaasia eestlased üle elanud sõja, kaotanud suure osa maisest varast ja sissetulekutest, kannatanud aastaid väldanud majandusblokaadi all. Kui Abhaasia eestlane saabub Eestisse, siis võib 100% kindel olla, et tema dokumentidega tekib probleeme, sest need on välja antud riigis, mida Eesti ei tunnusta. Seda kõike on omal nahal tunda saanud ka Arnold, kellest sai Eesti sünnijärgne kodanik 2012. aastal. 2007. alustas Arnold oma karjääri Swedbankis ning on nüüdseks pidanud seal mitmeid erinevaid ameteid. Selles saates räägime Lapsepõlvest Konnalinnas ja lugudest Abhaasia eestlastelt Keskharidusest Abhaasias ning edasistest valikutest Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ja vajadustest Eesti kultuuriüritustest Abhaasias Koduigatsusest Eestis ja Abhaasias Karjäärist Swedbankis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

10. novembril suudeti peatada verevalamine äsjases Armeenia - Aserbaidžaani konfliktis. Kaukaasia sõjad on Eestile füüsiliselt kauged, aga samaaegselt ka lähedased. Lähedased, sest me oleme kuulunud ühe ja sama impeeriumi võimu alla... Sõjandusekspert ja Riigikogu liige Leo Kunnas valgustab olukorda Karabahhias.

JUKU Raadio 331. saade viib osaleja Kaukaasiasse, täpsemalt Aserbaidžaani, Armeeniasse ning Mägi-Karabahhiasse. Koos geograaf Toomas Kümmeliga käivitatakse ajamasin ning kandutakse aserite-armeenlaste tänase konflikti ajalukku. Niisiis pajatame eelkõige Kaukaasia kultuurilisest mitmekesisusest, vastuoludest, konfliktsetest kultuuridest, arusaamistest, keelkondadest, usust ja geograafiast. Päevauudiseid rindelt ei edasta, pigem tahame teada, mis selles maailmaosas üldse läbi aegade toimunud on. Lisaks Armeeniale ja Aserbaidžaanile räägime Kaukaasia muudest väikerahvastest, kes samal territooriumil elavad. Uurime udi rahvast, keda peetakse üldse (koos armeenlastega) Kaukaasia vanemateks asukateks ning kes figureerivad juba antiikautorite teostes, neist on kirjutanud Herodotes, Tacitus, Plinius, Ptolemaios jt. Peatume ka kurdidel, krõzidel, hnalugidel, buduhhidel, taatlastel, tsahuridel ja mägijuutidel. Jutuks tuleb religioonikaart armeenla gregoriaani kristlusest katoliiklikuõigeusuni, zoroastrismi ja islamini, siiani Kaukaasis tooniandva paganluseni ning jeziidi kurdide “saatanakummardamiseni”. Saates saab üsna selgeks, miks see konflikt ei lahene. Vähemalt ilma neutraalse rahusobitaja osavõtuta, milleks ei saa kindlasti olla ei Türgi ega Venemaa.

Mägi-Karabahhis ning tema ümbruses jätkusid täna öösel ägedad kokkupõrked. Raketid tabasid nii pealinna Stepanakerti kui väidetavalt ka Bakuu-Ceyhani naftajuhet. "Vihka, vihka, vihka vaenlasi," laulavad propagandaklipis Karabahhi vabastamisele üles kutsuvad poplauljad Narmin Kerimbeyova ja Ceyhun Zeynalov. Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg tõstab esile, et kumbki pool kasutab praeguse võitluse kontekstis propagndavahendina mõneti üllatuslikult mitte Nõukokogude Liidu lagunemisele järgnenud vastastikkust etnilist puhastust, aga 20. sajandi algusperioodi sündmusi, kus põimusid armeenlaste genotsiid ning Lenini ja Atatürki sõprus. Bergi hinnangul soovib Türgi sõda õhutades, et Kaukaasia saatust määraks just tema koos Venemaaga ning lääneriigid hoiaksid sealt eemale. Paljude aserite lootused Mägi-Karabahhi tagasivallutamisele pole küll ilmselt määratud täituma. Türgi aktiivsuse kõrval on samas väga tähelepanuväärne Armeeniale julgeolekugarantii andnud Venemaa vaikimine. Lasebki ta nii lihtsalt oma positsioonid maha mängida? Saates veel: Kas selles sõjas saab üldse öelda, kes on "hea"? Kas Armeenia poolel oli üldse mingit põhjust praegu sõda algatada? Mis suhtes on omavahel konkreetsemalt Jerevan ja Stepanakert? Aserbaidžaanil oleks väike võidukas sõda ju igati kasulik, aga... tuleks ta väike ja võidukas? Miks pole seda siis 30 aasta jooksul ette võetud? Kui palju on rahvas ette valmistatud kasvõi väikeseks võimaluseks, et sõda lõpeb kompromissiga? Eiki Bergiga vestles Krister Paris.

Vanemuises esietendus Bertolt Brechti draama "Kaukaasia kriidiring".

Laupäeval, 23. veebruaril esietendub Vanemuise suures majas "Kaukaasia kriidiring". Saates räägib Vanemuise draamajuht ja lavastaja Tiit Palu näidendi autorist, 20. sajandi mõjukaimast teatriuuendajast Bertolt Brechtist ja oletatavast põhjusest, miks loo tegevus toimub Gruusias. Lisaks maailmakuulsale teatrimehele tuleb juttu ka üle ilma tuntud grusiinist – Gija Kantšelist, kelle loodud muusika väärindab lavastust.

17.-19. mail toimus Tartus rahvusvaheline teatripidu, Vabaduse festival. Uurime Vanemuise draamajuhilt Tiit Palult, millest rääkisid teatritegijad omavahel ja kas sündis koostööplaane. Pikemalt peatume Bertolt Brechti draamal "Kaukaasia kriidiring", mis jõuab Vanemuise lavale järgmisel hooajal.

Kui hakata Eestist astuma ühele poole, jäävad ette Venemaa erinevad hõimualad ja Kaukaasia ja India ja sealt edasi ujudes Austraalia ja teised. Kui aga minna teises suunas, tulevad ette slaavid ja Balkanid ja Aafrika ning pisut edasi ujudes ka Kariibid ja Ladina-Ameerika. Ning kõikjal kõlab meie jaoks kohati täiesti pöörane kohalik muusika. Igal nädalal koguvad R2 palgalised muusikaturistid oma parimad leiud ühte karpi ning avavad selle kõigi kuuldes pühapäeval kell 19.

Kui hakata Eestist astuma ühele poole, jäävad ette Venemaa erinevad hõimualad ja Kaukaasia ja India ja sealt edasi ujudes Austraalia ja teised. Kui aga minna teises suunas, tulevad ette slaavid ja Balkanid ja Aafrika ning pisut edasi ujudes ka Kariibid ja Ladina-Ameerika. Ning kõikjal kõlab meie jaoks kohati täiesti pöörane kohalik muusika. Igal nädalal koguvad R2 palgalised muusikaturistid oma parimad leiud ühte karpi ning avavad selle kõigi kuuldes pühapäeval kell 19.

Abhaasias elavate eestlaste üheks suuremaks probleemiks on esivanemate kodumaa külastamine, sest nende Abhaasia Vabariigi passi rahvusvaheline üldsus, sh Eesti ei tunnusta, samas kui Vene passi taotlemine on mitmetele vastuolus isiklike põhimõtetega. Eesti 100. sünnipäeva eel on saates külas Abhaasias sündinud eesti juurtega Arnold Rutto (foto erakogu), kes räägib sealsetest kaasmaalaste küladest, Kaukaasia elu-olust ning eestlaseks olemisest. Tunni lõpuosas tuleb kolleeg Kerttu Kaldojaga juttu kahest uuest filmist: "Õnnelik lõpp" ja "Vee puudutus".

Abhaasias elavate eestlaste üheks suuremaks probleemiks on esivanemate kodumaa külastamine, sest nende Abhaasia Vabariigi passi rahvusvaheline üldsus, sh Eesti ei tunnusta, samas kui Vene passi taotlemine on mitmetele vastuolus isiklike põhimõtetega. Eesti 100. sünnipäeva eel on saates külas Abhaasias sündinud eesti juurtega Arnold Rutto (foto erakogu), kes räägib sealsetest kaasmaalaste küladest, Kaukaasia elu-olust ning eestlaseks olemisest. Tunni lõpuosas tuleb kolleeg Kerttu Kaldojaga juttu kahest uuest filmist: "Õnnelik lõpp" ja "Vee puudutus".

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib kolmandas saates Abhaasia eestlastest sellest, mis toimus Abhaasias 1992. aastal ja mida oli valida sõja jalgu jäänud eestlastel.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Tallinna Ülikooli etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib kolmandas saates Abhaasia eestlastest sellest, mis toimus Abhaasias 1992. aastal ja mida oli valida sõja jalgu jäänud eestlastel.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Elu seati sisse ka teistes Kaukaasia külades ja linnadeski. Etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitikast Kaukaasias, mis on mõjutanud kohalike rahvaste kõrval ka eestlaste käekäiku, Abhaasia eestlaste sidemetest Eestiga läbi ajaloo ja otsustest, mis tuli teha 1992. aastal Abhaasia sõja ajal.

Pärast Kaukaasia ühendamist Tsaari-Venemaaga asusid peaaegu tühjaks jäänud maadele elama teised rahvad. Kaukaasia meelitas ka eestlasi. Suur hulk eestlasi leidis endale kodu Abhaasia külades: Alam-Lindas ja Ülem-Lindas, Estonias, Salmes ja Sulevis. Elu seati sisse ka teistes Kaukaasia külades ja linnadeski. Etnoloog Aivar Jürgenson (pildil) räägib Tsaari-Venemaa, Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitikast Kaukaasias, mis on mõjutanud kohalike rahvaste kõrval ka eestlaste käekäiku, Abhaasia eestlaste sidemetest Eestiga läbi ajaloo ja otsustest, mis tuli teha 1992. aastal Abhaasia sõja ajal.

Koos ajakirja Horisont mainumbriga ilmus “Looduse raamatukogu” neljas raamat “Riigita rahvad. Kaukaasia”. Raamatu autor Andrus Mölder räägib saates, millal ja kuidas tekkis tal huvi riigita rahvaste vastu ning kuidas on raamatu ülimalt faktitihe materjal kokku kogutud. (Toomas Jüriado, Hendrik Relve.)