20midagi

Septembrikuu on hariduskuu, mistõttu kutsus Ave Kongo ja Postimees külla Tabasalu riigigümnaasiumi direktori Grete-Stina Haaristo. Mida põnevat tehakse Eesti haridusmaastikul? Kuidas Tabasalu kool teistest erineb? Mida kujutab endast koolidirektori argipäev? Mida Grete-Stina oma töös saavutada tahab?

Ave Kongol on külas Grete Kull, kes tegutseb noorte heaks aktiivselt mitmel rindel: ta juhib taskuhäälingut «Noorteaken», on noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik ning organiseerib vaimse tervise klubi. Viimati osales ta Paide arvamusfestivali noortealal arutelus inforeostuse ja eneseteostuse üle. Noorte vaimne tervis oligi Gretele südamelähedane teema, mida saates üksipulgi lahti võeti.

Tänase saate külaliseks on Inger Kitt, kes tegutseb piletite edasimüügiplatvormi Tikker tegevjuhina, aga on olnud ka Noored Kooli programmi raames Kohtla-Järvel eesti keele õpetaja. Ingeriga tuleb üksikasjalikku juttu ettevõtluse arendamisest, aga ka soovitustest värskele kooliõpetajale, kuidas klassi ees iseennast mitte ära kaotada.

Tänase saate külaliseks on kunstnik Alexei Gordin, kes oma töödes tegeleb eksistentsiaalsete ja sotsiaalkriitiliste teemadega. Alexei töid leidub mitmete muuseumite ja erakogude kollektsioonides ning ta on ka Kogo galerii liikmeskunstnik. Kuidas noore ja vaese kunstnikuna ellu jääda ja silma paista? Kuidas saada kutse galeriisse? Kuidas näeb välja kunstniku argipäev ja miks hõlmab see hästi palju kirjutamist? Kas kunsti ülesandeks on maailma parandada? Saatejuht on Ave Kongo.

Külas on Kati Ots, kelle südameasjaks on kunst ja sotsiaalne õiglus avalikus ruumis. Kunstiga on asi selge, sest avalikku ruumi saab ta läbi kunstiprisma vaadata Tallinna linnakuraatori ametis. Sotsiaalne õiglus tuleb mängu pisut ootamatul, aga kõiki inimesi puudutava küsimusega: millised on avalikud käimlad meie ümber ja kellel on neile ligipääs?

Külas on Kati Ots, kelle südameasjaks on kunst ja sotsiaalne õiglus avalikus ruumis. Kunstiga on asi selge, sest avalikku ruumi saab ta läbi kunstiprisma vaadata Tallinna linnakuraatori ametis. Sotsiaalne õiglus tuleb mängu pisut ootamatul, aga kõiki inimesi puudutava küsimusega: millised on avalikud käimlad meie ümber ja kellel on neile ligipääs?

Ave Kongol on külas eesti muusik, arranžeerija ja produtsent Mari Meentalo, kes oma loomingus põimib pärimus- ja elektroonilist muusikat. "Iseenda eest sa ei põgene," võttis ta teekonna kokku. "Ma püüdsin ka muusikat tükk aega hobina hoida, aga lihtsalt ei suutnud enam iseendaga võidelda. Andsin alla, nüüd ma olen muusik!"

Ave Kongol on külas eesti muusik, arranžeerija ja produtsent Mari Meentalo, kes oma loomingus põimib pärimus- ja elektroonilist muusikat. "Iseenda eest sa ei põgene," võttis ta teekonna kokku. "Ma püüdsin ka muusikat tükk aega hobina hoida, aga lihtsalt ei suutnud enam iseendaga võidelda. Andsin alla, nüüd ma olen muusik!"

Külas on koolipühholoog ja veebinõustaja Maili Tirel, et selgitada, miks on koolipsühholoogia vajalik ning kuidas saavad noored iseennast ja teisi aidata. Milliste teemadega õpilased koolipsühholoogi juurde pöörduvad? Kuidas aru saada, et sõbral või lähedasel on suur mure, millega tuleks kohe tegelema hakata? Mida kujutab endast viie meele harjutus ärevuse rahustamiseks?

Külas on koolipühholoog ja veebinõustaja Maili Tirel, et selgitada, miks on koolipsühholoogia vajalik ning kuidas saavad noored iseennast ja teisi aidata. Milliste teemadega õpilased koolipsühholoogi juurde pöörduvad? Kuidas aru saada, et sõbral või lähedasel on suur mure, millega tuleks kohe tegelema hakata? Mida kujutab endast viie meele harjutus ärevuse rahustamiseks?

Gregor Kulla on inimene, kelle puhul tundub, et temal on päevas küll rohkem tunde kui teistele antud. Ta jõuab mängida oboed, luua kunsti ja muusikat, korraldada kultuurisündmusi, vahepeale avaldada kirjutisi Värskes Rõhus ja Müürilehes, teha modellitööd ning tegeleda veel mitme teise huvialaga. «20midagi» podcast päris aru, kuidas on ta jõudnud nii avara tegevusväljani ning mille üle ta kultuurivaldkonnast südant valutab.

Gregor Kulla on inimene, kelle puhul tundub, et temal on päevas küll rohkem tunde kui teistele antud. Ta jõuab mängida oboed, luua kunsti ja muusikat, korraldada kultuurisündmusi, vahepeale avaldada kirjutisi Värskes Rõhus ja Müürilehes, teha modellitööd ning tegeleda veel mitme teise huvialaga. «20midagi» podcast päris aru, kuidas on ta jõudnud nii avara tegevusväljani ning mille üle ta kultuurivaldkonnast südant valutab.

Gregor Kulla on inimene, kelle puhul tundub, et temal on päevas küll rohkem tunde kui teistele antud. Ta jõuab mängida oboed, luua kunsti ja muusikat, korraldada kultuurisündmusi, vahepeale avaldada kirjutisi Värskes Rõhus ja Müürilehes, teha modellitööd ning tegeleda veel mitme teise huvialaga. «20midagi» podcast päris aru, kuidas on ta jõudnud nii avara tegevusväljani ning mille üle ta kultuurivaldkonnast südant valutab.

«20midagi» saates on vestluskaaslaseks Sille-Liis Männik, kes on psühholoog, tööalase vaimse tervise uurija ja efektiivse altruismi aktivist. Mis on töökeskkonnas ressursside-nõudmiste mudel? Kuidas saab tööhaaratust luua lihtsama või üksluisema profiiliga töökohtades? Kuidas vältida läbipõlemist? Mida tähendab efektiivne altruism? Kuidas erineb see traditsioonilisest heategevusest? Saatejuht on Ave Kongo.

«20midagi» saates on vestluskaaslaseks Sille-Liis Männik, kes on psühholoog, tööalase vaimse tervise uurija ja efektiivse altruismi aktivist. Mis on töökeskkonnas ressursside-nõudmiste mudel? Kuidas saab tööhaaratust luua lihtsama või üksluisema profiiliga töökohtades? Kuidas vältida läbipõlemist? Mida tähendab efektiivne altruism? Kuidas erineb see traditsioonilisest heategevusest? Saatejuht on Ave Kongo.

«20midagi» saates on vestluskaaslaseks Sille-Liis Männik, kes on psühholoog, tööalase vaimse tervise uurija ja efektiivse altruismi aktivist. Mis on töökeskkonnas ressursside-nõudmiste mudel? Kuidas saab tööhaaratust luua lihtsama või üksluisema profiiliga töökohtades? Kuidas vältida läbipõlemist? Mida tähendab efektiivne altruism? Kuidas erineb see traditsioonilisest heategevusest? Saatejuht on Ave Kongo.

Miks üleüldse tegeleda asjade parandamisega, kui katkiläinud eseme võiks ka ära visata? «20midagi» taskuhäälingus oli külas Paranduskeldri kogukonna eestvedaja ja aktivist Jiří Krejčí, kes on Prahast Tartusse kolinud ja eesti keele ära õppinud tšehh.

Miks üleüldse tegeleda asjade parandamisega, kui katkiläinud eseme võiks ka ära visata? «20midagi» taskuhäälingus oli külas Paranduskeldri kogukonna eestvedaja ja aktivist Jiří Krejčí, kes on Prahast Tartusse kolinud ja eesti keele ära õppinud tšehh.

Miks üleüldse tegeleda asjade parandamisega, kui katkiläinud eseme võiks ka ära visata? «20midagi» taskuhäälingus oli külas Paranduskeldri kogukonna eestvedaja ja aktivist Jiří Krejčí, kes on Prahast Tartusse kolinud ja eesti keele ära õppinud tšehh.

Külas on nahadisainer ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent Stella Runnel, kes on üks ringmajandusliku tootmise ja disainmõtlemise algatajaid Eestis. Ennekõike tegutseb ta Stella Soomlaisi nahkaksessuaaride brändi eesotsas. See on ühtviisi saade nii keskkonnateadlikele kui ka ettevõtlusest huvitatud inimestele, sest Runnel oskab jagada näpunäiteid mõlemast teemast.

Külas on nahadisainer ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent Stella Runnel, kes on üks ringmajandusliku tootmise ja disainmõtlemise algatajaid Eestis. Ennekõike tegutseb ta Stella Soomlaisi nahkaksessuaaride brändi eesotsas. See on ühtviisi saade nii keskkonnateadlikele kui ka ettevõtlusest huvitatud inimestele, sest Runnel oskab jagada näpunäiteid mõlemast teemast.

Külas on nahadisainer ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent Stella Runnel, kes on üks ringmajandusliku tootmise ja disainmõtlemise algatajaid Eestis. Ennekõike tegutseb ta Stella Soomlaisi nahkaksessuaaride brändi eesotsas. See on ühtviisi saade nii keskkonnateadlikele kui ka ettevõtlusest huvitatud inimestele, sest Runnel oskab jagada näpunäiteid mõlemast teemast.

Postimehe taskuhäälingut «20midagi» külastas lastearst ja õpetaja Teele Meren, kes on võtnud endale südameasjaks noorte terviseteadlikkuse edendamise. «Minu hinnangul ainukene asi, mis tööle ilu annab ja rõõmu toob, on see, kui sa ikkagi tahad inimesi aidata,» põhjendab Teele, miks ta läks meditsiini õppima ja mis teda stressile vaatamata haiglas hoiab.

Postimehe taskuhäälingut «20midagi» külastas lastearst ja õpetaja Teele Meren, kes on võtnud endale südameasjaks noorte terviseteadlikkuse edendamise. «Minu hinnangul ainukene asi, mis tööle ilu annab ja rõõmu toob, on see, kui sa ikkagi tahad inimesi aidata,» põhjendab Teele, miks ta läks meditsiini õppima ja mis teda stressile vaatamata haiglas hoiab.

Postimehe taskuhäälingut «20midagi» külastas lastearst ja õpetaja Teele Meren, kes on võtnud endale südameasjaks noorte terviseteadlikkuse edendamise. «Minu hinnangul ainukene asi, mis tööle ilu annab ja rõõmu toob, on see, kui sa ikkagi tahad inimesi aidata,» põhjendab Teele, miks ta läks meditsiini õppima ja mis teda stressile vaatamata haiglas hoiab.

Tee-ekspert ja Chado teepoe juhataja Timo Einpaul avas «20midagi» podcastis teekultuuri maailma ning selgitab, miks meil on eraldi teepoed, aga mitte näiteks apelsinimahla poed.  Kas tee on lihtsalt soe jook snoobidele või tõepoolest tee vaimsuse juurde? Võib olla mõlemat. Jutuks tuleb ka, kuidas on teesortide tarbimine aja jooksul muutunud, võltsinud, teesse investeerimine ning teede paaritamine.

Tee-ekspert ja Chado teepoe juhataja Timo Einpaul avas «20midagi» podcastis teekultuuri maailma ning selgitab, miks meil on eraldi teepoed, aga mitte näiteks apelsinimahla poed.  Kas tee on lihtsalt soe jook snoobidele või tõepoolest tee vaimsuse juurde? Võib olla mõlemat. Jutuks tuleb ka, kuidas on teesortide tarbimine aja jooksul muutunud, võltsinud, teesse investeerimine ning teede paaritamine.

Tee-ekspert ja Chado teepoe juhataja Timo Einpaul avas «20midagi» podcastis teekultuuri maailma ning selgitab, miks meil on eraldi teepoed, aga mitte näiteks apelsinimahla poed.  Kas tee on lihtsalt soe jook snoobidele või tõepoolest tee vaimsuse juurde? Võib olla mõlemat. Jutuks tuleb ka, kuidas on teesortide tarbimine aja jooksul muutunud, võltsinud, teesse investeerimine ning teede paaritamine.

Tervise- ja toitumisalane treener Siim Land räägib saates iseenda arendamisest ja mõttemaailma teadvustamisest. Kuidas saavutada enesega rahulolu: kuidas olla teadlik oma eesmärkidest, teha paremaid otsuseid ja parandada produktiivust? Lisaks tulevad jutuks intervallpaastumise eelised, kuidas Siim on teinud huvist elukutse ning miks võib perfektsus muutuda hea vaenlaseks.

Tervise- ja toitumisalane treener Siim Land räägib saates iseenda arendamisest ja mõttemaailma teadvustamisest. Kuidas saavutada enesega rahulolu: kuidas olla teadlik oma eesmärkidest, teha paremaid otsuseid ja parandada produktiivust? Lisaks tulevad jutuks intervallpaastumise eelised, kuidas Siim on teinud huvist elukutse ning miks võib perfektsus muutuda hea vaenlaseks.

Tervise- ja toitumisalane treener Siim Land räägib saates iseenda arendamisest ja mõttemaailma teadvustamisest. Kuidas saavutada enesega rahulolu: kuidas olla teadlik oma eesmärkidest, teha paremaid otsuseid ja parandada produktiivust? Lisaks tulevad jutuks intervallpaastumise eelised, kuidas Siim on teinud huvist elukutse ning miks võib perfektsus muutuda hea vaenlaseks.

Kodanikuühiskond on midagi palju enamat protestidest ja meeleavaldustest. See on kõik see, mida on vaja demokraatliku ühiskonnakorralduse säilimiseks ebakindlal ajal. Pikas perspektiivis tähendab uute inimeste kogunemine uutmoodi salongidesse riigiasju arutama, et me päriselt õpime, kuidas demokraatlikult ühiskonna toimida. Lühikeses perspektiivis aga see tõenäoliselt hävitab kõik meie riigid, arvab Martin Noorkõiv, vabaühenduste ja kodanikuaktiivsuse edendaja.

Kodanikuühiskond on midagi palju enamat protestidest ja meeleavaldustest. See on kõik see, mida on vaja demokraatliku ühiskonnakorralduse säilimiseks ebakindlal ajal. Pikas perspektiivis tähendab uute inimeste kogunemine uutmoodi salongidesse riigiasju arutama, et me päriselt õpime, kuidas demokraatlikult ühiskonna toimida. Lühikeses perspektiivis aga see tõenäoliselt hävitab kõik meie riigid, arvab Martin Noorkõiv, vabaühenduste ja kodanikuaktiivsuse edendaja.

Kodanikuühiskond on midagi palju enamat protestidest ja meeleavaldustest. See on kõik see, mida on vaja demokraatliku ühiskonnakorralduse säilimiseks ebakindlal ajal. Pikas perspektiivis tähendab uute inimeste kogunemine uutmoodi salongidesse riigiasju arutama, et me päriselt õpime, kuidas demokraatlikult ühiskonna toimida. Lühikeses perspektiivis aga see tõenäoliselt hävitab kõik meie riigid, arvab Martin Noorkõiv, vabaühenduste ja kodanikuaktiivsuse edendaja.

Kuidas on kõige kergem investeerimist alustada? Miks on head aktsiad, millal on etem ühisrahastus ja kuidas toetab riik pensioniks raha kogumist? Mida peaks enne investeerimisotsuse tegemist endalt küsima? Mis on peamised ohukohad, milleks valmis olla? Kristi Saare teab ja annab vastuseid.

Kuidas on kõige kergem investeerimist alustada? Miks on head aktsiad, millal on etem ühisrahastus ja kuidas toetab riik pensioniks raha kogumist? Mida peaks enne investeerimisotsuse tegemist endalt küsima? Mis on peamised ohukohad, milleks valmis olla? Kristi Saare teab ja annab vastuseid.

Kuidas on kõige kergem investeerimist alustada? Miks on head aktsiad, millal on etem ühisrahastus ja kuidas toetab riik pensioniks raha kogumist? Mida peaks enne investeerimisotsuse tegemist endalt küsima? Mis on peamised ohukohad, milleks valmis olla? Kristi Saare teab ja annab vastuseid.

Nullkulu-elustiil näeb ette, et kõik jäägid kasutatakse ümber või komposteeritakse – et võimalikult vähe äratarbitut jõuaks prügimäele või põletusjaama. Samas saab lihtsaid muudatusi teha juba igapäevaostudega. Kust alustada, kui idee sellest, et mitme kuu prügi mahub ühte väiksesse klaaspurki, tundub ebarealistlik?

Nullkulu-elustiil näeb ette, et kõik jäägid kasutatakse ümber või komposteeritakse – et võimalikult vähe äratarbitut jõuaks prügimäele või põletusjaama. Samas saab lihtsaid muudatusi teha juba igapäevaostudega. Kust alustada, kui idee sellest, et mitme kuu prügi mahub ühte väiksesse klaaspurki, tundub ebarealistlik?

Nullkulu-elustiil näeb ette, et kõik jäägid kasutatakse ümber või komposteeritakse – et võimalikult vähe äratarbitut jõuaks prügimäele või põletusjaama. Samas saab lihtsaid muudatusi teha juba igapäevaostudega. Kust alustada, kui idee sellest, et mitme kuu prügi mahub ühte väiksesse klaaspurki, tundub ebarealistlik?

Iga teadlik arvutikasutaja on kursis, et Google talletab kõik otsingud, Facebook identifitseerib nägusid ja nutitelefon teab, kus tema omanik käinud on. Täpsemaid teadmisi privaatsuse õigustest ja selle säilitamise võimalustest on aga vähestel. Maarja Pild, andmekaitse ja meediaõiguse ekspert pakub vastuseid.

Iga teadlik arvutikasutaja on kursis, et Google talletab kõik otsingud, Facebook identifitseerib nägusid ja nutitelefon teab, kus tema omanik käinud on. Täpsemaid teadmisi privaatsuse õigustest ja selle säilitamise võimalustest on aga vähestel. Maarja Pild, andmekaitse ja meediaõiguse ekspert pakub vastuseid.

Iga teadlik arvutikasutaja on kursis, et Google talletab kõik otsingud, Facebook identifitseerib nägusid ja nutitelefon teab, kus tema omanik käinud on. Täpsemaid teadmisi privaatsuse õigustest ja selle säilitamise võimalustest on aga vähestel. Maarja Pild, andmekaitse ja meediaõiguse ekspert pakub vastuseid.

Põllumajandus ei ole esimene ala, mis tuleks pähe, kui mõelda idufirmade tegemistest. Stenver Jerkku näitab, et lahtisest mõtlemisest ja lahendustele keskendumisest on kasu ka seal, kus seda esmapilgul oodatagi ei oska. Iduettevõtete edusammudest ja läbikukkumistest saavad õppida ka need, kes ise selles valdkonnas ei toimeta.

Põllumajandus ei ole esimene ala, mis tuleks pähe, kui mõelda idufirmade tegemistest. Stenver Jerkku näitab, et lahtisest mõtlemisest ja lahendustele keskendumisest on kasu ka seal, kus seda esmapilgul oodatagi ei oska. Iduettevõtete edusammudest ja läbikukkumistest saavad õppida ka need, kes ise selles valdkonnas ei toimeta.

Põllumajandus ei ole esimene ala, mis tuleks pähe, kui mõelda idufirmade tegemistest. Stenver Jerkku näitab, et lahtisest mõtlemisest ja lahendustele keskendumisest on kasu ka seal, kus seda esmapilgul oodatagi ei oska. Iduettevõtete edusammudest ja läbikukkumistest saavad õppida ka need, kes ise selles valdkonnas ei toimeta.

Hensugusta võlu on selles, et ta on ehtne poiss naaberkorterist, kes ootamatult jõudis teleekraanidele. Kuidas meelelahutusmaailmas ennast mitte ära kaotada ja mis ohvreid Tallinn temalt nõuab, sellest räägib Henri juba ise saates.

Hensugusta võlu on selles, et ta on ehtne poiss naaberkorterist, kes ootamatult jõudis teleekraanidele. Kuidas meelelahutusmaailmas ennast mitte ära kaotada ja mis ohvreid Tallinn temalt nõuab, sellest räägib Henri juba ise saates.

Merilin Taimre on elustiiliblogija, aga Paljas Porgand on midagi enamat – see on bränd. Paljas Porgand ei tee suuri strateegiaid ega ei aja näpuga numbreid kokku, et kellele ja mis. Ometi tunnistab ta isegi, et on brändiga ühte sulanud ning kõik, mida ta teeb, on ettevõtte jaoks. See on maailm, kus Porgand on kogu aeg kuklas, aga kus Merilin ei kavatse hakata joonduma teiste nõudmiste järgi.

Ei ole just palju ajakirjanikke, kellel oleks 30. eluaasta künnisel ette näidata osalus sellistes televisiooni tippsaadetes nagu Aktuaalne kaamera ja Radar, rääkimata sellest, et neile oleks usaldatud omaenda autorisaate tegemine. Eeva Essel on need pagunid ette näidata, kuid selle taga on olnud kõva töö. Eeva räägib nii meedia tegemisest kui ka eneseületustest karjääris ja spordis, aga ka sellest, kuidas iseenda piitsutamise kõrval ikkagi tänulik olla.

Merilin Taimre on elustiiliblogija, aga Paljas Porgand on midagi enamat – see on bränd. Paljas Porgand ei tee suuri strateegiaid ega ei aja näpuga numbreid kokku, et kellele ja mis. Ometi tunnistab ta isegi, et on brändiga ühte sulanud ning kõik, mida ta teeb, on ettevõtte jaoks. See on maailm, kus Porgand on kogu aeg kuklas, aga kus Merilin ei kavatse hakata joonduma teiste nõudmiste järgi.