POPULARITY
Tänast saadet veab Mart Helme, kes teeb esimese intervjuu portaali Meie kirik peatoimetaja Veiko Vihuriga, kellega arutataksegi, mis on Eesti demokraatial viga. Veiko Vihuri sõnul tuleb kõigepealt vastata küsimusele, kes on meie riigis peremees, meie riigi omanik ja sellele vastates liigubki kõik paika. Me teame, et vastus peab olema, et riigi peremees on rahvas, aga nii see ju ei ole. Teine külaline Urmas Reitlemann räägib Tallinna volikogus toimuvast. Neljapäeval avaldati umbusaldust abilinnapea Karl-Sander Kasele, kes oma tööga lihtsalt hakkama ei saa. See umbusaldus oli üks paljude seast. Ajast, mil linnavõim välja vahetati, on olukord märkimisväärselt hullemaks läinud. Reitelmann räägib korruptsioonist linnas ja kuidas ebakompetentsust püütakse varjata ülbitsemisega. Saate viimases osas on telefonil Martin Helme, kes räägib Ungaris toimunud vägevast konservatiivide ja rahvuslaste kongressist CPAC-ist, kus ta osaleb juba kolmandat aastat ja on astunud üles alati ka kõnega. CPAC-il on esindatud Euroopa riikide konservatiivide kõrval ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika mõttekaaslased. Tänavuse konverentsi lipukiri oli: patriootide aeg on käes! Arutelud käisidki peamiselt selle üle, kuidas saada ka Euroopa samale joonele, kui Trumpi juhtimisel Ameerika. Head kuulamist!
To become the first queen in centuries, a powerfully blessed blacksmith must use her wits and fire magic to overthrow the corrupt powers ruling her kingdom—while also fighting her growing desire for one of her dragon-riding adversaries—in the first book of a sizzling Celtic-inspired fantasy romance duology.Once a territory built on matriarchal rule and values, Tìr Teine has since grown frail from a long line of fruitless kings, the most recent of which have ruled under the influence of the True Religion, an oppressive group who have steadily poisoned the region with their anti-magic teachings.Born to rule and blessed by fire, Aemyra has begrudgingly lived in hiding rather than risk her life in court, waiting in anticipation for the current king's death so she can bond to his dragon, claim her throne, and protect her people. But when the king dies and Aemyra is ready to take what is rightfully hers, her ambitious plan is foiled, and she is thrust into a game of vicious politics and plots.Her biggest adversary is Prince Fiorean, a dragon rider and one of the most powerful fire wielders in the territory. Cold, arrogant, and blindly supportive of his corrupt family, he is everything Aemyra despises. But as chaos engulfs the court, they find themselves reluctantly entwined, forced to forge an uneasy alliance—one that quickly ignites into something more dangerous than either of them expected.Behind enemy lines and slowly falling for her so-called adversary, Aemyra uncovers just how far the rot of corruption has spread, and what she may have to sacrifice to claim her throne. About the AuthorHazel McBride is originally from Scotland but lived in the Caribbean, Spain, and France before settling in the Netherlands with her Dutch husband. As a former animal trainer, McBride loves writing about magical and fantastical creatures, and as a bisexual author with anxiety, she focuses on writing queer characters and exploring topics such as mental illness within her work. When she isn't writing, McBride can be found eating chocolate (Galaxy only) and watching shows that fuel her daydreams about morally gray villains. At least until her incessantly energetic border collie forces her to get off the couch.
"Si Vis Pacem..." nr. 132 – salvestus: 13. mai 2025Riigikaitselises saates "Si Vis Pacem..." räägitakse seekord sõjast ja rahu saavutamise võimalusest Ukrainas.15. mail toimub Vene-Ukraina kohtumine Istanbulis. Donald Trumpil on õnnestunud see, mis kolme sõja-aastagal isegi Putleril ei õnnestunud. Ta äratas NATO vihmavarju all Okasroosikese und magava Euroopa üles. Iseküsimus aga, kuhu Venemaa suunab oma sõjategevusest vabanevad väed ja relvad pärast relvarahu saavutamist. Balti riigid võivad olla järgmised, kui venelased tahavad proovida Alliansi meelekindlust.Stuudios on Riigikogu EKRE fraktsiooni liige, jurist ja ajaloolane, kaitseliitlane Anti Poolamets. Saatejuht on Erik Boltowski.
"Siinkohal pean tarvilikuks mainda, et elasin üle kümne aasta Californias Big Suris Esaleni Instituudi juures, töötades instituudi programmijuhina, ning selle aja jooksul pakkus Esalen võimalust tegelemiseks sisuliselt igat laadi põhjalikumate ja põgusamate teraapia ja enesemuutmise vormidega. Terapeutilise efektiivsuse vaatepunktist oli Grofi lähenemisviis selgelt tõhusaim – teised ei küündinud sellele ligilähedalegi," kirjutab Richard Tarnas "Õhtumaa vaimu passioonis" [1].Tarnase sõnul põimuvad Grofi ellu kutsutud transpersonaalses psühholoogias kaks käsitust: 1) maailma erinevate kultuuride spirituaalsed ja müstilised traditsioonid; 2) freudistlik ja jungiaanlik psühhoanalüüs. Teiste sõnadega, Grof on loomulaadilt moderne müstik, kes on kodus nii nüüdisaegses psühhoteraapias kui ka iidsetes tervendamistehnikates.Tarnas läks 1974. aastal Esaleni Grofi juurde psühhoteraapiat õppima. Nad otsisid vastust küsimusele, mis oli psühhedeelikumide mõju uurinud teadlasi köitnud pikki aastaid: miks kutsub üks ja seesama psühhoaktiivne aine erinevatel inimestel esile niivõrd erinevaid kogemusi? Selleks ajaks oli erinevate kogemuste põhjendamiseks proovitud kõikvõimalikke psühholoogilisi teste, ükski neist ei aidanud edasi. "1976. aasta kevadel pakkus üks Grofi seminaris osalenud kunstnik, et me võiksime selgitava muutujana kasutada katsealuste sünnikaarte [kui täpsem olla, siis planeetide transiite, H.]," meenutab Tarnas Tähenduse teejuhtide 42. numbrile antud intervjuus "Teine teljeajastu" [2]. Kunstniku soovitusel olid rabavad tagajärjed. "Katsete tulemused, milleni me jõudsime 1976. aasta märtsis, olid lihtsalt niivõrd veenvad, et mul ei jäänud muud üle, kui ma pidin oma ontoloogilised ja epistemoloogilised alusoletused üle vaatama," ütles Tarnas meie eespool mainitud intervjuus.Richard Tarnas räägib oma 1976. aasta avastustest põhjalikumalt 14. novembril EBS-i kursuse "Kosmos ja psüühe" [3] raames toimuval külalisloengul "Ebausu kullastandard" [4].Tänases saates räägime Piret Bristoli ja (:)kivisildnikuga transpersonaalsest psühholoogiast ja teistest "tõenduspõhisesse" maailmapilti mittesobivatest nähtustest, sest – nagu ütleb Tarnas oma külalisloengus –, peituvad sageli kõige sügavamad saladused just kõige igapäevasemate nähtuste taga [5]. Tänane saade on tihedas suguluses möödunud aasta mais salvestatud vestlusringiga "Kui sünnib ilmvõimatu" [6], mis oli pühendatud Stanislav Grofi samanimelisele raamatule [7] ja kus osalesid Raimo Kaarlaid ja Aleksander Eeri Laupmaa. Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] https://www.apollo.ee[2] https://teejuhid.postimees.ee[3] https://my.ebs.ee/et/subject[4] https://fienta.com/et/richard-tarnase[5] https://teejuhid.postimees.ee[6] https://www.youtube.com/live[7] https://www.apollo.ee/en Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Nõmme Unitedi jalgpalliklubi looja ja juht Mart Poom vaatab tagasi esimesele hooajale koduses meistriliigas, tunnistab tehtud vigu, aga valutab südant ka laiemate hoiakute pärast. Väravavahina Inglismaa liigas särava karjääri teinud Eesti jalgpallilegend tunnistas: mängijana on isiklike eesmärkide poole püüelda märksa kergem kui Eestis klubi juhtides. „Mängijana sõltub su karjäär suuresti ikka sellest, palju sa ise eesmärkide poole püüeldes panustad ja ohverdad. Jalgpallikooli või -klubi vedades on kõrvalisi tegureid ja mõjutajaid märksa rohkem. Liiga palju,“ rääkis Poom. „Ma ei ütle, et need asjad mul masti maha võtavad, aga kui mõtlen suuremalt.... Jah, teeb ikka küll meele kurvaks, kui näen ja kuulen, kui palju on Eestis lahkhelisid ja kadedust. Viimati näiteks olümpiakomitee presidendi valimistel, kust kostus hoiak: jalgpalliklubid ja -treenerid on halvad, sest võtavad kõik lapsed endale. Mu küsimus on lihtne: millega teised spordialad tegelevad? Miks nemad ei käi koolides või lasteaedades? Teine asi: meil siin Eestis peetakse iseenesest mõistetavaks, et jalgpalliklubid peavad ise endale staadionid ja muud baasid ehitama. Mulle tõesti ei mahu see pähe! Spordirahastus on laiem teema, aga väga palju asju võiks olla teisiti. Kõige kurvemaks teeb see, et jääme suurematest jalgpalliriikidest aina enam maha. Jääme maha, sest teised panevad kogu aeg juurde. Mujal on jalgpall ühiskonnas väga kõrgel positsioonil ning igal tasandil – nii riigi, omavalituste kui mujal – saadakse aru, kui tähtis on jalgpalli investeerimine. Meie siin Eestis tegeleme samal ajal peaga vastu seina jooksmisega.“ Kaua sa jaksad, Mart? „Ei teagi. Sel aastal lõi juba 52 ette. Järgmisel aastal ootab veel üks uus roll – saan vanaisaks,“ naeris Poom ja lisas tõsinedes: „Jalgpall on mu armastus. Olen võtnud seda tõsiselt nii mängija, treeneri kui klubijuhina. Selge see, et meil kõigil on päevas ainult 24 tundi ja energiaressursid ei ole piiramatud. Aga praegu tunnen, et tahan ja jaksan veel panustada.“
mitu aastat pole nähtudsiia sõitvat rongikõik on muutuv millest lähtudselles asi ongiNii lõpetab Jüri Üdi luuletuse "Sõja eelõhtul", mis ilmus ta 1974. aastal ilmunud luulekogus "Selges eesti keeles" . Tänases vestluses Kaie Metsla ja Peeter Sauteriga ei ole jutuks aga ei Üdi ega tema eelnimetatud kogumik (sellest me rääkisime põhjalikumalt sarja 77. saates Juku-Kalle Raidi ja Ilmar Tomuskiga [1]), vaid Lev Tolstoi sadakond aastat varem trükivalgust näinud suurromaan "Anna Karenina", kus rongil on teadupärast samuti kandev roll. Kaie [2] pidas kaks nädalat tagasi loengu praegu EBS-is käimasoleval "Anna Kareninale" pühendatud kursusel "Täiuslik kunstiteos". Tema slaidisõust pärineb ka saate päisesse paigutatud pastellmaal. Peeter Sauter kirjutas Tähenduse teejuhtide 10. numbris ilmunud loos "Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell" [3]: "Lev Tolstoi arvas, et eksisteerib vaid kaks lugu, mida romaanides kasutatakse. Üks on mehest, kes läheb rännakule. Teine võõrast, kes saabub linna. Ja tõesti, kui pisut mõelda, siis avastame, et enamus lugusid on taandatavad neile kahele."Peatse kohtumiseni!H.—————————————————[1] • 77. Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk, ... [2] https://teejuhid.postimees.ee/8082223...[3] Lugude, motiivide ja sümbolite rännukarussell Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Noored saavad kokku ja sünnib esimene laps. Teine laps sünnib, et pere oleks "täielik" pere - ema-isa ja kaks last, on tutvustanud perearst Eero Merilind enda nägemust. Ja edasi tuleb "täiuslik" pere, kus on isa-ema ja kolm või neli last. Selle teooria kohaselt on dr. Merilinnu pere täiuslik, sest üle 30 aasta koos püsinud vanematel on kolm last.
Tänase saate külalised Hanna Selvet ja Rainer Orro reisivad oma ratastel suvila ehk matkaautoga ringi nii Eestis kui ka välismaal. Autos on vajalik kõik eluks vajalik, mistõttu ei ole iga kord mööda Eestit (või mujale) reisima minnes vaja asju pakkida. Nende ratastel suvilana teenib 1986. aasta matkaauto, mis on küll juba päris eakas, kuid tubli. Teele pole nad igal juhul kuskil jäänud. Juttu on veel sellest, mida lapsed (noorim 3 ja vanim 11) asjast arvavad, supermarketi parklates ööbimisest, miks tekib autos elades konflikte vähem ja palju muud. Vestlust juhib Liina Metsküla.
Na uma le fia tauva o le tamaita'i Italia i le la fusu'aga ma lana paga mai Algeria i taaloga o le Olympics i Paris.
"Hommikumaa vägevate" VIII hooaeg on mässajate ja ülestõusude päralt. Teine saade viib meid 17.sajandi Hiinasse, kus mandžude Qing dünastia (1636/44-1911/12) hävitas Ming dünastia (1368-1644) ja vallutas Hiina, ent sattus anastusretkedel sõtta kõige ebatõenäolisema vaenlasega – Lõuna-Hiina merel seilavate piraatidega.
„See kahjuks küll väljasurev keel seisab meie ees otsekui suure kunstiteose vare,“ kirjutas Friedrich Robert Faehlmann 1843. aastal. Nende 180 aasta jooksul, mil on räägitud eesti keele ohustatusest, on selle kinnituseks esitatud nii- ja naasuguseid argumente. Praegusel rändeajastul õpivad ja räägivad paljud inimesed eesti keelt teise keelena. Viimase rahvaloenduse andmetel kõneldakse Eestis emakeelena 243 keelt. Kas eesti keele äraõppimine on võimatu? Mida kujutab endast eesti keele eksam? Milline on ühiskonna suhtumine neisse, kes õpivad eesti keelt ja kasutavad seda teise keelena? Kuidas toetada neid, kes õpivad eesti keelt? Vestluse käigus arutlevad eesti keele kui teise keele üle keeleteadlased, kes on ühtlasi eesti keele teise keelena õppijad või õpetajad. Arutelus osalejad: Kristel Algvere (Tartu Ülikooli keeleteaduse nooremteadur, eesti keele teise keelena õpetaja), Bogáta Timár (Tartu Ülikooli fennougristika nooremteadur), Marcin Raiman (Tartu Ülikooli poola keele külalislektor), Aleksandr Petrov (Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse bakalaureuseüliõpilane, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelujuht: Kerttu Rozenvalde (Tartu Ülikooli keelepoliitika teadur, eesti keele teise keelena õpetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikool
Teine panelistide vallutus Muusikanõukogus! Sel korral on kõik hindajad külalised - kolm liiget kollektiivist Kenors, kel ilmus värske teine album Tooted. Kõik kolm on ka perkussionistid!
15. aprilli Facebooki otsesaates puudutasime taaskord EKRE ja Mike Calamuse vastuseisu, täpsemalt Telegrami ja Vanglaplaneedi videosalvestust antud teemal. Lisaks said tähelepanu peavoolu üle-võlli uudised, koroonakriisiga alanud vaktsineerimise langus ja poevarguste tõus (maskid!?) ning üks maksujurist, kelle arvates Eesti on pankrotis. Tühistajatele, teisitimõtlejate tagakiusajatele ja nende õiguste pisendajatele tahaks aga öelda: ela ise ja lase ka teistel elada! Vaata live´i järgi siit: https://www.telegram.ee/ajaviide/fb-live-15-04-24-kas-uks-maailmapilt-on-oigem-kui-teine-pariselt-pariselt
Teine osa räägib sellest, kuidas on Eestist saanud spordiennustuse paradiis.Kus on sport, sinna on end murdnud ka spordiennustus ehk mängutulemuste peale päris raha panustamine. Murdnud end spordimaailmast välja – inimesteni, kes ehk muidu sporti ei jälgigi. Meil on spordiennustuskire tõttu ametist taandunud minister. Kui mullu kevadel arutas valitsus hasartmängude reklaamikeeldu, karjuti sponsorluslepingute kaotamise hirmus surma vaat et kogu Eesti spordile. Selle valdkonnaga seostuvad isiklikud tragöödiad ja kollektiivne paanika."Kuidas spordiennustus Eesti vallutas" räägib spordiennustusportaalidest ja nende kasvavast mõjust. Me ei jäta ühtki kivi ümber pööramata.
Jätkame eile alustatud teemal ning räägime pidevalt külmadest jalgadest ja kätest. Külas on Lääne-Tallinna Keskhaigla kardioloog dr Tiia Koido, kes selgitab, miks on mõni külmatundlikum kui teine ja mis hetkest sellest probleem saab ning kuidas siis keha üles soojendada. Saadet juhib Ingela Virkus.
Poliitika, moraal ja kunst on omavahel pehmelt öeldes suhtes. Arutame saates, kuidas rahvusvahelised suhted ja poliitika kunstimaastikku mõjutavad ja vastupidi. Teine saate aspekt on küsimus, kas kunstnikku ja kunsti saab eraldada: kas võime ikka Kanye laule kuulata ja Smuuli lugeda? Saates on külas Pallases Enlil Sonn, Gertu Soosaar ning RSRi Carl Philip. Saadet juhtis Ruth ning kokku lõikas Anna Gerda
Ajaloolane Küllo Arjakas: "Nõukogude õhudiviisidele anti lahingukäsk hävitada vastase laevad Tallinna sadamas ja sadama ehitised ning pommitada linnas sõjatööstuslikke objekte."
“Kinosaade” on taskuhääling, kus kino Artis programmijuht Ra Ragnar Novod, Forum Cinemas programmispetsialist Henryk Johan Novod ning kultuurikriitik Raiko Puust võtavad igal nädalal läbi uued filmid ja seriaalid ning ka olulisemad filmiuudised. Hakka meie toetajaks läbi Patreoni: www.patreon.com/kinosaade “Kinosaate” 229. saates arutavad Ragnar, Henryk ja Raiko nende filmide ja seriaalide üle, mida on nad vahepeal koduste vahendite (Amazon Prime Video, Netflix, Apple TV+ jne) abil vaadanud (Spaceman, Constellation, Shetland, Dune) Lisaks anname ülevaate kinofilmidest: Raudne küünis, Vana tamm, Düün: teine osa ja Mo Mamma. Vaata seda episoodi Youtube'is: https://www.youtube.com/watch?v=E4soycVPHf0&t=863s&ab_channel=Kinosaade Sisukord: 0:00 Sissejuhatus 1:48 Mida on Raiko, Ragnar ja Henryk kodus vaadanud? Raiko: Spaceman (2024), Constellation (2024) Henryk: Shetland (2013– ), Dune (2021) Ragnar: 1:30:19 Anname ülevaate kinofilmidest: Raudne küünis, Vana tamm, Düün: teine osa ja Mo Mamma. Kõik saated on leitavad ka Kinosaade.ee, Apple Podcasts, Spotify ja kõikides teistes podcasti rakendustes. Lisaks leiab meid veel Facebookist, YouTubest ja Twitchist Kinosaade nime alt. Facebook: www.facebook.com/kinosaade YouTube: www.youtube.com/channel/UCeBOcl_yALcrk-U7Ou5BQCw Twitch: www.twitch.tv/kinosaade Kodulehekülg: kinosaade.ee/ Discord: discord.gg/B2zbCWPCc3 Patreon: www.patreon.com/kinosaade
Alanud on laiaulatusliku agressioonisõja kolmas aasta. Seis on nadi, ent mitte lootusetu. Mida näeme sõjarindel ning kuhu kadus lubatud abi? Mis seis on aga teisel pool piiri opositsiooniga? Nendele küsimustele püüavad vastust leida Harald ja Kaspar, saatejuhi rollis Hendrik ning puldis on Saskia.
Sel nädalal on saates külas Urmas Vadi, kellega räägime tema värskest romaanist "Kuu teine pool". Saadet juhib Maarja Vaino.
Marcel Teine wurde 1968 in Neuwied am Rhein geboren. Seine berufliche Laufbahn startete er 1987 mit einer Ausbildung zum Siebdrucker. Anschließend widmete er sich dem Kommunikationsdesign-Studium in Mainz, das er von 1990 bis 1996 absolvierte und mit dem Diplom abschloss. In den Jahren 1992 bis 1996 arbeitete er als freier Mitarbeiter in Agenturen wie Ogilvy & Mather, Tassilo von Grolman Design und Wunderman in Frankfurt. 1997 gründete er nach Abschluss des Studiums mit Florian Heine und einem weiteren Partner die Agentur 3st kommunikation in Mainz. 3st gehört heute mit den Themenfeldern Digital Brandtelling und dem Schwerpunkt Reporting zu den darin führenden Agenturen in Deutschland. 2020 beteiligte sich die F.A.Z.-Gruppe mehrheitlich an 3st. In den Jahren 2017 bis 2021 unterrichtete Marcel Teine als Dozent und Vertretungsprofessor an der University of Applied Science in Mainz die Fächer Designmanagement und Corporate Identity / Corporate Design. Marcel Teine ist Mitglied im Deutschen Design Club und im Type Directors Club of New York.
Tänases saates on külas laulja ja õpetaja Mari-Liis Rahumets, kelle nimi toob paljudele meelde laulu "Teine dimensioon". Lisaks kuulame muusikat, mis pärineb teleseriaalist "Babylon Berlin".
Eesti võrkpallinaiskond jäi peatreenerita, sest Alessandro Orefice tahtis üht, aga naiskonna liikmed teist. Seega tavaline lahutus. Kõigile on parem, kui mäletama jäädakse üheskoos saavutatut, mitte lõpukripeldust. Teemadeks veel: Novak Djokovic võidab ja hurmab Austraalia lahtistel, Artur Konontšuk lahkus Granadast, Stefan Arand F1-s, Tuuli Tomingase viis möödalasku ja teised laskesuusajutud, Eesti jalkafännide meelsus, jalgpallikohtunike personaalküsimus, Ott Järvela väidetav vimm disc-golfi vastu ja mõtted enne autoralli MM-sarja, kus Ott Tänaku šanss maailmameistriks tulla on igasuguse kahtluseta suurem kui kunagi varem. Saatejuhid Joosep Susi ja Ott Järvela (Soccernet.ee).
Ajaloodoktor Meelis Saueauk: "Kogu selle grupi süüdistuskokkuvõte on kinnitatud Moskvas 10. veebruaril 1943. aastal ehk 3 kuud pärast nende vangi langemist ebaõnnestunud päästmiskatse käigus. On olemas ka erinõupidamise otsus nende meeste surma mõistmise kohta 27. veebruaril 1943. a ja tõenäoliselt kõik vangi langenud hukati 13. märtsil 1943. a. Moskvas."
The post Extra Features Interviews Faasulu Fepuleai about her film Teine appeared first on Extra Features.
Ajaloodoktor Meelis Saueauk: "Kurioosne on see, et nad (NKVD-toim) peilisidki välja, et on kaks saatjat, mis toimivad selles rajoonis ja et nad peavad sidet omavahel ja Tallinnaga. Sidet Soomega ei tuvastatud. Ja ilmselt tänu sellele, et kuidagi saadi aru, et tegemist on eesti keelega, arvati, et tegemist on kaitseliidu diversioonigrupiga."
Tõnis Mägi ja Kärt Johansoni ühine album "Teine ruum" ilmus novembris 2012. Muusika on sündinud peamiselt poola luuletaja Zbigniew Herberti tekstidel Hendrik Lindepuu tõlkes. Kärt Johanson meenutab plaadi sündi.
Eesti Kontserdi hooaja alguse vaieldamatuks suursündmuseks on Mahleri teise sümfoonia suurejooneline ettekanne Tallinnas ja Pärnus. Saatekülaliseks on maestro Neeme Järvi. Saate paneb kokku Lauri Aav.
Korvpallipodcast „Pihtas põhjas“ alustab uut hooaega. Stuudios arutavad elavalt korvpalliteemade üle Gert Kullamäe, Janar Talts ja Ivar Jurtšenko. Seekordse episoodi peateemasid on kaks: kõik oluline maailmameistrivõistlustega seonduvalt ja lähenev PAF Eesti-Läti liiga. Vaatame otsa, mis seisus Eesti klubid hooaja hakatusel on. Liiga avalöök tehakse 21. septembril vastasseisuga BC Kalev/Cramo – Tartu Ülikool/Maks &Moorits ja selle eel, ühtse paketina, Kristjan Kanguri lahkumismäng. Filipiinidel Manilas kulmineerunud korvpalli maailmameistrivõistlustel oli mitmeid huvitavaid esiletõuse – riikidena võttes Saksamaa, Kanada, Läti, miks mitte Lõuna-Sudaan, persoonidest rääkides treenerid Gordon Herbert, Luka Banchi, uuesti tagasi Svetislav Pesic ja mängijatest väärivad esiletõstmist Dennis Schröder, Andreas Obst, Arturs Žagars, Andrejs Gražulis, Shai Gilgeous-Alexander, Vaidas Kariniauskas jt. Nendest kõigist me suuremal või vähemal määral ka juttu teeme. Kullamäe teab rääkida taustast, mis puudutab Saksamaa koondise viskekahur Obsti, kes kostitas poolfinaalis USA koondist 24 punktiga. Rääkides Saksamaast üldisemalt, siis nende edu ei ole juhus, panustatud on kõvasti ja tänasel päeval nopitakse vilju. Räägime sakslaste värvikast liidrist Schröderist, kelle kuju soovitab Jurtšenko panna Pärnu spordihalli ette. Otseloomulikult ei saa me üle ega ümber Lätist. Arturs Žagars mängis end kahe nädalaga maailmakaardile. Mis on tema taust ja kui lähedal ta oli 2021. aasta veebruaris Kalev/Cramoga liitumisele? Teine suur avaneja lätlaste leeris oli Andrejs Gražulis. Spekuleerime ka selle üle, mis saanuks siis, kui Lätil olnuks rivis nende supertäht Kristaps Porzingis. Ja loomulikult tuleb kiita MM-i parimaks treeneriks valitud Luca Banchit, kes on Läti koondise juures veedetud kahe aastaga suutnud meeskonna viia uuele tasemele. Mis oli ikkagi täpsemalt Läti edu võti ja kas lõunanaabrite suurepärane tulemus peaks ka meie korvpallile sädet juurde lisama? Kõik on võimalik! Juba järgmisel nädalal stardib PAF Eesti-Läti korvpalliliiga uus hooaeg. Milline Eesti klubi tundub olevat kõige paremas valmisolekus ja kes ei saa kontrollmängudes kohe kuidagi hoogu ülesse? Vaatame kiirelt otsa kõigile kaheksale Eesti klubile, kes Eesti-Läti liigas kaasa teevad. Mõistagi kutsume kõiki korvpallihuvilisi 21. septembri Tondiraba jäähalli hooaja avamängule BC Kalev/Cramo – Tartu Ülikool/Maks&Moorits, millele eelneb Kristjan Kanguri lahkumismäng. Elamus on garanteeritud. Ja saate lõppu veel mõned huvitavad tähelepanekud Hispaaniast, kus Talts käis kaasa elamas noorteturniirile, mille finaalis kohtusid Talts juunior ja Jasikevicius juunior. Head vaatamist!
Seekord hindame Kaja Kallase skandaali elujõudu. Kas peaministri positsioonil jätkamine oli õige otsus ja millised saavad olema skandaali pikemad tagajärjed? Milline on parlamendi voli kutsuda ministreid ja ettevõtjaid vaibale? Nuusutame ka valitsuses küpsevaid kärpeplaane ja soovime koolirahvale hoogsat tarkusepäeva! Saadet veavad Tarmo Jüristo, Taavi Linnamäe ja Tõnis Leht.
Käesolev episood on üle tüki aja jälle minu sooloepisood ning jätk minu mõtiskluste seeriast coachingu teemadel. Seekord arutlen selle üle, kuidas meie lugu iseendast mõjutab coachingu protsessi. Mõtisklen valjult, kuidas meie endi loodud pilt iseendast, sh enesekohased uskumused, hoiavad meid coachingus tagasi liikumast oma soovitud elu suunas. Lisaks intrigeerin ja kergelt õrritan kuulajaid, pakkudes välja, et ära siis ole sina - ole hoopis keegi teine -, kui su tänane mina-pilt ei toeta soovitud tulevikunägemust! “Ei ole harv juhus, kui suure hurraaga alustatud coachinguprotsess takerdub, kuna coachitava senine lugu iseendast hoiab teda tagasi. Põhiküsimus on, kuidas kujundada enda kohta lugu, mis päriselt toetaks sinu poolt soovitud elu loomist? Aga mis siis, kui sa ei oleks enam sina? Kõlab kreisilt, eks. Mis siis, kui sa saaksid olla keegi teine? Mis siis, kui sa saaksid tegelikult valida, kes sa oled? Ja see valik ei toimu mitte ratsionaalselt pelgalt selle üle mõeldes, vaid see valik toimub tegelikult nende nö mikro-otsuste najal, mida sa iga hetk igapäevaselt teed selleks, et võtta järgmine samm soovitud tulevikunägemuse suunas.” – Veiko Valkiainen Kuulake ikka ...
Minu seekordseks vestluskaaslaseks on teadlikkuse sihipärase praktika õpetaja Ingvar Villido. Ta on arendanud ja õpetanud teadlikkuse rakendamist üle 30. aasta ning tänaseks on tema loengutel ja kursustel osalenud kokku üle 30 000 inimese Eestist ja välismaalt. 2018. aasta märtsis ilmus Ingvarilt raamat “Emotsioonid. Inimkonna suurim sõltuvus.” 2018. aasta suvel sai Lilleorus valmis rahvusvaheline õppe- ja kompetentsikeskus, mis pakub teadlikkuse sihipärase rakendamise alast koolitust. 2022. aasta aprillis ilmus temalt inglise keelne raamat “Practical Consciousness: Freeing Yourself from Emotional Addiction to Live a More Joyful Life.” Umbes kuu aega tagasi ilmus sama raamat ka Eesti publikule pealkirjaga “Teadvuse praktiline kasutamine: kuidas vabaneda emotsioonide kammitsaist ja nautida elamise rõõmu.” Ingvariga räägimegi teadlikkuse olemusest ja tema rakendamisvõimalustest ja -mõjudest nii indiviidi tasandil kui ka organisatsioonides. “On olemas nii-öelda kolm universaalset kroonilist puudust. Esimene puudus on vajadus olla keegi. Teine krooniline vajadus on teada ja kontrollida. Ja viimane krooniline vajadus on vajadus olla õnnelik. Miks need on kolm puudust? Neid nimetatakse niimoodi lihtsalt sellepärast, et neil puudub lõpp, samas iga inimene tegelikult otsib neile vastust. Ja nüüd iga inimene, olles selle triaadi mõju all, otsib ainult ühte vastust – kuidas täita need kolm puudust? Kui nüüd tulla Kriya jooga juurde, siis Kriya joogas me teame, et vastus kolmele puudusele on tõeline mina. Niiet jämedalt, võib-olla isegi filosoofiliselt, võiks öelda, et kõikide meie elutegevuste peamine point – miks me siin oleme, miks me siin tegutseme – on eneseotsing. Ning tõeline mina on vastus küsimusele, kuidas olla õnnelik.” — Ingvar Villido Kuulake ikka …
FK318! Kõik Indiana Jones'ist! Nii võiks kõlada seekordse saate juhtmõte. Uus Indy tuleb kinno ja me vaatame tema ajaloole tagasi. Üks Torontos ja teine Tallinnas. Uudistes on jutuks Paddington 3 ja uus Superman. Kinno tulevad sel nädalal “Teine superalibi”, “MRT”, “Ruby Gillman: teismeline merekoletis”, “Ära võta südamesse” ja “Indiana Jones ja saatuse seier”. Sisukord: 04:10 Kirjad 21:35 Edetabel 27:48 Uudised 39:23 Indiana Jones ja tema minevik 55:45 Teine superalibi (Prantsusmaa) 58:00 MRT (Rumeenia) 1:00:55 Ruby Gillman: Teismeline merekoletis 1:03:45 Ära võta südamesse 1:11:50 Indiana Jones ja saatuse seier 1:20:05 Telekava
10 aastat tagasi – Telegram.ee esimesel tegutsemisaastal, maikuus 2013 – külastasid Telegrami kontorit EKRE noortekogu Sinine Äratus juhatuse liikmed Ruuben Kaalep ja Mait Kraun, kes tutvustasid avameelselt nii oma isiklikke kui ka erakonna vaateid. 10 aastat hiljem teeb esimene neist arvestatavat poliitilist karjääri, on olnud Riigikogu liige ja 2023. aastal loobunud uuesti parlamenti kandideerimast. Teine aga on astunud erakonnast välja, teinud karjääri ajakirjanikuna Äripäevas ning töötab nüüd majandusanalüütikuna Tavidis. Otsustasime juuni alguses oma aastakümne tagust jutuajamist korrata ja uurida, millised on nüüd Ruubeni, Maidu ja ka Telegram.ee loojate vaated – mis on saanud sellest uuest maailmakorrast, mille pealetulekust tol korral rääkisime; miks Ruuben uuesti Riigikokku ei kandideerinud ja mis Toompeal üldse toimus; mida räägib Mait majanduse olevikust ja tulevikust ning palju muud huvitavat ja päevakajalist. Täispikk saade: https://www.telegram.ee/eesti/telegrami-podcast-80-uuest-maailmakorrast-10-aastat-hiljem-kulas-ruuben-kaalep-ja-mait-kraun
Räägin 3 lugu. Kõik nad toimusid Cambridge'is. Esimene lugu räägib metalliotsimisest ja kummalistest koputustest. Teine lugu räägib sellest, mida nägi üks inimene bussiga koju sõites. Kolmas lugu räägib ühe inimese jubedatest sündmustest tema ema majas. Uus osa igal neljapäeval. Mulle võib teemasoovitusi ja oma lugusid saata cookieplaystudios@gmail.com
Learn more about your ad choices. Visit megaphone.fm/adchoices
American Samoa is the site of a rare occurrence… a documented case of a paranormal experience by U.S. officials. The spirits, or Aitu, of American Samoa demand respect. Likewise, the Teine Sa should be respected in their own right, as they once were considered to be the protectors of the land, culture, and people, and hopefully will be viewed that way once again. References for this episode at: Haunting Cases Podcast - Episode 67: Spirits of American Samoa and the Teine Sa (google.com)
Selles Autotunnis klaarime eelmisest saatest üles jäänud võla ja Tarmo räägib ära, kus ja miks ta jälle reisil käis. Teine suurem teema on meie soodsate maasturite test. Kolm autot, millega julgeb päriselt natuke karmimatesse kohtadesse ronida ja need kõik maksavad vähem kui 30 000 eurot. Siis veel algavast (mõttetust) autopesuhooajast, uutest ülikiirlaadijatest ja kasutatud autode turuolukorrast. Saatejuhid on Tarmo Tähepõld ja Martin Mets Geeniuse uudisteportaalist.
Keskpäevatunni stuudios Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Värsked andmed sündivuse ja sisserände kohta ütlevad, et üks langeb ja teine tõuseb tublisti. Ukraina tanke ei saanud, ehkki lubati ja lubati. Miks siis ometi? Riigikontrolli audit andis KOV-idele kõva laksu, et neil pole süsteemi tometulekutoetuste osas. Kõrgemate ametnike valimine on ikka segane, ehkki selleks on terve komisjon loodud. Eutelsat jätkab Vene propagandakanalite edastamist maailmas.
"Tänu Dostojevski geniaalsusele tunduvad kõik tema kangelased meile täiesti reaalsete inimestena. Vagura liignime ja hirmutava eesnimega vürst Lev Mõškin [lev on vene keeles 'lõvi' ja mõška 'hiireke', H. P.] näib samuti täiesti käegakatsutava inimesena," kirjutas Jelena Skulskaja Tähenduse teejuhtide 23. numbris. Jelena nupuke oli samanimelise saatesarja 21. vestlusest "Teine tulemine", mis oli pühendatud Fjodor Dostojevski romaanile "Idioot". Täna pöördume koos Irina Belobrovtseva ja Jaan Rossiga selle teose juurde tagasi. Nii Irina kui Jaan on Tähenduse teejuhtide stuudios teist korda, 116. saates "Täiuslik kunstiteos" oli jutuks "Anna Karenina". Peatse kuulmiseni! H.
"Tänu Dostojevski geniaalsusele tunduvad kõik tema kangelased meile täiesti reaalsete inimestena. Vagura liignime ja hirmutava eesnimega vürst Lev Mõškin [lev on vene keeles 'lõvi' ja mõška 'hiireke', H. P.] näib samuti täiesti käegakatsutava inimesena," kirjutas Jelena Skulskaja Tähenduse teejuhtide 23. numbris. Jelena nupuke oli samanimelise saatesarja 21. vestlusest "Teine tulemine", mis oli pühendatud Fjodor Dostojevski romaanile "Idioot".Täna pöördume koos Irina Belobrovtseva ja Jaan Rossiga selle teose juurde tagasi. Nii Irina kui Jaan on Tähenduse teejuhtide stuudios teist korda, 116. saates "Täiuslik kunstiteos" oli jutuks "Anna Karenina".Peatse kuulmiseni!H. Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.
Naujienų žemėlapis. Liz Tras Jungtinės Karalystės premjerės postą perėmė itin sudėtingu laikotarpiu. Naujajai premjerei teks ne tik suvaldyti blogėjančią ekonomikos padėtį, bet ir užtikrinti po karalienės Elžbietos II-osios mirties gedinčios šalies vienybę. Pasakoja kolegė Živilė Raškauskaitė.Ramšteine ( Vokietija) aptartas karinės pagalbos Ukrainai intensyvinimas ir keliai. Krašto apsaugos ministras Arvydas AnušauskasOrai. Sinoptikas Silvestras Dikčius.Aktualus klausimas. Kaip kylančios bankų palūkanos paveiks žmonių įvairius pirkinius? Komentuoja Viešosios Įstaigos „RealData“ vadovas Arnoldas Antanavičius.Kodėl gamybą stabdo Lietuvos įmonės? Rengia Irma JanauskaitėVilniuje vykstančio tarptautinio pasitarimo visuomenės psichinės sveikatos temos kontekste,- Kokie pastarųjų metų veiksniai ir kaip paveikė jaunimo psichinę sveikatą? Valstybės vaiko teisių apsaugos ir įvaikinimo tarnybos vadovė Ilma Skuodienė, Seimo narys, sveikatos reikalų komiteto narys, vaikų psichiatras Linas Slušnys, psichologė Rosita Pipirienė.Dainos premjera. Atlikėja Migloko pristato naujausią kūrybą,Savaitės komentaras. Autorė žurnalistė Ramunė Sotvarė-Šemetienė.Ved. Gabija Narušytė
"Külavanematele öeldi, et kui kuskil peaksid mingid protestimeeleolud avalduma, tehakse need külad maatasa. Ja kui kuskil linnas peaks miiting toimuma, lubasid venelased seal järgmise Butša korraldada."Tarass Kovaltšuk on reisiblogija ning mitme digitaalse Telegrami-kogukonna asutaja Harkivist, kes saadab Eesti lugejatele kokkuvõtteid sõjast ja inimeste igapäevasest elust selle keskel. Autor: Tarass KovaltšukTõlkija: Veronika EinbergToimetaja: Iisa LaanAudiolugu loeb: Karmo NigulaSalvestus, helikujundus, originaalmuusika: Konstantin Tsõbulevski
Me kõik teame, milline jube katastroof juhtus 27. septembril 1994. 852 inimest kaotasid oma elu ja leidsid oma viimase puhkepaiga Läänemere põhjas. Parvlaev Estonia ehitati aastal 1980 ja ta kandis tol ajal nime Viking Sally. Viking Sally nime all sõites jutus laeval ka kaks brutaalset mõrva, millest ma selles osas räägin. Ühes loos on osalised Soome ärimees ja üks Soome brutaalsemaid kurjategijaid. Teine lugu leidis aset juuli kuus aastal 1987, kus kolm saksa üliõpilast otsustasid Viking Sallyga sõita ühele kuulsale rokifestivalile Soome, aga kohale nad sinna ei jõudnudki. Mis laeva peal juhtus, sellest räägin uues osas. Head kuulamist! Instagram: @kurjategijajakaristus_podcastE-mail: kurjategijajakaristus@gmail.comMuusika: zapsplat
Seekordses "Huvitaja" saates kõneleme põhjalikult lihast. Lihasöömine on teema, mis võib tänapäeval peredes palju paksu verd tekitada. Mõni armastab grillida ja verivorsti süüa. Teine on aga täistaimetoitlane.