Podcasts about lapsep

Selle nädala Kuku Raadio järjejutt viib meid nõukogudeagsesesse Riiasse ning kirjeldab lapseliku uudishimuga nii tolle ajastu elu ja inimesi kui ka läti kultuuri. Kirjandusfestivali Head Read külalise Zane Daudziņa menuromaan „Lapsepõlv kommunaalias", kirjastuselt Tänapäev.

Täna räägib Daki loo enda lapsepõlvelaibast - tükeldatud Niinast. Heidi jutustab loo noormehest, kes ohvri laiba tükeldas, kuid kohtus võttis asi huvitava pöörde. Nimelt hakkasid hoopis kõik tapjale kaasa tundma. Seejärel viib Daki meid Ida-Virumaale, kus veest leiti mitte väga ühes tükis Adagati surnukeha ning Heidi räägib tõeliselt jõleda loo 10aastastest mõrtsukatest.Boonusosas (patreon.com/kikimoorid) tuleb juttu vanast daamist ning Heidi räägib veel ühest Niinast, sel korral on aga tema tapja rollis.

Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid toovad teieni loo piirideta sõprusest ja rassismist. Lapsepõlvesõbrad Alice ja Mad otsustavad abielluda, et trotsida koos Prantsusmaa immigratsioonipoliitikat ning tagada sõbrale kodakondsus.

Alice Zeniter, „Kes neid jõuaks lahuta“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Maria Esko. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid toovad teieni loo piirideta sõprusest, ja rassismist. Lapsepõlvesõbrad Alice ja Mad otsustavad abielluda, et trotsida koos Prantsusmaa immigratsioonipoliitikat ning tagada sõbrale kodakondsus.

Audio salvestus koosolekult

Veebruari algul Tartus Siim Lille ja Jaanus Sooväljaga salvestatud vestluses tuli jutuks Friedrich Nietzsche lapsepõlv ja noorusaastad.Kahjuks juhtus meil salvestuse käigus väike äpardus, mistõttu kolmandik jutust läks kaduma ja kolmandik on kaunis kehva heliga.Head uudistamist!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Tähenduse teejuhtide [32. number](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema) rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "[Õnnelik lapsepõlv](https://teejuhid.postimees.ee/7796419/hardo-pajula-onnelik-lapsepolv)". Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail. Peatse kuulmiseni! H.

Tähenduse teejuhtide 32. number [1] rääkis lapsepõlvest. "Lapsepõlv ei lõpe kunagi. See jääb alati meiega. Me saame sealt kaasa terve pinutäie traumasid. Mina kirjutasin enda omadest lehe 30. numbri juhtkirjas „Baconi pankrot“ (4.23). Seda olulisem on näha mündi teist poolt – lapsepõlve helgust ja õnnelikkust. Vihmane pärastlõuna Näpi küla äärealadel vaba vee ääres kuulub mu õnnelike lapsepõlvemälestuste hulka," kirjutasin ma enda artiklis "Õnnelik lapsepõlv" [2].Täna vestleme naabripoiss Aare Tamme ja Hannes Võrnoga, kes elas meist pisut kaugemal, lapsepõlvest Rakvere linnastu ääremail.Peatse kuulmiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796419... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Külalised on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased Hele Palumaa ja Karl Birnbaum ning kursuse juhendaja Jaak Prints.

Kas on olemas eestlast, kes ei teaks Kristjan Jõekaldat? Olgu need siis mälestused Ice Dog M-st, Rooside sõjast, Kaks kanget saatest… Ta on oma pika telekarjääri jooksul teinud hulganisti kaasahaaravaid saateid ja sarju ning leidnud koha inimeste südametes soojusest pakatava saatejuhina.  Teda valiti neljal korral aasta meessaatejuhiks, aasta meelelahutajaks. Alates 2022. aastast on ta olnud aktiivne Instagrami suunamudija, kus tema tegemisi jälgib 32 000 inimest. See tõi Kristjanile 2023. aastal “Aasta suunamudija” tiitli. Lisaks alustas ta 2022. aastal ettevõtja karjääri enda nimeliste lauamängude valmistamisega.  SAATES RÄÄGIME: Lapsepõlvest Lasnamäel ja kirvemehe eest põgenemisest Suhtedünaamikast Teet Margnaga, nõuanded tuntuse ja kriitikaga toimetulekuks Infarktist ja päevapealt suitsetamisest loobumisest Kogemata Eesti parimaks suunamudijaks saamisest ja ettevõtjaks hakkamisest Kuidas elus mitte vaeva näha ja edu lihtsasti saavutada SHOWNOTES 00:00 - Sissejuhatus: Kes on Kristjan Jõekalda? 00:12:25 - Televisioonikarjääri algusest 00:26:03 - Kas keegi üldse enam telekat vaatab?  00:30:37 - Lapsepõlvest Lasnamäel ja kirvemehe eest põgenemine 00:41:42 - Karjäärikõhklused, režissööriks saamise plaan  00:45:00 - Tuntuks olemise ilud ja valud 00:48:38 - Suhtedünaamikast Teet Margnaga  00:57:19 - Nõuanded tuntuse ja kriitikaga toimetulekuks 01:05:58 - Kuidas elada lihtsat elu ja vältida raskusi?  01:17:20 - Infarkt 01:34:44 - Päevapealt suitsetamisest loobumine, muutused eluviisis 01:43:14 - Õnneliku abielu saladus, abikaasa Marisest 01:53:20 - Hakkasin ettevõtjaks - Jõekalda Lauamäng 02:06:17 - Kogemata Eesti parimaks suunamudijaks 02:14:06 - Mis edasi? 02:17:25 - Mille üle Kristjan uhkust tunneb?   Saates mainitud inspiratsiooniallikad:  Raamat:  Jaanus Nõgisto elulooraamat: https://rahvaraamat.ee/p/jaanus-n%C3%B5gisto-vaatan-korraks-tagasi/814889/et?isbn=9789949948369  Tõnis Mägi elulooraamat: https://rahvaraamat.ee/p/t%C3%B5nis-m%C3%A4gi-m%C3%BC%C3%BCmata-naer/38053/et?isbn=9789949241118  KRISTJAN JÕEKALDA Koduleht: https://xn--jekalda-10a.ee/  Instagram: https://www.instagram.com/kristjanjoekalda/  TÄITSA PEKKIS SAADE Koduleht: ⁠https://taitsapekkis.ee/⁠  Instagram: ⁠https://www.instagram.com/taitsapekkissaade/⁠  Facebook: ⁠https://www.facebook.com/taitsapekkissaade⁠  Toeta meid Patreonis: ⁠https://www.patreon.com/taitsapekkis/ ⁠ --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/taitsapekkissaade/message

"[Lapsed – meie rahumasin](https://teejuhid.postimees.ee/7796061/signe-mallo-lapsed-meie-rahumasin)" on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide [32. numbris](https://teejuhid.postimees.ee/7796833/juhtkiri-kaie-metsla-vivipaarne-ema), mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril [Tartus salvestatud saates](https://www.youtube.com/watch?v=Qoeasavq5WA&t=1s) käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised: 1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo) 2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma) 3. "[Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa](https://www.youtube.com/watch?v=GWub7-qZBUs&t=270s)." (Anna Vainu) 4. "[Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt](https://www.youtube.com/watch?v=MKezRmbFRRs&t=25s)." (Arne Hiob) 5. "[Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele](https://www.youtube.com/watch?v=nMV-Mhgy8us&t=2s)." (Hardi Volmer) 7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv) Head uudistamist! H.

"Lapsed – meie rahumasin" [1] on Signe Mällo artikkel Tähenduse teejuhtide 32. numbris [2], mille märksõna oli "lapsepõlv". 14. septembril Tartus salvestatud saates käisime selle numbri koos Kaie ning Signe ja Tanel Mälloga [3] kaanest kaaneni läbi. Tähtsamad jutupunktid olid järgmised:1. "Mängu vastand pole mitte töö, vaid depressioon." (Signe Mällo)2. "Lapsepõlv lõpeb siis, kui kaovad meie kallid vanemad." (Ene Ergma)3. "Uue loo saab siia ainult kohale elada, pelgast targutamisest üksi ei piisa." (Anna Vainu) [4]4. "Intuitiivne kogemus nõuab meilt lapsepõlve siirast meelt." (Arne Hiob) [5]5. "Kui minus on midagi ilusat, siis suuresti tänu ilukirjandusele." (Hardi Volmer) [6]7. "Lapsepõlv ei kao tegelikult kuhugi." (Paul Aleksander Külv)Head uudistamist!H.——————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/7796061...[2] https://teejuhid.postimees.ee/7796833...[3] • 120. Signe Mällo ja Tanel Mällo, "Koo... [4] https://www.youtube.com/live/GWub7-qZ...[5] https://www.youtube.com/live/MKezRmbF...[6] • 59. Riho Unt ja Hardi Volmer, "Poolun... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Piret Voolaid: "Päris kindlasti saame lastepärimuse puhul rääkida nii laste pärimusest kui ka suhtes täiskasvanute maailmaga. See on nii laste loodud pärimus, mis levib laste keskel, kui ka pärimus, millega laps puutub kokku siia maailma sündides ja väga sageli on see täiskasvanutelt lastele suunatud pärimus."

"Lapsepõlve lood" sündis laulja ja dirigendi Kadri Hundi algatusel. ERRi salvestatud 2015. aastal ilmunud CD-albumile järgnes 2022. aastal vinüülplaat.

Selles saates saame tuttavaks jälgi pedofiiliga, kes möödunud sajandi keskel ja teises pooles Tartus ja mujalgi tegutses - pastor Artur Vipperiga. Heidi räägib kummitusloo, kust ei puudu ka kõhe hüljatud maja ning Daki jutustab uskumatust mõrvast Leningradis. Boonusena kuulete natuke ka UFOdest! Boonusosa saab kuulata meie Patreonis :) Toeta meid: patreon.com/kikimoorid Kirjuta meile oma lugu: kikimoorid@gmail.com Oleme nüüd ka Youtubeis! youtube.com/@kikimoorid --- Send in a voice message: https://podcasters.spotify.com/pod/show/kikimoorid/message

Rainer Sternfeld on ettevõtja, investor, tippjuht, insener, ning mitmete kogukondlike ja ühiskondlike projektide algataja. Ta on Jaapani investeerimisfondi NordicNinja partner, mis investeerib Põhjamaade ning Baltimaade suure potentsiaaliga digi- ning rohetehnoloogia ettevõtetesse, mis aitavad meil vähendada maailma kollektiivset jalajälge. Ta on saatesarja „Globaalsed eestlased” algataja ning saatejuht, kes on koos tänaseks 9-liikmeliseks kasvanud toimetusega vedanud seda alates 2016.a. veebruarist. Raineri intervjueerijaks on sarja esimene külaline Sten Tamkivi ning sajanda saate avalikuks saamisega jõuab sari oma ettenähtud lõpuni – teekond, mis kestis 7 aastat. Raineri lugu on lugu loovusest ning õpihimust, muutuste algatamistest ning juhtimisest, inimeste aitamisest, tundlikust sotsiaalsest närvist ning sihikindlast pühendumisest. Viimase 20 aasta jooksul on ta asutanud või juhtinud mitmeid ettevõtteid ning organisatsioone, loonud uusi tiime ning tooteid ja teenuseid, töötades rahvusvaheliste kollektiividega nii Euroopas, Ameerika Ühendriikides kui Jaapanis. Lisaks on ta ka täiskasvanute programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kaasautaja. Varasemalt on Rainer töötanud ABB Baltimaade arendusjuhina, kus ta vedas uusi initsiatiive ning rajati ka üle-eestline elektriautode kiirlaadijate võrgustik. Aastatel 2012-2019 elas ja töötas Rainer Räniorus Californias, kus juhtis enda kaasasutatud ettevõtet Planet OS, mille keskkonna- ning energeetikaandmeid töötleva pilvetehnoloogia omandas 2017. aastal küberturvalisuse ettevõte Intertrust. Selle käigus tegid nad koostööd nii energeetikaettevõtetete, akadeemia kui riigiasutustega, mh NASA-ga. Rainer osales nii Valge Maja avatud andmete ümarlaua töös kui Maailma Ookeaninõukogu juhatuse töös. Kui ta oli 24-aastane, osales Rainer kolme sõbraga Vabadussõja võidusamba ideekonkursil, mille nad ka võitsid ning mis suurte raskuste kiuste Vabaduse väljakule 2009.a. ka rajati. Raineril on TalTechist bakalaureusekraad tootearenduses ning magistrikraad mehhatroonikas. Oma tudengieas kaasasutas ta nii TTÜ Fotoklubi kui TTÜ Robotiklubi ning töötas TTÜ Mehhatroonikainstituudis insenerina mehitamata sõidukite uurimisrühmas. Selles saates räägime Lapsepõlvest 80ndate Sauel, esivanemate mälestustest ning mõjust Elektroonika, raamatute, USA taevakanalite ja muusika keskel kasvamisest Ülikooliõpingutest TalTechis Vabadussõja võidusamba loomisest ning kuidas ta seda täna vaatab 25-aastaselt ABB arendusjuhiks saamisest Planet OS-i rajamisest ning elust Räniorus „Globaalsete eestlaste“ podcast'i algusest, diasporaast ning kuidas eestlased on maailmameistrid koduigatuses Kood / Jõhvist ning haridusest NordicNinja partneriks saamisest Eestisse naasemisest ning Eesti tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Michael Pärt on töötanud nii produtsendi kui mängufilmide muusika toimetajana ning teinud koostööd selliste Oscari ja Grammy artistidega-suurnimedega nagu Francis Ford Coppola, Björk, režissöör Peter Jackson, helilooja Howard Shore, jt. Ta on Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees. Michael on sündinud 1977. aastal Tallinnas, kuid emigreerus 1980ndal aastal koos perega Austriasse, kust suunduti edasi Saksamaale. Ta on lõpetanud kiitusega Londoni Kingstoni ülikooli filmi- ja telemuusika magistriprogrammi ning tema tööd nii filmi- kui plaadimuusika taustajõuna on viinud teda maailma eri paikadesse, riigist riiki. Ta on elanud, õppinud ja töötanud nii Saksamaal, Inglismaal, Islandil, USAs, Taimaal kui Uus-Meremaal. Aastal 2008. naasis ta Eestisse, et aidata arhiveerida ning korrastada isa Arvo Pärdi loomingut. 2013. aastal sai alguse keskuse teekond uue majani, mille protsessis on Michael nõukogu esindajana aktiivselt osalenud. Peale keskuse avamist avalikkusele 2018. aastal on tema eesmärk olnud luua tihedamaid koostöösuhteid teiste muusikaorganisatsioonidega ning leida keskusele rohkem toetajaid ka erasektorist. Selles saates räägime Lapsepõlvest Saksamaal ja esimesest külaskäigust Eestisse, Kuulmise järgi klaveri õppimisest, Ülikooliaja aktiivsusest ning teekonnast filmimuusikani, Muusikamaailma suurimate tähtedega koos töötamisest, Eesti muusika ainulaadsusest ning Arvo Pärdi Keskuse ideest kuni rajamise, haldamise ja jätkusuutlikuks tegemiseni. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Ilmi Villacis (Luhats) on Soome Kirjanike Liidu esinaine, kes on 1969. aastal Tartus sündinud ning 1983. aastast Soomes elanud eestlane. Ta on pika kogemusega kultuurivaldkonna juht nii kirjanduse, hariduse kui kunsti vallas, kes on töötanud nii Soome kui Eesti välisministeeriumite ning erinevate avalike kui kolmanda sektorite organisatsioonide heaks, sh Soome Lugemiskeskuse juhatajana ning Soome kultuuri- ja teadusinstituutide koostööliidu juhatajana. Ta on esinenud arvukates raadio-, tele- ning trükimeedia väljannetes, et mõtestada keele ning kirjanduse olulisust kultuuri ning empaatia arendamisel. 2019. aastal oli Ilmi Finlandia kirjandusauhinna ilukirjanduse kategooria eelzürii juhataja. Ilmi on lõpetanud Helsingi ülikooli magistrikraadiga filosoofias folkloristika erialal ning täiendanud end Helsingi ärikolledžis juhtimise erialal. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tartus ja Tallinnas Nõukogude Eestist Soome kolimisest 1984. aastal Huvist ja õpingutest kultuurikunsti vastu Mälestustest ajalooliste momentide juures olemisest Karjäärist Soome välisministeeriumist Soome Kirjanike Liidu juhiks saamisest Lugemisest, lugemusest ja lugemise olulisusest Soomes ja Eestis Kirjanduse, kirjanike ja raamatumüügi olevikust ja tulevikust Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kristina Siimar on pikaajalise Baltimaade ning Rootsi pangakogemusega juht, kes alustas oma karjääri Hansapangas 1994. aastal, mis kasvas väikesest start-up'ist Baltikumi suurimaks finantsettevõtteks ja -organisatsiooniks - see teekond kestis Kristina jaoks 23 aastat ning selle aja jooksul pidas ta mitmeid ameteid ning täitnud erinevaid tippjuhi rolle. Muu hulgas on ta olnud Hansa/Swedbanki Baltikumi finantsjuht ning töötanud seitse aastat Rootsis, mille jooksul oli tal Swedbanki grupis kolm olulist rolli: grupi transformatsiooni juht, tehnoloogiadivisjoni finantsjuht ning äriteabe üksuse juht, mille käigus tegeles grupiüleselt tulemusjuhtimise meetodite, tööriistade ja andmesüsteemide juurutamisega. Aastatel 2017-2021 töötas Kristina Luminor panga juhatuse liikme ning tootearenduse juhina ning 2022. aasta oli tema jaoks mitme uue rolli alguspunktiks, kus temast sai Taavet Hinrikuse ning Sten Tamkivi ühise investeerimisettevõtte Taavet+Sten COO, okupatsioonide ja vabaduse muuseumi Vabamu, Merko Ehituse ja Kapiteli nõukogude liige. Kristina on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ärijuhtimises ning täiendatud end INSEAD-i ja MIT Sloani juhtimiskoolides. Selles saates räägime Lapsepõlvest Tallinnas ja Lõuna-Eesti kuplite vahel Keskkooliaegsest plaanist minna õppima arstiks Ülikooliõpingutest 90ndate Tallinnas Karjäärist Hansapangas ja Hansapanga eduloost Edasiliikumisest Swedbankis ja Swedbankist Luminori Pealtnäha uus algus ettevõttes Taavet+Sten Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Timo Palo on polaaruurija ja -rändur, teadlane, meteoroloog ning fotograaf. 2008. aasta kevadel suusatas ta koos norralase Audun Tholfseniga läbi Gröönimaa idast läände ning 2012. aastal 22. aprillist 3. juulini läbisid nad koos 1620 km pika retke põhjapooluselt üle Põhja-Jäämere Teravmägede saarestikus asuvale Longyearbyenile omal jõul esimeste inimestena maailmas. Selle retke eest kanti mehed 2014. aasta Guinnessi rekordite raamatusse ning Palo ja Tholfsen pälvisid polaarekspeditsiooni eest polaarmaailma kõrge tunnustuse - Ernest Shackletoni auhinna. Tegemist on suure tunnustusega silmapaistva, uudse ja piire ületava ekspeditsiooni eest, mille eesmärgiks oli innustada ka uusi avastajaid tegema retki tundamatusse. Sellest retkest kirjutas Timo ka 2014. aastal raamatu: “Jäine teekond. Omal jõul põhjapooluselt maismaale”. Timo on õppinud Tartu ülikooli tehnoloogia- ja loodusteaduskonna doktorantuuris ning kirjutanud doktoritöö teemal: “Õhutemperatuuri inversioonid Arktikas: nende sesoonse ja territoriaalse leviku iseärasuste ning nende kujunemise ja püsimise mehhanismide analüüs.” Timo foto “Teadlased jääl” on võitnud rahvusvahelise Nature fotokonkursi 2017. aastal ja tema salvestatud Antartika loodushääli kasutas Raun Juurikas ning komponeeris heliteose “Antartika 200”, mis esitati Jazzkaarel 2020. Lisaks on Timo töötanud president Kersti Kaljulaidi kliimanõunikuna. Selles saates räägime Lapsepõlvest Võrus ja varajastest huvidest talispordi vastu, Geograafiaõpingutest Tartu Ülikoolis, Planeedi vähesest uurimisest ja kuidas polaaralad on justkui kosmos Maa peal, Kogemusest tudengina prantsuse teadlaste laeval, Alaskale eelnenud uurimisprojektides Kõige pingelisematest hetkedest 2012. a retkel, Ning kuidas panna riigid keskenduma väärtustele peale majanduskasvu. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Eiko Ojala on tõenäoliselt üks kõrgeimalt hinnatud Eesti illustraatoreid maailmas, kelle loovad ning nutikad tööd võimendavad maailma suurimate väljaannete esikaante sõnumeid. Tema töid leiab ajakirjade ja ajalehtede nagu The New Yorker, Time Magazine, National Geographic, Monocle, The New York Times, Washington Post, Die Zeit, The Guardian ja Le Monde esikaantelt. Lisaks Apple, Nokia ja IBM materjalidest; kirjastuste Taschen ja Scholastic trükistest ja teiste seas kohalike omavalitsuste nagu Uus-Meremaa Wellingtoni linnavolikogu koduleheküljelt. Tema tööde minimalistlik, kihiline paberväljalõike stiil on kaugelt äratuntav, milles väljendub Eiko tundlik koloriiditaju ning see kõik kokku mõjub kuidagi tuttavlikult ja värskelt samal ajal. Tema stiil võiks olla kõnekäänu “üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna” kehastus. Varasemalt on Eiko töötanud reklaamiagentuurides Taevas ja Tank, teinud bändi “Väljasõit Rohelisse”, õppinud Luua Metsanduskoolis loodusgiidiks ning peale seda teinud RMK-s lastele loodusretki. Ta on elanud ka Austraalias ja Uus-Meremaal. Saates räägime Lapsepõlve meenutustest Eesti taasiseseisvumise joonistamisest Karjääri konarlikust algusest reklaamiagentuuris Noorteviisaga Austraaliasse minemisest ja koduigatsuse huvist Eesti looduse vastu Oma stiili kujunemisest ja tema illustreerimise Ajalehe New York Timesi “valveillustraatoriks” olemisest Erinevatest klientidest ja toppama jäävatest töödest Loovuse mõtestamisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Martin Pukspuu ja Sven Truupõld on oma nõu ja jõu ühendanud vennalikuks koostööks mille tulemusena sünnivad ürgset mehelikkust ja enesearengut toetavad meesteringid. Samas on Martinil ja Svenil olnud mitmeid väljakutseid ning arenguvõimalusi pakkuvaid paarisuhteid naistega, mille essentsi jagavad nad podcastis “Seksijumalate Jutud”. Mõlemad on mõistnud eneseteadlikkuse tõstmise, eheduse ja aususe olulisust, et suurendada rahulolu iseendaga ning olla taevalikus paarisuhtes.

Bo Vilhelm Henriksson on tunnustatud soomerootslasest tippjuht ja ettevõtja, kes tuli Soomest Eestisse kohe peale Eesti iseseisvuse taastamist. Tema eestvedamisel asutati 1991. aasta viimasel päeval AS ABB. Järgneva 25. aasta jooksul ehitas ta üles Baltimaade rahvusvahelise organisatsiooni ning äri, millest sai regiooni tööstuse ning välisinvesteeringute lipulaev ning kohalike inimeste jaoks võimalus töötada maailmatasemel organisatsioonis, kus töötab 110 000 inimest. Ülemaailmse energeetika- ja automaatikaettevõtte jaoks sai Bo juhtimisel Eestist üks võtmekeskuseid tuulegeneraatorite, sagedusmuundurite, elektriautode laadimise jm valdkondades. Selle käigus koolitati välja mitutuhat tootmisspetsialisti, inseneri ning juhti. Saates räägime Lapsepõlvest soomerootslasena Soome saarestikus kasvamisest Huvist elektriinseneeria vastu, õpingutest ja karjääri algusest Esimesest kontaktist Eestiga ja siin Harju Elektriga koostöö alustamisest ABB algusest ning Eestisse kolimisest selle üles ehitamiseks Vaba Eesti esimestest aastatest ja kiirest arengust Meeskonna arendusest ning juhtimisest Olulisematest projektidest ABB Baltimaade ajaloos Eestist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Margus Sarapuu on avaliku sektori tippjuht ja praegune EL-iga ühinemise ekspert, kes nõustab ja aitab sel teemal Kosovot. Ta on varasemalt olnud nullbürokraatia töörühma juht majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis, riigikantselei strateegiabüroo direktor, nii asekantselt kui ka kantsler justiitsministeeriumis ning riigikohtu direktor. Margusel on magistrikraad Tartu Ülikoolist avaliku halduse erialalt ning Kesk-Euroopa Ülikooli võrdleva põhiseadusõiguse ja riigiõiguse erialalt. Lisaks on ta õppinud Tartu Ülikoolis infotehnoloogia magistrantuuris. Ta on varasemalt nõustanud mõjude hindamise, valitsemiskorralduse, korruptsioonivastase võitlemise ja kohtute haldamise teemadel Bulgaaria, Albaania, Montenegro, Horvaatia, Ukraina, Moldova, Armeenia ja Gruusia valitsusasutusi. Viimased 5 aastat on ta töötanud Saksa riigi arenguabi rakendamise asutuses (GIZ), kus on projekt, mille eesmärk on aidata Kosovos teha vajalikke reforme haldus- ja õiguskorralduses, et saaks võimalikuks riigi ühinemine EL-iga. Selles saates räägime Lapsepõlvest Viljandis Taagepera loodud läänelikus sotsiaalteaduskonnas õppimisest Karjääri algusest riigikohtus ja selle valdkonna digitaliseerimisest Strateegiabüroo direktori rollist riigikantseleis Esimesest projektist Kosovost ja motivatsioonist teha järgmisi Takistusest ja võimalustest uue riigina Euroopa Liiduga liitumisel Balkani rahvuste omavahelistest suhetest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Märt Lume on ettevõtja, mängudisainer ning haridusinvestor. Ta oli esimene töötaja Stewart Butterfieldi mängu “Glitch” juures, mille arenduse kõrvalproduktina loodi kommunikatsioonitööriist, millest kasvas välja Slack. Slackist sai maailma üks kõige kiiremini kasvav majandustarkvara. See on üks 2010ndate märkimisväärsemaid ettevõtte arendamise lugusid, kus ühest läbikukkunud ideest sai üks edukamaid ettevõtteid. Märt Lumel on kirev teekond, kes on jäänud truuks oma mänguarenduse kirele, kuid on samuti hakanud ka hariduse toetajaks ning praegu ehitab haridustehnoloogia ettevõtet Futuclass, mille eesmärk õpetada põhikooliastmele keemia ja füüsika põhialuseid, kasutades virtuaalreaalsuse tehnoloogiat. Ta on eri aegadel elanud Lätis, USAs, Kanadas, Brasiilias, Ukrainas ja Saksamaal. Saates räägime Lapsepõlvest Tartus ja Miina Härma Gümnaasiumi kogukonnast Õpingutest Riia Majanduskoolis, millele järgnes lühike karjäär USA-s pangas töötades Puusepa tööst USA idarannikul Kuhu jõuavad tulevikus mängude maailm ja kuidas luua kasulikku sisu? Burning mani kogukonnast ja selle kümnest põhimõttest Kogemustest tipptasemel meeskondades töötamisest Kas me elame ise ka simulatsioonis? Isiklikest eesmärkidest ja kümnest suurest reisist Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jüri-Mikk Udam on Eesti tippsõudja, Harvardi lõpetanud mehaanikainsener ja haridus-startupi Harimik asutaja. Ta on sündinud Tallinnas ning lõpetanud Tallinna Reaalkooli. Pärast keskkooli läks ta õppima USA-sse ning lõpetas Harvardi ülikooli cum laude. Jüri-Mikk saavutas sõudjana 2021. aastal Tokyo OM-il 6. koha (neljapaadis) ja 2012. aastal Londoni OM-il 13. koha (kahepaadis). 2012. aastal tuli ta kahepaadis U19 klassis Euroopa meistriks. Ta on võitnud EM-il pronksmedali ning maailmakarika etapi esikohti. Lisaks on ta osalenud mitmetel Euroopa ja maailmameistrivõistlustel ja universiaadidel. Jüri-Mikk on saanud Vabariigi Presidendi noore sportlase preemia ning teda on tunnustatud Tallinna parima meessportlase tiitliga aastal 2021. Kahe olümpia vahelisel ajal töötas ta ühel suvel Anderson Research Groupis Cambridge'is Massachussettsis, kus ta arendas atmosfäärilise osooni mõõteriista ning ehitas selle prototüübile, mille kosmosesse lansseerimiseks sai tema rühm ka NASA grandi. Ta on töötanud ka Eesti Energias vesiniku valdkonna projektijuhina. Tema asutatud haridusidufirma Harimik eesmärk on muuta matemaatika õppimine põnevaks ja kergelt kättesaadavaks lühikeste eestikeelsete videoklippide abil. 2022. aasta septembri algusest liitus Jüri-Mikk programmeerimiskooli Kood / Jõhvi kollektiiviga, et kaasa aidata täiskasvanute ümberõppele ja konkurentsivõimele tänapäeva majanduses. Selles saates räägime Lapsepõlvemälestustest Tallinnas ja erinevatest hobidest läbi aegade Prioriteetide seadmise oskusest Kuidas Jüri-Mikk pidi ettevalmistusega endast kõik andma, et Tokyoni jõuda Suvisest uurimistööst Andersoni uurimisrühmas ja arendatud atmosfäärilise osooni mõõteriistast Vesiniku tarbimisest ja tulevikust Eestis Harimiku ideest ja vajadusest Kood / Jõhvi suurest ambitsioonist ja Jüri-Miku panusest Küsimuse saab vastus, kui Eesti oleks ettevõte, siis mitmendal kohal ta maailmas oleks Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Naised teavad, et teisi armastada pole keeruline, kuid miks on siis naistel nii raske iseennast armastada?Teekond enesearmastuseni on nii mõnelegi pikk ja vaevaline, sest hinges ja meeles on ühiskonna standardid, teiste negatiivsed kommentaarid ja lapsepõlve valusad õppetunnid.Kuidas selle kõigega toime tulla?Seekordses episoodis on külas koolitaja Epp Kärsin ja stilist Kristiine Lään-Vantsi, kes näevad oma igapäevatöös seda, kui palju on neid võimekaid ja vingeid naisi, kelle meel ja tegutsemisvõime on luku taga just vähese enesearmastuse tõttu. Nad teavad, et enesekindlus on kõike muud kui väline ning jagavad oma kogemust, kust ei puudu nii lapsepõlve traumad, purunenud suhted kui ka inspireeriv teekond sisemise jumalanna leidmiseni.Saadet juhib Cityconi turundus- ja kommunikatsioonijuht Kelly Treu.

Merja Pukari on doktorikraadiga Rootsis elav ja töötav tuumaenergeetik. Ta töötab Rootsi energeetika kontsernis Vattenfallis tuuma valdkonna nõunikuna. Ta on ka Rootsi Tuumatehnoloogia Keskuse direktor, kus hoolitseb tuumatehnoloogia kompetentsi arendamise ja õpetamise eest Rootsi kõrgkoolides Rootsi tuumatehnoloogia programmide jaoks. Varasemalt on Merja töötanud Rootsi tuumaenergeetika firmas Studsvikis projektijuhina, Rootis Kuninglikus Tehikaülikoolis teaduri ja õppejõuna ning käinud praktikal Eesti Energias ja ABB-s. Lisaks on Merja olnud juhatuse liige organisatsioonis European Nuclear Society Rootsi saadikuna (2017-2020) ning teinud teadustööd Jaapanis kohaliku aatomiagentuuri juures (2016). Merja on üks Fermi Energia asutajatest, Fermi Energia eesmärk on arendada ja võtta Eestis kasutusele uue põlvkonna väike tuumaenergia moodulreaktor. Merjal on bakalaureusekraad TTÜ energeetikateaduskonnast, magistri- ja doktorikraadi omandas ta Rootsi kuninglikus tehnikaülikoolis KTH tuumaenergeetika vallas. Selles saates räägime Lapsepõlvest Sakus ning lähedaste mõjust Valikust minna inseneriks õppima pragmaatilistel põhjustel Kuidas tekkis huvi tuumaenergeetika vastu? Tuumaenergeetika muutumisest viimasel ja tulevasel 20 aastal Veahinnast ja arendustsüklist väiksemate tuumajaamade arendustel Otsustamisest ja otsustamatuses tuumaenergeetika valdkonnas Tuumaenergeetikasse suhtumisest ja selle planeerimist Rootsi näitel Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Luukas Kristjan Ilves on Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler (mitteametlikult nimetatakse seda riigi IT-juhi ametikohaks; ingl Government CIO ehk Chief Information Officer). Ta on digipoliitika ning küberturbe ekspert, kes on varasemalt töötanud nii Guardtime'i strateegiajuhina kui mõttekoja Lisbon Council asejuhi ning vanemteadurina. Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus juhtis Luukas digipoliitika tiimi ja programmi Eesti Alalises Esinduses Euroopa Liidu juures. Samuti on Ilves töötanud nii Riigi Infosüsteemi Ametis kui Kaitseministeeriumis. Luukasel on bakalaureusekraad Stanfordi ülikoolist rahvusvahelistes suhetes. Tema isa on president Toomas Hendrik Ilves ning ema ameeriklanna Merry Bullock. Selles saates räägime Lapsepõlvest Münhenis ja Washington DC's Esimesest kahe-aastasest perioodist Eestis Ülikooliõpingutest Stanfordist, kus alustas filosoofias ja füüsikast, kuid lõpetas rahvusvahelised suhted Ajateenistusest Eestis Tööst kaitseministeeriumis ja riigi infosüsteemide ametis Eesti universaalsest projektist kogu maailma jaoks Eesti õppetunnid ELi nõukogu eesistujana Tööst Lisbon Council'is ja Guardtime'is Kandideerimisest riigi IT-juhi ametikohale ning digiriigi tugevustest ja murekohtadest Eesti ja Ameerika identiteetidest Suhtest religiooni Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Lapsepõlvetrauma mitu nägu by Arvamusfestival

Jonatan Vseviov on silmapaistev riigiametnik ja diplomaat, kes on täna välisministeeriumi kantsler. Ta alustas oma teenistust 2004. aastal ning on varem töötanud nii kaitseministeeriumi kantslerina kui ka Eesti suursaadikuna USA-s (2018–2021). Jonatani võime navigeerida nii välis- kui kaitsepoliitikas on märkimisväärne ning ta on väga palju panustanud Eesti kaitseplaneerimisse, olles üks riikliku kaitsestrateegia koostamise eestvedajaid aastateks 2013–2022 ning näiteks ka Eesti kodanikele USA viisavabaduse programmi eest seisjaid. Jonatan Vseviov on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia osakonna ja tal on cum laude magistrikraad julgeoleku-uuringutes Georgetowni Ülikooli Edmund A. Walshi nimelisest välisteenistuse koolist. Teda on tunnustatud mitmete riiklike autasudega (Valgetähe III klassi teenetemärk, kaitseministeeriumi I ja III klassi teeneterist, Eesti Kaitseväe teenetemärk, Eesti Välisluureameti kuldne teenetemedal ja Läti kaitseministeeriumi aumedal). Selles saates räägime Lapsepõlvest Mustamäel ja Käsmus Ülikooliõpingutest Tartus ja Georgetownis Kaitsevaldkonna muutumisest viimase aastakümnega Pagaritöökoja ja sõjaväe olulisest erinevusest Kaitsevaldkonna üle arutamise olulisusest Sõjast ja kübersõjast Visalt püsivad valearusaamad diplomaadi tööst Ameerikalikkusest tema mitmekesisuses 24. veebruaril alanud laiaulatuslikult agressioonist Lisaks vastused kuulajate küsimustele Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kadri Humal-Ayal on Keenias elanud 1990ndate algusest, olles 2009. aastast Eesti aukonsul Keenias. Nairobist on saanud üks Aafrika keskuseid nii kontinentaalsete kui üleilmsete organisatsioonide jaoks. Näiteks asub seal ÜRO Aafrika peakontor, mis on üks neljast maailma põhikeskusest. Kõik need teevad Nairobist huvitava rahvusvahelise keskuse ning loob võimalusi ka Eesti jaoks. Kadri on aktiivne Rotary klubi liige, kus ta on palju aastaid tegelenud Rotary grantide humanitaarprojektidega. Aastate jooksul on Kadri töötanud personaliarenduse ja ärikonsultatsioonidega, omanud templitehast ja loonud võrgustikke Eesti ettevõtetele Ida-Aafrikas. 2021. aastal tunnustas Välisministeerium Kadrit pikaajalise töö eest Keenias ning Aafrika ja Eesti suhete arendamise eest Välisministeeriumi III klassi teeneteristiga. Selles saates räägime Lapsepõlvest kaasa tulnud oskusest, kus öelda “jah” ja kus tuleb süveneda Nõukogude ajal Helsinigisse ülikooli minemisest Keeniasse jõudmisest ja esimestest töökohtadest kuni templitehase avamiseni Rotary klubi aktiivsest liikmelisusest Aukonsuliks saamine ja Eesti ettevõtetele pinnase ette valmistamisega Templitehasest edasi liikumine Eesti digiettevõtete toetamiseni Soovitustest kõigile ettevõtetele, mis mõtlevad Aafrikasse laienemisest Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Jaan Tallinn on tarkvarainsener, ettevõtja, tehnoloogiainvestor ning maailma juhtivaid eksperte tehisintellekti ning eksistentsiaalse riski vallas. Jaan on õppinud Tartu ülikoolis teoreetilist füüsikat ning on üks Skype'i loojatest. 2012. aastal asutas ta Inglismaal Cambridge'i ülikooli juures asuva Eksistentsiaalse Riski Uurimiskeskuse ning 2014. aastal kaasasutas Elu Tuleviku Instituudi ehk The Future of Life Institute'i – samuti Cambridge'is, kuid seekord Massachusettsi osariigis USAs. Jaani ekspertiisi sügavus ning empaatia teeb temast meie maailmale ühe olulise mõtleja, kes panustab otsustajate ja loojate teadlikkuse tõstmisele tehisintellekti riskist ning seeläbi ka elukõlbmatu tuleviku ennetamisele. Selles saates räägime Lapsepõlvest Jõhvis vanavanemate juures Kuidas tekkis huvi programmeerimise vastu ja teda kujundanud põhi- ja keskkooli õpingutest Bluemoon'i loomisest ja arendamisest ehk mängudest, Soundclubist, Šveitsi pangale loodud tarkvarast, Everyday'st ja Skype'ini Skype'i algusest, skaleerumisest ja tehtud vigadest ning kuidas Eesti on viiest võimalikust sünnimaast kõige rohkem sellest kasu saanud AI riskidest – deep learning'ust, tehisintellekti arengust, investeerimisest. Kuidas saab AI aidata ehitada õiglasemat maailma? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Plaadinõel - albumite arvustused. Saate toimetab Johanna Mängel.

Kristel Aaslaid & Eleryn Tiit

Läinud aasta lõpus ilmus album „Pildid lapsepõlvest“, millel kõlavad Eesti saksofonimuusika kuldvara teosed Eduard Tubina ja Hillar Kareva sulest ja tuliuus tellimustöö Jonas Tarmilt.

Dr Siiri Epp Iismaa on teise põlve Austraalia eestlane – Canberras sündinud ning Sydneys elav molekulaarbioloog ja biokeemik, kes on spetsialiseerunud kardioloogiale. Ta töötab juba 1994. aastast Victor Changi südame-veresoonkonna uuringute keskuses. Tema tööd on tunnustatud mitmete auhindadega Austraaliast, USA-st ning Jaapanist. Siiri uurimistöö on seotud südame-veresoonkonna haigustega, mis on Lääne ühiskonnas üks peamiseid enneaegse surma ja puude põhjustajaid ning üks kulukamaid haiguseid. Samuti on ta uurinud, miks südamelihase rakud ei jagune lapsepõlvest saadik ja miks neid ei asendata hävimise korral. Kokku on Siiri tänaseks avaldanud 90 teadusartiklit, mida on tsiteeritud üle 3600 korra. Siiri alustas oma karjääri hoopiski põllumajandustaimede geeniuuringutega ja sellest ajast on tema nimel tänaseni mitu patenti. Lisaks pakub ka tõlketeenust ja on sertifitseeritud tõlk eesti-inglise suunal. Selles saates räägime Lapsepõlvest ja õppimisest Esimesest külaskäigust Eestisse Loodusteaduste õpingutest nii Austraalias kui USA-s ja südame-veresoonkonna haiguste uurimistöödest Mis on see, mis ikka sunnib Siirit hoidma sidet Eestiga? Osalemistest Eesti laulu- ja tantsupidudel Kuidas tõlketeenuse pakkumine aitab tasakaalustada teadus- ja uurimistööde läbiviimist? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Arnold on Abhaasias sündinud eestlane, kes kasvas Eesti vaimus ning asus Eestisse elama 2005. aastal, kui alustas õpinguid Tartu Ülikoolis. Abhaasia eestlased on üks omapärasema ajalooga eestlaste kogukondi maailmas, kuid kahjuks on Abhaasia keerulises olukorras ja sealsed eestlased veelgi keerulisemas. Viimase 30 aasta jooksul, kui meie oleme nautinud pidevat elu paranemist, on Abhaasia eestlased üle elanud sõja, kaotanud suure osa maisest varast ja sissetulekutest, kannatanud aastaid väldanud majandusblokaadi all. Kui Abhaasia eestlane saabub Eestisse, siis võib 100% kindel olla, et tema dokumentidega tekib probleeme, sest need on välja antud riigis, mida Eesti ei tunnusta. Seda kõike on omal nahal tunda saanud ka Arnold, kellest sai Eesti sünnijärgne kodanik 2012. aastal. 2007. alustas Arnold oma karjääri Swedbankis ning on nüüdseks pidanud seal mitmeid erinevaid ameteid. Selles saates räägime Lapsepõlvest Konnalinnas ja lugudest Abhaasia eestlastelt Keskharidusest Abhaasias ning edasistest valikutest Eesti kodakondsuse saamise võimalustest ja vajadustest Eesti kultuuriüritustest Abhaasias Koduigatsusest Eestis ja Abhaasias Karjäärist Swedbankis Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Plaadil kõlavad Eesti saksofonimuusika kuldvara teosed ja tuliuus tellimustöö noorelt eesti heliloojalt.

Sarjas "Helide lapsepõlv" otsitakse vastust küsimusele, miks just klassikaline muusika on äge?

Helide lapsepõlv.

Helide lapsepõlv.

Minisari "Helide lapsepõlv" – veerandtund laste ja klassika seltsis.

Jaanus Leplaan oli pärast keskkooli maailmarändur, kes tahtis kõike ise näha ja kogeda. Ta võttis eesmärgi teha maailmale tiir peale ning nõnda viisid seiklused ja töökohad teda USA-st Austraaliani, Jaapanist Eestini. 2018. aastal läks ta aga Taiwani teekooli õppima, kust leidis valdkonna, millega soovib end siduda. Nii elab ja töötab Jaanus neljandat aastat samas kogukonnas ning teenib leiba teeteemalise ajakirja Global Tea Hut fotograafina. Kuigi reisid on Jaanusele pakkunud rohkelt seiklusi, siis on just tee see, millest ta räägib kõige kaasahaaravamalt ja põnevamalt. Lapsepõlvest maal ning õpingutest pealinnas Mitmekülgsetest elu-, töö- ja reisikogemustest USA-st Austraaliani ning Eestist Taiwanini Kuidas ta leidis teema, millega tahab olla seotud ning millele pühendada oma elu Põhjalikult teest – räägime nii ajaloost, arengust kui tänapäevast Elavast teest ning kuidas see on Taiwanil seotud nii Jaapani kui Hiinaga Kuidas kasvatada ja kokku kasvatada kogukondi Mida on meil õppida Taiwanilt? Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Plaadil kõlavad Eesti saksofonimuusika kuldvarasse kuuluvad teosed ja tuliuus tellimustöö noorelt eesti heliloojalt.

Ei, selles episoodis me ei räägi sügistrendidest. Muide, uue triiksärgi asemel ostaks Ženja hoopis uue raamatu. Lisaks rääkisime neuroteadusest ja sellest, kui oluline on see, mis meil kupli all toimub ja on, mitte, mis riideid me seljas kanname. 

Alar Ojastu on abikaasa, hinnatud meeskondade ja juhtide koolitaja. Ta on näinud ja tundnud edu ja rikkust nii, nagu paljud sellest unistavad. Samas on võidelnud pimedamas pimeduses kui keegi seda ette oskab kujutada. Tõusude- mõõnade saatel on ta kasvanud äärmiseks professionaalseks koolitajaks, inspiratsioonikõnelejaks. Tänaseks on Alar nõustanud sadu organisatsioone Eestis, mujal Euroopas, Aasias ja Venemaal. Ta on andnud välja raamatu “Ratsionaalne emotsionaalsus. Tugevad tulemused pehmetest tegudest." Aastal 2018 pälvis Alar "Aasta koolitaja" tunnustuse.Saates räägime: SõltuvustestLapsepõlve mõjudestInimtüüpidestÄrevusestPsühhodeelsetest ainetestCirclingustWeb: https://www.alarojastu.com/FB: https://www.facebook.com/alarojastuconsulting/Insta: https://www.instagram.com/alarojastu/Raamat: www.alarojastu.com/raamatCircling grupp:  https://www.facebook.com/groups/circlingestoniaTäitsa Pekkis SaadeInsta: https://www.instagram.com/taitsapekkis​​​Web: https://www.taitsapekkis.ee​​Toeta meid: https://www.patreon.com/taitsapekkis​