Podcasts about teadus

"Meeskonnaaladel mängivad üksikud sportlased vahel omavahel nii hästi kokku, et seda ei ole võimalik selgitada ei õnne, juhuse ega omavahel jagatud peenete märguannetega. Võistkonnaliikmete vahel paistab valitsevat telepaatiline side," kirjutab inglise bioloog Rupert Sheldrake [1] oma raamatu "Kuidas minna edasi" [2] esimeses peatükis "Spordi spirituaalne pool". Nagu nimetatud teosele vahetult eelnenud raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [3] tutvustab Sheldrake siin maailma suurtele religioonidele ühiseid spirituaalseid harjutusi. Kui "Teaduses ja vaimses praktikas" kirjutas autor meditatsioonist, tänulikkusest, suhetest looduse ja iseäranis taimedega, rituaalidest, ühislaulmisest ja palverännakutest, siis selle järjes on juttu spordi vaimsest poolest, loomade jagatud õppetundidest, paastumisest, psühheedeelikumidest, palvetamisest, pühast ajast ja headest harjumustest. "Suurem osa inimesi ei pea sporti vaimseks praktikaks," kirjutab ta kõnealuse raamatu esimeses peatükis, "sport tundub olevat veel iseäranis ilmalik. Ometi on nüüdisaegsetes sekulaarsetes ühiskondades erinevad spordiharrastused kõige tavalisemaks viisiks, mille abil inimesed kogevad täieliku kohalolu kaudu saavutatavat eneseületamist. Mediteerija meel võib ringi rännata ja end üksnes aeg-ajalt täiesti fokusseerida, ent olulises mängus osalev jalgpallur peab olema absoluutselt kohal või vastasel juhul kutsutakse ta peagi väljakult ära."Sheldrake'i kaks raamatut mõjutasid saatesarja ja samanimelise seitungi teemade valikut. Nii oli Tähenduse teejuhtide 19. number [4] pühendatud spordi spirituaalsele poolele. Nimetatud numbri intervjuu "Mäng ja momentum" [5] oli Rauno Pehkaga. "Eriti tennisemängus, aga samamoodi ka korvpallis käib mäng lainetena. Initsiatiiv, momentum, või kuidas me seda ka ei kutsuks, liigub lainetena. Ühel hetkel on momentum sinu poolel, kõik näib töötavat sinu kasuks ja vastase vastu," kirjeldas Rauno paljudele sportmängudele ühist dünaamikat.Sama meelt olid ka Eesti hoki- ja jalgpalliliitude juhid Rauno Parras ja Aivar Pohlak. Me alustasime oma jutuajamist sellestsamast momentumist ning jõudsime pooleteisttunnise vestluse lõpuks võistkonnakaaslaste telepaatilise sidemeni. "Mina usun sellesse küll," ütles siinkohal Rauno Parras, "eriti hokis, kus jääl ollakse viisikute kaupa. Selleks, et viisik mängima hakkaks, ei piisa üksnes treenitud oskustest, sinna peab juurde tulema mingi uus dimensioon, mis teeb nii viisikust kui ka meeskonnast toimiva organismi või üksuse... Telepaatia on täiesti olemas, mingite inimeste vahel see on, mingite inimeste vahel seda ei ole, aga kui see on, siis see kajastub ka tablool."Head uudistamist!H.——————————————————————[1] • Rupert Sheldrake: "Suurem osa inimest... [2] https://www.apollo.ee/ru/kuidas-minna...[3] https://www.apollo.ee/ru/teadus-ja-va...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7505427...[5] https://teejuhid.postimees.ee/7505385... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Teadusagentuuri juht Anu Noorma, füüsik ja ettevõtja Kaupo Voormansik ja õpetaja ka kasvatusteaduste doktoriõppur Helene Uppin arutavad selle üle, millised on võimalused Eestis teha karjääri teaduses ja kui kerge või raske see on. Kas me peame end kogu aeg kellegi teisega võrdlema või on aeg hakata nö oma teed minema? Teaduses ei ole kõike juhtivat kätt vaid teaduses peab igaüks ise oma uksed avama ja teod tegema. Arutleme ka selle üle, kas kasvatusteadused vajavad erilisemat tähelepanu, kuna neist näib sõltuvat väga palju, milliseks inimesed kujunevad. Saatejuht Marek Strandberg.

Veebruari kuu saates räägime Visuaalkunstifestivalist, mis vilgutab juba neljandat järjestikust aastat oma tulesid ja kutsub 09.-11. veebruaril talvist Viljandit avastama. Festivalil nähtavad installatsioonid ja sündmused on sümbioosne kooslus multimeediast, kunstist, helist ja valgusest. Viljandi Tuled 2024 open call on ametlik osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Viljandi Tuled 2024 open call kuulub programmiliini „Teadus ja tehnoloogia“.Külas on peakorraldaja: Kaisa Ailt ja korraldustiimi liige Helen Piir. Tudeng Võrumaalt, tootmisjuht Viljandist ja iduettevõtja Tartust lähevad koos naljakirjutamise koolitusele. Kõlab nagu hea anekdoodi algus? Seda ta natuke ongi, sest hoolimata sellest, et tegu on tõestisündinud looga, on tulemuseks stand-up õhtu “Vaimne tervis on nagu porgand”. MIs on osa Peaasi.ee ja Kinoteatri korraldatud projektist “Peaasi ajab naerma”, mis on omakorda osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Stand-upist räägib Tanel Pool. Saadet juhib Peep Maasik.

Möödunud sajandi keskel töötasid USA-s "viis ungari teadlast – mu isa oli üks nendest –, keda kutsuti marslasteks. Räägitakse, et ühel õhtupoolikul istus väike seltskond Manhattani projektis osalenud teadlasi Los Alamoses ja jõi õlut. Üks neist küsis: "Millest see tuleb, et nii palju selle projektiga seotud geeniusi on pärit sellest väiksest riigist Ungarist, mida keegi ei suuda maakaardilt üles leida?" Mille peale keegi teine vastas: "Tegelikult ei ole nad üldse inimesed, vaid marslased, kes räägivad ungari keelt oma päritolu varjamiseks," vastas möödunud sajandi ühe väljapaistvaima matemaatiku tütar Marina Whitman vastuseks küsimusele, miks tema autobiograafia [1] pealkiri on "Marslase tütar" [2].Sarja 215. vestlusring oli pühendatud John von Neumannile. Jutt käis nagu ikka siia ja sinna, kuid jõudis lõpuks (83. minut) ikka paratamatult Manhattani projekti juurde tagasi. "See on mingis mõttes kõige huvitavam asi von Neumanni elukäigus," kõneles Tanel Tammet. "Ta oli sellega väga lähedalt seotud. See, et ta promos väga iseäraliku supervõimetega inimesena nii radikaalseid samme, peaks olema meile kõigile oluliseks õppetunniks."Umbes tund aega varem (19. minut) ütles Tanel: "Von Neumann oli üks kõige jõhkramaid tuumapommisõjardeid, keda ma tean." Pärast Teise maailmasõja lõppu survestas von Neumann Taneli sõnul USA poliitilis-militaarset establishmenti, et anda Nõukogude Liidule ennetav tuumalöök, "kuivõrd meil on hetkel rohkem rakette, siis tulistame nad kõik puruks". Jaak juhtis sealsamas tähelepanu asjaolule, et von Neumanni jõhkrad ettepanekud lähtusid tema teaduslikest teooriatest, "küllap olid esmatulistamise ettepaneku taga tema mänguteoreetilised kaalutlused jne.""Üks asi, mis mulle silma paistab, on see," jätkas Tanel (84. minut), "et kui von Neumanni oleks lastud otsustama, siis tema olekski enam-vähem kõik ära tapnud, keda vähegi sai. Need, kes seda tal teha ei lasknud, olid poliitikud." Arvestades seda, et Kremli alustes koobastes tegutsevate maniakkide peas liikusid tõenäoliselt samasugused mõtted, tuleb äärmiselt imeks panna, et meil siin trammipeatused alles on.Sellele tõsiasjale juhib mõjusal viisil tähelepanu Jordan Peterson klipis "Kaks võtit" [3]: "20 sajandi teisel poolel tulime paaril korral sõna otseses mõttes läbi nõelasilma. Meil oli lihtsalt roppu moodi õnne.""Nimetatud religioonid moodustavad „Philosophia perennise“ [4] vundamendi ning määravad Huxley [5] suhtumise teadusse, mis on tema poliitilise mõtte viies tähtis komponent. Teadus peab tema sõnul juhinduma „Philosophia perennises“ sõnastatud eetilistest tõekspidamistest. See peab suhtuma loodusesse lugupidavalt. Teadust pole vaja planeedi õhkulaskmiseks, vaid inimsoo toitmiseks. Reaal- ja ühiskonnateadlased peaksid looma tingimused, milles inimesed saaksid elada harmoonias oma keskkonna ja teiste liikidega," toetab Petersoni Aldous Huxley Zürichi keskuse [6] kuraator Robin Hull Tähenduse teejuhtide 36. numbrile antud intervjuus "Amfiibi haridus" [7], mis oli pühendatud Aldous Huxley poliitilistele vaadetele.Head uudistamist!H.———————————————[1] https://www.amazon.com/Martians-Daugh... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

Miks lakuvad teadlased kive; kuidas laipadest roboteid ehitada; mis juhtub te ajuga, kui kordate ühte ja sama sõna kümneid kordi; kuidas mõjub teie ajule tagurpidirääkimine; mis saab, kui ehitada kempsupott, mis sõna otseses mõttes teie tagant nuhib; kuidas igavlev õppejõud mõjub üliõpilastele; mida teevad anšoovised oma magamistubades ja kuidas see maailma mõjutab; mis juhtub möödaminejaga, kui pajud inimesed taevasse vaatavad; mis saab siis, kui söögiriistast saate väikese elektilöögi suhu ning kui palju ninakarvu on inimese ühes ja teises ninasõõrmes – need on teemad, mille eest sel aastal juba tavatu ja veidra teaduse teemalised preemiad sel aastal välja anti, juba 33. korda. Sel teemal arutavad Postimehe teadusajakirjanik Marilis Kolk ja saatejuht Marek Strandberg.

Arutelus osalejad: Liis Kruus (Tervisekassa), Priit Kruus (Dermtest), Piret Hirv (Connected Health klaster, Tehnopol), Marius Arras (Confido) Arutelujuht: Neeme Raud (ajakirjanik) Arutelu korraldaja: Teadus- ja ärilinnak Tehnopol, Connected Health klaster Kutsume kuulama ja kaasa mõtlema arutelul, kus üheks päevaks toimub täielik rollivahetus – patsient Neeme Raud kutsub vastuvõtule Tervisekassa, meditsiinikeskuse Confido, tervisetehnoloogia ettevõtte Dermtesti ja tervishoiu osapooli ühendava Connected Health klastri sooviga diagnoosida, mis takistab innovatsiooni ja mida saame juba homme ära teha selleks, et rakendada uudseid lahendusi tervishoius. Arutelu lõpuks loodame jõuda nii kaugele, et patsient saab vastuvõtul osalenud pooltele välja kirjutada retsepti, mille järgimine toob valdkonda rohkem nutikaid lahendusi ning aitab seeläbi lühendada ravijärjekordi ja parandada tervishoiuteenuse kvaliteeti.

Arutelus osalejad: Viivian Jõemets (Kultuuriministeeriumi teadusnõunik), Katrin Pihor (Haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja), Indrek Ibrus (Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor), Jaana Päeva (Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktoriõppekava juht, teadur) Arutelujuht: Aija Sakova (Tallinna Ülikooli ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht) Arutelu korraldaja: Tallinna Ülikool Loovuurimuse tähtsus ja reguleeritus on võrdväärne teadustööga, kuid samal tasandil seda veel ei tunnustata. Seetõttu süveneb loovuurimusi läbiviivate teadlaste ebaõiglane olukord, kus nende tööd ei saa teaduslike parameetrite järgi hinnata ega rahastada. Arutelul uuritakse ühiselt, millised võimalused avaneksid, kui loovuurijate tööd tunnustatakse samal tähtsuse astmel kui “tavapärast teadustööd”.

Kui seni on rahvusvahelist teaduskoostööd üldiselt nähtud kui üdini positiivset suundumust, siis nüüd tuleb aina enam arvestada rahvusvahelise poliitika ja julgeoleku mõjudega.

Suvepaus saab läbi ja "Poliitikaguru" trügib eetrisse tagasi, sest lahendada tuleb terve rida suvel kuhjunud probleeme! Teeme korda vildakad teadusuuringud ja lahendame iibeprobleemi. Ühtlasi päästame Riigikogu punnseisust ning jahutame Kadrioru ja valitsuse tüli. Lõpetuseks visandame ka ideaalse automaksu. Probleeme lahendavad Annika Arras, Erik Moora ja Tõnis Leht.

Toimumas on pöörane muutus: siiamaani vaid mõõtmise ja standardiseerimisega tegelenud Metrosert on otsustatud ümber kujundada ilmselt kümned kordi suuremaks arendusasutuseks. Mida seal tegema hakatakse ja millised on seotud lootused, räägivad Metroserdi juhatuse liikmed Aigar Vaigu ja Indrek Tulp. Saatejuht Marek Strandberg.

"Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog [Rupert Sheldrake](https://www.youtube.com/watch?v=0lE8JavQPCI&t=1s) raamatus "[Teadus ja vaimne praktika](https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/aimekirjandus/teadus-ja-vaimne-praktika)". "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas. Tänases saates räägimegi katoliku kiriku piiskopi [Philippe Jourdani](https://www.youtube.com/watch?v=Hbf0Jx8ChIk&t=11s) ja sama kiriku pressiesindaja [Marge-Marie Paasiga](https://teejuhid.postimees.ee/7777845/marge-marie-paas-kogemusvalja-laienemine) imepärastest tervenemistest, pühakutest, palverännakutest ja pühapaikadest. Peatse kohtumiseni!

"Püreneede jalamil asuv Lourdes sai kuulsaks 1858. aastal, kui keegi talutüdruk nägi sealses koopas õnnistatud neitsi Maarja ilmutust. Neitsi käskis tal kaevata maa sisse augu, millest purskas peagi välja allikas. Paranemine algas peaaegu vahetult pärast seda, kui inimesed olid allikast joonud. Tänapäeval voolab allikas palju heldemalt ning palverändurid kümblevad seal tuhandetes maapinnast tulvavates liitrites. Lourdes on üks kõige tähtsamaid palverännakute sihtpunkte Euroopas, kuhu rändab igal aastal umbes kuus miljonit palverändurit," kirjutab Briti bioloog Rupert Sheldrake [1] raamatus "Teadus ja vaimne praktika" [2]. "Katoliku kirik on paljude aastate vältel rõhutanud pühakute rolli tervendamisel. Pühakuks kuulutamisele peab eelnema vähemalt kaks postuumset imetegu, milleks on tihti füüsiline paranemine," ütleb Sheldrake sealsamas.Tänases saates räägimegi katoliku kiriku piiskopi Philippe Jourdani [3] ja sama kiriku pressiesindaja Marge-Marie Paasiga [4] imepärastest tervenemistest, pühakutest, palverännakutest ja pühapaikadest.Peatse kohtumiseni!H.———————————————[1] • Hardo Pajula inte... [2] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[3] https://www.youtube.com/live/Hbf0Jx8C...[4] https://teejuhid.postimees.ee/7777845... Hosted on Acast. See acast.com/privacy for more information.

"Buumil" on külas SEB Panga väikese ja keskmise suurusega ettevõtete segmendijuht Maarja-Maria Aljas, kellega arutleme, kuidas erinevad Baltikumis meeste ja naiste võimalused ettevõtteid juhtida ning asutada. Uudisteplokis uurime, kui palju on Fortune 500 ettevõtete juhtide hulgas naisi ning millised ettevõtted panustavad kõige enam teadus- ja arendustegevusse. Samuti saad saadet kuulates teada, kui palju võiks riskikapitali otsiv asutaja endale palka maksta.

Täna toimub Kumu näitusel "Kunst või teadus" loeng teemal "Kehad ja katsed.

Kaitstud ja turvaline riik ning ühiskond - see ei ole vaid valitsuse, politsei, kaitseväe ja kaitseliidu ülesanne, vaid nõuab laiemat panustamist.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani. Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele". Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud." Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist, kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab". Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib. Head uudistamist! H.

Kuuekümnendate aastate lõpus avaldas USA ökoloog Garret Hardin [1] ajakirjas Science ülerahvastusprobleemi käsitleva artikli "Ühispõllu tragöödia". Hardin väitis, et miljonite üksikindiviidide iseseisvad soojätkamisotsused põhjustavad inimeste arvu kiirest kasvust tingitud loodusvarade nappuse. Oma arutluskäigu toetuseks tõi Hardin näite keskaegsest Euroopast, kus külakogukonnale kuulunud maa liigse karjatamise käigus sageli viljatuks muutus. Asi oli selles, et igal üksikul taluperel oli selge huvi oma lehm ühispõllule saata, sest sellest saadav tulu kuulus otse talle, samal ajal kui ülekarjatamisest tingitud kulu langes kogu külale. Sealt alates tähistabki ühispõllu tragöödia majanduskirjanduses tihti korduvat olukorda, kus eraomandiõiguste puudumise tõttu tekib indiviididel ajend mingit ühisvara üle kasutada, sest kellelgi neist ei ole kõnaluse hüvisega mingit pikemaajalist plaani.Umbes nii artulesin ma oma "Kassi nurinates" [2] ilmunud laastukeses "Ühispõllu tragöödia". Garret Hardin tuli jutuks ka 7. juunil Tartus salvestatud vestlusringis Kaido Kama ja Kristjan Zobeliga. Kokku tõi meid eelmisel aastal ilmunud Kristjani raamat "Ökoloogia võhikutele" [3]. Hardin tuleb jutuks selle raamatu 25. peatükis "Üks tragöödia teise otsa". "Lisaks ühisvaratragöödiale on ta tuntud ka nn Hardini Esimese Inimökoloogia Seaduse järgi," kirjutab Kristjan Zobel. "Me ei saa kunagi teha korraga ainult ühte asja. Igal vahelesegamisel looduse toimimisse on arvukalt tagajärgi, millest paljud on ennustamatud."Mul on tunne, et Hardini eelmainitud artiklist lugesin ma esimest korda "20. sajandi kõige huvitavamast panpsühhistlikust filosoofist" Alfred North Whiteheadist [4], kelle 1925. aastal ilmunud raamatust "Teadus ja moodne maailm" [5] kirjutasin ma neli aastat tagasi väikese nupukese [6] Eesti Ekspressi suverubriiki "Filosoof päevitab".Hardin ei kirjuta Whiteheadist aga seoses panpsühhismiga, vaid tragöödiaga. "Kaasahaarava tragöödia põhiolemus ei peitu kurbuses, vaid sündmuste käigu pühalikus halastamatuses. Saatuse paratamatust valgustavad inimelu juhtumid on aga tõepoolest kurjad, sest pääsemise võimatus tehakse meile näidendis selgeks just läbi selliste juhtumite," kirjutab Whitehead "Teaduses ja moodsas maailmas", millele Hardin oma artiklis tähelepanu juhib.Head uudistamist!H. —————————————[1] https://en.wikipedia.org/wiki/Garrett...[2] https://www.apollo.ee/kassi-nurinad.html[3] https://www.postimehekirjastus.ee/raa...[4] https://youtu.be/b4fA-pqcuc0?t=1 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Külas on infotehnoloogia taustaga, krüptorahanduse ja plokiahela ekspert, koolitaja, investor ja iduettevõtja Asse Sauga. Asse kõrval on mul täna siin stuudios Janika Veski, kes on päästsis oma väikese lapse ning mitmed teised perekonnaliikmed on saanud terviseprobleemidele lahenduse läbi lihtsa mineraalse lahuse, mida nimetatakse MMS-iks. Janika Veski suurim soov on valgustada ja väestada inimesi võtmaks tagasi vastutus oma tervise eest ning ta teeb omalt poolt kõik, et anda inimestele selleks vajalikud teadmised ja vahendid. Tänase saate fookuseks on justnimelt see imeaine, või siis mitte nii imeaine MMS, vandenõu meditsiini ja ravimimaailmas, tänane olukord maailmas ja Eestis ning kuidas krüptovaluuta maailm on seotud sellega, mis praegu maailmas toimub? Saatest saad teada: - Mis asi on kloordioksiid ehk MMS; - Kas MMS on turvaline ja ohutu; - Miks ravimimaffia seda ainet varjab ning takistada püüab; - Mis on ühist MMS-il ja Bitcoinil; - Kui palju on MMS tarbimise surmajuhtumeid ja kas üldse; - Millistest haigustest on võimalik MMS-ga vabaneda; - Kuidas peatada Covid ja pandeemia; - Miks kaine mõistus ja iseseisev küsimuste esitamine on hädavajalik; - Kas teadus toetab MMS-i; jne Nii inimestel kui loomadel on läbi viidud ohutusuuringuid ning kliinilisi katseid, mille käigus on uuritud kloordioksiidi erinevaid manustamismeetodeid. Pikaajalist oraalset tarbimist, lokaalset ning veenisisest kasutust, verre süstimist ning gaasilise manustamise viise. Tõestatud on kloordioksiidi ohutus ning tõhusus paljude haiguste, sh. koroonahaiguse ravis. 1. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1569027/ 2. https://europepmc.org/article/ppr/ppr369996?fbclid=IwAR2Zqk9CTDaZ66X_jKKjnRTqzjMKr2XAIb--HytdeXaK2YksyeuSsy-MG9E 3. https://www.hilarispublisher.com/open-access/chlorine-dioxide-in-covid19-mechanism-of-molecular-action-in-sarscov2.pdf 4. https://akjournals.com/view/journals/2060/107/1/article-p1.xml 5. https://in.dental-tribune.com/news/clinical-use-of-chlorine-dioxide-in-the-prevention-of-coronavirus-spread-through-dental-aerosols/ 6. https://www.medicdebate.org/files/ENG_DOSSIER_resumen_COMUSAV_Revised_31_10_2020_2_1_1.pdf 7. https://www.academia.edu/42320746/Chlorine_Dioxide_for_Coronavirus_a_revolutionary_simple_and_effective_approach 8. https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/21548331.2020.1778908 9. https://teatrevesadespertar.files.wordpress.com/2020/05/cds-ensayo-preliminar-ecuador.pdf 10. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3818415/ 11. https://bit.ly/3vV2sfI 12. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18089729/ 13. https://academicjournals.org/journal/IJMMS/article-full-text-pdf/FDB503B428 14. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3298712/pdf/1745-6673-7-2.pdf 15. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3923720/ 16. https://benthamopen.com/ABSTRACT/TOANTIMJ-2-71 17. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC242149/ 18. https://cdn.shopify.com/s/files/1/0414/2833/files/An_Overall_View_Cl02.pdf 19. https://patents.google.com/patent/US4851222A/e 20. https://patents.google.com/patent/US6086922A/en 21. https://patents.google.com/patent/WO2014082514A1/en 22. https://patents.google.com/patent/US4507285A/en 23. https://patents.google.com/patent/US4689215A/en 24. https://patents.google.com/patent/US5252343A/en 25. https://patents.google.com/patent/US20010006624A1/en 26. https://patents.google.com/patent/US4296102A/en 27. Koroonavaba Eesti kanal Rumble's (dokfilmid ja intervjuud): https://rumble.com/c/c-737377 28. Eesti edulood, kasutamine, videod: www.mmsmeieelus.com 29. Teadus kloordiksiidist ja koroonast: www.lahendusonolemas.is Kui tunned, et saade pakub sulle väärtust, siis too meieni üks sõber, jagades saadet kellegagi, kes võiks saates oleva informatsiooniga resoneeruda. See aitab meil enda ja külaliste sõnumit laiema kuulajaskonnani edasi viia. Ausad Mehed: www.chriskala.com www.ausadmehed.ee Facebook: www.facebook.com/podcastausadmehed/ www.facebook.com/chriskkala

Abigail Beall, "Teadmiste entsüklopeedia. Teadus". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Marek Strandberg. Kui sa tahad teada, kust tuleb energia, või millised jõud hoiavad koos universumit, siis nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse "Teadmiste entsüklopeedia. Teadus". Kõik loodusseadused saavad selles raamatus nii hea ja lihtsa seletuse, et lugemine pakub avastamisrõõmu kogu perele.

Abigail Beall, "Teadmiste entsüklopeedia. Teadus". Kirjastuselt Koolibri. Tutvustab Marek Strandberg. Kui sa tahad teada, kust tuleb energia, või millised jõud hoiavad koos universumit, siis nendele ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse "Teadmiste entsüklopeedia. Teadus". Kõik loodusseadused saavad selles raamatus nii hea ja lihtsa seletuse, et lugemine pakub avastamisrõõmu kogu perele.

Andekus on kingitus, mis väljendub kõrgemates vaimsetes või erivõimetes, loomingulisuses või motivatsioonis. Andekus annab põhjuse oodata inimeselt silmapaistvaid isiklikke ja/või ühiskondlikke saavutusi. Andekatele lastele tähelepanu pööramine ei tähenda privileege ja lisavõimalusi, vaid eelduste loomist nende võimete igakülgseks arenguks, sest andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal, samas esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Kust siis jookseb andekuse piir? Kuidas tunda ära, kas laps on andekas, ja kas andekuse mittetuvastamine muudab andeka hoopis alasooritajaks? Millist võimetekohast keskkonda andekas vajab ja kelle mure selle loomine on? Kas teaduskoolid peaksid tegelema ainult olümpiaadidel osalejatega või lasub teaduskoolidel ja teadushuvihariduse pakkujatel hoopis laiem vastutus ka huviäratajatena laste ja noorte seas? Arutelujuht: Matti Orav Arutelus osalejad: Viire Sepp (MTÜ Eesti talendikeskus), Mari Järve (MTÜ Taibukate Teaduskool, tegevjuht), Riin Tamm (HTM noorte- ja andepoliitika osakond, juhataja), Erik Mandel (olümpiaadidel edukalt esinenud noor), Ana Valdmann (TÜ teaduskooli direktor, bioloogiaõpetaja, lapsevanem), Martin Saar (Reaalkooli õppealajuhataja ja keemiaõpetaja) Arutelu korraldaja: Tartu Ülikooli teaduskool

Kui tõde on nii subjektiivne ja suhteline nagu mõnikord väidetakse, siis peaks teaduslik tõeotsing olema vist küll päris mõttetu tegevus.

Arutelud toimusid 14. ja 15. augustil 2020 Paides.

Kui tõde on nii subjektiivne ja suhteline nagu mõnikord väidetakse, siis on teaduslik tõeotsing vist küll päris mõttetu tegevus.

Kui tõde on nii subjektiivne ja suhteline nagu mõnikord väidetakse, siis on teaduslik tõeotsing vist küll päris mõttetu tegevus.

Saate külalised on Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Johann Wolfgang von Goethest. See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake’i raamatu “Teadus ja vaimne praktika” eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*. Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: “Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, […]

Saate külalised on Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido. Saatejuht Hardo Pajula. Saade Johann Wolfgang von Goethest. See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*. Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik. Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile. Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11). See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris'e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“ Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***. Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas): 1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega); 2) kujutlusvõime sisselülitamine; 3) uurimisobjekti isiklik tajumine; 4) uurimisobjektiga samastumine. Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")**** "Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada." Sellega võibki saatesõnale punkti panna. Head kuulamist ja vaatamist! H. * https://www.youtube.com/watch?v=8zEPI... ** https://www.amazon.com/Disinherited-M... *** https://www.youtube.com/watch?v=015sN... **** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmy...

See saade on seotud otseselt minu viimase aasta ühe peamise tegevusliiniga, milleks oli Rupert Sheldrake'i raamatu "Teadus ja vaimne praktika" eestindamine ja tutvustamine kohalikule lugejaskonnale*.Nimetatud teose sissejuhatuses kirjutab Sheldrake: "Minult kui lootustandvalt mehhanitsistlikult bioloogilt eeldati usku mehaanilisse universumisse, kus puudub viimne eesmärk ja jumal ning kus meie vaim ei kujuta endast mitte midagi enamat kui ajutegevus. See kõik oli minu jaoks küsitav, eriti pärast seda, kui ma armusin. Mul oli imeilus tüdruk ja selles tunnete keerises käisin füsioloogialoengutes, kus räägiti hormoonidest. Ma kuulsin testosteroonist, progesteroonist ja östrogeenidest, ning sellest, kuidas nad mõjutasid meeste ja naiste erinevaid kehaosi. Kuid armumiskogemuse ja õpitud keemiliste valemite vahel laiutas tohutu kuristik.Ma avastasin veel teisegi süviku, selle, mis lahutas mu esialgset liikumapanevat tõuget – huvi elavate taimede ja loomade vastu – sedasorti bioloogiast, mida meile õpetati. Selle vahel, kuidas ma loomi ja taimi vahetult kogesin, ja selle vahel, mida ma neist õppisin, puudus pea igasugune seos. Oma laboritundides me tapsime kõigepealt need organismid, mida me uurisime, lahkasime neid ning lõikusime nad siis väiksemateks ja väiksemateks osadeks, kuni jõudsime lõpuks välja molekulaartasandile.Ma tundsin, et kogu selles asjas on midagi päris valesti, ent ei suutnud probleemi sõnastada. Kord laenas aga üks mu sõber, kes õppis kirjandust, mulle raamatu saksa filosoofiast, milles oli essee Johann Wolfgang von Goethe kirjatöödest. Ma avastasin, et Goethel oli üheksateistkümnenda sajandi alul teadusest hoopis teistsugune arusaam – tema holistlik teadus ühendas omavahel vahetu kogemuse ja mõistmise. See ei näinud ette kõige tükkideks lõikamist ning omaenese meeleandmetest möödavaatamist" (lk 11).See raamat saksa filosoofiast, millele Sheldrake eelpool viitab, on Erich Helleri "The Disinherited Mind: Essays in Modern German Literature and Thought"**. Essees pealkirjaga "Goethe ja teaduslik tõde", ütleb Heller: „Goethe teadus ei ole viimase paarisaja aasta jooksul teaduslikku progressi midagi olulist lisanud, see ei ole meil üldse aidanud arendada looduse alistamiseks ja ekspluateerimiseks kasutatavaid tehnoloogiaid, kuid vastuseisus oma kaasaegsele teadusele tõi ta silmapaistva läbinägelikkusega päevavalgele sellesama kriisi ja revolutsiooni juured, milles 20. sajandi teadlased ennast praegu leiavad. Teaduse ajaloos Newtonist Einsteinini mängib teadlane Goethe Tuhkatriinu osa, kes toob esile nii oma rikaste sugulaste edukuse ja hiilguse kui ka nende püüdlustes peituva potentsiaalse hubris’e. Ükskord võib koita veel päev, mil ka see Tuhkatriinu lugu leiab sarnastele muinasjuttudele omase lõpu – kuid tõenäoliselt juhtub see alles siis, kui uus tehnoloogiakirik on jõudnud oma triumfi tippu ning seganud kokku jääkülmadest matemaatilistest abstraktsioonidest ja palavast võimuihast koosneva plahvatusliku massi.“Nende sõnadega juhatasin ma sisse tänase keskustelu, kus minu vestluskaaslasteks olid Mercedes Merimaa ja Toomas Trapido***.Vestluse põhiteemani jõudsime 21. minutil, kui jutt läks Goethe teadusliku meetodi neljale astmele ("Ma olen seda ise tudengitega katsetanud ja see töötab päris huvitavalt," selgitas Toomas):1) täpne ja keskendunud vaatlus (soovitavalt koos joonistamisega);2) kujutlusvõime sisselülitamine;3) uurimisobjekti isiklik tajumine;4) uurimisobjektiga samastumine.Sellise meetodi abil võib loodusuurija jõuda arhetüüpide või ürgvormide tajumise või taipamiseni. Eesmärgiks on saavutada võimalikult sügav maailmataju," jätkas Toomas. Sealt jätkus juttu veel ligi pooleteiseks tunniks. 90. minutil jõudsime klipini, mis sobib hästi keskustelu kokkuvõtteks ("Richard Tarnas: "Meie põhiülesanne on välja kannatada ranguse ja kujutlusvõime vaheline pinge."")****"Kui nüüd valgustus ja romantism – mis kujutavad endast uusaegse tunnetuse päikest ja kuud – liiguvad edasi, siis nad mõjutavad teineteist. Kuna nad avavad inimese teadvusele niivõrd erinevad horisondid, siis suunavad nad uusaega komplekssema tunnetuse poole," räägib Tarnas, "need on ida ja lääs (nagu seda just alguses peamiselt mõisteti) või romantism ja valgustus või ka põhi ja lõuna. Üldisemalt, akadeemilisemas võtmes ütleksin praegu: rangus ja kujutlusvõime – meie ülesanne on see pinge välja kannatada."Sellega võibki saatesõnale punkti panna.Head kuulamist ja vaatamist!H.-----------------------* https://www.youtube.com/watch?v=8zEPIqrBHH4&list=PLhpEK-_b7mfEFluCxjESr94HbNRzRivM1&index=3** https://www.amazon.com/Disinherited-Mind-Essays-Literature-Thought/dp/0156261006/ref=sr_1_1?crid=1ICM73P5RYZMR&dchild=1&keywords=erich+heller&qid=1592584474&sprefix=Erich+Heller%2Caps%2C253&sr=8-1*** https://www.youtube.com/watch?v=015sNyLKyic&list=PLhpEK-_b7mfEjYZ7H7p-TL3bxIdoeLUdB&index=21**** https://www.youtube.com/watch?v=u8qmythWrDs&list=PLhpEK-_b7mfHcnieHphuIr0G_cPk4ssFG&index=2 See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Teadus ja uhhuutajad koroonaajastul. Hiina ja Venemaa propagandaoperatsioonid – kas lasime end ise ka neisse haarata? “Neeme Raud. Siin” laupäevahommikul 9-11.

Teadus ja uhhuutajad koroonaajastul. Hiina ja Venemaa propagandaoperatsioonid - kas lasime end ise ka neisse haarata? "Neeme Raud. Siin" laupäevahommikul 9-11.

Sel nädalal räägime muuseumide aastaauhindade puhul ja päevakorral oleva teadusrahastuse teema valguses teadusest muuseumides.

Sel nädalal räägime muuseumide aastaauhindade puhul ja päevakorral oleva teadusrahastuse teema valguses teadusest muuseumides.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Laurits ja Hasso Krull. Saade Rupert Sheldrake'i teooriatest, kelle raamatu “Teadus ja vaimsed praktikad” tõlkimise saatejuht Hardo Pajula hiljuti lõpetas. Saates räägitakse morfilisee resonantsi teooriast, looduse harjumustest ja hingestatud maailmast.

Saatejuht Hardo Pajula. Saate külalised Peeter Laurits ja Hasso Krull. Saade Rupert Sheldrake’i teooriatest, kelle raamatu “Teadus ja vaimsed praktikad” tõlkimise saatejuht Hardo Pajula hiljuti lõpetas. Saates räägitakse morfilisee resonantsi teooriast, looduse harjumustest ja hingestatud maailmast.

“Teadus kolme minutiga.” Sarjast “Elav teadus” kirjastuselt Argo. Tutvustab Marek Strandberg.

1982. aastal avaldas Inglise bioloog Rupert Sheldrake raamatu "Uus eluteadus"*. "Selleks ajaks olin ma Cambridge'i Ülikooli õppejõu ja Kuningliku Seltsi teadusliku kaastöötajana uurinud aastaid taimede arengut... Ma tulin selle ideega lagedale pärast mitut aastat järelemõtlemist, sest ma nägin ette, et see võib põhjustada tuliseid vaidlusi."**Esialgne vastuvõtt oli siiski üllatavalt rahulik. Teadusmaailmas ja Briti meedias algas tõsine arutelu. Kolm kuud pärast raamatu ilmumist avaldas aga ajakirja "Nature" toimetaja John Maddox – kes oli Sheldrake'i sõnul "sõjakas ateist ja dogmaatiline materialist" – nimetatud žurnaali esilehel artikli "Põletamist vääriv raamat".*** "See oli uskumatult emotsionaalne rünnak mu raamatu vastu. Ta pidas seda hullemaks teoseks kui Hitleri "Mein Kampf"! Ma lihtsalt ei suutnud uskuda, kui ma seda lugesin – see oli nii kohutavalt vaenulik," räägib Sheldrake ligi 40 aastat hiljem**. Pärast Maddoxi rünnakut algas Sheldrake'i elu diskrediteeritud teadlase ja menuka autorina.Ta ei öelnud oma ideedest lahti, vaid on sealt alates pühendanud oma karjääri nende nähtuste uurimisele, mida kaasaja teaduse järgi üleüldse ei eksisteerigi. Nii juhtis ta aastatel 2005–2010 Cambridge'i Ülikooli Trinity College'i rahastatud Perrot-Warricki projekti, mis uuris inimeste ja loomade selgitamatuid võimeid. Suuresti tänu sellele jooksevad talle pühendatud Wikipedia artikli avalõigust kohe läbi sõnad "parapsühholoogia" ja "pseudoteadus".Pärast "Uut eluteadust" on tema sulest ilmunud kaheksa raamatut ning ta olnud kaasautoriks veel kuue juures. 2012. aastal nägi trükivalgust "The Science Delusion", mis ilmus eesti keeles Andres Tamme tõlkes kaks aastat hiljem pealkirja all "Dogmadeta teadus"****. Autori sõnul seab ta selles raamatus küsimuse alla teaduse kümme dogmat või eeldust ja uurib, kuidas nad teadusliku uurimise all vastu peavad. "Mitte ükski neist ei pea eriti hästi," ütleb ta oma TED konverentsil peetud põlu alla pandud kõnes*****.Suve alul kutsusin ma "Tähenduse teejuhtide" 2. hooaja viimasesse vestlusringi Sheldrake'i eelnimetatud raamatust rääkima teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomere ja teoloog Toomas Pauli. Jutuajamise alguses rääkisime dogmadest, ühelt poolt nende möödapääsmatusest, aga teiselt poolt ka nende ümbervaatamise vajadusest. "Kreeka keelest tuleb ta sõnast "dokeo" – dogma, see on arvamus," selgitas Toomas Paul meile termini päritolu (8. minut), "seda kasutatakse niisuguste arvamuste kohta, mille suhtes ollakse üksmeelel."Järgnevalt võtsime ette Sheldrake'i esimeses peatükis "Kas loodus on mehaaniline?" käsitletud arvamuse. Siin läks jutt õige pea paratamatult René Descartes'ini. "Mehaaniliseks läheb asi alates 17. sajandist, kui inimene võrdsustatakse masinaga," rääkis Toomas (20. minut), "praegu on kasutusel pigem arvutimetafoor, kus võrdluspunkt on ka mehaaniline, aga mitte päris aurumasin."Sellest saateosast jäi vast kõige enam meelde Tooma arutlus kristluse rollist kartesiaanliku maailmapildi tekkes (36. minut): "Maailm ei alga Descartes'ist. Ma läheksin ajas paar tuhat aastat tagasi. Tollal oli peamiseks usundiks animism... oli enesest mõistetav, et tähed on elus ja kogu loodus on hingestatud." Tooma sõnul pagendas kristlus mitmete sajandite jooksul kogu selle haldajate väe ja lõi seega eelduse Descartes'i mehhanitsistlikuks pöördeks. Ent maailmas käib kõik ringi ning James Lovelocki Gaia hüpotees on planeedile jälle elu sisse puhumas.Umbes poole vestluse peal (44. minut) jõudsime ettearvatult Thomas Kuhnini****** ja sealt omakorda Kurt Gödelini. "Teadus areneb ju ka rütmiliselt ja tsükliliselt," kõneles Tarmo, "Thomas Kuhni järgi on olemas mingid alused, mida arvatakse olema õiged, nimetatagu neid siis dogmadeks, kokkulepeteks või arusaamadeks." Teadlaste uudishimu on aga lõpmatu ja pidevalt tegelikkust torkides jõuavad nad varem või hiljem tulemusteni, mis ei ole kehtiva arusaamaga kooskõlas. Gödel ütleb seda, et ükskõik kui hästi me maailma mõistame, saame paraku alati esitada sisuka väite, mida me ei saa olemasoleva süsteemi raames tõeks pidada, ega valeks tunnistada. Nende samade sisukate, ent mittetõestatavate väidete olemasolu loob Tarmo sõnul pinna kiuslikeks küsimusteks, mille liigselt jäärapäise esitamise eest on nii mõnedki lõpetanud tuleriidal.Head kuulamist!Hardo------------* https://www.amazon.com/New-Science-Li...** https://www.youtube.com/watch?v=xiIYI...*** https://www.theguardian.com/science/2...**** https://www.apollo.ee/catalogsearch/r...***** https://www.youtube.com/watch?v=yLONZ...****** https://www.apollo.ee/teadusrevolutsi... See acast.com/privacy for privacy and opt-out information.

Teadus paistab riigiraha saavat vähem kui enne valimisi laialdaselt kokku lepitud. Arutame olukorda teadlasliikumise ühe eestvedaja Andi Hektoriga (pildil).

Teadus paistab riigiraha saavat vähem kui enne valimisi laialdaselt kokku lepitud. Arutame olukorda teadlasliikumise ühe eestvedaja Andi Hektoriga (pildil).

2.

2.

Kuidas ikkagi saavutada, et poliitilised otsused ja õigusloome tugineksid kindlalt teadusele ja teadmisele? Kuidas tagada, et valimiskampaanias välja käidud sõna saaks pärast valimisi ka teoks? Mida saavad siin teha teadlased? Arutame neid küsimusi õigusloomesotsioloogia doktori Aare Kasemetsaga.

Kuidas ikkagi saavutada, et poliitilised otsused ja õigusloome tugineksid kindlalt teadusele ja teadmisele? Kuidas tagada, et valimiskampaanias välja käidud sõna saaks pärast valimisi ka teoks? Mida saavad siin teha teadlased? Arutame neid küsimusi õigusloomesotsioloogia doktori Aare Kasemetsaga.

Neljapäevases "Reporteritunnis" kogunevad taas valimisnõunikud.

Neljapäevases "Reporteritunnis" kogunevad taas valimisnõunikud.

Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti Ülikooli audoktor Karl Pajusalu, kes on põhjalikult uurinud liivi keelt ja lõunaeesti keele saari Lätis, räägib neist keeltest ja nende uurimisest. Lätis on hiljuti loodud liivi keele instituut, üks Seimi liige aga andis liivi keeles ametivande.

Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja Läti Ülikooli audoktor Karl Pajusalu, kes on põhjalikult uurinud liivi keelt ja lõunaeesti keele saari Lätis, räägib neist keeltest ja nende uurimisest. Lätis on hiljuti loodud liivi keele instituut, üks Seimi liige aga andis liivi keeles ametivande.

Meie tänane külaline on Kadi Liis Saar, kes on jõudnud teha uskumatult palju asju. Ta on lõpetanud mitu keskkooli korraga, teinud teadust, õppinud ning organiseerinud kooliväliseid tegevusi nii Harvardis kui ka Cambridge’is, kus ta on täna biotehnoloogia doktoriõpingute lõpusirgel.. Tema CV’d kaunistavad töö- ja praktikakogemused CERNist, Merckist, Eesti Energiast, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning erinevatest konsultatsioonifirmadest.Selles podcastis räägime Kadi Liisiga järgnevatel teemadel: * Kuidas leida paljude tegevuste jaoks aega läbi puhkuse ümbermõttestamise?* Mida tähendab probleemipõhine õppimine?* Kuidas spetsialiseerumise hirmust üle saada?* Milline on suhe fundamentaalteaduste ja rakendusteaduste vahel?* Mis teeb ajaplaneerimisvahendid kasulikuks?* Kuidas leida endale mentorit?Saade on salvestatud 16. Juunil 2018 Tallinnas, Kelmikülas.

Meie tänane külaline on Kadi Liis Saar, kes on jõudnud teha uskumatult palju asju. Ta on lõpetanud mitu keskkooli korraga, teinud teadust, õppinud ning organiseerinud kooliväliseid tegevusi nii Harvardis kui ka Cambridge’is, kus ta on täna biotehnoloogia doktoriõpingute lõpusirgel.. Tema CV’d kaunistavad töö- ja praktikakogemused CERNist, Merckist, Eesti Energiast, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist ning erinevatest konsultatsioonifirmadest.Selles podcastis räägime Kadi Liisiga järgnevatel teemadel: * Kuidas leida paljude tegevuste jaoks aega läbi puhkuse ümbermõttestamise?* Mida tähendab probleemipõhine õppimine?* Kuidas spetsialiseerumise hirmust üle saada?* Milline on suhe fundamentaalteaduste ja rakendusteaduste vahel?* Mis teeb ajaplaneerimisvahendid kasulikuks?* Kuidas leida endale mentorit?Saade on salvestatud 16. Juunil 2018 Tallinnas, Kelmikülas.

Tehnikat on meie tervise eest hoolitsemise toetamiseks järjest rohkem. Olgu selleks aktiivsusmonitorid või terviseäpid meie mobiiltelefonis. Kui aga peaksime olema haigestunud, aitab üha arenev tehnoloogia meid ravida ohutumalt kui kunagi varem. Saates teeme juttu kahe eesti teadlasega, kes kumbki omas ülikoolis ja omas valdkonnas töötavad just selle tehnoloogiaga, mis aitab meil tervena püsida või uuesti terveks saada.

Tehnikat on meie tervise eest hoolitsemise toetamiseks järjest rohkem. Olgu selleks aktiivsusmonitorid või terviseäpid meie mobiiltelefonis. Kui aga peaksime olema haigestunud, aitab üha arenev tehnoloogia meid ravida ohutumalt kui kunagi varem. Saates teeme juttu kahe eesti teadlasega, kes kumbki omas ülikoolis ja omas valdkonnas töötavad just selle tehnoloogiaga, mis aitab meil tervena püsida või uuesti terveks saada.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Teadus areneb mühinal ja nii saaksid HIV+ elada meie keskel täna tavalise inimese elu, kui ka teised sellest viirusest rohkem teaksid. Õppimisvõimelised noored on ülesandega hakkama saanud, nüüd võiks olla järg keskealiste käes. Kadri Tammepuu vestluskaaslane on Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkushaiguste polikliiniku juhataja Kersti Kink.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Jumal ja teadus ei ole omavahel konfliktis. Teadus juhib meid avastama, et olemas peab olema disainer, Looja Jumal. Siis tuleb sul võtta ususamm ja uskuda Temasse.

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Teadus ja innovatsioon võiks olla üheks peamiseks Eesti majanduse arengumootoriks. Nii vähemalt räägitakse ning loodetakse. Sellesse panustab päris palju Euroopa Liit. Aga Eesti riigi teadus- ja arendustegevusele tehtavad kulutused olid 2015. aastal napilt alla 1,5 protsendi SKTst, mis on allpool ELi keskmist.Kus on kitsaskohad, mis takistavad teaduse ja ettevõtluse koostööd ja arengut ning millised võimalused on Eestil järgmise eesistujana Euroopa Liidu teaduskulutusi mõjutada?

Sel nädalal tuleb juttu teadlaste ja teaduse kujutamisest filmikunstis. Stuudios on filmitegija Piibe Kolka, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel kell 14.05.

Sel nädalal tuleb juttu teadlaste ja teaduse kujutamisest filmikunstis. Stuudios on filmitegija Piibe Kolka, saadet juhivad Maarja Vaino ja Peeter Helme. Vasar on eetris reedel kell 14.05.

Õpilaste teadusest ja uurimistöödest räägib TLÜ haridusteaduste instituudi dotsent Airi Kukk. Lastekirjandus on kvaliteedi mõttes ilmselt eesti kirjanduse parim osa praegu, väidab kirjastaja ja tõlkija Tauno Vahter.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 27. aprillil kell 10.05.

Õpilaste teadusest ja uurimistöödest räägib TLÜ haridusteaduste instituudi dotsent Airi Kukk. Lastekirjandus on kvaliteedi mõttes ilmselt eesti kirjanduse parim osa praegu, väidab kirjastaja ja tõlkija Tauno Vahter.Saatejuht on Meelis Süld. Kuulake 27. aprillil kell 10.05.

Noppeid reedel Tallinnas toimunud konverentsilt "Teadus kui Eesti arengumootor III – ühisosa otsides".Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak avaldab mõtteid ja ettepanekuid ettevõtete ja teadlaste koostööst.Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand kõneleb riigi rollist keeletehnoloogilise innovatsiooni arendamisel.Keeletehnoloogial põhinevat teenust Qlaara pakkuv ettevõtja Arvi Tavast arutleb küsimuse üle, kas keeletehnoloogia loob ärivõimalusi. Saatejuht on Priit Ennet.

Noppeid reedel Tallinnas toimunud konverentsilt "Teadus kui Eesti arengumootor III – ühisosa otsides".Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varrak avaldab mõtteid ja ettepanekuid ettevõtete ja teadlaste koostööst.Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand kõneleb riigi rollist keeletehnoloogilise innovatsiooni arendamisel.Keeletehnoloogial põhinevat teenust Qlaara pakkuv ettevõtja Arvi Tavast arutleb küsimuse üle, kas keeletehnoloogia loob ärivõimalusi. Saatejuht on Priit Ennet.

Astronoom Tartu observatooriumi vanemteadur Laurits Leedjärv räägib juba üle 15. aasta ilmaruumis ümber maakera tiirutavast hiiglaslikust rahvusvahelisest kosmosejaamast ISS. Ta on samal teemal kirjutanud Horisondi mai-juuninumbri kaaneartikli Teadus maa ja taeva vahel. (Toomas Jüriado.)

Mis siis, kui suur osa teadustulemustest ei olegi nii õiged, kui teadlased isegi arvavad? Teadlase kommentaaris arutleb Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port (foto: R2) lähemalt teadustulemuste tõepärasuse hindamiseks laialdaselt kasutatava statistilise p-väärtuse levinud väärtõlgenduste üle.Teaduse edenemisele aitaks kaasa, kui nii teaduse tulemused kui ka andmed, mille pinnalt tulemusi saada, oleksid võimalikult avalikud ja kõigile kättesaadavad. Sellest, kuidas Eestis avatud teaduse poliitikat võiks kujundada, ajame juttu Viktor Muuliga Eesti Teadusagentuurist.

Mis siis, kui suur osa teadustulemustest ei olegi nii õiged, kui teadlased isegi arvavad? Teadlase kommentaaris arutleb Tallinna Ülikooli spordibioloog Kristjan Port (foto: R2) lähemalt teadustulemuste tõepärasuse hindamiseks laialdaselt kasutatava statistilise p-väärtuse levinud väärtõlgenduste üle.Teaduse edenemisele aitaks kaasa, kui nii teaduse tulemused kui ka andmed, mille pinnalt tulemusi saada, oleksid võimalikult avalikud ja kõigile kättesaadavad. Sellest, kuidas Eestis avatud teaduse poliitikat võiks kujundada, ajame juttu Viktor Muuliga Eesti Teadusagentuurist.

Teadlase kommentaaris arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president, merelainete uurija ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2013 Tarmo Soomere, kuidas võiks riik ja ühiskond paremini teenida selle pealt, et teadus on saanud avalikuks hüveks.

Teadlase kommentaaris arutleb Eesti Teaduste Akadeemia president, merelainete uurija ja teadusajakirjanduse sõber aastast 2013 Tarmo Soomere, kuidas võiks riik ja ühiskond paremini teenida selle pealt, et teadus on saanud avalikuks hüveks.

Osooniaugu ennustaja. Inseneride impeerium. Elus teadus

Osooniaugu ennustaja. Inseneride impeerium. Elus teadus

Teadus ja tulevik

Teadus ja tulevik

Saturn ja ta kuud. Teadus ja filosoofia. Inimkonna tulevik

Saturn ja ta kuud. Teadus ja filosoofia. Inimkonna tulevik

Saturni hiigelrõngas. Teadus lasteaeda. Fossiilide juubel

Saturni hiigelrõngas. Teadus lasteaeda. Fossiilide juubel

Katariina II. Teadus ja kultuur

Katariina II. Teadus ja kultuur

Katariina II. Teadus ja kultuur

Katariina II. Teadus ja kultuur