Podcasts about eestimaa

Võrtsjärve ääres tegutsev Limnoloogiakeskus tähistab tänavu oma 70. tegutsemisaastat. Sel puhul on "Ilmaparandaja" saates Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi kaasprofessor Arvo Tuvikene. Räägime temaga, millega igapäevaselt Limnoloogiakeskus tegeleb, kuidas läheb Võrtsjärvel ja ka teistel Eesti siseveekogudel. Saatejuht on Rein Pärn.

Eestimaa metsad on marjarikkad ning ootavad loodusandide korjajaid. Kutsusime saatesse külla botaaniku ja teeneka metsamarja uurija Taimi Paali, kellelt saame teada, miks metsmaasikat ja -vaarikat tasub otsida just kuusiku raielangilt ja millest sõltub rabamuraka vilja suurus. Meie metsamarjade kõrval tuleb juttu ka ameerika jõhvikast ning metsamarjade koduaias kasvatamisest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Tere tulemast Arco Vara Podcasti 69. episoodi! Seekordne saatekülaline on Lea Kerma, Eestimaa südames tegutsev Arco Vara Kinnisvarabüroo vanemmaakler ja kutseline hindaja. Saatejuhides on Elari Tamm ja Peep-Ain Saar.   Lea jagab oma pikaajalisi kogemusi ja oma teekonda. Podcastis kuuleme, kuidas kinnisvara tema juurde tuli ja sellest, et valdkond on põhjalikum ja raskem kui pealtnäha paistab.   Kuidas klientidega usaldust luua? Kui kaua saab kinnisvaras olla edukas? Kas Lea on tulevikus esimene Eesti 100-aastane maakler? Millest ta unistab ja kuidas kehv rannas peesitamise oskus talle kasuks tuleb? Head kuulamist!Tere tulemast Arco Vara Podcasti – kinnisvaramaailma inspireerivasse podcasti, kus saatejuhiks on Arco Vara Kinnisvarabüroo tegevjuht Elari Tamm ja kaas-saatejuht Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige ja Tartu osakonna juhataja Peep-Ain Saar. Iga kuu lõpus sukeldume kinnisvarateemadesse koos erinevate taustadega kinnisvaraekspertidega, et saada uusi teadmisi ja saada vastuseid kõige põletavamatele kinnisvaraalastele küsimustele.   Kas soovid teada, kuidas leida unikaalseid investeerimisvõimalusi kinnisvaraturul või kuidas kasvatada oma kinnisvaraportfelli? Või ehk huvitavad sind nõuanded kodu ostuks või müügiks? Arco Vara Podcast pakub sulle praktilisi juhiseid ja eksperdiarvamusi, et muuta kinnisvaratehingud nii lihtsaks kui ka edukaks. Meie vestlused ei piirdu ainult teadmiste jagamisega, vaid pakuvad ka meelelahutust. Elari ja meie külalised jagavad oma isiklikke lugusid ja kogemusi, luues lõbusa ja kaasahaarava õhkkonna. Ole valmis naerma, õppima ja kogema tõelisi kinnisvaraseiklusi! Kui soovid olla kursis kinnisvara maailma viimaste trendide, nõuannete ja ekspertarvamustega, siis hakka jälgima meie Arco Vara Podcasti ja ühine meiega sellel põneval kinnisvarateekonnal! Valige Arco Vara Kinnisvarabüroo oma edukaks partneriks!Hinnastamine ja konsultatsioon on meie juures alati TASUTA ning lisaks saate kõik teenused mugavalt ühest kohast.- Maaklerteenus- Seadustamine (kasutusload, kaasomand jpm)- Eksperthinnangud 

Ajakirja Eesti Loodus suvine, juuli-augusti number keskendub loodusandide kogumisele ja talveks talletamisele. Nii saab lugeda marjarikkusest Eestimaa metsades ning vürtsikast aasta seenest, samuti soovitusi ravimtaimede kogumiseks. Lisaks leiab ajakirjast intervjuu Kumari preemia laureaadi Aleksei Lotmaniga, ülevaate Iisaku kihelkonnast ja meie suurimatest tammedest ning paljust muustki. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus toimetaja Katre Palo.

Millised on hetkel ettevõtja võimalused teha toidutootmises arendustegevusi ning seejuures leida võimalusi tekkivaid jääke võimalikult optimaalselt ära kasutada? Milline on äriliselt ringmajanduse perspektiiv toidutootmises? Millised on selle valdkonna arengusuunad ning edulood? Kui loomasööda läbi tooraine väärindamise inimese toidulauale toome, siis kas võtame loomadelt toidu ära? Arutelus osalejad: dr Reelika Rätsep (Eesti Maaülikool), Ülo Kivine (Nordic Milk), Tiina Kontson (EAS'i fookusvaldkonnajuht - toidu-​ ja puiduressursside väärindamine), Triin Radala (Tartu Maavili OÜ) Arutelujuht: Madis Ligi (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Eesti Teadusagentuur

Talendishow Annetekoda 2024 patroon Mart Sander julgustab Eestimaa elanikke esitama oma annet laiemale publikule.

Professor Pärtel Piirimäe: "Miks Peeter andis Liivimaa ja Eestimaa linnadele ja rüütelkondadele niivõrd suured õigused, tugevama jõuga oleks ta võinud peale suruda hoopis karmimad tingimused, on ajaloolased ikka küsinud."

Mart Ustav on Siberis sündinud poiss, kes astus Eestimaa pinnale esimest korda siis, kui oli saabunud aeg minna kooli. Keemiaõpingud tema klassis olid "vaimne püüdlus täiuslikkuse poole" nagu ta ütleb. Ja faktid kinnitavad seda: toonase Tartu 5. keskkooli keemiaklassist sai tuule tiibadesse viis tulevast Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikut, Mart Ustav nende seas.

Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel toimub Tallinna Ülikoolis kahepäevane konverents "Meri ja soo", kus kõne alla tulevad mere ja sooga seotud uuemad uuringutulemused.

Konservatiivses vestlussaates "Vaba sõna" räägivad Riigikogu liikmed Anti Poolamets ja Rain Epler olukorrast riigikogus, kus EKRE teeb obstruktsiooni, et päästa Eestimaa inimesed valitsuse poolt plaanitavast röövellikust eelarvest.Lisaks räägib Vinni vallavolikogu esimeheks valitud Evelin Poolamets sündmustest sealses omavalitsuses.Konservatiivide poliitiline vestlussaade “Vaba sõna” on eetris Virumaa TRE raadios igal kolmapäeval kell 19 sagedusel 97,0 MHz. Samuti nüüd ka laupäeviti kell 12. Saade on järelekuulatav ka aadressil https://viru.treraadio.ee/

Tänases saates on külas mees, keda Eestimaa pinnal tihti ei näe, aga kes vaatamata sellele teeb suuri tegusid Eesti lipu all võisteldes. Meelitasime oma stuudiosse kodumaa ühe kõvema kergejõustiklase, kümnevõistleja Karel Tilga! Tänases saates tuleb juttu:

Septembri lõpus külastas meie taskuhäälingut enne Eestimaa tolmu jalge alt pühkimist coach, koolitaja ja Transunity Akadeemia asutaja Carmen Pritson. Transunity (transformatsioon südamesse – toim.) Akadeemia on koht ärkavale inimesele, kus jagatakse infot, mida meie laiatarbemeedias tihti uhhuuks sildistatakse. Võlukool saab muide aastaseks 11. novembril – samal päeval, kui toimub Telegrami konverents “Tuleviku Foorum”.   Carmen näeb oma töös, et identiteedikriis valitseb nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil, alustades juba meie valitsusest ja igasugu sündmustest maailmas. Kuidas siis nendes raskustes ning vastuoludes endaks jääda, ellu jääda ja leida tasakaalu? Just sellele koos vastuseid otsimegi. Carmen räägib näiteks ka sellest, milliste raskustega on ta ise pidanud rinda pistma ning kui oluline on üles leida “minu inimesed”.   Täispikk saade: https://www.telegram.ee/ajaviide/telegrami-podcast-82-kuidas-hakkama-saada-muutuste-ja-identiteedikriiside-keskel-kulas-carmen-pritson  

Kaasprofessor Marten Seppel: "Kui Rootsi suurriiklus sai alguse Eestimaa tulekuga Rootsi alla 1561. aastal, siis samamoodi võib öelda, et Rootsi suurriikluse langus sai alguse sellest algsest konfliktist Riia linnas 1696. aastal, kui kõik aeti Liivimaa kindralkuberi Erik Dahlbergi kaela, kes oli provintsis Vene tsaariga väga ebasõbralikult käitunud."

Arutelus osalejad: Tanel Trell (otsetoetuste osakonna juhataja), Riina Järvet (arendusosakonna nõunik), Kiido Levin (registrite osakonna juhataja), Jane Jäger (infotehnoloogia osakonna projektijuht), Urvi Kaljas (arendusosakonna teenusdisaini nõunik), Kadri Koel (eelarve- ja analüüsiosakonna juhataja). Arutelujuht: Mariell Viinalass (PRIA arendusnõunik) Arutelu korraldaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Rohepöörde tuules seisab põllumajandus ja toidutootmine mitmete proovikivide ees, mis suunavad toimetama senisest nutikamalt ja loodusest hoolivamalt. PRIA talletab põllumajandusega seotud väärtuslikke andmeid ja infot, millel on mõeldav kasutegur kogu Eestimaa heaks. Aruteluringis küsime, kuidas rakendada digitehnoloogiaid ja tehisaru maaelu teenistusse ning milliseid teadmusteenuseid on vaja. NB! Grupitöö osa on salvestusest välja lõigatud.

Stuudios on Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Hans Markus Kalmer.

Kuidas käib väiksemates kohtades truu džässipubliku kasvatamine ja miks on oluline, et džäss jõuaks kõigisse Eestimaa nurkadesse?

Sirje Argus on pälvinud tunnustuse Eestimaa spordihing. Ta on pühendanud ligi 60 aastat hobustele, ponidele ja ratsaspordile. Seda nii sportlasena, kohtunikuna, treenerina, aga ka emana, sest tema ainus laps - poeg Paul-Richard Argus - on viimaste aastate parim takistussõitja Eestis.

Sari Õpime koos Euroopas tutvustab ja loob koostöövõimalusi piiri taga tegutsevatega haridusmaastiku inspireerivate eestlastega. Seekordne saade jõuab sinuni Eestimaa pealinnast Tallinnast. Meie külalisteks on Olga Selištševa, Vladislav Lušin ning õpilased ja õpetajad Vabaduse Koolist. Kiirreageerimisel loodud üldhariduskoolis õpivad 7.-12. klassi noored Ukrainast alates septembrist 2022. 0:12 Vabaduse kool - kiirreageerimisel loodud kool 2:34 Algne visioon loodavast koolis 4:45 Saate salvestuse ajaks (novembriks) täidetud eesmärgid 6:54 Tugipersonal - “Igaüks, kes siin koolis töötab, alates koolijuhist administraatorini, on õpilasele toeks” 9:17 Kooli igapäevaelu: pinged ja mured, aga fookuses on ikka õppimine 11:01 Õpimotivatsioon on kõrge 13:24 Õppetöö korraldus 16:39 Parim viis muulaste integreerimiseks 22:52 Eesti keele tunni külastus 29:08 Hea praktikad Vabaduse koolist “Õpetajate vaheline koostöö mängib keelekümbluses väga-väga suurt rolli” 36:55 Soovitused tavakooli õpetajatele 39:43 Vabaduse kooli õpetajad 47:43 Ukraina ja Eesti haridussüsteemi erinevused 53:46 Teadmatus ja erinevad väljakutsed koormavad õpilasi 59:10 Huviharidus koolis 1:05:17 Õppimine on lahe 1:08:39 Mida on koolijuhid enda kohta teada saanud Saade on salvestatud Tallinnas Vabaduse Koolis novembris 2022 Saate ilmumist rahastas Eesti Vabariigi Välisministeerium ning toetas Integratsiooni Sihtasutus. https://www.integratsioon.ee/ kodulehelt leiad vajaliku info eesti keele õppimise ning Eestis elamise ja tagasipöördumise kohta. Vabaduse Kool https://vabaduse.edu.ee/ https://www.facebook.com/vabadusekool/ "Õpime koos" Kuula saadet: Jälgi meid sotsiaalmeedias: Instagram: https://www.instagram.com/opimekoos/ Facebook: https://www.facebook.com/opimekoos Anna meile hoogu juurde ja hakka taskuhäälingu püsitoetajaks: https://www.patreon.com/opimekoos Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” ühekordselt toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014

Marilin konutab Perthi pargipingil kell 23:00 öösel ja ootab, et Hälis juba Ameerikas üles ärkaks ja klapid Jutupiigade podcasti salvestamiseks pähe paneks. Ja nii ta sünnib - Jutupiigade esimene episood alates Marilini Austraaliasse kolimisest. Täiesti erinevatest maailmaotsadest jookseb jutuvadin loodetavasti paljudesse Eestimaa kõlaritesse.. ja kusjuures helikvaliteet on täiesti TIPP-TOPP!! Nagu Marilin väidab, siis uude riiki kolimisega kaasnevad ka uued.. peiud. Eriti need, kes üheks ööks hirmsasti sinu sooja ja valgesse tuppa tahavad lennata. Mida siis arvata neist öistest lendajatest? Kes näeb öistes liblikates nende müstilist võlu ja kes nad esimesel võimalusel pastlaga pudruks vihuks? Meie anonüümse Google Forms lingi oma jutu poetamiseks leiad SIIT: https://tinyurl.com/2p8cddkc

Elsa-Mai Ludvi on värske loomakasvatuse tudeng Eesti Maaülikoolis. Üles kasvanud Väätsa ja Türi vahel Järvamaal, räägib Elsa-Mai saates Taivega kolimisest uude ja võõrasse kohta, kolimisega kaasnevatest kohanemisraskustest, uute sõprade leidmisest, aga ka Elsa-Mai suurest kirest — hobustest. Veel kolkaplika.raadios liina saade · Valik · Diana mõtleb Ühine kolkaplikadega. Telli kolkaplika.newsletter! KOLKAPLIKA.EE

Kroonika uustõlkija Jüri Kivimäe: "See senine Liivimaa kadus ära, mis tema asemele tuleb, see on Eestimaa mõiste."

Priit Põldma Eesti Maaülikoolist annab nõu, mida hilissügisel kasvhoones teha, et sellisest kahjurist nagu karilane lahti saada. Ta soovitab taimset ekstrakti NeemAzal. Küsib Kaja Kärner.

Seekordses "Ilmaparandaja" saates räägime putukatest tehtavast toidust ja uurime, miks võiksid inimesed putuktoitu proovida ja miks ei ole putukate toiduks tarbimine jõudnud laiadesse massidesse? Saates võtavad sõna TalTechi teadur ja start-upi eestvedaja Konstantin Dolski ning Eesti Maaülikooli rakendusbioloog doktorant Rihard Reissaar. Kuulda saab ka Paide gümnaasiumi õpilaste tehtud saatelõiku teemal nullkulu ehk ZeroWaste. Saadet juhib Rein Pärn.

Mida tuleks õppida Mihkelsoni juhtumist ajakirjandusel ja ühiskonnal? Milline on skandaali mõju poliitikale ja valimiskampaaniale? Räägime ka poliitilistest liiklushuligaanidest, Eestimaa hinnast, murepilvedest majanduse kohal ning valimistest USAs. Saates löövad kaasa Kristi Saare, Andreas Kaju ja Tõnis Leht.

Ajakirja Eesti Loodus septembri numbris kirjutavad kultuuriloohuvilised geograafid Taavi Pae ja Mait Sepp sõjategevuse jälgedest Eestimaa maastikul. Artiklist inspireerituna räägime Taavi Paega eri ajastutest pärit vaenutegevuse jälgedest ning küsime, milliseid militaarobjekte soovitaks ta vaadata? Saatejuht on Tiiu Rööp.

TÜ kaasprofessor Enn Küng: "Rootsi kuningad valitsesid Läänemere provintse mitte kuningate, vaid hertsogitena: Erik XIV tituleeris end Liivimaa isandaks, ka Liivimaa eestlaste isandaks; Johan III lisas oma tiitlitele Liivimaa eestlaste hertsog ja oli hiljem Eestimaa hertsog. Samas kirjad, mis provintsist Stockholmi saadeti, olid adresseeritud Tema Kuninglikule Majesteedile, mitte hertsogile!"

Sel korral on Kasvuminutite stuudios Andres Kostivil külas Coop Panga turundus- ja kommunikatsioonijuht Kristjan Seema. Ja kes veel ei tea, siis meie saade keskendub disainiteemadele nii laiemalt kui ka praktilistelt külgedelt.

Täna on meil saates külas mees, kes õigepea pühib Eestimaa liiva jalgelt ja suundub Brasiiliasse. Ta on tippvõrkpallur ja Eesti koondise mängija - Robert Täht. Täna saates:▪️ aju orgasmist:▪️ rannavõrkpall vs saalivõrkpall;▪️ saba norgus garderoobi minekust;▪️ suhte staatusest;▪️ kasututest näppudest.Saadet juhivad Sandra Raju ja Kairi Killing. Liitu perega

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Uus valitsus on moodustatud, esmaspäeval seisab ees tutvustamine presidendi juures ja siis kinnitamine. Mis meid siis ees ootab? Koalitsioonileping. Vaatame uued ministrid üksipulgi läbi ja anname neile oma hinnangu. Punamonumendid kaovad nagu seened Orissaare seenelise teelt. Eestimaa saab puhtaks. Tromb käis mööda Eestit.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Uus valitsus on moodustatud, esmaspäeval seisab ees tutvustamine presidendi juures ja siis kinnitamine. Mis meid siis ees ootab? Koalitsioonileping. Vaatame uued ministrid üksipulgi läbi ja anname neile oma hinnangu. Punamonumendid kaovad nagu seened Orissaare seenelise teelt. Eestimaa saab puhtaks. Tromb käis mööda Eestit.

Podcastis „Jalgrattapalavik“ teeme sel korral juttu rattadünastia esindajaga. Tema isa vend Endel oli 17 kordne Eesti meister ja isa vennapoeg Heino 13 kordne Eesti meister jalgrattaspordis. Põlvkond hiljem tegi rattaseljas tegusid saate külaline Runo Ruubel. Runo võinuks vabalt ekslema sattuda näitlemise radadele, kuna nii isa kui ka ema olid lähedalt seotud teatriga. Isa Paul koguni Eesti NSV teeneline kunstnik. Aga sport paelus rohkem ja kui 1973. aasta sügisel õnnestus Pärnus jalgrattatreeningutele pääseda, oli otsus langenud. Tummisemad tulemused hakkasid tulema 1976. aastal ning juunioride klassis oli noor pärnakas juba omavanuste Liidu koondise kandidaat. Eraldistardis jäi õige vähe puudu Liidu meistrivõistluste medalist. Juuniorina sõitis täismeeste vahel juba ränkrasket Liidu velotuuri, meeskonnakaaslaseks teiste hulgas olümpiakuld ja Rahutuuri võitja Aavo Pikkuus. Milline privileeg! Hindamatud õpetussõnad ja kogemustepagas. Kuidas toona meeskonnasiseselt rolle paika pandi? Kõik töötasid vaid Pikkuusi heaks? Kas müstilised kiirused Liidu velotuuri proloogil vastavad tõele? Moskva olümpiamängude aastal ehk 1980 asus Runo õppima tänasesse Eesti Maaülikooli, erialaks metsandus. Rattasõit jäi tahaplaanile. Aga suur spordikihk tuli tagasi sõjaväes, pärast mida kandusid piitsutused triatloni radadele. Kahel korral, 1987 ja 1989 pärjati Runo Ruubel raudmehe tiitliga – Eesti meister täispikas triatlonis. Eriliselt karm katsumus oli teine tiitlivõit, kus vahepealne 11 minutiline edu Jaan Pehki ees sulas finišiks 10 sekundi peale. Tänasel päeval on saatekülaline Eesti jalgratturite liidu juhatuse liige ja seeniorsportlane, kes sõidab aastas kuni 8000 kilomeetrit. Teda võib pidada kauaaegseks Pärnu rattaspordi vedajaks. Olnud meelelahutuse ja meeleheite klubi „Püha Loomaaed“ asutaja. Mees nagu orkester. On, mida tema jutust kõrva taha panna. Head kuulamist!

Saates Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad täna, 11. juunil: Poliitveski jahvatab uut valitsust. Isamaa kui võtmemängija volikogu on praegu käimas, Keskerakond samuti ja homme Reformierakonna oma. Käib kibe arutelu selle üle, kes saab rooli juurde. Samas on õhus erakorraliste valimiste võimalus. Aga kuidas see kõik mõjutab meid, Eestimaa elanikke? Millised eesmärgid on Isamaal, millised on nende eesmärgid ja kas nad võivad oma pilli lõhki puhuda? Peretoetused, aktsiisilangetused ja eestikeelne kool - mis neist saab tehtud? Reitingu tõstmise võimalus. Valitsuse umbusaldamise võimalus on samuti õhus. Kuidas see võiks lõppeda? Kuidas tegutseb Keskerakond: Ratas ja Karilaid ning Kõlvart ja Toom paistavad olema erinevatest maailmadest. Miks ometi? Tallinna linna haridusameti juhataja lahkub ametist. Mis võib olla selle põhjus? Transpordis valitseb kaos - lennukid täis, bussid puupüssti... Aga miks? Pirita kloostrile klaasist katus - kas tõesti?

Saates Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Ignar Fjuk. Keskpäevatunni teemad täna, 11. juunil: Poliitveski jahvatab uut valitsust. Isamaa kui võtmemängija volikogu on praegu käimas, Keskerakond samuti ja homme Reformierakonna oma. Käib kibe arutelu selle üle, kes saab rooli juurde. Samas on õhus erakorraliste valimiste võimalus. Aga kuidas see kõik mõjutab meid, Eestimaa elanikke? Millised eesmärgid on Isamaal, millised on nende eesmärgid ja kas nad võivad oma pilli lõhki puhuda? Peretoetused, aktsiisilangetused ja eestikeelne kool - mis neist saab tehtud? Reitingu tõstmise võimalus. Valitsuse umbusaldamise võimalus on samuti õhus. Kuidas see võiks lõppeda? Kuidas tegutseb Keskerakond: Ratas ja Karilaid ning Kõlvart ja Toom paistavad olema erinevatest maailmadest. Miks ometi? Tallinna linna haridusameti juhataja lahkub ametist. Mis võib olla selle põhjus? Transpordis valitseb kaos - lennukid täis, bussid puupüssti... Aga miks? Pirita kloostrile klaasist katus - kas tõesti?

Miks ei saa uskuda väiteid, et Eesti metsaga on kõik hästi, isegi kui väitjad on erialase doktorikraadiga ja kõrgetel ametikohtadel? Kust tuleb otsida metsatõde ja kui suure rahaga tuleb maksumaksjatel valede uskumine tulevikus kinni maksta, seletab Postimehe otsesaates Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad 28. mail: Keskkonnaminister Erki Savisaar otsustas metsade raiemahtu suurendada, alludes metsatööstuse lobile ja toetudes väidetele, mis ei kannata kriitikat. Edasi, RMK juhtimisel Eestimaa lagedaks raiumise poole! Kas ahvirõuged ähvardavad ka eestlasi? Riigiasutuste vahel oluline info ei liigu ja ega nad ei ole ka selle liigutamisest huvitatudki. Liina Kersna osas ei alustatud maskihanke kriminaalmenetlust. Vormsil ja Hiiumaal on masuudireostus. Keegi ei tea, kust see tuli... Lastetoetuste teema vindub edasi.

Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg. Keskpäevatunni teemad 28. mail: Keskkonnaminister Erki Savisaar otsustas metsade raiemahtu suurendada, alludes metsatööstuse lobile ja toetudes väidetele, mis ei kannata kriitikat. Edasi, RMK juhtimisel Eestimaa lagedaks raiumise poole! Kas ahvirõuged ähvardavad ka eestlasi? Riigiasutuste vahel oluline info ei liigu ja ega nad ei ole ka selle liigutamisest huvitatudki. Liina Kersna osas ei alustatud maskihanke kriminaalmenetlust. Vormsil ja Hiiumaal on masuudireostus. Keegi ei tea, kust see tuli... Lastetoetuste teema vindub edasi.

Noorteühenduse "Sinine Äratus" esimees Eino Rantanen ja Riigikogu liige Ruuben Kaalep vestlevad "Põhjatähe" uues osas meie kodumaa lahutamatuse ja tervikuna säilimise üle. Saate esimeses pooles on juttu Tartu rahust ja võimalikust uuest piirilepingust Venemaaga, saate teises pooles räägitakse sellest, kuidas linnastumine ja erinevad ärihuvid ohustavad eestlase sidet oma maaga.

Josh Gold on küberjulgeolekupoliitika ekspert, kes on sündinud 1996. aastal Torontos ning on ema poolt teise põlvkonna eestlane ja isa poolt juudi päritolu kanadalane. Joshil, või Jukul nagu eestlased teda kutsuvad, on bakalaureusekraad Toronto ülikoolist, kus ta õppis rahu ja konflikti uuringuid ning Euroopa uuringuid. Oma lõputööga keskendus ta aga küberjulgeolekule, uurides 2007. aasta küberrünnakuid Eestis ning sellest tulenenud küberturvalisuse arenguid. Juku on elanud ka lühikest aega Eestis, kui tegi suvepraktikat Tallinnas asuva NATO küberkaitse koostöö oivakeskuses, mis oligi alguspunktiks tema tööle küberkaitse ja küberpoliitika valdkonnas. Sellest ajast alates on Juku olnud seotud erinevate uurimistöödega küberkaitse, -diplomaatia, -konflikti, internetihalduse, ja muudel sarnastel teemadel nii Toronto ülikooli kodanikulabori juures kui konsultandina Eesti välisministeeriumi küberpoliitika osakonnas, keskendudes ÜRO küberteemadele. Ta on olnud ka aktiivne Kanada ja üleilmse Eesti kogukonna tegevustes, ning on praegu juhatuse liige Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ning ka MTÜ Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikus. Akadeemiliselt kuulub Juku korporatsioon Rotalia Toronto koondisesse. Juku on esindanud ujujana ka Eesti koondist 2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Selles saates räägime Mitmekeelsest perekonnast, kus eestlus oli alati aukohal. Eesti vanaisa memuaaridest, mis panid Joshi mõistma, kuidas ajalugu ei ole kunagi mustvalge. Kuidas kutse NATO küberkaitse ümarlauda on mõjutanud tema järgnevat elukäiku. Eesti rollist küberjulgeoleku teemadel ning küberturvalisuse tulevikust. Enda tulevikuplaanidest, kus loodab kord ka pikemalt Eestis elada ja töötada. Joshi mõjutanud raamatutest. Muide, Josh ootab huviga ka soovitusi eesti kirjandusele, mida ta võiks kindlasti lugeda. Liitu uudiskirjaga www.globaalsedeestlased.org, et uus saade jõuaks iga nädal sinu postkasti!

Kogu vaba ja kirstlik maailm on koondunud Ukraina toetuseks. Üle maailma toimuvad palvused ja kogutakse annetusi ukrainlaste toetuseks. Tuhkapäeval helisesid kirikute kellad üle Eestimaa ja toimus ülemaailmne kristlaste ühispalvus ja neid tuleb veel.

Aasta hakkab läbi saama, huvitav on seejuures see, et Eestimaa on toredaid ja tegusaid inimesi täis, aga „meie igapäevane“ toob välja millegipärast just pahupoolt otsekui lootuse ja kindla kavatsusega see normiks luua. Äraspidisus ja suurel määral kahjuks ka  käpardlikkus on meie peavoolule mitte tooni, vaid selge värvi andnud ja selle tendentsi tugevnedes on seda enam põhjust kinnitada, et selge ratio pole maalt veel lahkunud. Selle üle jutt Igor Gräziniga käibki, heatahtlikult nagu ikka.

Senine ajalookirjutus ketrab meie argiteadvuses kulunud narratiivi eestlastest kui orjarahvast. Kuid kas see on tõde? Kuidas eristada müüti ja autentseid minevikusündmuseid? Mil moel meie esivanemad tegelikult elasid ja teiste rahvaste lävisid? Kui jälgida avalikkuseski lahti rullunud kaasahaaravaid debatte, pole liialdus öelda, et oleme jõudnud oma rahvusliku identiteedi mõtestamisel täiesti uude ajajärku. Nii kõlab sissejuhatus ajalookonverentsile, mis leiab aset 27. novembril algusega kell 11 Theatrumi saalis. Palusin kolmel konverentsil ülesastujal aimu anda, mida põnevat seal kuulda saab. Meil on ajakirjanduses kõige rohkem tekitanud furoori ajaloodoktor Kristjan Oad, kelle viimase Päevalehes ilmunud loo pealkiri räägib iseenda eest: eestlane – põline vallutaja. Nüüd konverentsi päevakavas olev ettekanne pole mitte vähem intrigeeriv: "Kas pärisorjuse aegsed Eestimaa mõisnikud pidasid end... eestlasteks?“ Kuidas üldse eristada müüte tegelikkusest? Me kõik oleme kuulnud Läti Hendrikust ja saame ka aru, kelle laulu ta laulis. Mida sinna kõrvale veel panna? SA Osiliana juhi Marika Mägi ettekanne kõlabki: „Mis jäi Läti Henrikul mainimata?“ Palju me oskame rääkida aga ajast enne, kui kroonikud tulid? Arheoloogiaprofessor Heiki Valk on uurinud eestlaste linnuseid. Mida paljastab maapõu? Kui ägedaid sõdu – ja kellega me pidasime? Kes neid kindlusi valitsesid? Saates aruteleme veel, kui palju tohib üldse lasta spekulatsioonidel ajaloo uurimise puhul mängida lasta? Ega me tegele uute faktide otsimise asemel hoopis ise müüdiloomisega? Ja - kui palju on ühes praeguses inimeses, kes siin praegu elab, enam Lembitut? Pärast nii paljude võõraste rahvaste ülekäimist? Kuulake Krister Parise „Erisaadet“ siit!

Asendushoolduse teemalise konverentsi "Kuidas elad, Eestimaa laps?" raames küsime Lastekaitse Liidu projektijuhilt Helen Saarnikult, kas lastel on õigus ennast puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Vastused kell 7.35.

"Johannese lähetamine" tuleb taas ja avastab seekord Eestimaa eri paikasid ja inimesi. Saate autor Johannes Tralla on stuudios kell 8.15.

Mõista, mõista, mis see on? Pooleteise meetri kõrgune pajuvits seitsmel ruutmeetril? Eks igaüks tunnetab loodust erinevalt, aga ametniku jaoks on see mets. Eestimaa looduse fondi metsaprogrammi juht Siim Kuresoo kirjeldab, et kui paberile vaadata, on metsamaa pindala Eestis koguni suurenenud. Aga paber kannatab kõike. Ka vaarikavõsa vastsel raielangil läheb ametniku jaoks kirja metsamaana. Ja sestap on ka võimalik samaaegselt harvesteril unnata lastes siira näoga kinnitada, et tegelikult on meil metsadega kõik hästi. Kuresoo kinnitusel pole aga praegune mudel kasulik isegi mitte majanduslikult: „kui me senisel kujul jätkame, tekib juba kümne aasta pärast puidupuudus,“ hindab ta. Aga mida siis ikkagi tähendab enam kui saja maailma riigijuhi poolt antud lubadus juba kümnendi lõpuks metsade n-ö väärkohtlemine lõpetada? Ei mingeid lageraieid enam? Sellest lähemalt saates, kus tuleb jutuks veel: Puit on ju igati keskkonnasõbralik materjal, palju parem kui betoon. Jätame siis mööbli tegemata ja puitmajad ehitamata? Miks on looduskaitsjad vastu esmaspilgul vägagi mõistlikule plaanile raie- ja tööstusjäätmeid elektriks põletada? Ja üllatus – kuhu hiiglaslikel lageraietel tekkinud puit tegelikult läheb. Kuula Krister Parise „Erisaadet“ Siim Kuresooga siit!

Kell 9.15 on külas Anne Veski, kes kannab Barclay de Tolly sõprade klubi poolt antud 2021. aasta "Eestimaa au ja uhkus" tiitlit. Uurime laureaadilt, millega on tegu.

"Koduses kasvuhoones kasvava viinapuu lehed oleksid nagu tahmakorraga kaetud," kirjutas "Aiatargale" kuulaja Harjumaalt. Saates on teemat avamas Eesti Maaülikooli põllumajanduse ja keskkonna instituudi aianduse õppetooli hoidja, professor Kadri Karp.

Saatekülaline on Maria Gerdas, kes armus Eestimaa loodusesse mitukümmend aastat tagasi siit läbi sõites.

Maa tuleb täita kohalike uudiste portaalidega, ütleb Äripäev ja lubab selleks teha oma tegevusaja laiaulatuslikuma investeeringu, võtta tööle kümneid ajakirjanikke ja rehitseda Eestimaa külad-alevid uudisküti tiheda rehaga üle. Kas seepeale sünnib tugevam, võimekam ja võimestatum kogukonnaajakirjandus või surevad maakonnalehed sootuks välja? Kui palju tegijaid mahub kohalike uudiste turule? Kõike seda uurivad Rein Lang ja Väino Koorberg Äripäeva peatoimetaja asetäitjalt Aivar Hundimägilt.