Podcasts about teaduste akadeemia

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles Postimehe aastalõpuintervjuus, et üks kuum suvi, ei anna veel alust öelda, mis on muutunud. Samas on ta veendunud, et oleme juba sisenenud täiesti teistsuguse kliimaga ajajärku. Saatejuht on Ulla Länts.

Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud geeni tuvastas ja selle ka kloonis. Koroonapandeemia ja Hiinast alguse saanud viirus ründas esmajoones eakaid, need kelle immuunsüsteem on väsinud, vananenud ja ei tööta hästi. Õnn oli ka teatud mõttes selles, et koroonapandeemia epitsentris suutis immunoloog Peterson jälgida, aru saada ja lõpuks ka paremini mõista, mis toimub inimese immuunsüsteemiga, kui teda ründab sedavõrd salakaval viirus. Saates räägime nii sellest kui ka sellest, mis edasi saab. Nii Pärt Petersoni mõtete ja töödega, kui maailma teadusega, mis immunoloogait puudutab. Saatekülalise Pärt Petersoniga räägib Marek Strandberg.

Aastatepikkuse töö tulemusena on valminud koguteose Eesti merenduse ajalugu I osa, mis käsitleb merenduse olulisi teetähiseid alates Eesti randade asustamisest kuni nõukogude okupatsiooni alguseni. Meretund vahendab sõnavõtte raamatu esitluselt, kus kõnelesid viitseadmiral Tarmo Kõuts ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Lisaks räägib jäämurdja Botnica kapten Indrek Kivi tänavusest tööst Soome lahel ja Eesti meremuuseumi juht Urmas Dresen muuseumi esinduspaadi Carry ajaloost ning plaanidest, mis puudutavad muuseumi valduses olevat purjekat Vanemuine. Saatejuht on Vallo Kelmsaar.

441. Jukuraadio köögilaud on kaetud Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomerega. Tarmo Soomere avaldas just laheda esseekogumiku “Ilmast ja inimestest”, milles mõtestab humoorikalt, aga targalt ühiskonda, planeeti ning kultuuri. Kord õpetas Tarmo inimesi kadunud asju otsima. "Inimesed", pajatas Soomere, "otsivad kaotsi läinud asju alatasa sealt, kust on kõige kergem otsida. Näiteks tänavalaterna alt. Aga asjad teatavasti kaovad hoopis mujale, mitte tänavalaterna alla, mistõttu tuleb neid otsida pimedatest ja vähe ligipääsetavatest kohtadest". Soomere jutt näitab, et millegi saavutamiseks – näiteks kadunud nalivka leidmiseks – tuleb väljuda mugavustsoonist, ronida põõsasse või kanalisatsiooni, mitte tänavalaterna alla.

Seekord palusime külla mehe, kes 1961. aastal veel tudengina asus tööle Teaduste Akadeemia tollal vastloodud Küberneetika Instituuti ja kes praegu on teadus- ja arendusfirma Cybernetica nõukogu esimees.

NALJAKAS TEADUS: Juku Raadio 354. köögilauda potsatas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Et saade oli eetris 1. aprillil, pajatasime teaduse ja huumori seostest. Näiteks saab valgustatud, mille eest on välja antud liba-nobeleid. Eriti noobel on, kui liba-nobeli kavaler on ka päris Nobeli kavaler. See saade annab märku, et hetkest, mil teadus ei suuda enda üle muiata, muutub ta teadusest millekski muuks. Huvitavat rännakut liinil huumor-teadus soovides!

NALJAKAS TEADUS: Juku Raadio 354. köögilauda potsatas Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Et saade oli eetris 1. aprillil, pajatasime teaduse ja huumori seostest. Näiteks saab valgustatud, mille eest on välja antud liba-nobeleid. Eriti noobel on, kui liba-nobeli kavaler on ka päris Nobeli kavaler. See saade annab märku, et hetkest, mil teadus ei suuda enda üle […]

Räägime Suessi kanalisse lõksu jäänud aluse MV Ever Given liikuma saamisest ja maailma ühe olulisema veetee vabastamisest. Postimehe otsesaates oli Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, saatejuht Toomas Kask.

Räägime Suessi kanalisse lõksu jäänud aluse MV Ever Given liikuma saamisest ja maailma ühe olulisema veetee vabastamisest. Postimehe otsesaates oli Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, saatejuht Toomas Kask.

Juku Raadio 318. saade keskendub geograafiale ja mõttetutele riikidele. Kui Hardo Aasmäe alustas koos saatejuht Juku-Kalle Raidiga aastal 2003 kuulehes KesKus sarja “Mõttetute riikide aabits”, ei osanud kumbki ennustada, et sellest kasvab välja raamatusari. Aasmäe raamat ilmus vahetult peale ta lahkumist 2014, teise osa on kirjutanud geograaf Toomas Kümmel. Et igal riigil on mõni kiiks, keskendume köögilauas just neile huvitavatele kiiksudele. Lisaks Kümmelile pajatavad omi mõttetute riikide lugusid veel tuntud purjetaja-raudteelane Tiit Pruuli, reisisaadetenägu Marek Reinaas, rännumehest helilooja Peeter Vähi, oma peret igaaastaselt mõttetuisse riikidesse küüditav Tuuli Roosmaa, etnoloogiadoktor Aimar Ventsel ning Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti Ülikooli audoktor Karl Pajusalu, kes on põhjalikult uurinud liivi keelt ja lõunaeesti keele saari Lätis, räägib neist keeltest ja nende uurimisest. Lätis on hiljuti loodud liivi keele instituut, üks Seimi liige aga andis liivi keeles ametivande.

Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti Ülikooli audoktor Karl Pajusalu, kes on põhjalikult uurinud liivi keelt ja lõunaeesti keele saari Lätis, räägib neist keeltest ja nende uurimisest. Lätis on hiljuti loodud liivi keele instituut, üks Seimi liige aga andis liivi keeles ametivande.

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Eesti Teaduste Akadeemia president, mereteadlane Tarmo Soomere selgitab, mida õhuvoolude muutused meie koduse Läänemere ja mereäärsete maade ilmadega teevad. Teaduste Akadeemia 80. tähtpäeva eel räägime ka, miks doktorikraadi kaitsnud noorteadlased tunnevad, et neil pole Eestis kohta. Äsja pressisõbra tiitli ja varasemalt teaduse populariseerimise eest tunnustusi pälvinud Soomere on kajaloodimisel 13. jaanuaril kell 12.05.Küsib Kaja Kärner.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Teadlastel tuleks eelkõige lasta tegeleda vaba mõttetöö ja uute asjade avastamisega, ütleb teadlase kommentaaris Geenivaramu juht Andres Metspalu. Ka algul kasutuna tunduv teadustöö võib hiljem osutuda ülioluliseks, leiab ta.Eesti metsade kasvukiiruse uuringus avastati, et meie mets (seal, kus teda on) kasvab märksa kiiremini kui seni arvatud. Saates on külas uuringus osalenud metsateadlane Allan Sims. Euroopa teadlaste eetikanormide muutmise vajadusest räägib Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatut kõndimise filosoofiast.

Teadlastel tuleks eelkõige lasta tegeleda vaba mõttetöö ja uute asjade avastamisega, ütleb teadlase kommentaaris Geenivaramu juht Andres Metspalu. Ka algul kasutuna tunduv teadustöö võib hiljem osutuda ülioluliseks, leiab ta.Eesti metsade kasvukiiruse uuringus avastati, et meie mets (seal, kus teda on) kasvab märksa kiiremini kui seni arvatud. Saates on külas uuringus osalenud metsateadlane Allan Sims. Euroopa teadlaste eetikanormide muutmise vajadusest räägib Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatut kõndimise filosoofiast.

Kas Pariisi kliimakokkulepe on piisav? Mida see tähendab Eestile - meie inimestele, maale ja majandusele? Stuudios on Teaduste Akadeemia president mereteadlane Tarmo Soomere ning Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt. Saadet juhib arvamustoimetaja Marti Aavik. (Marti Aavik.)