Podcasts about gruusia

Kui suur osa Gruusiast on praegu meeleavaldajate taga ja mis võiks sellest riigist edasi saada?

Kiirpilk Süüria kodusõja lõppfaasile ning intervjuu Eesti suursaadikuga Gruusias. Lisaks põhjalik ülevaade Ukraina ülesehitusest ning Hiina mõjust Tiibetis. Saadet juhib Peeter Raudsik.

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud Evelin ja Anti Poolamets kliimaseadusest, sellest kuidas Euroopa Liidust tahetakse Eestile kõige raskemad kohustused kaela tõmmata, jäätme- ja pakendiseadusega seotust, eesti keelest koolides, aga ka Gruusia olukorrast. “Vaba sõna” on eetris laupäeviti kell 12 Tre-raadios, sagedustel 97,0 Lääne-Virumaal ja osaliselt Ida-Virumaal. Saade on järelkuulatav Uutes Uudistes ning aadressil treraadio.ee.

Eesti parimas poliitikasaates “Räägime asjast” kõnelevad Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhtpoliitikud Martin Helme ja Mart Helme taas Eesti poliitikast, nii nagu see tegelikult on. Seekord on saates ka huvitavad saatekülalised.Raadiosaates „Räägime asjast“ räägivad Mart ja Martin Helme esmalt sots Lauri Läänemetsa plaanist viia sisse valimiste eelne meelsuskontroll. Esialgu siin elavatele venelastele, aga kellel siis järgmisena?Teise teemana võetakse üles 5. novembril toimuvad presidendi valimised Ameerikas. Lahatakse Ameerika valimissüsteemi ning võimalusi valimispettust korraldada. Saate kolmas ja viimane osa keskendub Gruusia valimistele ning kuidas Eesti globalistid neisse sekkuvad.Poliitikasaade “Räägime asjast” on TRE Raadios ja Ring FM-is eetris pühapäeval kell 11 – 12 ja kordus samal õhtul kell 21 – 22. Samuti saab saadet kuulata Uute Uudiste portaalis ja taskuhäälingu-keskkondades (Spotify, Apple podcasts, Mixcloud).

Räägime Gruusia valimiste tulemustest ja kahe Korea omavahelistest suhetest olukorras, kus Põhja-Korea on saatnud oma sõdureid Venemaale.

"Hommikumaa vägevate" VIII hooaeg on mässajate ja ülestõusude päralt. Üheksanda saate teemaks on Gruusia käänuline ja vaevaline ajalugu.

Gruusia dirigent Mirian Khukhunaishvili võitis hiljuti Zürichi Tonhalle orkestri dirigentide akadeemias Paavo Järvi nimelise stipendiumi ning rahvusvahelise konkursi publikuhääletuse.

Miks kohtame jalgpalli EM-finaalturniiril säärast veidrat nähtust, et alagrupi võitnud Inglismaa saab kõikjalt armutult nuuti, aga mõnigi kehvemalt esinenud meeskond (kasvõi näiteks Prantsusmaa) sugugi mitte nii palju? Samuti lahkame Gruusia imet ja Hispaania võimsust ning sedagi, kuivõrd on lahingute üha tähtsamaks muutumine mõjutanud treenerite otsuseid ja publikule pakutavat vaatemängu. Vutikohtu saatejuhid on Ott Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

"Rahva teenrid" kaardistavad laupäeval Euroopa Parlamendi valimiste seisu. Samuti võetakse luubi alla riigieelarve võimalikud kärped, välisministri osalemine Gruusia meeleavaldusel, eestikeelsele õppele ülemineku võimalik pidurdumine Tallinnas, eakad liikluses ja muud teemad. Saates osalevad Urmet Kook, Urmas Jaagant ja Neeme Korv.

17. mail korraldab RSR arutelu Hybrid European Democracy Festivalil. Selle puhul tegime Ringjoone saate sarnasel teemal – Moldova ja Gruusia praegusest olukorrast ja ka tulevikust. Mis seal hetkel aset leiab ja kuidas Venemaa neid riike mõjutab? Miks on nende liitumine Euroopa Liiduga nii kaua aega võtnud? Koos mõtlesid-arutasid Oliver Robin Alt, Jaagup Esta ning Harald Rainer Ainla, saadet juhtis ja lõikas kokku Mari Lepp.

Eesti jalgpallikoondis on viimases 13 mängus võiduta ja kaotanud neist 11, aga peatreener Thomas Häberli jätkab suure tõenäosusega ametis. Mida arvata tema ja jalgpalliliidu alustatud noorenduskuurist, kas sellest on saanud kinnisidee, millega Poolas mindi äkki isegi üle mõistliku piiri? Gruusia koondis tegi EM-finaalturniirile pääsemisega ajalugu ja vallandas sügava jalgpallikultuuriga riigis tohutu rõõmupeo. Vutikohtu saatejuhid on Otte Järvela (Soccernet.ee) ja Andres Vaher (Õhtuleht).

Euroopa Teaduagentuur andis alustava teadlase grandi Tartu Ülikooli kaasprofessorile Hedvig Tammanile. Järgmised viis aastat saab ta selle toel üles ehitada ja arendada oma teadusgruppi, mis asub uurima seda, kuidas viirused nakatavad baktereid. Sellega ei tule toime iga viirus vaid need viirused ongi bakteriõgijad ehk bakteriofaagid. Teadupoolest on haigusi tekitavad bakterid suutelised ignoreerima aina uusi ja uusi antibiootikume. Kurioosumiks on see, et oskus kasutada viirusi erinevate bakteriaalsete haiguste raviks oli olemas enne kui Alexander Fleming avastas penitsilliini – esimese teadaoleva antibiootilise aine. Viiruste ravi harrastati ka Tblilisis, Gruusia pealinnas. Seal on tänaseni sellealaste uuringutega tegelev instituut. Hedvig Tamman kõneleb saates sellest, mida ta uurima hakkab ja mida on tal lootust uut leida selles valdkonnas. Saate teada, mis juhtub stressis bakteritega ja muu hulgas ka seda, et unne suikunud bakteritel ongi parim oskus oma «unenägudes» leida vastunipid antibiootikumidele. Räägimegi sellest, kuidas mitte lasta bakteritel magama jääda. Saatejuht Marek Strandberg.

Ilmunud on Gruusia kirjaniku Nino Haratischwili mastaapse ajalooromaani "Kaheksas elu (Brilkale)" esimene osa.

Hiina-USA-Venemaa. Kui kaugel on Ukraina, Moldova ja Gruusia Euroopa Liitu pääsemisest? Washingtoni ootused Ukraina sõjas. "Välismääraja" paneb kokku Neeme Raud.

Seekordne "Välistund" keskendub Venemaale, Ukrainale, Armeeniale ja Gruusiale.

Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantselt kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor. Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris. Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga. Selles saates räägime Lapsepõlvest Viljandis Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel Balkani rahvuste omavahelistest suhetest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

“Kinnisvarajutud” podcasti 106. osas on meil külas 20+ aastase kogemusega kinnisvaraettevõtja, Eco Advice Kinnisvara omanik ja tegevjuht Anton Nikitin. Meie saate ajaloo pikimate saadete edetabelis kõrgele kohale paiknev osa on nii sisukas ja põnev, et sõitsime lootusetult järgmise salvestuse aega sisse ning Algis jäi lõpuks kõigile järgnevatele kohtumistele hiljaks. Nagu alati. Alustame Antoniga juttu aastast 2000, kui temast sai ootamatult Kesklinna üht suurt hotelli arendanud kinnisvaraettevõttesse projektijuhiks. Firmas korralikult karjääri teinud Anton nägi valdkonnas sees olles väga lähedalt kõigepealt 2006-07 aasta buumi ja siis 2008-09 aasta krahhi, kus ka tema tööandja uksed sulges. Just krahhi ajal oma isiklikule portfellile aluse pannud Anton on seejärel loonud oma ettevõtte, arendanud maju Tšiilis, investeerinud Gruusia kinnisvaraturule ning teinud palju muud põnevat. Nüüd ilmselt on mõistetav, miks meie vestlus ei tahtnud ega tahtnud ära lõppeda. Ehk siis nagu Anton ise ütleb: "Ettevõtja parim asi on, et saad valida, mida teha ja kellega teha!" Meil on hea meel ja oleme väga tänulikud, et ta otsustas meiega selle saate teha. --- Podcast “Kinnisvarajutud” võtab luubi alla Eesti kinnisvaraturu ning üritab erinevad teemad sügavuti lahti võtta. Eesmärk on rääkida kinnisvarast kui varaklassist (väike)investori vaatenurgast ning olla valdkonnast huvitatutele abimeheks ja meelelahutuseks. Saatejuhid on mikroinvestor ja kinnisvarahuviline Siim Semiskar ja kinnisvaramaakler ning 1Estate Kinnisvara juhatuse liige Algis Liblik. Kuulajad saavad kaasa rääkida, küsimusi küsida või saate kohta tagasisidet anda Facebooki grupis Kinnisvarajutud. Toeta meie tegemisi Patreonis ja saa ligipääs boonusepisoodidele ja muule lisamaterjalile: www.patreon.com/kinnisvarajutud

Väikselt suvepuhkuselt naasnud „Kolmas poolaeg” ei saa ju ometi kuidagi üle ega ümber vaadata Paide Linnameeskonna vägevast euroteekonnast, kus on seljatatud järjest Kaukaasia tipud: esmalt langes Gruusia suurklubi Tbilisi Dinamo, seejärel Armeenia hiid Ararat-Armenia. Selleks puhuks kutsusime stuudiosse külla Paide Linnameeskonna presidendi Veiko Veskimäe. Veskimäe rääkis alustuseks, kuidas ta tunneb euroedu üle siirast rõõmu, aga see tuleb ka tema unetundide arvelt. Kui muidu on tema jaoks hea uni väga oluline ja ta proovib öösel magada vähemalt seitse tundi, siis viimase kuu jooksul on unetunnid napimaks jäänud. Saates rääkisime nii Gruusia kui Armeenia reisidest, eesootavast Anderlechti mängust, aga ka paljudest olmeteemadest. Mille eest sai Paide hooajaeelsel litsentseerimisel hoiatada (järgmisel korral ootab ees lausa trahv)? Mitu mängijat proovitakse augustikuu jooksul välismaale müüa? Kui kaugel on Paide Paidesse kolimisest, oma staadionist ja hallist? Mõistagi räägime pikemalt Veskimäest endast, aga ka näiteks Karel Voolaidi ja Ragnar Klavani personaalküsimusest. Kas Klavanit ootab ees veel üks hooaeg või siiski mitte? Head kuulamist!

Jukuraadio 413. köögilaud kogunes Tbilisis, Eesti saatkonnas Gruusias. Laudkondlasteks käisid meie suursaadik Riina Kaljurand ja ennast "kliimapagulaseks" nimetav Vahur Lokk, kes elab kuuendat aastat Gruusias. Pole mõtet arvata, et jutt tiirles vaid hinkalide ja šaslõki ümber. Tegelikult vaatasime üle, kuidas Gruusia positsioon Vene-Ukraina sõjasse on kujunenud (valitsus üliettevaatlik, rahvas täiesti ukrainameelne), uurisime üldse Kaukaasia regiooni suhteid Venega. No ja muidugi saab pajatatud Gruusia kireva elu eripäradest. Nii et nalja saab ka. Ja mõnes mõttes on see köögilaua-saade väikeseks liikumisaabitsaks neile, kes tahavad lähiajal Gruusiasse sõita!

Saates käsitletakse kolme Kaukaasia riigi-Armeenia, Gruusia ja Aserbaidžaani suhestumist Vene-Ukraina sõtta. Arutame, millised on olnud nimetatud riikide reaktsioonid ja mis asjaoludel need on kujunenud. Igal regiooni riigil on praeguses olukorras omad hirmud, aga nähakse ka võimalusi nii majanduses kui ka rahvusvahelises poliitikas. Saatekülalised EV suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand ning EV esinduse juht Aserbaidžaanis Andrei Valentinov. Saatejuht Hannes Hanso.

Hiljutine migrandikriis Valgevene piiridel oma naabritega on ilmselt osa ühisõppuste Zapad 2021 stsenaariumist ehk õppuste sildi all on juba katsutud ka naaberriikide vastupidavust, leiab politoloog Karmo Tüür. See kõik võib olla aga alles algus. Umbes 200 000 meest harjutamas seni ilmselt suurimatel Vene-Valgevene ühisõppustel. Valgevene president Aljaksandr Lukašenka sõidab aasta jooksul juba kuuendat korda Moskvasse. Vene võimude jõupingutused riigiduuma „valimiste“ eel ei jäta enam fantaasiale voli. Tahate enamat? See kõik on osa stsenaariumist, mille keskse teema võtab kokku sõnapaar: „Probleem 2024“. Selle nimel, et kuidas tagada võimu järjepidevus pärast Vladimir Putini järjekordse ametiaja kukumist (aga mitte ameti mahapanemist), töötab praegu kogu Venemaa riigiaparaat. Tüüri kirjeldusel algasid ettevalmistused selleks juba eelmisel aastal, mil viidi põhiseadusesse Putini ametiaegu „nullinud“ parandused. Ka praegusi duumavalimisi tuleb vaadata kui jõuvahekordade korrastamist samas kontekstis. Tüür on üsna kindel, et enne 2024. aastat on oodata Kremli poolt jõulisi samme. „Vladimir Putin kui poliitiline nähtus hoolib siiski väga oma populaarsusest,“ kirjeldab ta. „Putini populaarsuse tipphetked on olnud sõdade ajal: Tšetšeenia, Gruusia, Ukraina. Sõjaline pingestamine poliitiliselt olulistel hetkedel on Venemaa poolt vaadates täiesti loogiline samm.“ Tüüri kirjeldusel on temaga suhelnud sõjalised eksperdid suhteliselt veendunud, et praegused õppused Zapad mööduvad rahumeelselt. „Sel aastal ei lähe asi kineetiliseks, kuid aasta 2024 probleem vajab lahendamist. Selle lahendamise eel on pigem tõenäoline kui vähetõenäoline, et kasutatakse ka mingit kineetilist momenti.“ Saates veel Kuidas põimuvad Zapad 2021 õppused ning Lukašenka järjekordne visiit Moskvasse? Miks on nüüd Lukašenka see, kes rääkis rohkem integratsioonist, kui ta veel aasta tagasi kiunus surve üle? Kas venelased saavadki viimaks oma unistuse ning sõjaväebaasi Valgevenesse? Miks rakendab Kreml duumavalimistel nii jaburaid võtteid nagu opositsioonikandidaatide teisikutega väljatulek, kui tal on olemas ometi kõik hoovad, et saada oma tahtmist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ Karmo Tüüriga siit!

Gruusia pianist Khatia Buniatishvili album pühendusega naisele kui loomingu allikale.

Gruusia pianist Khatia Buniatishvili album pühendusega naisele kui loomingu allikale.

Gruusia pianist Khatia Buniatishvili album pühendusega naisele kui loomingu allikale.

*Eesti-Läti liiga. Mis hakkab saama nädalavahetusel Riias ja kes, kellega vastamisi läheb? Saage on ütlemata positiivne. Kas Pärnu on karikapoolfinaalist teinud omad järeldused ja mida on neil Ogrele vastu panna? Vene peab soosikuks siiski lätlasi, aga paneb Maxhuni võtmemängija rolli. Raplale tuleb vastu väga tummine Ventspils, kes tundub olevat heas löögihoos. Pärnu võimalused tunduvad olevat paremad. Kas poolfinaalides on võimalik Cramot ja Vefi hammustada? *Terminal Oil euroliiga. Oleme Bayerni üle rõõmsad koos pitsapoisi Trinchieriga. CSKA jahib Marius Grigonist ja leping olevat juba sõlmitud. Vene tuleb välja huvitava faktiga põhiturniiri võitjate osas ning pakub välja järgmise nädala parima mängu. Milano kindlustas play-offi pääsu ja võttis meeskonnalt pinge maha. Larkin hakkab enne otsustavaid mänge hoogu üles saama. Eurocupis said selgeks neli paremat meeskonda. *Eestlased välismaal. Finaalturniiri alagrupi saame teada alles 29ndal aprillil, kuid kahjuks Gruusia vedas meid juba alt. Sellegipoolest paneme kokku meile sobiva alagrupi. Treieri ja Drelli koduklubidel Itaalias rasked ajad, Vehmanen Soomes endiselt medalijahil, Keltern liigub Saksamaal tiitli suunas. *NORDAIDi küsimusmäng. Võitjale taas toidulisandite ja vitamiinide komplekt. forms.gle/RRLizYS6QBPN2EZX6 *Ballzy kuulajate küsimused. Teamspirit jagab järjekordse "Mängumeeste" särgi. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla, Kristo Saage ja Priit Vene.

*Eesti-Läti liiga. Rakvere ei üritagi Pärnule vastu hakata ja kipub korduma viimaste aastate muster. Kas õiged meeskonnad ikka jõuavad Riiga omasid esindama? Selleks, et tabel lukku lüüa, peab Cramo nädala jooksul ära mängima veel neli kohtumist! *Terminal Oil euroliiga. Venele tundub, et esikolmik on omad kohad välja mänginud, kuid Saage tõmbab ringi veelgi koomale. Kas Real jääb play-offi ukse taha? Vähemasti Tavares plaanib jääda Madridi. Itoudise ja Jamesi sõda kestab endiselt edasi! Kas Messina jauramine on Milano mehed ära tüüdanud? Micicile sel hooajal juba kolmas MVP tiitel. Ees on ootamas viimane topeltvooru nädal. *VTB ühisliiga. Miks oli Saage enne CSKA mängu juba kaks tundi varem saalis valmis? Kalev/Cramo pakkus taas vaatamata lõppseisule südi esituse. *Eestlased välismaal. Maik-Kalev Kotsariga kahest euroliiga skalbist. Eesti naised on välismaal mängimas play-off mänge. Kas Itaalia või Gruusia võtavad meid sõpradena alagruppi? Jürgensi ülikooli tuhkatriinulugu sai oma lõpu. Vehmanen Soomes suures mängus sees. *NORDAIDi küsimusmäng. Loosime võitjale taas vitamiinide komplekti. forms.gle/4V63dGPLyCmFhgt89 *Ballzy kuulajate küsimused. Teamspirit jagab järjekordse "Mängumeeste" särgi. Kuulajate küsimusi ootame aadressile m2ngumehed@gmail.com. Saatejuhid Siim Raudla, Kristo Saage ja Priit Vene.

Tartu Linnatunni teemadeks on koroonapiirangute täitmise kontroll, Parim teenindaja, Tartu 2024 vabatahtlike konkurss ja loomemajanduskeskuse Gruusia projekt. Saatejuht on Madis Ligi.

Tartu Linnatunni teemadeks on koroonapiirangute täitmise kontroll, Parim teenindaja, Tartu 2024 vabatahtlike konkurss ja loomemajanduskeskuse Gruusia projekt. Saatejuht on Madis Ligi.

Tänane „Futboliit“ keskendub peamiselt kolmele teemale: Eesti Premium liigale, Eesti koondisele ja Premier League’i värsketele arengutele. Mis tõi FC Florale teise järjestikuse tiitli ning kes langeb Eesti kõrgliigast uueks hooajaks välja? Mida arvata Eesti jalgpallikoondise kolmapäevasest 0:4 kaotusest Itaaliale ning mida on meil vaja eelseisvates mängudes Põhja-Makedoonia ja Gruusia vastu, et Rahvuste liiga alagrupi viimast kohta vältida? Kas Premier League’is on Ole Gunnar Solskjaeri tund hoolimata võidust Evertoni üle tulemas ning mis on lahti Arsenaliga? Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. Parimad spordiennustuse koefid leiad www.olybet.ee!

Eesti kui Euroopa piiririigi jaoks on oluline, et naabruskonnas oleksid arengud rahumeelsed. Kuid sel sügisel on ikka vastupidi läinud. Varasematele rasketele konfliktidele nn idapartnerluse riikides nagu Ukraina või Gruusia lisandus kõigepealt rahva ja võimust kinni hoidva režiimi vastuolud Valgevenes, millele järgnes nüüd kaua külmunud Armeenia-Aserbaidžaani kaua külmunud sõjalise konflikti üleskuumutamine Mägi-Karabahhis. Endistest välisministritest eurosaadikud Urmas Paet ja Marina Kaljurand arutavad Delfi „Euroopa erisaates“, mismoodi peaks ja saaks Euroopa neisse sündmustesse suhtuda.

"Mehed ei nuta" peateemad 8. septembril: - Lõplik sõna Rally Estonia kohta - Ott Tänaku triumf, edasine tiitliheitlus, Egon Kauri ja Robert Virvese tulevikuväljavaated, Rally Estonia saatus. - Olukord Eesti jalgpallikoondises kisub aina trööstitumaks. Kas tõesti pole praegune koosseis Gruusia vastu võimelised enamaks kui null väravavõimalust või pealelööki väravale? - Anett Kontaveit jäi US Openil pidama Naomi Osaka juures. Millal tuleb läbimurre? - Kas Nõmme Kalju suhtus koroonaviirusesse kergekäeliselt või tehti neile kriitikaga hoopis liiga?

Selle nädala "Futboliit" võtab luubi alla popurrii viimase aja kuumematest teemadest nii Eesti kui välismaa jalgpallis. Mis saab Nõmme Kalju koroonakoldest ning kes on tekkinud olukorras süüdi? Kas Lionel Messi lahkub tõepoolest Barcelonast ning kui jah, siis kuidas kuhu ja millise üleminekusumma eest? Milline Premier League'i tiim on üleminekuaknas seni kõige paremini toiminud? Saate viimases osas võetakse luubi alla Eesti koondis eelseisvas Rahvuste liiga mänguaknas, kus ees ootavad matšid Gruusia ja Armeeniaga. Kas põhjust on optimismiks või pessimismiks ning milline võiks välja näha meie ideaalne algkoosseis? Saatejuhid on Raul Ojassaar ja Joel Indermitte. OlyBeti kuulajamäng on saanud pisut uue formaadi - kuula küsimust saate lõpust. Parimad spordiennustuse koefid leiad https://www.olybet.ee!

Kergejõustikuteemalises taskuhäälingusaates "Staadionijutud" on kätte jõudnud juubeliosa, mis eristub kõigist eelnevatest täielikult, sest Manta Maja stuudios võtab istet legendaarne kohtunik ja staadioniteadustaja Peeter Randaru. 67-aastase Randaru võib liigitada vaieldamatult meie läbi aegade tunnustatumate kohtunike hulka, kellel on märgatav osa selles, et Eesti kergejõustikuliit kuulub võistluste korraldamises Euroopa absoluutsesse tippu ja saab välismaalastelt alatihti kiita. Pealegi on Randaru kasvatanud suureks neli rahvuskategooria kohtunikust poega-tütart. "Tore on vaadata, kuidas pisikestest poistest-tüdrukutest saavad mitte ainult olümpiavõitjad ja tippatleedid, vaid ka väga head treenerid. Olen nüüd ka seda juba näinud. Selline protsess on kõrvalt vaadates maruhuvitav. Kohtunik ei tohi küll väga välja näidata, mida ta tunneb, aga teinekord on tulnud ette ka seda, et pühid silmanurgast pisara ära või hääl läheb ilusa hetke ajal teise tämbrisse," tunnistab Randaru. 55 aastat poleks võimalik kohtunikuametit pidada, kui see endale ei meeldiks, ütleb Randaru, kes jutustab saates mitmeid humoorikaid ja liigutavaid lugusid meie selle ala korüfeedest. Muuhulgas toob ta näite paljukordsest Gruusia kergejõustikumeistrist ja kümneid eestlasi tippu viinud Martin Kutmanist. "Tore mees oli Martin Kutman. See võis olla Tartus Tamme staadionil, kui ta tegi ühe tiiru ja siis teise tiiru ümber kettaheiteringi. Ma küsisin talt, et mis ta otsib? Kutman vastas: "Kõik räägivad, et vorm on kadunud. Ma mõtlesin, et otsin selle siis üles!"" Seekordses saates saame muuhulgas teada, millise Eesti tippkergejõustiklase tegemisi jälgib Randaru tänu tolle noorpõlve võistlemisega seotud liigutavale momendile erilise tähelepanuga, miks Magnus Kirt Randaru hinnangul tegelikult Dohas toimunud MM-il õlga vigastada võis, millised on kohtunikuameti töötasud ja kuidas Märt Israelile aastate eest kogemata ebareaalselt pikk kettakaar mõõdeti. Saate viimases osas esitame taas kergejõustikusõpradele küsimuse, mille vastuseid ootame aadressile ekjl@ekjl.ee. Saadet juhib Karl Rinaldo.

Eesti tennisemeeskond alistas Davis Cupi Maailmaliiga II grupi üleminekumängus võõrsil Gruusia 4:1. Võidukat matši kommenteerivad otse Tbilisist Riho Kallus, meeskonna kapten Ekke Tiidemann ja paarismängus võidupunkti koju toonud Mattias Siimar.

Tänase saate külaline Miina Saak tüdines kontoritööst Eestis ning hüppas pea ees tundmatusse vette: ta tõmbas jalga kummikud ning hakkas Gruusia teeistanduses farmeriks. Kui esiti võib arvata, et Miina teadis põllutöödest ja tee kasvatamisest kõike, siis tegelikult polnud ta enne isegi kursis, milline teepõõsas välja näeb. Gruusial oli aga käimas projekt, mille käigus anti huvilistele üles töötamiseks teeistandusi. Tema ja grupp eestlasi (ning üks leedukas) otsustasid võimalusest kinni haarata. Miina räägib haaravalt, millised eestlase jaoks ootamatud probleemid tekivad näiteks labidaid ostes, mil moel väljendub kommuunitunne, kuidas keskmine grusiinide perekond teeb aastas tonn veini, et kohalikud joovad lõunapausi ajal alati veini (ja mida nad arvasid, kui eestlased püüdsid tutvustada karsklaslikku tööstiili), mil moel on grusiinid saanud pikalt ilma tööl käimata hakkama ja palju muud. Muide, põllutööga pole siiamaani rikkaks saadud. Miina tunnistab, et nad maksavad ikka veel Gruusias elamise eest peale. Vestlust juhib Liina Metsküla.

Lahkus maailmakuulus Gruusia helilooja Gia Kantšeli (10.

Lahkus maailmakuulus Gruusia helilooja Gia Kantšeli (10.

"Mehed ei nuta" peateemad 26. veebruaril: - Kas võitudega Serbia ja Gruusia üle algas Eesti korvpalli uus tulemine? - Janari Jõesaar Hispaania meistriliigasse. Hea uudis mängijale, halb BC Kalev/Cramole? - Kas kergejõustiku sise-EMilt tuleb Eestile medal? - Kas Eesti jaoks tuleb aegade viletsaim MM? - Kas Therese Johaug võidabki kõik kullad, mida tahab võita?

"Mehed ei nuta" peateemad 4. detsembril: - Eesti korvpallikoondis madistas Gruusia ja Saksamaaga. Võite ei tulnud, aga kas midagi näppude vahele jäi? - Eesti jalgpallikoondis sattus mahlakasse EM-i alagruppi: Saksamaa, Holland, Põhja-Iirimaa ja Valgevene. Mitmenda koha saame? - Suusahooaja algus aina nutusem? Kristjan Ilves on hooaja alguses energiast tühi, murdmaamehed oma senisel tasemel. - Deontay Wilder ja Tyson Fury pakkusid unustamatu etenduse. Kumb pidanuks võitma? - Citroëni rallimeeskond maksis end Sebastien Ogieri palgates lõhki?

Saatekülaline on Postimehe ajakirjanik Georgi Beltadze, kellega räägime Gruusia nädalavahetuse presidendivalimistest ja riigi perspektiividest laiemalt

Saatekülaline on Postimehe ajakirjanik Georgi Beltadze, kellega räägime Gruusia nädalavahetuse presidendivalimistest ja riigi perspektiividest laiemalt

Mida näitas leivanädal, kes ja millest tegid lastele 1000 võileiba, kuidas sai Võnnu uue staadioni,mida panid valgamaalased tähele Gruusia õppereisil, kuhu tuleb mälestuskivi ning soomusrong ja mida annavad meile pihlakad?

Orkester Baltika, Gruusia filharmoonia, Tony Aare One Man Band ja muidugi Apelsin.

Orkester Baltika, Gruusia filharmoonia, Tony Aare One Man Band ja muidugi Apelsin.

Gruusia tuntud helilooja Gija Kancheli meenutab, et Raimonds Pauls oli esimene jazzpianist, kes tuli Tbilisissse esinema. Poole sajandi jooksul sai kahe muusiku koostööst sõprus.

Gruusia tuntud helilooja Gija Kancheli meenutab, et Raimonds Pauls oli esimene jazzpianist, kes tuli Tbilisissse esinema. Poole sajandi jooksul sai kahe muusiku koostööst sõprus.

Pöördelised sündmused Armeenias tekitavad huvi ka selle vastu, mis toimub teistes Taga-Kaukaasia riikides Gruusias ja Aserbaidžaanis.Ajalugu on näidanud, et need riigid on arenenud täiesti eri suundades ning peale regiooni ei ole neil suurt midagi ühist. Teemat lahkavad Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel, ajakirja Sõdur peatoimetaja Heikki Suurkask ja saatejuht Peeter Kaldre.

Pöördelised sündmused Armeenias tekitavad huvi ka selle vastu, mis toimub teistes Taga-Kaukaasia riikides Gruusias ja Aserbaidžaanis.Ajalugu on näidanud, et need riigid on arenenud täiesti eri suundades ning peale regiooni ei ole neil suurt midagi ühist. Teemat lahkavad Riigikogu väliskomisjoni liige Andres Herkel, ajakirja Sõdur peatoimetaja Heikki Suurkask ja saatejuht Peeter Kaldre.

Gruusia pianisti Khatia Buniatishvilit seob Eestiga dirigent Paavo Järvi, kellega tihti koos esinetakse ja muusikat salvestatakse. Kuulame nende viimast ühist plaati, millel kõlavad Sergei Rahmaninovi Klaverikontserdid nr 2 ja nr 3 koos Tšehhi Filharmoonikutega.

Gruusia pianisti Khatia Buniatishvilit seob Eestiga dirigent Paavo Järvi, kellega tihti koos esinetakse ja muusikat salvestatakse. Kuulame nende viimast ühist plaati, millel kõlavad Sergei Rahmaninovi Klaverikontserdid nr 2 ja nr 3 koos Tšehhi Filharmoonikutega.

Läinud nädalal tegi president Kersti Kaljulaid riigivisiidi Gruusiasse. Uurime, milline on selle paljukannatanud ja mõneti ka vastuolulise riigi siseolukord ning kas Gruusia jätkab läänesuunalist kurssi, millele pani aluse nn rooside revolutsioon 2003. aasta. Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti Diplomaatide Kooli juht Ekke Nõmm ningt saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 6. novembril kell 14.05.

Läinud nädalal tegi president Kersti Kaljulaid riigivisiidi Gruusiasse. Uurime, milline on selle paljukannatanud ja mõneti ka vastuolulise riigi siseolukord ning kas Gruusia jätkab läänesuunalist kurssi, millele pani aluse nn rooside revolutsioon 2003. aasta. Stuudios on Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, Eesti Diplomaatide Kooli juht Ekke Nõmm ningt saatejuht Peeter Kaldre.Kuulake 6. novembril kell 14.05.

Lia Arand on sündinud Gruusias ja tema isa on grusiinlane. Ema aga eestlanna. Kui 1992.a. algas Gruusia - Abhaasia sõda, põgenes pere Eestisse. Olles enne ka täiesti otseselt sõjaga kokku puutunud - naine mäletab suurepäraselt, kuidas tuli pikali viskuda, keldrisse või isegi bussi alla varjuda. Mälupilt, kuidas ümberringi vihisesid kuulid, ei taha meelest kaduda...Eestis peatuti esialgu tuttavate pool ja tasapisi hakati jalgu alla saama.

Lia Arand on sündinud Gruusias ja tema isa on grusiinlane. Ema aga eestlanna. Kui 1992.a. algas Gruusia - Abhaasia sõda, põgenes pere Eestisse. Olles enne ka täiesti otseselt sõjaga kokku puutunud - naine mäletab suurepäraselt, kuidas tuli pikali viskuda, keldrisse või isegi bussi alla varjuda. Mälupilt, kuidas ümberringi vihisesid kuulid, ei taha meelest kaduda...Eestis peatuti esialgu tuttavate pool ja tasapisi hakati jalgu alla saama.

Arengukoostöö teemanädala viimane saade viib meid Gruusiasse, kus sihtasutus Garage48 arendab kohalikku IT ja startup-maastiku. "Selleks korraldame arendusnädalavahetusi, et tuua kokku uutmoodi mõtlejad - tarkvara arendajad, disainerid, turundajad, projektijuhid - ja mängulises keskkonnas sütitada inimestes ettevõtlikkust," selgitab Garage48 tegevjuht Kai Isand.

Arengukoostöö teemanädala viimane saade viib meid Gruusiasse, kus sihtasutus Garage48 arendab kohalikku IT ja startup-maastiku. "Selleks korraldame arendusnädalavahetusi, et tuua kokku uutmoodi mõtlejad - tarkvara arendajad, disainerid, turundajad, projektijuhid - ja mängulises keskkonnas sütitada inimestes ettevõtlikkust," selgitab Garage48 tegevjuht Kai Isand.

Sel nädalal hääletab Euroopa Parlament muu hulgas Ukraina ja Gruusia viisavabaduse jaoks oluliste sätete, aga ka Juhan Partsi Euroopa Kontrollikotta sobivuse üle. Euroopa Komisjon esitleb parlamendi liikmetele puhta energeetika paketti. Sahharovi preemia saavad jeziidide eestkõnelejad, ISISE terrori all kannatanud noored naiste Nadia Murad ja Lamiya Aji Bashar. Neil ja teistel teemadel räägime kolmapäeval Strasbourgi stuudios, kuhu on palutud kõik Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud.

Sel nädalal hääletab Euroopa Parlament muu hulgas Ukraina ja Gruusia viisavabaduse jaoks oluliste sätete, aga ka Juhan Partsi Euroopa Kontrollikotta sobivuse üle. Euroopa Komisjon esitleb parlamendi liikmetele puhta energeetika paketti. Sahharovi preemia saavad jeziidide eestkõnelejad, ISISE terrori all kannatanud noored naiste Nadia Murad ja Lamiya Aji Bashar. Neil ja teistel teemadel räägime kolmapäeval Strasbourgi stuudios, kuhu on palutud kõik Eestist valitud Euroopa Parlamendi saadikud.

Urmas Vadi: "NASA marsikulgur maandub Marsile. Gruusia parlament otsustab võtta kasutusele uue riigilipu. Euroopa Liit keelab linnuliha impordi Taist, sest Kagu-Aasias möllab linnugripp. Veebruaris plahvatab Moskva metroos pomm, hukkub 40 inimest. Märtsis võidab Venemaa presidendivalimised ülekaalukalt Vladimir Putin. See aasta on ka Eesti jaoks ülimalt oluline, Eesti saab NATO liikmeks ja ühineb ka Euroopa Liiduga. Ateena olümpiamängudel võidab Aleksander Tammert kettaheites pronksmedali. Laine Jänesest saab Tartu linnapea.

Urmas Vadi: "NASA marsikulgur maandub Marsile. Gruusia parlament otsustab võtta kasutusele uue riigilipu. Euroopa Liit keelab linnuliha impordi Taist, sest Kagu-Aasias möllab linnugripp. Veebruaris plahvatab Moskva metroos pomm, hukkub 40 inimest. Märtsis võidab Venemaa presidendivalimised ülekaalukalt Vladimir Putin. See aasta on ka Eesti jaoks ülimalt oluline, Eesti saab NATO liikmeks ja ühineb ka Euroopa Liiduga. Ateena olümpiamängudel võidab Aleksander Tammert kettaheites pronksmedali. Laine Jänesest saab Tartu linnapea.

Eesti-Gruusia päritolu Tiina Tšatšua paistab oma tulise temperamendi ja tohutu energiaga kaugele silma. Ta on töötanud presidendi kantseleis protokolliülemana, kuhu teda omal ajal kutsus Lennart Meri. Täna on Tiina õppejõud EBS-s, saates aga teeme põhjaliku rännaku tema lapsepõlve-Gruusiasse, kus uudishimuliku ja vastutvõtliku tüdrukuna kohtus hoopis teistsuguse maailmaga ja õppis tundma oma juuri. Tiina Tšatšuaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuula 7. mail kell 17.05.

Eesti-Gruusia päritolu Tiina Tšatšua paistab oma tulise temperamendi ja tohutu energiaga kaugele silma. Ta on töötanud presidendi kantseleis protokolliülemana, kuhu teda omal ajal kutsus Lennart Meri. Täna on Tiina õppejõud EBS-s, saates aga teeme põhjaliku rännaku tema lapsepõlve-Gruusiasse, kus uudishimuliku ja vastutvõtliku tüdrukuna kohtus hoopis teistsuguse maailmaga ja õppis tundma oma juuri. Tiina Tšatšuaga ajas juttu Haldi Normet-Saarna. Kuula 7. mail kell 17.05.

Gruusia meie südametes, söögilaual ja Pöffil. Kummutame vestluskaaslastega eelarvamusi Oikumeenilise zürii ülesanntest. (Thea Karin.)

Gruusia - Eesti päritolu näitlejatar Natali Lohk on meile tuttav nii lavalt kui ekraanilt. Eestisse tuli ta vanematega 1993.aastal, kui algas Abhaasia sõda. Pärast Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamist sai Natalist varsti Rakvere teatri näitleja. Elu on huvitav ja tööd on palju ning ka kodulinn Rakvere on armas.

Gruusia - Eesti päritolu näitlejatar Natali Lohk on meile tuttav nii lavalt kui ekraanilt. Eestisse tuli ta vanematega 1993.aastal, kui algas Abhaasia sõda. Pärast Viljandi Kultuuriakadeemia lõpetamist sai Natalist varsti Rakvere teatri näitleja. Elu on huvitav ja tööd on palju ning ka kodulinn Rakvere on armas.

Gruusia saatus on viimasel ajal jäänud Ukraina sündmuste varju. Samal ajal on nende kahe riigi olukorras nii mõndagi sarnast, kas või see, et mõlemad on langenud Venemaa rünnaku ohvriks. Saates lahkavad teemat Eesti Diplomaatide kooli juht Ekke Nõmm, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Harry Lahtein ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula teisipäeval, 9. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Gruusia saatus on viimasel ajal jäänud Ukraina sündmuste varju. Samal ajal on nende kahe riigi olukorras nii mõndagi sarnast, kas või see, et mõlemad on langenud Venemaa rünnaku ohvriks. Saates lahkavad teemat Eesti Diplomaatide kooli juht Ekke Nõmm, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Harry Lahtein ja saatejuht Peeter Kaldre.Kuula teisipäeval, 9. juunil kell 14.05, kordusena kell 19.05.

Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja on isa poolt megreel, sündinud aga Dušanbes. Megreelid on Gruusia juurtega väike ja väga kokkuhoidev rahvakild. Eestisse tuli Anzori koos eestlannast emaga koolimineku alguseks. Ning jäi.

Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja on isa poolt megreel, sündinud aga Dušanbes. Megreelid on Gruusia juurtega väike ja väga kokkuhoidev rahvakild. Eestisse tuli Anzori koos eestlannast emaga koolimineku alguseks. Ning jäi.

Jon Steele'i sõjareportaaži klassikaks saanud autobiograafiline teos Sõjasõltlane viib lugeja Gruusia kodusõtta, Nõukogude Liidu langemise aegsesse Moskvasse, keset Ruanda genotsiidi ja sõda Bosnias 1993.–1994. aastal. Raamat on ühtaegu pihtimus ja arutlus kriisikollete teleoperaatori töö paradoksidest. (Jon Steele. Sõjasõltlane. Ühe mehe sõltuvus maailma kõige hullematest paikadest. Loeb Rando Tammik.)

Aasta saab mööda Venemaa-Gruusia sõjast ja selle ajaga ei ole oluliselt pinged seal piirkonnas taandunud. Püüame siis värskendada, mis on mis ja kes on kes sealses konfliktis ja miks Eesti on nii aktiivne Gruusia toetaja? (Juku-Kalle Raid)

Aasta saab mööda Venemaa-Gruusia sõjast ja selle ajaga ei ole oluliselt pinged seal piirkonnas taandunud. Püüame siis värskendada, mis on mis ja kes on kes sealses konfliktis ja miks Eesti on nii aktiivne Gruusia toetaja? (Juku-Kalle Raid)

Gruusia riigis ja sõjaköögis on tegevad ka Eesti “kokad” ja Eesti Ekspress nimetas Erik Krossi üheks "peakokaks." Seega on stuudiosse kutsutud Erik Kross ja Indrek Tarand püüab siis selgust saada, mis toimus ja toimub Gruusias, milline roll on eestlastele ja mida toob tulevik Kaukaasias. (Indrek Tarand)

Mis ajendab Iraagi valitust Eestile tegema ettepanekut oma vägede jätmiseks Iraaki, sest selline pöördumine on tehtud vaid "valitutele." Samal ajal on jätkuvalt poliitiliselt kuum Gruusia teema, kuigi sõjategevus on õnneks ülekandunud sõnasõjaks. Stuudios on Erkki Bahovski, Liisi Poll ja Evelyn Kaldoja. (Erkki Bahovski)

Gruusia sõjaköögis on tegevad ka Eesti "kokad" ja samal ajal tehakse Eestis halba nalja ENSV taastamisega. Villu Reiljani protsess läks käima seega aeg tutvuda süüdistusega ja püüame silmist lasta ennast ületavat Riigikogu, kes püüab ise enda palka külma panna! (Priit Hõbemägi, Rein Kilk, Eiki Nestor)

Angela Merkel käis ja ütles! Nüüd mõtleme mida ta ütles, sest Lääs ja Ida pole ikka “nootide” vahetamisest Gruusia küsimuses kaugemale jõudnud ja selgust annab esmaspäev kui Euroopa vägevad kokku tulevad. Kodukamaral aga jätkame eelarve kraapimist ja ka eufooria olümpiamedalitest hakkab juba lahtuma. (Priit Hõbemägi, Rein Kilk, Eiki Nestor)

Uus tülitekitaja, Gruusia kalalaev Pavlovski on Vene-Balti sadamas. Eesti Post esitles jäämurdjal Suur Tõll Eesti-T?iili ühisväljaandena Antarktika kaksikmarki. Ühel on kujutatud lõunanabal elutsev keiserpingviin ja teisel kääbusvaal. Merepääste ühing on ainus organisatsioon, kes püüab elustada rannakülade merepääste kombeid, kus alati on valmis paadid ja mehed merehädalistele appi minema. Saatejuht on Hubert Veldermann. (Hubert Veldermann)