Podcasts about eestiga

Seekordses saates meenutame üht Soome suurt küberkuriteo episoodi, mille kohta on ilmunud uusi detaile, sealhulgas seos Eestiga. Mõnevõrra uusi detaile on selgunud ka kuulsa eesti keele korpuse ja keelemudeleid treenivate firmade kohta, kes, nagu selgus, ei pruugigi suure rahakotiga meie uksele koputada. Testisime nelja uut nööpkõrvaklappide paari ja tulemused olid üllatavad. Saate lõpus heidame pilgu kuulajakirjadele. Saate teemad: • Soome suures häkkimisskandaalis selgus seotus Eestiga • Kas välismaised AI-arendajad üleüldse tahavad meie keelekorpust • Meelis ja Glen teistisid Huawei, JBL-i, OnePlusi ja Sony uusi nööpkõrvaklappe ja jõudsid väga erinevatele järeldustele • Kuulajakirjad: Tanel küsib KEF-i kõlarite kohta ja Glen selgitab, kuidas ta oma Google Pay ja SEB pangakaartide murele lõpuks lahenduse leidis

Iganädalases poliitilises vestlussaates "Räägime asjast" räägivad asjast Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin ja Mart Helme.Saate esimeses osas kommenteeritakse USA süvariigi varirahakoti ehk USAIDi tegemiste paljastusi ja nende seotust Eestiga. Ameerika maksumaksja on ainuüksi Eestis rahastanud sadade miljonite eest globalistlikke äärmusideoloogiaid. Maksnud kinni nö ajakirjanikke, eksperte ja kodanikuaktiviste.Saate teise teemana käsitletakse veel kord tuulikute vastast kampaaniat. Arutletakse selle üle, miks ikkagi on valitsusel nõnda kiire miljardite tuulde loopimisega.Kolmanda teemana kajastavad saatejuhid valimisi Saksamaal ja AFD võimalusi sealset poliitikat mõjutada.

Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt". Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Astolphe de Custine´i raamatust "Kirjad Venemaalt". Markii Astolphe de Custine visandas 1839. aasta suvel kirjutatud reisikirjades tervikpildi Venemaa ühiskonnast, põimides igapäevastseene, ajaloolaste töid ja jutustusi tähelepanuväärsetest seikadest ning isikutest, kellest mitu on ka Eestiga otseselt seotud.

Kolm korvpallitarka jälle koos – Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Paljude lemmikpodcast „Pihtas põhjas“. Seekord jõutakse teemadeni, millega igaüks end seostada ei oska ja nii kulmineerub saade kahe mehega laua taga. Aga pole hullu, kaks meest on ikka parem kui üks. Pikalt ja põhjalikult räägitakse Hispaania kõrgliigast, kus mõni aeg tagasi, 5. voorus tegi nädala mängija tiitlit väärinud esituse Kristian Kullamäe. Juhtumisi istub Kullamäe seenior stuudios ja räägib taustajutte. Mida sellised mängud ikkagi tähendavad? Kas telefonid on kohe kuumad ja suurte agentuuride inimesed hakkavad mesijuttu ajama? Või lihtsalt üks õnnestunud mäng ja kogu lugu. Argipäev veereb edasi, nagu seni. Podcasti toimekalt kollektiivilt Kristian Kullamäele eraldi tänud, saatejuhtide kolmik näeb uues vormis eriti kompu välja. FIBA Europe Cupi algus BC Kalev/Cramo vaatest ja ka nende välisklubide vaatest, kus mängivad eestlased – Botevgrad Balkan, Bilbao Basket, Wloclaweki Anwil, Brindisi. Lisaks mõned tähelepanekud veel, mida annab seostada Eestiga. Brindisi puhul on eraldi teemaks ebaõnnestunud hooaja algus ja peatreeneri vahetus. Koduses liigas on meeskond endiselt võiduta ning ka eurosarjas ollakse kahe vooru järel nulli peal. Ei ole lihtne olukord, aga püssi ei tohi põssasse visata, tuleb hakkama saada. Joonas Riismaale jaksu ja jõudu. Euroliigaga seonduvalt tehakse juttu peatreeneri vahetustest – kolm vangerdust on juba toimunud (Bologna Virtus, Villeurbanne'i Asvel, Belgradi Crvena Zvezda) ja pole välistatud, et oktoobris nähakse neljandat „jalgade saagimist“ veel. Ohus on Baskonia peatreeneri Joan Penarroya töökoht. Sedavõrd innukad pole Euroliiga klubid peatreenerite vallandamisel varem olnud. Mis võib olla selle taga? Kas tõesti on liiga tase sedavõrd ühtlane, et paar järjestikust kaotust võivad tekitada üleüldise närvilisuse? Või on see ikkagi ülereageerimine. Lisaks tuuakse näide Leedu kõrgliigast, kus vallandati Kalev/Cramo endine peatreener Roberts Stelmahers. PAF Eesti-Läti liigas vaadatakse otsa tabeliseisule ning meenutatakse momente viimaste nädalate mängudest. Suurimad üllatajad on seni olnud Tal Tech/Optibet ja liiga uustulnuk Rigas Zelli. Tähelepanu pälvib ka Põhja-Euroopa liiga (ENBL), kus pärast pikka ootust pääses lõpuks väljakule Eesti klubi. Keila Coolbet tegi koduväljakul kuulsusetu debüüdi rumeenlaste Voluntari vastu, aga pikas vaates on kahtlemata tegu õige sammuga. Podcast „Pihtas põhjas“ on vaadatav ja kuulatav Delfi Taskust, Spotifyst, Apple podcasts'ist ja Soundcloudist. Ammutage tarkust ja olge mõnusad!

Saates Kahe vahel on staažikas diplomaat, Eesti Vabariigi suursaadik Araabia lahe riikides Jaan Reinhold. Eesti Vabariiki Araabia Ühendemiraatides, Saudi-Araabias, Kataris, Kuveidis ja Bahreinis esindava Reinholdiga teeme ekskursi nimetatud riikidesse, uurime nende elu-olu, poliitilist korraldust ja suhteid muu maailma, sealhulgas Eestiga. Saadet juhivad Ainar Ruussaar ja Timo Tarve.

Astolphe de Custine, "Kirjad Venemaalt". Tõlkinud Madis Jürviste. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Selle nädala järjejutuminutites kuulete katkendeid Astolphe de Custine´i raamatust "Kirjad Venemaalt". Markii Astolphe de Custine visandas 1839. aasta suvel kirjutatud reisikirjades tervikpildi Venemaa ühiskonnast, põimides igapäevastseene, ajaloolaste töid ja jutustusi tähelepanuväärsetest seikadest ning isikutest, kellest mitu on ka Eestiga otseselt seotud.

Seekordne „Futboliit“ koosneb laias laastus kolmest osast. Eesti nurgakeses arutatakse nii FC Flora kui FCI Levadia hooajaeelseid mänge ja ettevalmistust, samuti visatakse kiirpilk peale peamiselt Florat puudutavatele üleminekutele. Premier League'i sektsioonis (10:28) arutatakse läbi viimase nädala olulisemad mängud, sealhulgas liiga liidrite Arsenali ja Manchester City libastumised ning Manchester Unitedi kolmapäevane viik Leedsiga, mille üheks arhitektiks oli tugevalt Eesti jalgpalliga seotud treener. Mõistagi ei jää puudutamata ka Manchester City kohal olevad mustad pilved, mis on seotud süüdistustega finantspettustes. Saate viimases osas (39:04) vaadatakse otsa uue nädala keskel toimuvatele Meistrite liiga esimestele kaheksandikfinaalmängudele ning tehakse ennustused kõigi kaheksa veerandfinalisti osas. Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

"Buumi" tänaseks saatekülaliseks on Eesti Vabariigi suursaadik Singapuris ja Indoneesias Priit Turk. Arutame saadikuga nende, mõneti väga erinevate Kagu-Aasia riikide majandusarengu temaatikat, samuti koostööd Eestiga nii täna kui ka tulevikus. Jutuks tuleb ka saatkonna poolt rajatav Business Hub – Eesti ettevõtete kodu Singapuris. Saate majandusuudiste osas teeme juttu maailma suurriikide vahel kasvavast tehnoloogilisest rivaliteedist – natsionalismist, mille värskeks tunnistuseks on Hiina otsus keelustada olulisemate päikesepaneeli-tehnoloogiate eksport. Ettevõtlusuudistes räägime India suurärimehe ja maailma ühe rikkaima inimese Gautam Adani ja tema konglomeraadi Adani Enterprises kahtlastest tegevustest ning raskustest. Covid ja turbulentsed ajad maailmamajanduses on tõstnud päevakorda vaimse tervise teemad. Seepärast võtame ette juhid ja arutleme, kuidas nemad peaks lähenema oma töötajate vaimse tervise väljakutsetele. Optimistlikumalt poolelt on alanud aasta lootusrikas aeg ettevõtlusega alustamiseks või kõrvaltegevuseks, eriti üksikettevõtjate jaoks. Inspiratsiooniks toome kuulajateni valiku ärisuundasid, millega võiks 2023. aastal algust teha. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

"Buumi" saatekülalisteks on Eesti Vabariigi suursaadik Suurbritannias ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis Viljar Lubi, kellega räägime nii Brexiti järgsest ühendkuningriigist kui ka Eesti ja Suurbritannia majanduskoostööst täna ja tulevikus. Saate majandusuudiste osas räägime naftahindade tulevikust, seda Hiina suureneva tarbimise ja Venemaa sanktsioonidest kiratseva naftaekspordi kontekstis. Vaatame otsa ka selle aasta suurimale turundusprojektile – FIFA World Cup Qatar 2022 – ning analüüsime selle ulmelise 300-miljardi dollarise maksumuse telgitaguseid. Juhtimisuudistes kõrvutame inimesi ja tehnoloogiat tarkvaraarenduses. Uudiste plokk kulmineerub halenaljaka teadaandega laevanduse valdkonnast. Nimelt on kokaiini salakaubaveo kartell tunginud maailma suurimasse laevandusettevõttesse. Saatejuhid on Ott Pärna ja Raivo Vare.

Podcast „Pihtas põhjas“ arutleb detsembrikuu esimeses saates nii maistest kui ka ebamaistest asjadest. Vaatluse all on päris mitu kriitilisemat teemat, mis puudutab näiteks kohtunike tegevust PAF Eesti-Läti liigas, mängugraafikute tegemist ja noorte korvpalli. Stuudios, nagu ikka, kolmik Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Olgu alustuseks ära öeldud, et nüüdsest on „Pihtas põhjas“ podcast taaskord kuulatav ka Soundcloudi keskkonnast. Kasutage võimalust! Tõsi pilti sealt ei näe, nii et maksimaalse elamuse saamiseks tuleb Delfi portaalist vähemalt osaliselt saade ikkagi üle vaadata. Aga saatest. Esmalt paralleelmaailmatest. Kui Tartul Ülikool/Maks&Mooritsal on portfell võitudest pungil ja tundub, et võiduseeria ei katkegi (kui siis kevade hakul pauguga), siis Pärnu Sadam üritab kõigest väest ebaõnne müsteeriumist pääseda ja mõne harva võidu tabelisse kirjutada. Viimasel ajal on just Tartu olnud risti jalus ees, kolme nädala jooksul on tartlastele alla jäädud kolm korda. Viimane lahing lõppes teisel lisaajal, peale mida nägi Pärnu peatreener Kullamäe unes Robert Valget. Mis põhjustel, selgub värvika arutelu käigus. Sama mäng viis korvpallitargad ka kohtunike tegevuse arutelu juurde. Järeldused võivad tunduda mõnele kibedad ja ebaõiglased, aga mõelge sügavuti järele... Kui Kullamäe peaks väljaütlemiste eest trahvi saama, on maailma karjuvat ebaõiglust täis. Tähelepanu ja juttu jagus saates veel Euroliigale, NBA-le, ebameeldivale kogemusele Eesti noorte korvpallis, Kalev/Cramo võimalustele FIBA Europe Cupi vahegrupis, eelseisvale Eesti karikavõistluste finaalturniirile ja asendamatule FIBA peasekretärile Andreas Zagklisele, kellega pikendati töölepingut aastani 2031. Ulme! Podcasti peatoetaja PAF-i auhinna võitis sel korral Holger Tamm. Palju õnne! Võitjaga võetakse ühendust. Eelmisel korral küsisime: „Mis tiimiga oli Los Angeles Lakers hädas 2002. aasta NBA play-off'i poolfinaalis, enne meistriks tulekut?“ Õige vastus – Sacramento Kings. Õigeid vastuseid laekus 28. Tänud kõigile, kes kaasa mängisid. Seekordne PAF-i auhinnamängu küsimus tuleb korvpalli supertalendi, „tulnukaks“ titulleeritava Victor Wembanyama kohta. 2019. aasta augustis tegi Wembanyama Prantsusmaa noortekoondisega kaasa U16 Euroopa meistrivõistlustel, kohtudes muuhulgas ka Eestiga. Küsime: „Mitu viskeblokeeringut tegi toona 218 cm pikkune mängumees turniiri jooksul ühes mängus keskmiselt?“ Kes vaatab või kuulab podcasti, saab mõned head vihjed juurde. Lööge julgelt mängus kaasa ja pange vastused teele e-maili aadressile pihtaspohjas@delfi.ee.

Bo Vilhelm Henriksson on tunnustatud soomerootslasest tippjuht ja ettevõtja, kes tuli Soomest Eestisse kohe peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tema eestvedamisel asutati 1991. aasta viimasel päeval AS ABB. Järgneva 25. aasta jooksul ehitas ta üles Baltimaade rahvusvahelise organisatsiooni ning äri, millest sai regiooni tööstuse ning välisinvesteeringute lipulaev ning kohalike inimeste jaoks võimalus töötada maailmatasemel organisatsioonis, kus töötab 110 000 inimest. Ülemaailmse energeetika- ja automaatikaettevõtte jaoks sai Bo juhtimisel Eestist üks võtmekeskuseid tuulegeneraatorite, sagedusmuundurite, elektriautode laadimise jm valdkondades. Selle käigus koolitati välja mitutuhat tootmisspetsialisti, inseneri ning juhti. Saates räägime Lapsepõlvest soomerootslasena Soome saarestikus kasvamisest Huvist elektriinseneeria vastu, õpingutest ja karjääri algusest Esimesest kontaktist Eestiga ja siin Harju Elektriga koostöö alustamisest ABB algusest ning Eestisse kolimisest selle üles ehitamiseks Vaba Eesti esimestest aastatest ja kiirest arengust Meeskonna arendusest ning juhtimisest Olulisematest projektidest ABB Baltimaade ajaloos Eestist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

5. novembri raadiosaates Vana Toomas" tuleb juttu Mart Kallase intsidendist joobes ja agressiivse jalgratturiga, Tallinna lisaeelarvest, vastavatud Pätsu ausambast ja seni õhus hõljuvast ning Eestiga mitte kuidagi seotud Gandhi ausambast, mille EKRE soovitas linnavalitsusel sootuks püstitamata jätta. Samuti räägitakse Tallinna mürataseme leevendamise katsest ja uuest konverentsiturismi arenguponnistusest. Stuudìos arutlevad linnavolinikud Harri Kingo, Urmas Espenberg ja Mart Kallas. "Vana Toomas" on eetris Tre Raadios 105,8 FM-s üle ühe laupäeva kell 11.    

Saates "Tööelu" käisid seekord külas Brit ja Tarmo reisikorraldusettevõttest Hurtigruten. Pika ajalooga ettevõte sai alguse Norrast ning on nüüdseks laienenud globaalse ulatusega valdkonna turuliidriks, kontor on olemas ka Eestis. Paljude jaoks on nimi Hurtigruten võib-olla võõras, sest peamiselt tulevad kliendid reisima välismaalt. Millega ettevõte siis täpsemalt tegeleb ning kuidas on tekkinud side Eestiga? Neile küsimustele vastavad Brit ja Tarmo saates lähemalt. Maalilised ja lausa elumuutvad ekspeditsioonid saavad alguse inimese unistuste ja vajaduste mõistmisest. Kes aga Hurtigrutenis töötavad? Ja milliseid inimesi ettevõttes otsitakse? Millised on karjäärivõimalused? Need ja mitmed teised teemad arutatakse saates põhjalikult läbi.

Dr Siiri Epp Iismaa on teise põlve Austraalia eestlane – Canberras sündinud ning Sydneys elav molekulaarbioloog ja biokeemik, kes on spetsialiseerunud kardioloogiale. Ta töötab juba 1994. aastast Victor Changi südame-veresoonkonna uuringute keskuses. Tema tööd on tunnustatud mitmete auhindadega Austraaliast, USA-st ning Jaapanist. Siiri uurimistöö on seotud südame-veresoonkonna haigustega, mis on Lääne ühiskonnas üks peamiseid enneaegse surma ja puude põhjustajaid ning üks kulukamaid haiguseid. Samuti on ta uurinud, miks südamelihase rakud ei jagune lapsepõlvest saadik ja miks neid ei asendata hävimise korral. Kokku on Siiri tänaseks avaldanud 90 teadusartiklit, mida on tsiteeritud üle 3600 korra. Siiri alustas oma karjääri hoopiski põllumajandustaimede geeniuuringutega ja sellest ajast on tema nimel tänaseni mitu patenti. Lisaks pakub ka tõlketeenust ja on sertifitseeritud tõlk eesti-inglise suunal. Selles saates räägime Lapsepõlvest ja õppimisest Esimesest külaskäigust Eestisse Loodusteaduste õpingutest nii Austraalias kui USA-s ja südame-veresoonkonna haiguste uurimistöödest Mis on see, mis ikka sunnib Siirit hoidma sidet Eestiga? Osalemistest Eesti laulu- ja tantsupidudel Kuidas tõlketeenuse pakkumine aitab tasakaalustada teadus- ja uurimistööde läbiviimist? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Diana Otsal oli juba lapsepõlves võimalusi palju reisida ning vanemad innustasid teda lennukalt unistama. 11. klassis läks ta vahetusõpilaseks USA-sse ning pärast seda võttis ta eesmärgiks sinna ka ülikooli minna ning nõnda lõpetas ta kaks eriala Browni Ülikoolis. Diana karjäär sai alguse Deloitte'i San Francisco kontoris integratsiooninõunikuna ning tänu põnevale ja mitmekülgsele tööle otsustas ta sinna jääda nii kauaks, kui tal midagi uut õppida on. Nõnda töötas ta USA-s kaheksa aastat. Hiljem on ta töötanud erinevates ametites nii era- kui avalikus sektoris nii Dubais kui Indias kokku pea kuus aastat. Riskides jätta välja mõni riik, on Diana elanud nii USA-s, Indias, Inglismaal, Prantsusmaal, Hollandis kui Dubais. Ometi on ta paralleelselt olnud seotud Eestiga. Paralleelselt oma töökarjäärile on ta Tallinnas asutanud ning üles ehitanud peamiselt tudengitele mõeldud rendikorterite ettevõtte KoolRooms. Praegu õpib Diana Eestis magistrantuuris ning leiab võimalusi, kuidas oma maailmatasemel teadmisi edasi jagada. Selles saates räägime Rohketest reisidest lapsepõlves ja pere piiritust toetusest maailma avastamiseks Keskkooliõpingutest Lõuna-Carolinas ning ülikooliõpingutest Brownis Karjäärist integratsiooninõunikuna Deloitte'is Kogemustest Dubais ja sealsete stereotüüpide kummutamisest Kuidas kõik, mis sa India kohta kuulnud oled, vastab tõele, kuid ometigi kummutame mõne müüdi Elukestvast õppest ja Eestile tagasi andmisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kus on Tulemaa ja tuulte linn, millel sarnasused Eestiga? Kus mängiti moslemimaade esimest ooperit, mille muusikat tunneb hästi Peeter Vähi? Ja millest räägib armastusega kultuurivahendaja Sänam Aliyeva ja kirjeldab Kersti Kivirüüdi Bakuu kriminull. Reisirada on Aserbaidžaanist, mis aastal 2021 tähistab oma iseseisvumise 30. juubelit. Alates 18. oktoobrist 1991 on Aserbaidžaan iseseisev ja suveräänne riik ning aserid tähistavad 18. oktoobrit pühana. Saatejuht on Thea Karin.

Kus on Tulemaa ja tuulte linn, millel sarnasused Eestiga? Kus mängiti moslemimaade esimest ooperit, mille muusikat tunneb hästi Peeter Vähi? Ja millest räägib armastusega kultuurivahendaja Sänam Aliyeva ja kirjeldab Kersti Kivirüüdi Bakuu kriminull. Reisirada on Aserbaidžaanist, mis aastal 2021 tähistab oma iseseisvumise 30. juubelit. Alates 18. oktoobrist 1991 on Aserbaidžaan iseseisev ja suveräänne riik ning aserid tähistavad 18. oktoobrit pühana. Saatejuht on Thea Karin.

Pikad järjekorrad patsientidest, kes saavad haiglas voodikoha alles siis, kui keegi eest ära sureb. Ning tõenäoliselt surebki. Just niisugused pildid avanevad Rumeenias, mis „võistleb“ ühes naabermaa Bulgaaria ning Eestiga praegu Euroopa Liidu nakatumisnäitajate esikolmikus. Aga koroonapatsientide suremus on seal Eestist tervelt neli korda kõrgem. Valitsus palub Euroopa Liidult ja naabritelt erakorralist abi. Aga ise pole nakatumiste vältimiseks suudetud ära teha – ütleme siis otse – peaaegu midagi. Rumeenias on vaktsineeritud umbes 30% elanikkonnast ning lagi näib olevat käes. Bulgaarias on vastav näitaja 20% ringis… Eesti suursaadik Rumeenias Ingrid Kressel kirjeldab, et piirangud on samas Eesti omadest märksa karmimad. Nii näiteks lisandub esmaspäevast ka öine liikumiskeeld kõigile, kes on vaktsineerimata. Aga ometi on vaktsineerimisprotsent ikkagi väiksem kui näiteks isegi Venemaal. Mis sest, et vaktsiinid olid vabalt kättesaadavad enne kui Eestis. „Eks see on usu küsimus,“ hindab Kressel. „Kas sa usud, mida valitsus räägib või mitte. Rumeenlased on poliitilise klassi suhtes väga kriitilised. Nad ei usu, et tegeletakse riigi valitsemise, vaid omavaheliste intriigide ja kemplemisega.“ Küll aga pääses viimastel valimistel 9 protsendiga parlamenti erakond, mis seisis vaktsineerimisele vastu. „Lisaks on probleem selles, et ka siinsed arstid ei soovita vaktsineerida,“ toob Kressel üldisest hoiakust näite. Ja ometi on Rumeenia suhtumine veel tõsisem Bulgaaria omast. „Kui võrdlen näiteks maskikandmist Bukarestis või Sofias, siis seal ei peeta seda vajadust peaaegu millekski,“ kirjeldab ta hiljutisi muljeid naaberriigist. Saates veel Milline on üldse valmisolek reegleid järgida? Kui suurt rolli mängib seal desinformatsioon Venemaalt? Mida Rumeenial naabermaadelt üldse loota on? Kuula Krister Parise „Erisaadet“ siit!

23. oktoobril esietendub Vanemuise väikeses majas „Soomusrong nr 7“: tragikomöödia sellest, kui erinevalt suhestuvad Eestiga 1919. aastal Vabadussõjas võidelnud inimesed ja meie kaasaegsed. Saates on külas „Soomusrong nr 7“ autor ja lavastaja, Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Saadet juhib Tiiu Rööp.

23. oktoobril esietendub Vanemuise väikeses majas „Soomusrong nr 7“: tragikomöödia sellest, kui erinevalt suhestuvad Eestiga 1919. aastal Vabadussõjas võidelnud inimesed ja meie kaasaegsed. Saates on külas „Soomusrong nr 7“ autor ja lavastaja, Vanemuise draamajuht Tiit Palu. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Mida arvati venekeelses meedias presidendi kõnest? Miks oli protesti Balti ketil palju venekeelseid inimesi? Ja natuke vene kaasaegsest kultuurist ja selle seotusest Eestiga? Stuudios on Natalja Kitam, Igor Kopõtin ja Pavel Ivanov.

Mida arvati venekeelses meedias presidendi kõnest? Miks oli protesti Balti ketil palju venekeelseid inimesi? Ja natuke vene kaasaegsest kultuurist ja selle seotusest Eestiga? Stuudios on Natalja Kitam, Igor Kopõtin ja Pavel Ivanov.

Vahetunnis Postimehega tuleb esimesena juttu inimesi pahandavast automaatsest perearstivahetusest, sellest räägib Postimehe ajakirjanik Kerttu Kirjanen. Mis saab poliittõmblustest räsitud presidendivalimistest, analüüsib Postimehe toimetaja Aimar Altosaar. Saate teises pooles teeb välisuudiste toimetaja Karl-Hendrik Pallo ülevaate poliitpropagandast Ungarist, tuues paralleele ka Eestiga. Saate lõpus arutleb Liina Laks Postimehe majandustoimetusest, millised on võimalused takistada laenuandmist sellistele inimestele, kes ei suuda laenu tagasi maksta. Saatejuht on Ülle Harju.

Vahetunnis Postimehega tuleb esimesena juttu inimesi pahandavast automaatsest perearstivahetusest, sellest räägib Postimehe ajakirjanik Kerttu Kirjanen. Mis saab poliittõmblustest räsitud presidendivalimistest, analüüsib Postimehe toimetaja Aimar Altosaar. Saate teises pooles teeb välisuudiste toimetaja Karl-Hendrik Pallo ülevaate poliitpropagandast Ungarist, tuues paralleele ka Eestiga. Saate lõpus arutleb Liina Laks Postimehe majandustoimetusest, millised on võimalused takistada laenuandmist sellistele inimestele, kes ei suuda laenu tagasi maksta. Saatejuht on Ülle Harju.

Otse Hollywoodist - teie laupäeva hommikusse. Uus sõjatanner - LOOKISM - et inetuid ei ahistataks. Eesti filmi pea tundmatu suurtegija, Oskar Lutsu vend Theodor. Uus määratlus filmifestivalidel - Eestiga kaastoodetud film. Maailma enneolematu suvi - kas planeedi hoiatus? Neeme Raud. Siin. Los Angelesest. Laupäeval 9-11ni.

Taskuhäälingusaade "Kuldne geim" läheb 103. osaga eetrisse Tartust, kus värskelt koduse EM-finaalturniiri alagrupikaaslased teada saanud Eesti rahvusmeeskond alustab täna Euroopa Kuldliiga hooaega. Ka saate koosseis on põhiteemale vastav: koondist esindavad Renee Teppan, Alar Rikberg ja Oliver Lüütsepp. Saadet juhib Karl Rinaldo. Teemad on seekord muuhulgas järgnevad: *Kas Alar ajab koondises abi- ja peatreeneriametid sassi? *Kes on täna Eesti koondise parim diagonaalründaja – Renee Teppan või Oliver Venno? *Kas kuulujutud vastavad tõele, et Alar on suur Eurovisiooni lauluvõistluse fänn? *Sügisel Tallinnas toimuva EM-finaalturniiri D-alagruppi loositi lisaks Eestile ja Lätile Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia ja Horvaatia. Mitmendaks võiks asetada selles grupis tänase Eesti koondise? *Kuidas reageeriti koondise hotellis siis, kui Eestiga loositi samasse alagruppi meie peatreeneri Cedric Enardi kodumaa Prantsusmaa? *Tutvume alagrupikaaslastega ja toome välja igast võistkonnast üks-kaks võtmemängijat. *Milline alagrupp sai tugevaim? *Kui palju võib tulla Eestisse välismaalt publikut? *Euroopa Kuldliiga alustab täna. Kes jäid sõelale lõplikus valikus? *Milline on koondises atmosfäär ja kuidas hoiavad meeskonna taustajõud tuju üleval? *Millele paneb Enard treeningutel rõhku? *Kes üllatasid kontrollmängudes Lätiga enim? *Millised on Eesti koondise tugevused? *Naiste koondis pidas kontrollmänge ja alustab nüüd suve olulisimat turniiri. *Kuulajate küsimused toovad välja saates osalevate meeste piinlikud tegemata jätmised, ent luubi alla võetakse palju muudki.

Eesti keeles ilmus üks leedu uuema kirjanduse tähtteoseid: Kristina Sabaliauskaite "Peetri keisrinna". Räägime romaanist, ajaloolisest ja paljuski Eestiga seonduvast taustast ning ka leedu kirjandusest laiemalt. Stuudios on teose tõlkija Tiina Kattel, kunstiajaloolane Aleksandra Murre ja saatejuht Valner Valme.

"Kirjad minu nooremale minale" koostanud Veronika Kivisilla. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selles ainulaadses kogumikus vaatavad kirjade vahendusel iseendale otsa Leelo Tungal, David Vseviov, Annika Laats, Hendrik Relve ja mitmed teised tuntud eestlased ning Eestiga seotud inimesed. Nende kirjades on nende kujunemise lugu, elutõed ja iseolemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad.

"Kirjad minu nooremale minale" koostanud Veronika Kivisilla. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selles ainulaadses kogumikus vaatavad kirjade vahendusel iseendale otsa Leelo Tungal, David Vseviov, Annika Laats, Hendrik Relve ja mitmed teised tuntud eestlased ning Eestiga seotud inimesed. Nende kirjades on nende kujunemise lugu, elutõed ja iseolemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad.

“Kirjad minu nooremale minale” koostanud Veronika Kivisilla. Kirjastuselt Varrak. Tutvustab Timo Tarve. Selles ainulaadses kogumikus vaatavad kirjade vahendusel iseendale otsa Leelo Tungal, David Vseviov, Annika Laats, Hendrik Relve ja mitmed teised tuntud eestlased ning Eestiga seotud inimesed. Nende kirjades on nende kujunemise lugu, elutõed ja iseolemise julgus, mida nad nüüd lugejatega jagavad.

"Möödunud nädala Eesti Ekspressis ja seejärel Eesti Päevalehe laupäevalisas oli juttu Poola katoliiklikust juristide ühendusest Ordo Iuris, selle taustast ja sidemetest Eestiga. Lisan pisut teavet, mis põhineb valdavalt Višegradi riikide uurivate ajakirjanike võrgustiku vsquare.org poolt üllitatud infol. Kõnealuste ühenduste ideoloogia jääb siinkohal kõrvale," tutvustab Harri Tiido tänast taustajuttu.

Millised on Euroopa Liidu variandid rohelisele energiale üleminekul? Miks on need üleminekuvariandid probleemsed? Miks on neist üks Eestiga seotud? Miks on see kõik paha-paha ja miks ei võiks juba olla vesinikuenergia laialdaselt kasutatav? Kõigile küsimustele leiame vastuse selle nädala saates (peale viimase, see oli retooriline). Juttu puhuvad Jaak-Markus Maamets ja Laura Vilbiks.

Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud NB! Toetajatele pakume kuulamiseks boonusepisoode ja muud lisamaterjali. OSA #23 "Kinnisvarajutud" podcasti 23. osa oli mitmes mõttes märgiline ja erakordne. Nimelt tegime oma esimese lindistuse läbi tehniliste vahendite hoopis Eestist eemal asuva saatekülalisega ja esmakordselt rääkisime pikemalt välismaa kinnisvarasse investeerimisest. Hispaania lõunaosas asuvast kuulsast Costa del Soli ehk Päikeseranniku tuntud kuurortlinnast Marbellast rääkis meiega turundusvaldkonnas tegutsev väikeinvestor Gretel Kutan. Aastaid Hispaanias elanud Gretel on enda jaoks teinud selgeks Hispaanias kinnisvara soetamise nüansid ning on lahkesti nõus oma teadmisi jagama ka meie podcasti kuulajatega. Hiljuti omandas Gretel Hispaanias imekaunis asukohas rannaäärse 3-toalise korteri, mis ootab renoveerimist ja seejärel läheb lühiajalisele rendile. Muuhulgas küsisime Gretelilt sellised küsimused: Millega igapäevaselt tegeled? Oled pikalt elanud Hispaanias, kuidas elu Sind sinna viis? Kas kinnisvara oli investeerimises Sinu esimene varaklass või oled muud ka proovinud? Kuidas tuli mõte kinnisvarasse investeerida? Räägi palun lahti see aeg ideest kuni esimese tehinguni. Mis oli Sinu esimene objekt? Kus hetkel omadega oled ja millised on tulevikueesmärgid? Millised on Hispaanias kinnisvara ostmise/omamise eripärad? Kas välismaalasena Hispaanias kinnisvarasse investeerimine on keeruline? Mida peaks tähele panema? Mille poolest erines endale kodu ostmine ja investeerimisobjekti otsimine? Kas Hispaanias kehtib kinnisvara puhul samuti kuldreegel asukoht, asukoht, asukoht? Millised on kinnisvara hinnatasemed Eestiga võrreldes? Millist tootlust võiks investor Hispaanias otsida? Kas pikaajaline rent on näiteks Costa del Solis ka teemaks või vaid lühiajaline? Boonusosa objekti ettevalmistust näinuna tahaks teada, kust tuli oskus sellist eeltööd teha ja kas oled kõiges nii põhjalik? :) Kui suur Sinu teada eestlaste kogukond Hispaanias on? Kui palju eestlasi seal kinnisvaraga tegeleb? Oled kursis, kuidas Costa del Solis kinnisvara omamisega üldse on, kui suur osa on hispaanlaste käes ja kui palju on muu maailma inimesed üles ostnud? Mida soovitaksid eestlastele, kes on huvitatud Hispaanias kinnisvarasse investeerimisest? Kas on mõtet? NB! Gretel oli lahkesti nõus lisaks põhisaate juttudele võtma täpsemalt lahti ka oma viimase tehingu Hispaanias. Boonusosa koos väga põhjalike lisafailidega pakume lähiajal kuulamiseks ja vaatamiseks “Kinnisvarajutud” toetajatele. Vaata lähemalt: https://www.patreon.com/kinnisvarajutud.

Korvpallitarkade klubi koosseisus Gert Kullamäe, Alar Varrak ja Ivar Jurtšenko on ühise laua taha istunud, et kuulajateni tuua podcasti "Pihtas Põhjas" 56. saade. Peatähelepanu all on Euroopa meistrivõistluste valiksari, mis Eesti koondisele lõppes meeliülendavalt - finaalturniiri pääsmega. Lahkame nii häid kui ka halvemaid momente, mida valiktsükkel koondise vaatevinklist pakkus. Rõõmu teeb noorte meeste jõuline pealekasv ja nende suur roll, teisest küljest maksti kogenematuse tõttu lõivu kõikides mängudes. Neljandad veerandajad kaotati keskmiselt 10 punktiga... Mõistagi räägime lätlastest ja leedulastest, kelle saatuse määras üks vise. Leedu võitis ja suutis katastroofi vältida, Läti seevastu kaotas ning langes kaelani mudasse. Peatreener Roberts Štelmahers tituleeriti ühe nädalaga targast treenerist purulolliks spetsialistiks. Kullamäe tõdeb, et peatreeneri amet on nii tänamatu kui üldse olla saab. Põgusalt räägime ka Aafrika ja Ameerika valiksarjadest, neist ühes leiame väga tähelepanuväärse seose ka Eestiga. Varraku endine hoolealune mängis USA koondises! Sellist asja ei juhtu iga päev. Kalev/Cramol tuleb VTB Ühisliigas väga tihe kuu, juba homme mängitakse võõrsil BC Astanaga. Noore lätlase Arturs Zagarsi teenetest loobuti, kuna mängija sai vigastada. Kiirkorras otsitakse uut meest, üleminekute tähtajad on kohe-kohe kukkumas. Üleminekute tähtajad läksid juba lukku Euroliigas ja juhtus see, mida varasemalt spekuleeriti - Barcelonaga ühines 40-aastane Pau Gasol. Euroliigas on hoogu kogumas Istanbuli Anadolu Efes, üllatusi serveerib Villeurbanne´i ASVEL ning tasapisi hakkab Baskonias mänguaega saama Sander Raieste. Päris lõpus peatume ka NBA teemadel - turniiritabeli tippu on tõusnud Utah Jazz, kes kummutab müüti, et kolmestega mänge ei võida. Võidab ja kuidas veel! Head kuulamist.

Tänase saate külaline Albina Prenga on elanud kaunil Kreeta saarel kümmekond aastat. Just sealmail kohtus Albina oma tulevase abikaasaga, kes on Albaaniast pärit. Nii Albina kui tema abikaasa töötavad Kreetal turismisektoris, mis tähendab, et tööd on põhimõtteliselt pooleks aastaks. Albina on viietärnihotellis avalike suhete peal ning mees töötab ühes restoranis. Ülejäänud aja aastast tuleb ilma töötamata hakkama saada. Samas on Albina arvamusel, et kui õigesti majandada, siis saab suvel teenitud rahaga hakkama küll. Näiteks ettekandja sissetulek on Eestiga võrreldes Kreetal tunduvalt parem. Tänaseks on Albina kahe lapse ema ning kiidab Kreetat kui head kohta laste kasvatamiseks. Lisaks on lapsed nüüdseks juba kohalike poolt ära hellitatud… Vanem poeg käib koolis ning ka see süsteem on kvaliteetsel tasemel. Oma Facebooki lehel Üllatav Kreeta julgustab Albina avastama autentset Kreetat. Need on paigad, kuhu turismibürood enamasti ei vii ja kuhu tuleb endal pääseda. Samuti annab Albina Kreeta külastamiseks ühe elutarkuse: „Mida koledam tavern, seda maitsvam toit!“

"Armastus spordi ja konkreetsemalt jäähoki vastu on tunne, millele on raske ei öelda," tõdeb Robert Rooba ja võrdleb seda tunnetega kahe inimese vahel. Eesti parim mängumees asus jääväljakutel unistust ellu viima varateismelisena lahe taga, sest hokikultuuride erinevuse mõttes on Soome võrreldes Eestiga teine planeet.

"Armastus spordi ja konkreetsemalt jäähoki vastu on tunne, millele on raske ei öelda," tõdeb Robert Rooba ja võrdleb seda tunnetega kahe inimese vahel. Eesti parim mängumees asus jääväljakutel unistust ellu viima varateismelisena lahe taga, sest hokikultuuride erinevuse mõttes on Soome võrreldes Eestiga teine planeet.

Abielu. Referendum. Raske on esmapilgul midagi lõhestavamat anno 2021 leida. EKRE fraktsiooni kuuluv parlamendiliige ning ajaloolane Jaak Valge usub vastupidi, rahvahääletuse tervendavasse mõjusse. Praeguse abielureferendumi osas märkis Valge, et tegemist on omamoodi kompromissiga, kus ühel kaalukausil võis olla ka kooseluseaduse kehtivus. Samale viitas hiljutises intervjuus ka hiljutine haridusminister Mailis Reps, kes märkis, et referendumi asemel võinuks tulla ka päris tõsised vähemuste piirangud. Jaak Valge möönis võimalust, et laual oli kooseluseaduse tühistamine, ehkki märkis, et tema seda vähemuste õiguste ahistamiseks ei peaks. „Viimase kümne aasta jooksul on Euroopas toimunud tervelt seitse abieluteemalist referendumit,” toob ta välja, et Eesti pole mingi uunikum. „Mõned ühe tulemusega, teised teisega, aga teema on igal pool õhus.” Pärast Teist maailmasõda heitsid kaks Briti peaministrit, Winston Churchill ja Clement Attlee referendumitele kui sellistele ette, et tegemist on põhimõtteliselt diktaatorite tööriistaga. Valge tõrjub paralleeli tänapäeva Eestiga öeldes, et ei saa võrrelda rahvahääletuse korraldamist diktatuuri tingimustes ja demokraatias. „Ma tõesti ei tea maailmas ühtegi riiki, kus referendumiga oleks mindud üle demokraatialt diktatuurile,” sõnas ta. Valge toob näiteks ka Eestis 30-ndatel läbiviidud referendumeid, kus olid väga rängad poliitilised vastasseisud ning raske majanduslik olukord. „Kui mõelda, et see referendumi kampaania suunas kõik legaalsele rajale, siis võib väita, et referendumid mitte ei lõhestanud, vaid ühendasid ja võib-olla isegi välistasid kodusõja ohu.” Mis puutub praegu võib-olla ees ootavasse referendumisse, siis Valge ei nõustu väitega, justkui oleks tegemist üksnes küsitlusega, kas praegust olukorda kinnistada. „Kui inimesed selle kinnistamisega ei nõustu, saab ka suunda muuta.” Valge hinnangul poleks probleemi, kui kasvõi iga kolme aasta tagant samu küsimusi uuesti küsitaks. Saatejuhi tähelepaneku peale, et rahvale antakse nii ju vaid ette mustvalgeid küsimusi, kus pole erinevalt esindusdemokraatiast vastata, et „jah, aga...” leiab Valge, et eks siis olegi loogiline, et küsimuse püstitab valitsuskoalitsioon. „Kui lähtuda praktikas, on ka riigikogus kompromissid haruharvad. Ning see ei tähenda, et ei saa pärast rahvahääletuse tulemust kompromissi välja pakkuda.” Kuula Krister Parise Delfi erisaadet siit!

Neljakordne maailmameister Itaalia otsustas, et soovib novembris kohtuda maavõistluses just Eestiga. Miks Itaalia säärase valiku tegi, kuidas sünnivad kokkulepped sõpruskohtumisteks ja mida tasub meenutada eelmisest kuuest Itaaliaga peetud matšist? Keskkaitsja Joonas Tamme koduklubi Desna edestab Ukraina kõrgliigas kuulsat Kiievi Dinamot, poolkaitsja Ilja Antonov võib aga saada 18. välisriigi meistriks tulnud Eesti jalgpalluriks. Muidugi jutud ka Hispaania, Inglismaa ja Itaalia kõrgliigadest. Vutikohtu saatejuhid on spordiajakirjanikud Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher.

Neljakordne maailmameister Itaalia otsustas, et soovib novembris kohtuda maavõistluses just Eestiga. Miks Itaalia säärase valiku tegi, kuidas sünnivad kokkulepped sõpruskohtumisteks ja mida tasub meenutada eelmisest kuuest Itaaliaga peetud matšist? Keskkaitsja Joonas Tamme koduklubi Desna edestab Ukraina kõrgliigas kuulsat Kiievi Dinamot, poolkaitsja Ilja Antonov võib aga saada 18. välisriigi meistriks tulnud Eesti jalgpalluriks. Muidugi jutud ka […]

Kaugelt Hispaaniast, skype'i vahendusel, käis "Jalgrattapalaviku" podcastil külas Janika Lõiv. Peadpööritava edulooga XCO (maastikuratta olümpiakrossi) sõitja. Viimase kahe aastaga on Lõiv tõusnud maailma edetabeli neljandast sajast maailma TOP-15 maastikuratturi hulka. Arutleme, mis on selle imelise tõusu taga. Püsimatu ja teotahteline nääpsuke eestlanna alustas jalgrattaspordiga tõsisemalt alles 2016. aastal, vanuses 26! Mõistagi oli sportlik põhi all, ent jalgrattasport oli ikkagi uus ala. Läks abikaasa Urmase õhutusel treener Karmen Reinpõllu jutule ja ütles, et tahab jõuda nelja aasta pärast olümpiale. On valmis täiega panustama... aga ega ta isegi sel hetkel veel uskunud, et olümpia on reaalne. Ent võimatu on saamas teoks, kui Tokyo olümpia ikka toimub. Alates oktoobrist on Lõiv viibinud järjepidevalt Hispaanias. Sama mudelit on ta kasutanud juba mitu aastat. Sügisel läheb ja alles kevadel tuleb koju tagasi. Treeningtingimused võrreldes Eestiga on hoopis teine tera - mäed, soe kliima ja vaheldusrikkus. Ka see on loonud soodsa pinnase arenguhüppeks. Lõiv ei ole seniajani liitunud ühegi profitiimiga, mis on teadlik valik ning ta sõidab võistlustel Hawaii Expressi särgis. Räägime, miks see nii on ja kui kõrged eesmärgid silme ees ikkagi terendavad. Eesti Olümpiakomitee inimesed võiks endale teha märkmeid ja linnukesi, et Jaapanis midagi tõlkes kaduma ei läheks. Äärmiselt huvitav vestlus, soovitame kuulamiseks ka teiste alade tegijatele. Saatejuhiks Ivar Jurtšenko.

Võrkpalliteemalises taskuhäälingusaates “Kuldne geim” on seekord saate alalistel liikmetel Rivo Vesikul, Andres Toobalil ja Karl Rinaldol Skype'i vahendusel “külas” kultuuriministeeriumis spordi asekantslerina töötav Tarvi Pürn. Aastatel 2009-2016 Eesti võrkpalli juhtinud Pürniga keskendume mõistagi praegusel ajal eriti aktuaalsele riiklike toetuste teemale, ent ka Eesti koondiste esilekerkimisele ja rannavolle arendamisega seonduvatele küsimustele. Muuhulgas tuleb jutuks: *Kuhu kadus Andrese habe ja mis saab Rivost kui treenerist? *Kuidas poolakate püksid enne otsustavat EM-valikmängu Eestiga roosaka tooni said? *Kuidas mõjutas koondiste edu alaliidu eelarvet? *Kes oli alaliidu endise presidendi Vilja Savisaar-Toomasti lemmikmängija? *Miks otsustas alaliit vahetada 2014. aastal Eesti koondise peatreenerit, tuues Avo Keele asemele Gheorghe Cretu? *TeamShieldi küsimusmängus uurime finaalturniiridel käinud Eesti koondiste kohta. *Rannavõrkpallureid on ilmselt ootamas ees head sõnumid. *Valitsuse kolme miljoni euro suurusest lisarahasüstist saavad sportmängude alaliidud ja meistriliiga klubid 1,2 miljonit. Kui palju ja mille alusel läheb toetusest võrkpallile? *Kes jaotab raha klubide vahel ära – kas riik või alaliit? *Kas Eesti meistriliigaklubid elavad koroonaviirusest tingitud kriisi üle?

Seekord on jutuks rahvusvahelise Maa päeva tähistamine ja sellega seoses vaatame statistikaameti juhtivstatistiku Kaia Orasega otsa Eestiga seotud statistikale. Räägime ka kampaania #väärtvana idee autori Grete Arroga kuidas edeneb olemasolevate asjade kohta lugude kogumine ja TalTechi geoloogia instituudi teaduri Rutt Hintsiga kahest koolinoortele suunatud konkursist. Saadet juhib Rein Pärn.

Seekord on jutuks rahvusvahelise Maa päeva tähistamine ja sellega seoses vaatame statistikaameti juhtivstatistiku Kaia Orasega otsa Eestiga seotud statistikale. Räägime ka kampaania #väärtvana idee autori Grete Arroga kuidas edeneb olemasolevate asjade kohta lugude kogumine ja TalTechi geoloogia instituudi teaduri Rutt Hintsiga kahest koolinoortele suunatud konkursist. Saadet juhib Rein Pärn.

Arvasite, et pärast (kes enam mäletabki, millal see oli!) Skype'i ning juba luitunud e-valimisi on Eesti kui digiriigi maine pleekima löönud? See võis nii olla, kuniks tuli koroona. Nüüd, kui otsida sõna Global Hack, leiad vasteid kümnetest maailma väjaannetest ja kanalitest CNN-iga alustades ning Forbesiga lõpetades. Eesti algatus viirus ära häkkida on levinud enam kui 50-sse riiki ning temast on võtnud (alles koopiatena) eeskuju taolised gigandid nagu Microsoft ja Google. Eesti kujundab päriselt maailma - ja palju rohkem, kui meie suuruse põhjal võiks arvata. Krister Parisele näitasid kilde "uuest normaalsusest", kuhu maailm Eestiga avangardis tüürib, Global Hacki peaorganisaator Kai Isand ning kommunikatsioonijuht Elis Tootsman.

Hakkame tegutsema erisaade teema on, kas (ja miks) Eesti tegevjuhid kardavad sotsiaalmeediat? Eesti persoonibrändingu eksperdid Olesija Saue ja Evelin Org, raaamatu Bränd Nimega Sina autorid ja Signe Ventsel, Brandmoonist arutavad kuidas persoonibränding ja sotsiaalmeedia teadlik kasutamine võiks võimendada ettevõtte ja tegevjuhi sõnumit ning tugevdada ettevõtte brändi. Kui aktiivsed on Äripäeva Top 100 tegevjuhid sotsiaalmeedias 1:44 Milline on olukord teistes riikides Eestiga võrreldes 2: 33 Kui kiiresti tasub ära investeering persoonibrändingusse 5:05 Kes on Eestis hea tugeva persoonibrändi näide 6:15 Praktilised sammud, millest võiks alustada persoonibrändi kujundamist: 16.30 Mis mõjutab ettevõtte brändisaadikute aktiivsust ja kuidas seda suurendada 30.00 New Template

29. märtsil lahkus meie hulgast muusikaelu suurkuju helilooja Krzystof Penderecki. Nii ei ole tänane saade mitte niivõrd uudistesaade, kuivõrd austusavaldus heliloojale, kel ka Eestiga olid väga pikaajalised soojad ja loomingulised suhted. Saatejuht Lauri Aav käis külas Andres Mustonenil, Penderecki kauaaegsel sõbral ja koostööpartneril.

29. märtsil lahkus meie hulgast muusikaelu suurkuju helilooja Krzystof Penderecki. Nii ei ole tänane saade mitte niivõrd uudistesaade, kuivõrd austusavaldus heliloojale, kel ka Eestiga olid väga pikaajalised soojad ja loomingulised suhted. Saatejuht Lauri Aav käis külas Andres Mustonenil, Penderecki kauaaegsel sõbral ja koostööpartneril.

29. märtsil lahkus meie hulgast muusikaelu suurkuju helilooja Krzystof Penderecki. Nii ei ole tänane saade mitte niivõrd uudistesaade, kuivõrd austusavaldus heliloojale, kel ka Eestiga olid väga pikaajalised soojad ja loomingulised suhted. Saatejuht Lauri Aav käis külas Andres Mustonenil, Penderecki kauaaegsel sõbral ja koostööpartneril.

Lisaks Eesti Vabariigile sai äsja (23.02) 102-aastaseks ka Nõukogude punaarmee. Tsivilistinärust Juku-Kalle köögilauda on seetõttu kutsutud (saade nr 298) Kaliningradi oblasti, Gusevi linna luurepataljoni 03920 leitnant David Vsevjov (teenis 1971-73). Vsevjov lisab ise, et sai enne demobiliseerimist ühe kupu juurde ning moondus nõukogude armee vanemleitnandiks. “Aga võibolla isegi kellekski veel kõrgemaks, nii võis juhtuda kordusõppuste ajal, ent kindel ma ei ole,” lisab luuraja lõuga tahtejõuliselt ettepoole tõugates. Sooritatakse kangelaslik ekskursioon punaarmee jõhkrasse ajalukku, seda enam, et punaarmee sünnihetk (1918) on seotud Eestiga - erinevatel andmetel kas Narva-taguste lahingutega või kakelungiga sakslastega Keila all. Ronime mööda ajatreppi päris algusest pea tänase päevani välja. Saade pajatab niisiis armee asutamisest ja verejälgedest kuni nõukogude übertotra sõjaväeabsurdini.