Loodusajakiri

EMÜ metsaökoloogid uurisid, millist mõju avaldab talvine sanitaarraie üraskite arvukusele. Saates küsime, miks eeldati, et talvisest sanitaarraiest on abi üraskite vastu ja millistele järeldustele jõuti. Lisaks kuuse-kooreüraskile räägime teisteski üraskiliikidest ning nende looduslikest vaenlastest. Saates on külas Kristjan Ait EMÜ metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetoolist.

Ühest vastust küsimusele, milline tulevik ootab Läänemerd, on raske, kui mitte võimatu anda. Teisalt tuleb teadvustada, et praegused kliimamuutused erinevad eelnevatest Maa ajaloos toimunud muutustest. Mis tagajärjed toovad Läänemerele kaasa veetemperatuuri tõus, jääkatte vähenemine või puudumine ning soolsuse muutumine, räägib Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi mereökoloogia teadur Mariliis Kõuts.

Kümme aastat tagasi rajati Tartumaal, Uhti külas Eesti esimene suuremõõtmeline puhastusmärgala ehk puhastuslodu. Saatekülaline, TÜ keskkonnatehnoloogia kaasprofessor Margit Kõiv-Vainik selgitab, millist kasu toob puhastuslodu keskkonnale ja millist kasu saab põllumees kasutades puhastusmärgala setet.

Saates on külas ökotoksikoloog Randel Kreitsberg, kellega räägime vähktõvest Läänemeres elavatel loomadel: kui levinud on vähktõbi Läänemeres elavatel kaladel? Kas on „vähialdimaid“ kalaliike? Mis on nakkav vähk ja kas mereande söövad inimesed peaksid seda pelgama? Milline on Läänemere seisund?

Just selle nimega artiklisari on ilmunud ajakirjas Horisont alates 1/2024 numbrist. Ajame juttu sarja autori, TÜ professori Mati Lauriga: saame teada, et Tartu ülikooli ajaloo õppetool on üks vanimaid omataolisi, milline oli ajalookirjutus kahe maailmasõja vahel Saksamaal ja Venemaal ning kes olid ajalooga ja ajaloota rahvad.

Eesti orhideekaitse klubi valis tänavuse aasta orhideeks püramiid-koerakäpa, taime, keda võib leida Sõrve poolsaarel Saaremaal ning Noarootsis. Saates räägime nii püramiid-koerakäpast kui Eesti orhideekaitse klubist, millel tänavu täitub 40. tegutsemisaasta. Külas on botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Räätsad annavad võimaluse liikuda rabapinnasel, kuhu muidu kõndides minna ei saa. Võimalus kogeda rabasaarte ja laugaste ilu, näha puutumatuid rabakooslusi, on põhjuseks, miks räätsamatkad on aasta-aastalt järjest populaarsemaks muutunud. Räätsamatkamise hea tava koondab soovitusi, mida rabas matkamisel silmas pidada. Saatekülaliseks on EMÜ elurikkuse ja loodusturismi õppetooli nooremteadur Kadri Erit.

Külas on ulukibioloog ja EMÜ jahinduse õppejõud Tiit Randveer, kellelt küsime, kuidas tänavune talv põdrale sobib ja kas kliimamuutustega kaasnevad suvised kuumaperioodid on talle karvamööda. Veel räägime põdra toidulauast: miks mänd on põdra nn talvetoit ja kuidas metsa raiumine põtra mõjutab. Kindlasti võtame jutuks põdra arvukuse viimase 100 aasta jooksul ja kui saateaega jagub, uurime sedagi, miks on põdral habe?!

Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbrist saab lugeda pikka intervjuud Eesti teaduste akadeemia presidendi Mart Saarmaga, aga ka seleukiidide impeeriumist, toidu reformuleerimisest, palveränduritest pühapaikades, tsaariaja rüütelkondade mundritest ning paljust muustki. Sellest ajakirjanumbrist alates hakkab ilmuma uus artiklisari: Tähetorni kalender. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt.

Eesti Ornitoloogiaühing valis 2025. aasta linnuks kormorani: linnu, keda on Euroopas sajandeid vaenatud. Saates on külas Kunter Tätte Eesti Ornitoloogiaühingust, kellelt küsime, miks valiti kormoran aasta linnuks? Mis põhjustel läheb kormoranidel Läänemere ääres hästi? Kas on värskeid uuringuid, mis kalaliigid on põhiliselt kormorani toiduks? Kuuleme sedagi, et on maid ja rahvaid, kes kormoranist lugu peavad.

Ajakirja Horisont kvantmehaanika erinumbrist saab lugeda, kuidas rändlindude kompassi töö põhineb kvantmehaanikal. Saates on külas artikli autor Ülar Allas, kellega räägime lindude rändest laiemalt.

Ajakirja Eesti Loodus jaanuari-veebruari number tutvustab aasta olendeid: nii leiab ajakirjast põhjaliku ülevaate aasta loomast – harilikust põdrast, aasta puust – harilikust saarest, aasta orhideest – püramiid-koerakäpast ning aasta linnuks valitud, vastuolulisi tundeid tekitavast, kormoranist. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo.

Saates on külas Andi Hektor, ettevõtte GScan kaasasutaja, kes selgitab, miks müüon on füüsiku hea sõber, kuidas töötab müüontomograafia ja millised on müüontomograafia võimalikud kasutusalad.

Ajakirjal Eesti Loodus on kombeks valida aasta autor: saates on külas tänavune aasta autor Remo Savisaar. Kas teadsite, et esimest korda jõudis Remo Savisaare foto ajakirja Eesti Loodus kaanele 18 aastat tagasi? Kuid me ei räägi sellest esimesest fotost, vaid kannatlikkusest ja pühendumisest, mis on hea loodusfoto sünni eelduseks. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Külas on arengubioloog Tambet Tõnissoo, kellega räägime rasvkoe ülesannetest, karust ja insuliinist aga ka talveunest ja taliuinakust. Lisaks tuleb juttu beežist rasvkoest.

Lõppeval aastal sai nüüdisaegne kvantfüüsika 100-aastaseks. Väärika tähtpäeva puhul andis ajakiri Horisont koostöös keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi ja Tartu ülikooli teadlastega välja kvantfüüsikale pühendatud erinumbri. Millest tavapärasest paksemast ajakirja numbrist lugeda saab, räägib Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt.

Puidu-sametkõrgesed on meie parimad talvised söögiseened. Millal ja kust tasub neid otsida? Mitu liiki talvised söögiseeni kasvab Eestis? Miks on seenele kasulik moodustada viljakehi hilisügisel või talvel? Millised talveseened pakuvad mükoloogile enim huvi? Saates on külas mükoloog Leho Tedersoo.

Nii nagu teisedki elusolendid, koguvad ka putukad varusid ebasoodsate aegade üleelamiseks. Milliseid strateegiaid kasutatakse, sellest räägime TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessori Toomas Esperkiga.

Mis on ülitöödeldud toit ning kuidas seda poes ära tunda? Miks ülitöödeldud toit on ahvatlev? Kuidas ülitöödeldud toidu söömine mõjutab inimese seedekulgla mikroobikooslust? Mis on toidukõrb? Saatekülaliseks on Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor Kristel Vene.

Kas rasval ja rasval on vahet? Just sellist pealkirja kannab artiklisarja „Tegutse teadlikult“ lugu ajakirja Eesti Loodus novembri-septembri numbris. Saates on külas artikli autor, keskkonnaaktivist Martin Tikk, kellega räägime taimset ja loomset päritolu rasvast, küllastunud ja küllastumata rasvhapetest ning sellest, et rasvu ei pea kartma.

Suure väljarändelainega 19. sajandi teises pooles pidid Abhaasiasse sattunud eestlased toime tulema uute elutingimustega: palju niiskema kliima ning senitundmatute metsloomadega, ka tuli õppida, kuidas kasvatada maisi ja puuvilju. Abhaasia eestlaste kohanemisest uue kodumaa loodusega räägib etnoloog ja folklorist, Eesti rahva muuseumi vanemteadur Aivar Jürgenson.

Ahtme linna tekkelugu on seotud kaevanduse ja elektrijaama rajamisega kunagise väikeküla maadele: tööstuse rajamisega tegid algust Saksa okupandid, alustatut jätkas Nõukogude võim. Ahtme linna tõusust ja sumbumisest Kohtla-Järve linnaosaks räägib geograaf Mait Sepp.

Põllumaa saamiseks on kontrollitud põlenguid aastatuhandeid kasutatud, aletamisest vähem teatakse Kaugu-Eesti meekarjamaid, mis olid samuti seotud tahtlike süütamistega. Sellest, kuidas põlengud kujundavad kooslusi, räägib EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse õppetooli vanemlektor Pille Tomson.

Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuva ürgjõe oru hüpoteesile on geoloogidel nii poolt- kui vastuargumente. Eesti geoloogiateenistuse poolt algatatud Väinamere geoloogilise kaardistamise projekti raames uuriti Väinamerd neljal suvel. Mida teada saadi? Kas Saaremaa ja Hiiumaa vahel asuv aluspõhjaorund tekkis ürgjõe või liustike kulutava tegevuse tõttu? Saates on külas geoloog Igor Tuuling.

Mis on jäik robootika? Missugust robootikat nimetatakse pehmeks robootikaks? Milliseid võimalusi kätkevad liposoomi tehnoloogia ja DNA-origami? Nendel teemadel räägivad Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professor Veronika Zadin ja materjaliteaduse kaasprofessor Janno Torop.

Saates on külas bioloog ja kirjanik Juhani Püttsepp, kellega räägime ajakirjas Eesti Loodus ilmuvast lugude sarjast „Seik“ ja Soest ning hundist.

Ajakirja Horisont 4. numbris räägivad Tallinna ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port ja Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt eestlaste ülekaalulisusest ja liikumise tähtsusest. Saate olulisust silmas pidades räägime samal teemal, asetades rõhu laste ja noorte kaaluprobleemidele ja kehalisele aktiivsusele. Saates on külas Kristjan Port. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Käesoleva aasta sammalt, harilikku helvikut tunnevad paljud aiaomanikud. Miks harilik helvik kasvab koduaedades? Kuidas teda looduses ära tunda? Rahvameditsiinis on harilikku helvikut kasutatud maksahaiguste puhul. Kas teadusuuringud kinnitavad hariliku helviku raviomadusi? Saates on külas samblauurija, TÜ ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Nele Ingerpuu. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Kultuuriloohuvilised geograafid Mait Sepp ja Taavi Pae on enam kui aasta ajakirjas Eesti Loodus tutvustanud Eesti kihelkondi. Viimati kirjutati Iisaku kihelkonnast. Iisaku kihelkonnast, mille „kaubamärgid“ on kriivad, poluvernikud ja rahvuspark, räägib saates Taavi Pae. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont augusti-septembri numbrist saab lugeda nii meditsiinilistest nanorobotitest kui tehisaru kasutamisest koolis, samuti Läänemere mereleitsakust ning mereplastist maailmameres. Lisaks leiab ajakirjast usutluse Tallinna ülikooli spordibioloogia professori Kristjan Pordiga ja saab ülevaate, millal võeti ajaloo uurimises kasutusele loodus- ja sotsiaalteaduslikud meetodid. Ajakirja tutvusta Horisondi toimetaja Piret Pappel. Saatejuht Tiiu Rööp.

Kirjandusteadlane ja EOÜ 2024. aasta linnu käo meeskonda kuuluv Elle-Mari Talivee räägib märgilistest kägudest eesti kirjanduses: Johannes Piiperi käost ajalehes Postimees 1944. aastal, Katku Villu õnnekäost ning Vana-Võrumaa kirjaniku Juhan Jaiki loomingust. Käo võib leida nii Marie Underi kui Henrik Visnapuu luulest, kuid mille poolest meie kahe silmapaistva luuletaja käod erinevad? Saame teada, miks Doris Kareva luuletus „Käkimeelne kägu“ justkui ennustas ette GPS-saatjaga käo Friedrichi saatuse. Lisaks "päris" käole räägime ka kellakäost. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Keskkonnaagentuur koostab juba aastaid tuleohukaarti, kasutades selleks Nesterovi meetodit. Tulevikus hakatakse tuleohukaartide koostamisel kasutama Kanada tuleohuindeksit FWI. Mille poolest erineb Nesterovi meetod ja Kanada tuleohutuse hindamise viis? Miks peame Eestile koostama tuleohutuskaarte, kui Euroopa kosmoseorganisatsioon annab tuleohutushoiatusi, mille arvutamise aluseks on FWI? Saates on külas TÜ geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja.

Eestimaa metsad on marjarikkad ning ootavad loodusandide korjajaid. Kutsusime saatesse külla botaaniku ja teeneka metsamarja uurija Taimi Paali, kellelt saame teada, miks metsmaasikat ja -vaarikat tasub otsida just kuusiku raielangilt ja millest sõltub rabamuraka vilja suurus. Meie metsamarjade kõrval tuleb juttu ka ameerika jõhvikast ning metsamarjade koduaias kasvatamisest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus suvine, juuli-augusti number keskendub loodusandide kogumisele ja talveks talletamisele. Nii saab lugeda marjarikkusest Eestimaa metsades ning vürtsikast aasta seenest, samuti soovitusi ravimtaimede kogumiseks. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu Kumari preemia laureaadi Aleksei Lotmaniga, ülevaate Iisaku kihelkonnast ja meie suurimatest tammedest ning paljust muustki. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo.

Suvises Pärnus ringiuitaja ei leia linnaruumis märke 17. sajandi lõpus ehitatud suurejoonelisest Riia väravast. Saates on külas Ragnar Nurk, Tallinna linnaplaneerimise ameti arheoloog, kellelt kuuleme, kus paiknes Riia värav ning miks see oli uhkem kui tänini säilinud Tallinna värav. Saame ka teada, kes võis olla keeruka ja läbimõeldud ülesehitusega Riia värava arhitekt.

EMÜ nooremteadur Kristjan Ait tutvustab ajakirjas Eesti Loodus üraskeid, kes lisaks paljuräägitud kuuse-kooreüraskile samuti märgatavat kahju tekitavad. Saates me harkkidasest kooreüraskist, harilikust niineüraskist ja harilikust võraüraskist juttu ei tee, küll aga räägime põhjustest, miks kuusepuistud on muutuvas kliimas järjest haavatavamad ning kuidas tuleks kujundada tuleviku metsi. Samuti räägime kuuse-kooreüraskist meil ja naaberriikides. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Just praegu on õige aeg looduses otsida aasta orhideed, vööthuul-sõrmkäppa! Miks on sel taimel niisugune nimi? Kus ta kasvab? Kas teda on lihtne eristada teistest Eestis kasvavatest orhideedest? Neile ja teistelegi küsimustele vastab botaanik ja orhideeuurija Tiiu Kull. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Külas on ajakirja Eesti Loodus toimetaja Piret Pappel, kellelt küsime, kuidas teha vahet vesilikel ja sabaga sisalikel? Põgusalt teeme juttu sisalike kui vesilike regeneratsioonivõimest. See teema on nii suur ja põnev, et jõuame puudutada vaid pealispinda! Kindlasti räägime ka looduskaitsest, on ju harivesilik, kivisisalik ja arusisalik kaitsealused liigid. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont juuni-juuli numbrist saab lugeda Riia väravast Rootsi-aegses Pärnus, tehisarust ja loomulikust lollusest ning aju-arvuti liidestest. Veel on ajakirjas artikkel ränkadest tagajärgedest, mille on andnud liigne optimism imeravimite kasutuselevõtul ja intervjuu TÜ mikrobioomika professori Elin Oruga. Samuti saab lugeda, mis on altermagnetism ja kes on ajalooga ja ajaloota rahvad ning kuidas Eestis rauda toodeti. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Looduskaitsealade tõhususe ja tulemuslikkuse hindamise küsimus tõstatati rahvusvaheliselt esmakordselt 1992. aastal Maailma looduskaitseliidu (IUCN) tegevuskavas. Mis tingis sellise küsimuse püstituse? Kuidas „mõõta“ kaitseala tõhusust? Kui palju on hinnatud Eesti kaitsealasid ja millised on tulemused? Saates on külas maastikuökoloog ja looduskaitsja, EMÜ professor Mart Külvik. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tallinna külje all asuv Sõrve looduskaitseala moodustati 2023. aastal. Milline on Sõrve looduslaama liigirikkus ja kui palju on sealt leitud kaitsealuseid liike? Kuidas vaid 10 km kaugusel Tallinnast on säilinud nii mitmekesine loodus? Põgusalt tuleb juttu 25. mail toimuvast Eesti Looduse õppekäigust Sõrve looduskaitsealale. Saates on külas zooloog ja maastikuökoloog Lauri Klein.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist leiab just sellise pealkirjaga artikli, milles Tiina Ann Kirss ja Kanni Labi Eesti kultuuriloolisest arhiivist annavad ülevaate, miks kirjavahetused teadlastele huvi pakuvad. Kutsusime Tiina Ann Kirsi saatesse külla et küsida: kuidas loodi nõukogude ajal kirjavahetus raudse eesriide taga olevate sugulastega või kodust kaugele küüditatutega? Miks ajal, mil paberkirju saadetakse järjest vähem, saavad kirjavahetustest koostatud raamatutest menukid? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk, kes tutvustab looduskaitsele keskenduvat Eesti Looduse mai-juuni numbrit. Lisaks tuleb juttu karulaugust, Eesti Looduse ja Eesti loodusuurijate seltsi koostööna toimuvast vestlusõhtust ning Eesti Looduse 25. fotovõistlusest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont aprilli-mai numbrist saab lugeda Lydia Koidula arhiivi kirjandusmuuseumisse jõudmise käänulisest teekonnast. Saatekülaliseks on artikli autor, kirjandusteadlane Sirje Olesk, kellelt uurime, miks nõukogude võim sallis Lydia Koidulat ning kuidas juhtus, et Koidula tütardel ei olnud õrna aimugi, kui oluline ja armastatud luuletaja nende ema oli. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Mitu paari must-toonekurgi teadaolevalt Eestis pesitseb? Millest sõltub must-toonekure pesitsemise edukus? Kuidas meelitada must-toonekurge kalasumbast toitu otsima? Mis on suurimad ohud rändel ja talvitusaladel? Must-toonekurest räägime ornitoloogi ja looduskaitsja Urmas Sellisega. Saatejuht on Tiiu Rööp.

TÜ doktorant Iris Reinula uurib oma teadustöös, kuidas maastikumuutused mõjutavad niiduliikide geneetilist mitmekesisust. Saates saame teada, mis on geneetiline mitmekesisus ja miks see hea on? Mis teeb taimede geneetilise mitmekesisuse muutuste uurimise keeruliseks ning miks taimi uuriv teadlane peab oskama maastikku hinnata putukate seisukohast? Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mahukas aprilli-mai number on erinumber, millega tähistatakse Eesti kultuuriloolise arhiivi ehk EKLA 95. tegutsemisaastat. Erinumber annab ülevaate EKLA ajaloost, fondide suurusest ning olulisusest nii kirjandus- ja kultuuriloo uurijatele kui eluloouurijatele. Ajakirjast saab lugeda huvitavaid tahke Alliksaare fondist, Gustav Suitsu luulest, Lydia Koidula pärandist, Vaino Vahingust, „Kalevipoja“ inglise keelde tõlkimisest Austraalias, Jakob Hurda kaasamismeetodist ning paljust muustki. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Putukatest-tolmeldajatest on kõige olulisemad mesilased, aga kas kõik mesilaseliigid on tolmeldajad? Mida teha, et koduaias leiduks tolmeldajatele vajalikke toidutaimi kogu vegetatsiooniperioodi vältel? Kuidas toetada põllumajandusmaastikel tegutsevaid tolmeldajaid? Juttu tuleb ka villamesilastest. Saates on külas TÜ loodusmuuseumi teadur Villu Soon. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Tartu ülikooli kolme projekti koostöös uuriti Tartu eraaedu: küsitleti Tammelinna, Ülejõe ja Ihaste linnaosa aiaomanikke ning vaadeldi elustikku. Mida teada saadi, sellest räägivad semiootik Nelly Mäekivi, sotsioloog Maie Kiisel ja bioloog Veljo Runnel. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont veebruari-märtsi numbris ilmus esimene lugu artiklisarjast „Tehnokraadi kroonikad“. Saates on külas sarja autor Ülar Allas, kellelt küsime, mida tehakse TÜ arvutiteaduste instituudi teadusarvutuskeskuses? Miks superarvuti LUMI on üks energiatõhusamaid superarvuteid maailmas? Mis on kvantarvutist ja klassikalisest arvutist koosneva hübriidsüsteemi head küljed?

Sel korral räägime lumikellukesest, meie aedade ühest esimesest õitsejast! Miks lumikelluke nii vara õitseb? Miks lumikellukesed sipelgatele meeldivad? Kas kõik lumikellukesed õitsevad kevadel? Kas lumikellukese liigid on lihtsalt eristatavad? Kui palju on uuritud lumikellukese levikut Eestis? Saates on külas botaanik Ott Luuk, üks „Eesti taimede levikatlase“ koostajatest. Saatejuht on Tiiu Rööp.