Podcasts about Minu

"Iga raamat hakkab oma elu elama, igal raamatul on oma saatus," ütleb kirjanik, kirjastaja ja käsikirjade toimetaja Epp Petrone, kelle kirjastuse Minu-sari on jõudnud kahesajanda raamatuni.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on 2026. aasta parimaks juhiks valitud riigikontrolör Janar Holm. Tal on pikaajaline tippjuhi kogemus avalikus sektoris, sealhulgas üheksa aastat Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerina. Rääkisime Janariga sellest, kuidas juhtida organisatsiooni olukorras, kus vastutus on suur, määramatus kasvav ning otsuste kvaliteet sõltub nii sisulisest kompetentsist, usaldusest kui ka julgusest ebamugavaid sõnumeid välja öelda. Üks vestluse reljeefsemaid mõtteid oli see, et juht ei saa edukalt toimetada, kui ta ei mõista süvitsi oma tegevusvaldkonda, organisatsiooni toimimise loogikat ja neid juurfunktsioone, mille kaudu väärtust luuakse.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Toomas Luhats, TV3 Grupp Eesti tegevjuht. Toomas on suure osa oma karjäärist panustanud Eesti meediavaldkonda, töötades nii reporteri, saatejuhi, ERR-i juhatuse liikme kui ka Jupiteri voogedastusplatvormi loojana. Räägime Toomasega juhtimisest, loovusest, värbamisest, usaldusest ja sellest, milliseid inimesi oma meeskonda tuua. Lõpuks jõuame ka põhiväärtusteni ning selleni, miks peab Toomas oma kõige olulisemaks väärtuseks just Eestit.

Mis tunne on kunstnikul päev enne suure isikunäituse avamist, kui ta on selle näituse nimel kaks ja pool aastat tööd teinud ja endast kõik andnud? Maalikunstnik Kristi Kongi oli avamiseelsel päeval Vikerraadio stuudios ja ütles, mida ta tunneb.

Prasidėjus paraiškų dėl paramos pirmajam būstui priėmimui, kvietimui skirtų lėšų suma baigėsi per 10-minučių. Iš viso paramai buvo numatyti penki su puse milijono eurų.Prezidento vyriausiasis patarėjas nacionalinio saugumo klausimais Deividas Matulionis sako, kad Rusijai kaltinant Lietuvą oro erdvės suteikimu ukrainietiškų dronų antskrydžiams, šalies atžvilgiu galimos labai rimtos provokacijos.Liberalas Andrius Bagdonas siūlo panaikinti nuo šių metų galiojančią prievolę elektrinių paspirtukų nuomotojams suteikti šalmus jų naudotojams. Saugaus eismo įstatymų pataisų iniciatoriai, kurie siūlė šią prievolę, kritikuoja siūlymą teigdami, kad tai - vienos elektrinių paspirtukų nuoma užsiimančios įmonės poreikių tenkinimas.Rusijos prezidentas atvyko į Pekiną derybų su Kinijos lyderiu. Pasak analitikų, šiuo vizitu siekiama parodyti, kad jų ryšiai yra tvirti, praėjus kelioms dienoms po Donaldo Trampo vizito Kinijoje.Ved. A. Kavaliauskas

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti Raudtee värske tegevjuht Merle Kurvits. Merlel on üle 20 aasta juhtimiskogemust nii riigi- kui erasektoris; viimastel aastatel juhtis ta Operaili kontserni ning tema taust ühendab elektroenergeetika, majanduse ja ärijuhtimise. Vestleme tema kujunemisloost juhina, naistest tehnilistes valdkondades, Eesti Raudtee ees seisvatest muutustest, suurte ja inertsete süsteemide juhtimisest ning sellest, kuidas hoida meeskonnas selgust, vastutust ja teovõimet. Kõige enam jäi mulle sellest vestlusest vast kõlama Merle uudishimu maailma vastu ja tema oskus end keerulistest valdkondadest detailideni läbi närida.

Fluent Fiction - Korean: Blossoms and Brightness: Finding the Perfect Gift Find the full episode transcript, vocabulary words, and more:fluentfiction.com/ko/episode/2026-05-08-07-38-20-ko Story Transcript:Ko: 서울의 분주한 하이테크 도시, 광화문 광장.En: The bustling high-tech city of Seoul, Gwanghwamun Plaza.Ko: 여기에 벚꽃이 활짝 피어있습니다.En: Here, cherry blossoms are in full bloom.Ko: 높은 빌딩들이 그 뒤에서 우뚝 솟아 있습니다.En: Tall buildings tower in the background.Ko: 여기저기 전통 한국 시장 팝업이 열려 있습니다.En: All around, pop-up traditional Korean markets are open.Ko: 서준은 이러한 곳에서 무엇인가 특별한 것을 찾고 있습니다.En: Sejun is here looking for something special.Ko: 오늘은 어버이날입니다.En: Today is Parents' Day.Ko: 서준은 부모님을 위한 선물을 고르려고 합니다.En: He wants to choose a gift for his parents.Ko: 서준은 평소에는 조용하고 내향적인 성격입니다.En: Sejun is typically quiet and introverted.Ko: 부모님께 감사한 마음을 전하고 싶지만, 무엇을 선물해야 할지 고민입니다.En: He wants to express his gratitude to his parents, but he is worried about what to gift them.Ko: 광장은 너무 많은 사람들로 붐비고 상품도 많습니다.En: The plaza is crowded with too many people, and there are many products to choose from.Ko: 선택은 너무 많습니다. 전통 공예품, 음식, 소품들.En: There are too many options: traditional crafts, food, trinkets.Ko: 서준은 쉽게 결정을 내리지 못합니다.En: Sejun cannot easily make a decision.Ko: 그때, 전통 시장 부스에 서 있는 혜진을 보게 됩니다.En: Then, he sees Hyejin standing at a booth in the traditional market.Ko: 혜진은 미소를 띠며 서준에게 다가옵니다.En: Hyejin approaches Sejun with a smile.Ko: "도와드릴까요?" 그녀가 물어봅니다.En: "Can I help you?" she asks.Ko: 서준은 잠시 망설이다가 솔직히 말합니다. "좋은 전통 선물을 찾고 있는데요. 부모님께 드리고 싶어요."En: After hesitating for a moment, Sejun honestly replies, "I'm looking for a good traditional gift. I'd like to give it to my parents."Ko: 혜진은 서준을 몇 가지 상품들로 안내합니다.En: Hyejin guides Sejun to several products.Ko: 한국 전통 한지로 만든 아름다운 램프를 보여줍니다.En: She shows him a beautiful lamp made of traditional Korean hanji.Ko: "이 램프는 밝음과 따뜻함을 상징해요. 부모님께 잘 어울릴 거에요." 그녀가 조언합니다.En: "This lamp symbolizes brightness and warmth. It will suit your parents well," she advises.Ko: 서준은 그 램프가 부모님과 닮았다고 생각합니다.En: Sejun thinks that the lamp reminds him of his parents.Ko: 밝고 따뜻한 부모님의 모습을 떠올립니다.En: He envisions their bright and warm demeanor.Ko: 그는 램프를 구매하기로 결심합니다.En: He decides to purchase the lamp.Ko: 그때, 시장에서 우연히 만난 친절한 미누가 있습니다.En: At that moment, he coincidentally meets a kind friend, Minu, at the market.Ko: 미누는 함께 선물을 정성껏 포장하는 것을 돕습니다.En: Minu helps him carefully wrap the gift.Ko: 화려한 색상의 포장지로 정성스럽게 감쌉니다.En: They wrap it meticulously with brightly colored wrapping paper.Ko: 이제 서준은 기쁜 마음으로 선물을 들고 대신로에 있습니다.En: Now Sejun is on Daesin-ro with a joyful heart, holding the gift.Ko: 그는 혜진과 미누에게 감사 인사를 전합니다.En: He expresses his gratitude to Hyejin and Minu.Ko: 서준은 도움을 받아 결정을 내릴 수 있었던 것에 만족합니다.En: Sejun is pleased that he was able to make a decision with their help.Ko: 그는 또한 타인에게 의지하는 법을 배우며 공동체의 일원임을 느낍니다.En: He also learns to lean on others and feels a sense of belonging to the community.Ko: 벚꽃이 떨어지는 거리를 천천히 걸으며 서준은 생각합니다. "잘 선택했어. 부모님께서 기뻐하실 거야."En: As he walks slowly down the street where the cherry blossoms are falling, Sejun thinks, "I made a good choice. My parents will be happy."Ko: 그리고 그는 어버이날을 더욱 특별하게 만들어 줄 선물을 품에 안고 집으로 향합니다.En: And with the gift that will make Parents' Day even more special, he heads home. Vocabulary Words:bustling: 분주한bloom: 피다tower: 우뚝 솟다pop-up: 열리다introverted: 내향적인gratitude: 감사한 마음crowded: 붐비는trinkets: 소품들hesitating: 망설이다symbolizes: 상징하다brightness: 밝음warming: 따뜻함envisions: 떠올리다demeanor: 모습coincidentally: 우연히meticulously: 정성껏wrapping paper: 포장지joyful: 기쁜belonging: 일원임을 느끼다lean on: 의지하다community: 공동체facing: 부딪치다advise: 조언하다option: 선택guide: 안내하다purchase: 구매하다several: 몇 가지special: 특별한decision: 결정pleased: 만족하다

Vanemuise sümfooniaorkester lõpetab hooaja Ardo Ran Varrese esiettekandega Ardo Ran Varrese sümfooniline poeem "Tartu aastatuhande kajad" on inspireeritud Tartu linna ajaloolisest ja kultuurilisest arengust.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Marja-Liisa Alop, Meliva juht ja käesoleva aasta Eesti parima juhi nominent. Marja-Liisa räägib vestluses oma juhiks kujunemise teekonnast ja sellest, miks teda on alati tõmmanud rollid, kus tuleb päriselt otsustada, vastutada ja tulemused koju tuua. Juttu tuleb ka Meliva kasvust, süsteemide ja protsesside vajalikkusest, muudatuste juhtimise psühholoogiast ning sellest, miks tervishoiuvaldkond annab juhile väga otsese tunnetuse töö tähendusrikkusest.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik. Ta on mitmekülgse juhtimiskogemusega avaliku sektori tippjuht, kes on varasemalt töötanud erinevates ametkondades. Räägime Kati kujunemisteekonnast juhina, avaliku sektori töö tähendusrikkusest ja mõjust ning sellest, kuidas sünnib ühe uue ameti ühine identiteet ja kultuur. Samuti puudutame julguse, vastutuse, paindliku töökorralduse, inimeste võimestamise ja tugevuste märkamise teemasid. Läbiva joonena jääb kõlama Kati inimkeskne juhtimisvaade, mille keskmes on soov luua töökeskkond, kus inimesed saavad õnnestuda.

Suurettevõtjast investor ennustab USA turule peatset korrektsiooni. Majandusteadlaseks õppinud ning karjääri esimeses pooles Goldman Sachsi investeerimispangas töötanud suurettevõtja Joakim Helenius ennustab USA turule peatset korrektsiooni, ent pikas plaanis soovitab ikkagi sinna investeerida. Helenius tunnistas InvesteerimisFestivalil Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandeli küsimustele vastates, et suhtub globaalsetesse aktsiaturgudesse, eriti USA aktsiatesse skeptiliselt. Ta peab riigi praegust majanduspoliitikat jätkusuutmatuks ning prognoosib turule olulist korrektsiooni, mis võiks tema arvates saabuda juba enne aasta lõppu. Umbes 5–15 aastases perspektiivis jääb aga maailma juhtivaks majanduseks siiski USA, usub ta, ja see tähendab, et jagub ka huvitavaid investeerimisvõimalusi. Helenius hoiatas, et see ei tähenda siiski, et USA aktsiaturud igal aastal järjest paremini esineksid. Vastupidi, korrektsioonide korral võivad need langeda isegi ulatuslikumalt kui mujal maailmas. Sellest ja paljust muust saad kuulda lähemalt juba podcastis.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Orkla Eesti pikaajaline tegevjuht Kaido Kaare. Räägime tema teekonnast juhina, rahvusvahelisest kogemusest, suurte muutuste juhtimisest ning sellest, kuidas täna organisatsioone andmete ja tehnoloogia ajastul juhtida. Mind kõnetas selle vestluse juures vast kõige enam Kaido meeletu ambitsioon ja tugev saavutusvajadus – see, kuidas ta seab kõrgeid eesmärke ja loob nende ümber meeskonna, kes tahab neid päriselt saavutada.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu. Räägime temaga kõige muu hulgas ka sellest, millal tekib juhil nn kodupimedus, kuidas ära tunda hetke, kus roll ei arenda enam sind ega resoneeri ning mida tähendab tegelikult vastutustundlikult edasi liikuda.

Kai Adrikorn on terapeudi, õpetaja ja viie lapse ema rollis naine, kes on üle 20 aasta tegelenud Hiina meditsiini, nõelravi ja inimkeha energeetika sügavama mõistmisega. Ta on töötanud ämmaemandana ning toetanud tuhandeid naisi elu kõige olulisematel hetkedel, ühendades meditsiinilise teadmise ja emotsionaalse kohalolu. Tema teekond on viinud ta klassikalisest tervishoiust sügavamale – uurima, kuidas keha, teadvus ja energiaväljad omavahel tegelikult seotud on. Täna on tema fookus teadvuse laiendamisel ja inimese liikumisel pelgalt “ellujäämisest” teadlikuma ja terviklikuma olemiseni. Ta viib läbi koolitusi, meditatsioone ja individuaalseid nõustamisi, aidates inimestel mõista oma keha signaale, emotsioone ja elu loomise mehhanisme. --- Lisainfot Kai tausta ja teenuste kohta ja tema juurde aja broneerimiseks info leiad siit: https://www.kaiadrikorn.com --- HEAD MÕTTED “Ilmselt on meil ikkagi elus hetkel mingi ülemineku periood, mida saab nimetada ärkamiseks.” “Ma ei oska vaadata maailma viisil, et mis on ebarealistlik ja mis on realistlik.” “Kui sinu soov on tänase olukorraga drastiliselt erinev, siis ei pruugi need soovid kohe täide minna.” “Tuleb õppida vanade põlvkondade “peab tegema” suhtumisest loobuma. Elu ei ole nii must-valge.” “Kui sul automaatne jõuga ärategemise tunne, siis on taustal sul ka edasilükkamise teema õhus.” “Kui asjad jäävad tegemata, siis jäävad need väga tihti tegemata lihtsalt tahtejõu puudumise tõttu.” “Mitte ükski siiras soov ei tule niisama kuskilt lihtsalt, vaid see on hingest tulenev asi, mida sa soovid, sest see on midagi, mida sa pead lihtsalt tegema.” “Hariduselt on mul segu, mis toetub nii Lääne kui ka Hiina meditsiini taustale.” “Minu asi on teha kliendile diagnostikat, kuulata keha ja märgata, kus on tema kehal probleemi kohad.” “Mõistuse ja keha vahel on väga selge seos.” “Kõik impulssid mida sa teed mõistuses oma peas, need projetseeruvad kohe sinu kehas hormonaalselt.” “Negatiivse sisuga mõte tekitab lisapingeid.” “Füüsiline aktiivsus teeb kehale head, igasse päeva tee midagi, mis paneb kehas energia liikuma ja see elusus tuleb tagasi.” “Kõige tähtsam arenguetapp on lapsel esimesed kolm aastat.” “See, mida tunnen enda sees, see ongi õige.” ---

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Riigi Kinnisvara juht Tarmo Leppoja. Varasemalt on ta töötanud Riigi Tugiteenuste Keskuse juhina, erinevatel ametikohtadel EASis ning erasektori konsultatsioonifirmades. Tarmoga arutame, mida tähendab päriselt võtta vastutus organisatsiooni eesmärkide eest, juhtida muutusi ning kujundada meeskonda, kes suudab need eesmärgid ellu viia. Samuti puudutame juhi rolli keerulistes olukordades, kus tuleb teha valikuid tiimi ootuste ja organisatsiooni terviku huvide vahel.

U ovoj epizodi podkasta ugostili smo jedine ženske predstavnice Srbije na Zimskim olimpijskim igrama – Anju Ilić i njenu sestru i trenera Minu. Njihov put do olimpijske norme trajao je više od deset godina i bio je ispunjen izazovima, odricanjima i velikom verom u cilj.Anja po prvi put otvoreno govori o teškom periodu karijere, obeleženom psihičkom torturom od strane trenera, koja je ostavila ozbiljne posledice po njeno zdravlje i dovela do dijabetesa, kao i o dugom procesu oporavka nakon toga.U tom trenutku, njena sestra Mina donosi ključnu odluku da postane njen trener – kako bi je zaštitila i pomogla joj da ponovo izgradi veru u sebe i sport.Govore i o značaju mentalne snage, podrške i psihološke pripreme, ali i o svojoj misiji da kroz lično iskustvo stvore sigurnije i zdravije okruženje za mlade sportiste.Ovo jeste priča o istrajnosti, hrabrosti i snazi porodične podrške – i o tome kako lična borba može postati pokretač promena.Anja i Mina ističu i značaj učešća na Zimskim olimpijskim igrama za veću vidljivost nordijskog skijanja u Srbiji, ali i svoju jasnu misiju – da stvore sigurnije, zdravije i podržavajuće okruženje za mlade sportiste, kako nijedno dete ne bi prolazilo kroz iskustva kakva su one morale da prevaziđu.00:00:00 Uvod00:01:45 Učešće na OI00:05:10 Put do Olimpijskih Igara00:10:32 Uslovi za trening00:13:42 Utisci sa Olimpijskih Igara00:20:24 Kako izgledaju pripreme i treninzi?00:29:56 Pripreme na Zlatiboru00:32:31 Koliko detalji i vremenski uslovi utiču na rezultate?00:36:08 Ljubav prema skijanju00:41:45 Problemi u odnosu sa trenerom i "drugi rođendan"00:55:12 Najteži deo karijere iz Mininog ugla01:00:45 Usavršavanje mladih/starih trenera01:02:13 Porodična i podrška partnera na OI01:05:32 Najsrećniji trenutak u karijeri01:07:01 Planovi za budućnost01:12:23 Na koji način ih je skijanje oblikovalo?01:18:12 Najveći izazoviPratite nas na društvenim mrežama!Instagramhttps://www.instagram.com/jaomile_podcast/Facebook https://www.facebook.com/JAOMILEPODCASTTikTokhttps://www.tiktok.com/@jaomile_podcastTwitter https://twitter.com/mileilicGost: Anja i Mina IlićDatum: 21. mart  2026. Autor i domaćin: Mile IlićLokacija: Studio Long MileProdukcija: Jao Mile#jaomilepodcast #tinakrajisnik #anjailic #minailic #crvenazvezda #kkpartizan #NikolaJovic #nba  #nikolajokic #abaliga #jokic #bogdanovic #euroleague #doncic #nikolatopic

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle 25. aasta Eesti suurimas turvafirmas G4S töötanud ja sellest üle kümne aasta seda juhtinud Priit Sarapuu. Kõikide muude teemade kõrval keerleb meie vestlus usalduse, delegeerimise ja selle ümber, mida tähendab juhina otsustusõiguse usaldamine ja vastutuse päriselt üleandmine tiimiliikmetele.

Seekordne saade on pühendatud Valeri Kirsile ja tema 80 aastat kestnud eluteele, mille vältel mõjutas ta märgiliselt ka Eesti kultuurilugu. Kuid ta andis näo ka Alzheimeri tõvele, millega aastaid vaikides võitles.

Täna õhtul kell 19 on ERSO kontserdi fookuses legend maagilisest tulilinnust, kes võib oma püüdjale tuua nii õnne kui ka hukatust.

Anatoli Martšenko „Minu tunnistused" kirjastuselt Helios. Tutvustab Timo Tarve. Millised olid Stalini-järgse ajastu vangilaagrid? Anatoli Martšenko oli esimene teisitimõtleja, kes oma vanglakogemused kirja pani ja avaldas. Tema raamat teadvustas kogu maailmale, et Stalini surm ei tähendanud Gulagi lõppu.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Rainer Rohtla, Coop Eesti Keskühistu juht. Raineril on varasemalt pikaajaline juhtimiskogemus laologistika ja rahvusvahelise transpordi ettevõttes Via 3L ja Euroopa ühe suurima kullerettevõtte DPD Eesti juhina. Vestluses arutame, kuidas inimesed tegelikult jõuavad juhtimisrolli ja miks juhiks ei kasva mitte ainult see, kes teeb oma tööd superhästi, vaid see, kes on valmis nägema oma rollist kaugemale ja võtma enda peale ka suuremat vastutust.

Stāsta žurnālists un ceļotājs Ingus Bērziņš; pārraides producente – Rūta Paula UNESCO Pasaules mantojuma sarakstā iekļautā Hojanas pilsētiņa atrodas aptuveni Vjetnamas vidū – netālu no Vjetnamas impērijas laika galvaspilsētas Hue. Starp citu, no Hue uz Hojanu ved ārkārtīgi skaista dzelzceļa līnija pa klintīm tieši virs okeāna, un nobraukt pa to ir viena no pieredzēm, kas mēdz būt īstu aizrautīgu ceļotāju paveicamo darbu sarakstā. Hojana UNESCO statusu nopelnījusi ar to, ka tās vēsturiskais centrs nav piedzīvojis nekādas arhitektoniskās pārmaiņas gadus 200. Hojana bija viens no svarīgākajiem, ja ne pats svarīgākais tirdzniecības mezgls kopš 15. gadsimta. Hojanas osta plauka un zēla, tāpēc pilsētā apmetās uz dzīvi japāņu, ķīniešu, portugāļu un citu tautību tirgotāji. Tie atnesa līdzi vajadzību pēc savām kulta celtnēm, kā arī savas arhitektoniskās tradīcijas. Tā, piemēram, japāņu misija, lai vieglāk transportētu preces no piestātnes uz savām noliktavām, 1595. gadā uzcēla tā saukto japāņu tiltu, kurš aplūkojams vēl šodien. Kad Cjinu dinastija 1644. gadā pārņēma varu Ķīnas impērijā, gāztajai Minu dinastijai lojālie augstmaņi devās trimdā, un viena no vietām, kur tos laipni uzņēma, bija tieši Hojana. Vēl šodien viens no pilsētas lepnākajiem objektiem ir Fudzjaņas saieta nams. Tas viss padarīja Hojanu par burvīgu unikālu daudzkultūru kokteili… Un tad pilsēta dažādu apstākļu sakritības dēļ pašiekonservējās. Pamazām aizsērēja Tubonas upe un 19. gadsimtā tā vairs vispār nebija piemērota lielas iegrimes preču pārvadāšanas kuģiem. Paralēli netālu esošā Dananga izmantoja savu tiešāku pieeju jūrai un tur uzplauka konkurējuša osta. Visbeidzot pēc virknes pilsoņu kariem nodibinoties Vjetnamas impērijai, par galvaspilsētu kļuva jauno imperatoru dinastijas – Ngujenu – dzimtā Hue. Tirdzniecība pārcēlās uz turieni. Svarīgākās ekonomiskās saites, starp citu, nu bija ar Franciju, un Āzijas valstu tirdzniecības misijām zuda to ietekme un nozīme. Tā nu nonākam pie tā, kas šodien ir Hojana – brīnišķīga industrializācijas un modernisma kultūrzīmju neskarta pilsētiņa ar skaistu senlaicīgu arhitektūru un senlaicīgām tradīcijām – piemēram, laternu festivālu, kad tūkstošiem peldošu uguntiņu tiek laistas naksnīgajos Tubonas ūdeņos, un katra no laterniņām ir kāda vēlēšanās, kurai vajadzētu piepildīties. Arī Hojanas drēbnieki tiek uzskatīti par īpašiem pasaules mērogā tieši tāpēc, ka pilsētas gadsimtiem ilgā vēsture kā 16.–18. gadsimta starptautiskai tirdzniecības ostai radīja unikālu, augsti kvalificētu un daudzveidīgu drēbnieku tradīciju. Ķīniešu, japāņu un eiropiešu tirgotāju pieplūdums ieviesa šeit dažādus audumus, tehnikas un stilus, ko vietējie amatnieki apvienoja ar tradicionālajām vjetnamiešu prasmēm. Ja esi Hojanā kaut vai uz divām trim dienām, tev noteikti jāpasūta kaut kas uzšujams. Pie tam, šī drāna var būt jebkāda veida, stila vai nacionālās kultūras. Kaut vai latviešu tautas tērps vai "Armani" fasona uzvalks. Tev atliek tikai doties uz darbnīcu, parādīt viedierīcē paraugu tam, ko tu gribi, un tev noņems mērus, sarunās pirmo piemērīšanu, un vēl pēc dienas – apģērbs gatavs. Protams, lielākā daļa Hojanas viesu izvēlas apģērba gabalus, kas atbilst vietējai, vai vismaz citu Āzijas valstu, tradīcijai. Tas kaut kā dabiskāk. Šuvēju darbnīcas Hojanā ir, šķiet, uz katra stūra. Taču "īstās emocijas" var piedzīvot, ja dodas uz īpašo drēbnieku kvartālu pašā vecpilsētas sirdī, kas nedaudz atgādina Rīgas Sporta pili deviņdesmitajos gados vai kādu tematisko izstādi-gadatirgu. Stends pie stenda – šuvēji, šuvēji, šuvēji… Katrs ar savu plašu auduma baķu klāstu un produktu paraugu bilžu galerijām. Lai gan vjetnamiešu saskarsmes kultūra pamatā ir daudz skarbāka nekā pārējām pieklājīgajām un draudzīgajām reģiona tautām, Hojanas drēbnieki ir patīkams izņēmums. Protams, ja pieņem, ka atturīgs ziemeļeiropietis sākumā vispār pārdefinē savus priekšstatus par to, kas ir uzbāzīgi, kas ne.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Reet Aus – disainer, ettevõtja ja teadur, kes on üks ringdisaini ja jätkusuutliku moe eestkõnelejaid Eestis. Vestluses Reedaga räägime tema teekonnast ettevõtjana ning sellest, kuidas väärtused, maailmavaade ja sisemine põlemine võivad kasvada ettevõtluseks ja viia praktiliste lahendusteni.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Heidi Kakko – investor, mentor ja ettevõtja, kelle kogemus ulatub iduettevõtetest ja kasvuorganisatsioonidest kuni nõukogu tasandi strateegilise juhtimiseni. Ta on juhtinud mitut ettevõtet tegevjuhina ning olnud juba kümme aastat Tartu Ülikooli nõukogu liige. Heidiga vestluses keskendume iduettevõtluse inimlikule poolele: miks meeskond kaalub üles suurepärase idee, millist rolli mängib enesejuhtimine ja sisemine motivatsioon ning kuidas sünnib tegelik väärtus olukorras, kus ebakindlus on pigem tavapärane seisund.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Postimees Grupi juhatuse esimees Silver Soomre. Varem on ta juhtinud Postimehe tellimuste äri, olnud Apollo TV tegevjuht ning töötanud erinevatel ärijuhtimise positsioonidel Elisas, Starmanis ja Eesti Telekomis. Vestleme Silveriga juhtimise olemusest, kliendi muutuvate ootuste mõistmisest, innovatsiooni rollist ning sellest, kuidas juhid loovad selguse ebakindlas ja kiiresti muutuvas maailmas. Mind kõnetas sealjuures viis, kuidas Silver käsitles organisatsiooni kui spordimeeskonda, kus ühine eesmärk, rolliselgus ja vastutus määravad liikumise suuna ja tempo.

Minu isiklikule elukäigule on viimasel viiel aastal kõige käegakatsutavamat mõju avaldanud inglise kirjaniku Paul Kingsnorthi silmiavav essee „The Cross and the Machine“ [1]. Kuivõrd mul õnnestus koroonaaja kõige süngematel kuudel säilitada terve mõistus – nii nagu mina sellest aru saan – suures osas tänu Kingsnorthilt saadud intellektuaalsele ja spirituaalsele toetusele, olen temast hiljuti omajagu juttu teinud. 2022. aasta augustis intervjueerisin ma teda Tähenduse teejuhtide 22. numbri tarvis („Stsientism ja seks“ [2]), sama aasta sügisel vestlesime Kingsnorthi kahest esseest „What Progress Wants“ [3] ja „Exodus“ vastavalt Mikael Raihhelgauzi ja Andres Reimanni (TT#167) ning Aleksander Eeri Laupmaa ja Kaarel Otsaga (TT#170). 2024. aasta mais osales Paul Kingsnorth meie kutsel Tallinnas toimunud Aldous Huxleyle pühendatud rahvusvahelisel konverentsil. Tema Tallinna kõne „Huxley and the Machine“ [5] on Edmund Burke'i Seltsi videokanali kaugelt kõige vaadatum video. „Minu arvates on iga kultuuri südamikus troon. Keegi istub sellel troonil. Meie omal istus pikalt Kristus. Nüüd on ta läinud. Troon ei jää aga tühjaks, sinna tuleb keegi asemele, sellest pole pääsu... Kui te ütlete, et te ei usu Jumalasse ja kogu sellesse niinimetatud üleloomulikku värki, siis olgu nii. Sellisel juhul istub teie troonil Masin ja te ehitate oma enda jumalat,“ ütles Kingsnorth kõnealusel konverentsil [6].264. saates viisin ma jutu Kingsnorthile vestluse viimases viiendikus (97. minut), kui palusin stuudiokülalistel kommenteerida mulle „Stsientismist ja seksist“ meelde jäänud mõtet, et praegune ajastu pole mitte postkristlik, vaid, vastupidi, väga kristlik. „Praegune atmosfäär on üha puritaanlikum. Tuleb öelda õigeid asju ja kui keegi seda ei tee, siis peab ta avalikult vabandama jne. Selles kõiges puudub kristlik võime andestada – see ongi põhiprobleem. Meie ümber toimuv meenutab järjest enam Inglise kodusõda, usupuhastust ja Kolmekümneaastast sõda,“ ütles Kingsnorth meie intervjuus. „Ma arvan, et see väide on suures pildis tõene,“ vastas Varro Vooglaid. „Euroopa suurim traagika seisneb minu arvates praegu selles, et olukorras, kus see on enda kristlikust identiteedist lahti öelnud, on peaaegu paratamatu, et tühja koha täidab riigikultus ja sellest võrsuv totalitarism.“ Kingsnorth kasutab siinkohal laia tähendusväljaga metafoori „Masin“ – ta mõistab selle all lugu, milles me elame. „See on lugu revolutsioonist, mille lõppeesmärgiks on minu arusaamist mööda looduse asendamine tehnoloogiaga ja maailma ümberehitamine inimese näo järgi. Me tahame ellu viia oma kõige vanema unistuse: muutuda jumalateks.“Ahto Lobjakas oli pannud näpu meie mehaanilise elutunnetusele juba paarkümmend minutit varem (76. minut): „Meil valitseb masinlik riigi ja ühiskonna kontseptsioon.“ See hakkas tema sõnul koos rahvuslusega kuju võtma 19. sajandi alguse Napoleoni sõdades. „Saksamaal olid [Johann Gottlieb, H.] Fichte ja teised inimesed, kelle ideid loeti kehvas saksa keeles Tšehhi-, Eesti- ja Liivimaal, kus hakati seejärel ehitama saksa ainetel väiksemaid rahvusi.“ Tulemuseks on Ahto hinnangul masinlikule maailmatajule rajatud ühiskonna- ja riigimudel: „Ühiskond peab koosnema ühesugustest, kergesti vahetatavatest osakestest ning olema vajadusel kiiresti mobiliseeritav.“ Piirjuhtumiks on siin teadagi sõda, olgu see siis parajasti batsilli või Putiniga.Kingsnorthi sõnul valmistub seesama masinlik mudel meid nüüd nahka pistma. „Järele on jäänud veel üks küsimus: kas me laseme tal seda teha,“ kirjutab Kingsnorth essee „What Progress Wants“ lõpulauses.Head uudistamist!Hardo––––––––––––––[1] https://www.paulkingsnorth.net/cross[2] https://teejuhid.postimees.ee/7587055/intervjuu-hardo-pajula-intervjuu-paul-kingsnorthiga-stsientism-ja-seks[3] https://paulkingsnorth.substack.com/p/what-progress-wants[4] https://paulkingsnorth.substack.com/p/exodus[5] https://youtu.be/yy_iTsCleGA?si=QHxxdALIqV0GWpNc&t=3[6] https://youtu.be/AygzBvFDyzA?si=7RZMCvZtJVUnngSw&t=1 Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

„Mulle tundub, et tänapäeva maailmas pendeldavad inimesed kahe vastandliku arusaama vahel. Psühhoteraapias ja ka mujal valitseb klišee, et kõik on mõtlemises kinni; kui muudame mõtlemist, muutub ka maailm. Kuivõrd kujutlus on midagi, mida me saame oma tahtega mingil määral juhtida, siis muutuvat ühes uue kujutlusega ka maailm meie ümber. William Blake'il on kuulus luulerida „the mind-forg'd manacles I hear“ – meid kammitsevad „mõtte taotud rauad“. See on selline hipi unelm, et kui meil õnnestuks kuidagi kujutlus vabaks lasta, siis kõik muutuks, justkui maailm ise meile mingeid piiranguid ei seakski.“ ütles luuletaja ja tõlkija Märt Väljataga Tähenduse teejuhtide 57. numbrile antud intervjuus „Kuningriigi saladus“ [1].Samanimelise saatesarja 262. vestlusringis tulime Väljataga ja Vano Allsaluga [2] Blake'i juurde tagasi. „Blake rõhutab kujutlusvõime tähtsust. Tema arvates saavad kõik maailma hädad alguse teatud tardumusest, kujutlusvõime kivistumisest. Aldous Huxley kasutas Blake'i kuulsat metafoori taju määrdunud ustest. Meil kõigil on mingisugused kasvatuse, koolihariduse ja keelega kaasa antud klišeed või stereotüübid. Me kogeme maailma sellistesse üksustesse liigendatuna, nagu me seda parajasti kogeme. Kui me oma taju uksed puhtaks nühiksime, näeksime liivateras maailma ja hoiaksime lõpmatust oma peopesas. Selleks, et toimuks ümbersünd, tuleb kammitsev koorik ära lõhkuda. Kaplinskil – kes on ju ka müstiline luuletaja – kordub samuti kujund seestpoolt munakoort toksivast tibust,“ lisas Märt kõnealuses keskustelus (88. minut).Vestluse lõpus viisin jutu Blake'i rollile käimasolevas suures transformatsioonis [3]. „Me kõik tunneme, et mõtte sepistatud rauad või vaimu taotud ahelad on hakanud ära kukkuma,“ ütles Märt (120. minut), „aga mis sealt lõpuks välja koorub, ei oska praegu keegi ette aimata. On selline ooteseisund. Minu arvates on kõige tõenäolisem, et jäädaksegi toksima, munakoor ei purune ja mingit uut ilmutust ei tule.“ „Blake'i luuleread „To see a world in a grain of sand / And a heaven in a wild flower, / Hold infinity in the palm of your hand / And eternity in an hour” kõlavad kaasa kõigis, kes püüdlevad parema mina poole,” sekundeeris Märdile Vano (122. minut). “Mind võlub tema puhul kõige enam pildi ja sõna ühtsus – see, kuidas luua sõnadega kujutlusi ja neidsamu kujutlusi siis jälle sõnadeks tagasi konverteerida.“ Sellisena on Blake Vano sõnul meile ka tänapäeval hea õpetaja, seda nii kunstipraktikas kui ka elu eksistentsiaalsemates ja dionüüslikemates aspektides. Mõlemad saatekülalised hindasid kõrgelt Blake'i julgust, kindlameelsust ja visadust. „Mulle tundub, et ta ütleb meile: „Julge olla sina ise, julge kujutleda oma kujutlusi!“ võttis Vano saate lõpus (123. minut) kontrakultuuri prohveti [4] igihalja sõnumi kenasti kokku.Head uudistamist!H.–––––––––––––––[1] https://teejuhid.postimees.ee/8344123...[2] https://www.youtube.com/live/P6midIj2...[3] https://www.youtube.com/live/lWpcwhWc...[4] https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Estonia klaverivabriku juhataja Indrek Laul. Indrek on pianist ja ettevõtja, kes toob iga päev ühe väikese Kalamajas asuva tootmise maailma kontserdilavadele. Tema juhtimine ühendab endas muusiku distsipliini, käsitöömeistri täpsuse ja ettevõtliku mõtlemise. Vestluses räägimegi sellest, kuidas sünnib erakordsus. Indrek usub, et erakordsus algab esimesest noodist ja et organisatsioon hakkab helisema alles siis, kui juht ise seab lati kõrgeimale tasemele.

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Omniva tegevjuht Martti Kuldma. Varasemalt oli Martti Omniva innovatsiooni ja tehnoloogia juht ning nõukogu liige. Samuti on ta mänginud olulist rolli Pipedrive'i kiire kasvu faasis ning juhtinud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja Tallinna Börsi tehnoloogilist arengut. Marttiga räägime insenerlikust mõtteviisist juhtimises, isejuhtivatest meeskondadest, otsustusjulgusest ja sellest, kuidas muuta traditsiooniline logistikaettevõte kaasaegseks tehnoloogiaettevõtteks. Ning peatume ka ühel isiklikul coachingu hetkel, kus üks lihtne küsimus aitas tal mõista, et suurim takistus ei ole mitte süsteem, vaid julgus ise arengule suunatud muutusi ellu kutsuda.

Saade tõukus Heido värskest artiklist "Kibestunult uude aastasse" [1]."Minu arvates on see viimase kümne aasta kõige parem arvamuslugu," ei olnud Indrek kiitusega kitsi (16. minut). "See lugu nõudis julgust," jätkas Indrek, "sest mõni aeg tagasi oleks seisukohta, et Ameerika hegemoonia ei kesta igavesti, peetud kremlimeelseks." "Olen elanud kaua ja näinud ka seda, kuidas inimesed Stalini surma järel nutsid," selgitas Heido oma söakuse tagamaid (21. minut), "mul on nendes küsimustes teatud närv olemas. Ma tunnen, millal võib natuke rohkem haukuda." – "Perestroika on alanud! Võib jälle rääkida!" rõõmustas kuuldu peale Indrek.Mulle meenusid siinkohal NLKP viimase peasekretäri Mihhail Gorbatšovi omaaegsed meelisklused perestroika erinevatest etappidest. Kõigepealt oli kiirendus (uskorenije) – s.o süsteemi tuunimine etteantud raamistikus —, sellele järgnes avalikustamine (glasnost) – arutelu sotsialistliku süsteemi kitsaskohtade üle –. Avalikustamine tõi endaga kaasa demokraatlikud eksperimendid, 1989. aasta mais tuli Moskvas kokku Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Sealt läks Nõukogude impeeriumi laialisaatmiseni veel ainult pisut enam kui kaks aastat. Niisiis, kokkuvõtvalt: 1) uskorenije; 2) glasnost; 3) demokratisaatsija; 4) raspad. Olgu selle teema lõpetuseks lisatud, et Gorbatšovi ja Trumpi vahele on huvitavaid parallele vedanud Rootsi ajakirjanik Malcom Kyeyune ("Trump's Gorbachev moment" [2]).Keskustelu teise poole alguses (62. minut) viisin ma jutu briti ajaloolasele Simon Schamale (saate tunnuspildil paremal), kelle sulest on ilmunud suurepärane Prantsuse revolutsiooni lahkav raamat "Citizens". Minu mõtlemist on viimasel viieteistkümnel aastal olulisel määral mõjutanud tema 2010. aasta mais FT-s ilmunud artikkel "On the brink of a new age of rage". Olen teda seetõttu palju tsiteerinud, näiteks kaheksa aastat tagasi ERR-i portaalis ilmunud loos "Globaal-Revali äng" [3]. "Ajaloolased teavad rääkida, et majanduskatastroofile järgneb rahva raevupuhang sageli väikese viivitusega. Esimeses vaatuses toob kriisi põhjustatud šokk kaasa hirmunud peataoleku ja poliitilise messia ootuse, instinktiivsed enesekaitsemeetmed, kuid mitte veel viha organiseeritud mobilisatsiooni. Olgu aasta 1789 või 2010, tavaliselt jääb tormi harjal ametisse astuvale valitsusele üürike hetk kriisi ohjeldamiseks. Kui nähakse, et see ei säästa olukorra parandamiseks oma jõudu, võib valitsus mõneks ajaks saavutada ka ajutise legitiimsuse. Teine vaatus on keerulisem," kirjutas Schama pea kuusteist aastat tagasi.Kui uutmise uue näitemängu esimene vaatus algas 2008. aasta 15. mail Lehmani pankrotiga ja jõudis teise vaatusesse 2022. aasta kevadel (mis makromajanduslikus mõttes kujutas endast 2008. aasta kordusetendust steroididel), siis ei jää süveneva eelarvekriisiga maadlevatel valitsustel õige pea midagi muud üle kui kutsuda kokku rahvasaadikute kongressid (või generaalstaadid, nagu analoogset nähtust nimetati revolutsiooni-eelsel Prantsusmaal)."Inimesed ei saa aru, et kogu planeet on pankrotis ning algamas on hullumeelne maksuralli," iseloomustab kujunenud olukorda lühidalt endine BlackRocki portfellihaldur ja Robert F. Kennedy valimiskampaania finantsjuht Edward Dowd [4].Need sõnad võtavad olukorra kaunis napilt kokku.H.——————————[1] https://arvamus.postimees.ee/8391498/...[2] https://unherd.com/2025/04/trumps-gor...[3] https://www.err.ee/691672/hardo-pajul...[4] https://edasi.org/202831/hardo-pajula... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Kirjutamine on minu jaoks elus olemise, elamise ja olemise viis," ütleb kirjanik ja tõlkija Eva Koff, kui räägime temaga, kuidas sünnib romaan, mis pole lihtsalt ritta lükitud lood, vaid milles on ajastutruud väärtused, hoiakud, õhustik ja tegelaste kõnepruuk.

"Tänaseks on valgustuse küünlaleek teda toitnud kristliku kultuuri küünla lõpuni põletanud ning valgustusele rajatud maailmakord, milles lääneriigid inimkonna arengut juhtisid, püsib veel üksnes inertsist," kirjutab Martin Ehala oma eelmise aasta lõpus ilmunud tähelepanuväärses raamatus "Valgustuse valu". Uurisin Martinilt (45. minut), kuidas ta oma meeldejääva küünlakujundini jõudis. "Kümmekond aastat tagasi kasutasin ma seda metafoori ühes oma Twitteri säutsus. Sealt alates jäi see võrdpilt minuga, kuni ma otsustasin selle "Valgustuse valus" lahti kirjutada," vastas Martin. "Minu arvates on Martini raamatul tabav pealkiri, sest liigne valgustus teeb lõpuks pimedaks," sekundeeris meile Sandra Laur.Jutuajamise alguses üritasime valgustusest sotti saada. "See on äärmiselt huvitav ja üldhaarav teema, sest ka valgustuslike ideede kriitika tugineb valgustusajastust pärit mõtteraamistikule – kriitilisele mõtlemisele, ratsionaalsusele jne –, millest me ei saa üle ega ümber," ütles Sandra (12. minut). "Valgustusfilosoofid õpetasid inimest oma peaga mõtlema. Käibele läks lendsõna "sapere aude": – "julge mõelda", "söanda olla arukas". Sünnipärase autoriteedi asemele tulid argumendid," jätkas ta samas. Teisisõnu: valgustusajastu käigus tõusis ilmutusliku tõe asemele protseduaalne, avalikule kriitikale avatud tõde.Kuivõrd vaha on laiali valgunud, oleme mitut sajandit hiljem jälle ilmutusliku tõe poole tagasi triivimas. Kuigi vanad blasfeemiaseadused kuulutati mõnedes lääneriikides kehtetuks alles 21. sajandi alguses, pole sõnavabadus viimasel aastakümnel sugugi suurenenud, pigem vastupidi (vt nt Thomas Fazi "The EU's New censorship machine"). See on tõsine probleem, sest "kui akadeemiline ruum muutub keeleliselt suletuks," rääkis Sandra (42. minut), ei kao mahasurutud ideed kuhugi, vaid liiguvad silma alt ära kõlakodadesse, mille vastastikused kokkupuutepunktid jäävad aina väiksemateks." Tulemuseks on üksteisega vaenujalal olevate meediahõimude arvu kiire kasv, mille taandamine kaheks vastasleeriks – liberaalideks ja konservatiivideks, vasak- ja parempoolseteks – on üsna küsitav ettevõtmine.Samas ei jäta Aristoteleselt päritud vastandipaaridele rajatud lääne dualistlik mõttelaad meile siin ka palju teisi võimalusi. Seetõttu kippusid meil keelele kaunis kibedad järeldused (vt David Betz: "The West on Irreversible Path to Civil War"). "Praegune kultuurisõda on väärtuste vaheline sõda – sisuliselt ususõda," ütles Martin (49. minut). Kuivõrd kaheks leeriks jagatud vaenupoolte väärtussüsteemidel pole ühisosa ja need sügavalt seotud kummagi poole identiteediga, saab see konflikt lõppeda Martini sõnul ainult ühe osapoole täieliku lüüasaamisega, nagu see juhtus näiteks Nõukogude Liiduga (56. minut). Jutuajamise lõpus (116. minut) küsisin oma vestluskaaslastelt, mida teha selleks, et me ennast kirjeldatud olukorras ülehomme õhku ei laseks. Tuleb suuta omavahel rääkida, harida oma aeda ja püüda olla pisut lahkem – nii võiks vast paari sõnaga meie kollektiivse vastuse kokku võtta.Head uudistamist!Hardo Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Mga tunay na kwentong ipinadala sa sindakstories2008@gmail.com.True Ghost Stories of Podcast Listeners. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Við töluðum í dag við Karen Lilju Loftsdóttur, doktorsnema í sagnfræði við Queen's háskólann í Ontario í Kanada. Doktorsverkefni hennar skoðar með menningarsögulegri nálgun kanadíska hermenn sem voru á Íslandi á hernámsárunum. Flestir vita að Bretar hernámu Ísland árið 1940 og svo Bandaríkjamenn frá 1941, en færri vita að um það bil 2500 hermenn frá Kanada hafi verið á Íslandi og sumir þeirra af íslenskum ættum. Við hringdum til Kanada og fengum Karen Lilju til að segja okkur aðeins frá þessu doktorsverkefni sínu. Kvennakórinn Léttsveit Reykjavíkur fagnar 30 ára afmæli í ár og á laugardaginn verða tvennir jólatónleikar í Langholtskirkju. Við litum á æfingu hjá sveitinni í gærkvöldi og hittum þar fyrir Guðný Helgadóttur og Steinunni Þórhallsdóttur og kórstjórann Gísla Magna og fengum að heyra eitt lag með kórnum og hljómsveit. Svo kom Einar Sveinbjörnsson til okkar í veðurspjallið. Í dag talaði hann aðeins um sérstaka gerð ísingar, héluísingu, en á annan tug umferðaróhappa um helgina voru rakin til slíkrar ísingar. Svo talaði Einar um sólgos, kórónaskvettur og norðurljós og nýja bók Arndísar Þóarinsdóttur sem heitir einmitt Sólgos. Tónlist í þættinum í dag: Lapis Lazuli / Helgi Björnsson (Helgi Björnsson og Guðmundur Óskar Guðmundsson) Baby Driver / Simon & Garfunkel (Paul Simon) Er kemur þú til mín - Léttsveit Reykjavíkur (Enya, texti Auður Aðalsteinsdóttir) Þá kemur þú / Nýdönsk (Björn Jörundur Friðbjörnsson) UMSJÓN: GUÐRÚN GUNNARSDÓTTIR OG GUNNAR HANSSON

Kirjandusteadlane Tiit Hennoste: "Aastatel 1993–2002 oli reaalsus ikkagi see, et teeme, mis me tahame, aga suure osa sellest, mis kirjandus on või saab olla, määrab ikkagi raha. Minu arvates suur osa kirjanikest ei suutnudki sellega kohaneda."

"Minu piiratud kogemustele tuginedes tundub, et Euroopa on muutunud laisaks, rumalaks, vanaks ja mugavaks. Uus Maailm seevastu on progressiivne, mässav ja ultrainnovatiivne. Kuuekümnendatest laineid kasvatav seksrevolutsioon on koos porno, McDonald'si, räpi ning stand-up'iga Euroopa kultuuriruumis tugevasti kanda kinnitanud. Euroopa on olnud aktiivne ameerikaliku mudeli omaksvõtja. Tänu kiirele võrguühendusele, peavoolumeedia usinale manipulatsioonile ja taskus kaasas kantavale nutiseadmele saab kogu maailm uued uudised ja soovitused kiirelt kätte, ka „käsud“ eksinutele, kuidas edasi elada. Kõikvõimas pihuarvuti võimaldab kasvõi seenemetsast vigade parandusi teha. Kõik laabub plaanipäraselt. Perfokaardid on minevik. Digitaalmaailm ja tehisintellekt on kohal," kirjutas muusik, pedagoog, helilooja Toomas Rull Euroopale pühendatud Tähenduse teejuhtide 53. numbris ("Angloameerika hobusevargad", 5.25) [1].Täna on Toomas Rull stuudios koos teise muusiku, pedagoogi ja helilooja Robert Jürjendaliga [2], et rääkida Euroopast, muusikast, angloameerika kultuurist ja hobusevargusest.Peatse kuulmiseni!H.—————————————[1] https://teejuhid.postimees.ee/8254619...[2] https://www.youtube.com/live/Hp7IBd-0... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Send us a textLapsepõlve ei saa valida. Aga sellest algab kõik. Poisina väärkoheldud Silveri lugu näitab, kuidas algselt jagatud kaardid on võimalik oma peos ümber mängida.On 2025. aasta 1. juuni. Ajakirjanik Piret Eesmaa sõidab intervjuult koju. Autoraadios mängivad uudised. Ukraina ja droonid ja sõda ja Iisrael. Uudiste lõppu soovib diktor head lastekaitsepäeva. “Sööge tähtsa päeva puhul tükike torti ka!” ütleb ta. Häälest on kuulda, et ta naeratab.Piret ei paneks seda tähele, ent ta on alles pool tundi tagasi olnud kuulajaks loole, mida tordi söömine küll kuidagi paremaks ei teeks. Ta mõtleb hoopis, mis tunne võiks olla seda rõõmsat soovitust kuulda, kui oled laps, kes päriselt vajab abi.Piret Eesmaa uus lugu räägib seksuaalselt väärkohtlemisest, Eesti meeste vaimsest tervisest ning kogukonna ja perekonna toest. Audiolugu loeb: Rasmus KaljujärvSalvestus, helikujundus ja originaalmuusika: Janek Murd

The former teacher of two children who's remains were found hidden in suitcase three years ago has given tearful evidence before the High Court in Auckland today. Hakyung Lee, is on trial, accused of murdering her children six-year-old Minu and eight-year-old Yuna Jo. The Crown claims she was aware of her actions, while her appointed counsel argues she was insane at the time. Jurors heard evidence from a forensic toxicologist, and hospices nurses who had looked after Lee's husband, before attention turned in the afternoon to the two victims. Finn Blackwell reports.

Joe Escalante's weekly dip into the business end of showbix. This week: Joe called it weeks ago!!! Diddy gets off with what, in some states, is a misdemeanor. That's what happens when lawyers reach for charges that they'll have a hard time proving. The solution for Diddy, according to Joe... GIVE ALL YOUR MONEY AWAY. Give it to charities supporting the kind of people he's victimized, and rebuild his empire after that. But does anyone listen to Joe??? If they aren't, they should!Also, the latest from the box office, Jurassic World: Rebirth is #1!!! Minu v Menon. Two Enter, one leaves.

Nos aliamos con Notion para regalarte 3 meses gratis del plan Plus y acceso ilimitado a su IA.